* Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag vangilaagrite poliitika. Miks pöörasid Itaalia võimule fasistid ? Itaalia kaotas enamus sõdu milles nad sõdisid. Paljud said surma ja tekkis tööpuudus. Nendes rasketes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu enamasti kuulusid endises sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsima fasistideks. Mõne aja pärast tuli fasistide etteotsa Benito Mussolini, kes aitas Itaaliat sõdades võitudele. Milline oli Mussolini õpetuse sisu ja mida kujutas endast fasistlik diktatuur ? Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus.Ta väitid et rahvus on jääv ja kõikehaarav.
Isiklikult, kui rääkida minust, arvan, et ma paremameelega ostaksin "naabritädilt" piima, mune, liha, kapsast, kartulit jms.kui kuskilt poeleti pealt. Sealne toodang on säilitusained ja muud imelikka aineid täistopitud, seega naabritädi käest ostmine oleks palju tervislikum variant. Kasu saaks nii mina kui tema. Tema saaks raha, mina saaksin tervislikkuma toidu, pluss veel arvatavasti ka odavamalt toidu. Kasu oleks kõigil. Lõppkokkuvõttes arvan ma, et tööpuudus oleks likviteeritav asi, kui promotaks rohkem maaelu, kui linnaelu. Ning ei elataks ainult mingite nõuete järgi, et elanikkonnale "muljet" avaldada. Vabandan, et töö jõuab Teie valdusse pisut hiljem. Töö esitamise kuupäeval esines internetiga komplikatsioone.
Esimese maailmasõja tagajärjed Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. See oli konflikt kahe suure leeri Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi ( Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Kreeka, USA ) riikide vahel. Millised olid esimese maailmasõja tagajärjed? Ma arvan, et sõjal oli palju negatiivseid tagajärgi. Üheks suureks kahjuks oli pärast sõda majanduskriis. Riikides kasvas tööpuudus ja maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige suuremat majandussurvet sai tunda Saksamaa, sest ta pidi maksma reparatsioone Antandi riikidele. Saksamaa pidi ka loovutama 1/8 oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete taastamisele
Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta oktoobris kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis. Autoritaarne Eesti(1934-1940)
Tuhanded ja tuhanded eestlastest mehed on viimaste aastate jooksul Soome tööle läinud. Kuna kodumaalt lahkunud on peamiselt noored, pole neil kõrgharidust ega teadmisi. Seega saavad nad töötada vaid oskustöölistena, näiteks ehitusel. Eestiga võrreldes on nende palgad küll suured, kuid Soome riigi jaoks mitte. Seega on selline rahvastikuränne Soomele kui sihtkohariigile kasulik. Kuid igal plussil on omad miinused samal ajal, kui eestlased odavalt tööd teevad, suureneb tööpuudus soomlaste endi seas. Arvan, et tegelikult on rahvastikuränne pigem positiivne nähtus. Immigrandid saavad töökogemusi, õpivad nii keelt, kui tundma ka erinevaid kultuure. Kuna inimesed õpivad igast kogemusest, aitab rändekogemus neil edaspidises elus kindlasti paremini hakkama saada. Lähteriigi tööandjad peavad aga immigrantidele töö eest vähem maksma. Samuti seob rahvastikuränne erinevaid kultuure ja aitab kaasa globaliseerumisele ning ühiskonna ühtlustumisele
Nad tegid tööliste olukorra kergendamiseks muudatusi. Prantsusmaal polnud ametiühinguid. Inglismaal töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid, nad pidasid läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik. Ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks. Tööliste esindajad pääsesid parlamenti. 19. sajandi lõpul tekkis tööpuudus. Mina arvan, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei sarnanenud üksteisega. Neil olid erinevad valitsemis viisid ja eesmärgid, mille tulemusena oli neil erinev sise- ja välispoliitika. Inglismaa oli majanduses edukam ja töölisliikumine oli minu arvates Inglismaal arukam kui Prantsusmaal.
juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused. Tekkis võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ning neid hakati kutsuma fasistideks, sest fascio tähendab itaaliakeeles liitu. Rühmitus muutus Fasistlikuks parteiks mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil palju toetajaid, sest usuti, et ta suudab Itaalias korra majja lüüa. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku, et võidelda kommunistide ja kurjategijatega. 1921 saavutas Fasistlik Pertei parlamendivalimistel võidu ja 1922 sai
Siin tuleb mängu eelpool käsitletud lastetoetused, mis on omavahel seotud. Teine võimalus on kidlasti endiste kurjategijate nö nende re-sotsialiseerimise protsess. Neile peab andma võimalusi oma elu uuesti alustada, aidata neil tööd leida, luua nende ümber uus keskond ning vältida kontakte vanade tuttavatega. Nii väheneb tema uuesti kuritegelikule teele sattumise võimalus. Sotsiaalprobleemide esikoha on ,,võitnud" ootustepäraselt tööpuudus. See probleem ei esine ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Lahendus sellele lihtne- luua uusi töökohti, arvestades praegust maailma majandus olukrda- ülim keerukus. Aga kas kunstlikke töökohtade loomine on lahenduseks, nagu trammisaatjad. Need töökohad maksab kinni maksumaksja, aga kas taoliste (mitte vajaminevate)töökohtade loomine ei ole mitte kallim, kui lihtsalt töötutele natuke sotsiabi anda. Vaja on vajaminevaid töökohti.
Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõu...
Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Pole olemas vist ühiskonda, kust puuduksid täielikult probleemid. Eesti ei erine ka selle poolest mitte kuidagi. Üldiselt tuuakse probleemid ning võimalikud lahendused rahva ette valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoo...
Regressiivne maksusüsteem kõik maksavad sama palju makse, väiksemapalgalised suurema protsendi Netopalk - rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse Brutopalk - töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Mitteaktiivne rahvastik tööealised, kuid mittetöötavad inimesed st koduperenaised, õpilased, invaliidid ja nn heitunud Heitunud inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida Struktuurne tööpuudus - tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning tööandjate geograafilise asukoha mitte kattumine nõudlusega tööturul Reaalkapital tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid Merkantilism 15.-17.sajandi Prantsuse majandusteaduse koolkond, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses
siis üleasutus on sõda tekitav tegur. Nimelt tunne, et elanike arv on võrdeline võimsusega, on siiani väga levinud arvamus. Riigi võimsust nähakse tihtipeale selle rahvastiku suurusega seotud. Sellest tuleb hirm, mille omakorda tekitab elanime arvu kiire juurdekasv ja sellega emigratsiooni hakatakse tajuma varjatud sissetungina, mis võtab omakorda pöörde raskesti ohjeldav linnavägivald. Just seal ongi koos mässuks soodsad tingimused: tööpuudus, viletsus, kuritegevus ja ka frustratsioonid. Kindlasti suureks põhjuseks on n-ö maanälg ehk võitlus maa pärast, mis tekitab konflikte kodusõjalaadseid ja riikidevahelisi. Vesi, see on ka lugematute konfliktide allikas, sest kui veehulk planeedil jääbki näiliselt samaks, nagu see hetkel on, siis sageli tekittab priiskavate kasutusviiside ja globaalsete ressursside suhe tänapäeval varustamisprobleeme, muudab ökoloogilist tasakaalu ja mõjutab riikidevahelisi suhteid. Kui
Maailmamajanduskriisi mõjud Eesti majandusele? Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toitainete hinnad langesid, samas kui tollimaksud kiiresti tõusid Talurahva sissetulekud vähenesid Paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama Külades sagenesid oksjonid Nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks tööpuudus 6. Mis põhjustel kujunesid vabadussõdalaste poliitilised ideed väga populaarseks Kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis Nõudes uuendusi riigi valitsemise alal Majandusekriis tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. 7. Kes, millal ja missugustel põhjustel korraldasid Eestis sõjaväelise riigipöörde? 12
(põhjused, tulemused) Napoleoni tõus ja sõjad (kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine) Sõjajärgne Euroopa Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning kuninga absoluutne monarhia kaotati. Inimesi
Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu? Kui Konstantin Päts ja Johan Laidoner said 12. märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest, kõike riigis toimuvat hakati kontrollima, sõnavabadusest polnud enam jälgegi ja rahvuslus muutus äkitselt väga tähtsaks. Selleks hetkeks oli käesoleva korra kutsumine ,,demokraatiaks" juba sügava kahtluse alla seatud. Oli alanud Vaikiv Ajastu. Vaikiva ajastu algul astuti kindlad sammud demokraatia lämmatamise suunas. Päts oli ettekäändeks toonud Eesti rahva e...
volitused kehtestada üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Peale riigipresidendi Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid ning kehtestati reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema tööstusriigiks. Prantsusmaal kehtis alates 1870. aastatest
Üleminek turumajandusele · iseseisvuse taastamise poliitilised ja majanduslikud eeldused · majandusreformi põhialus rahareform, kasutusele kroon · 1. rublatsoonist eralduja · Eesti-keskne majanduspoliitika · Eesti majandus läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks protsessiks · põllumajanduse ümberkorraldamine-valuline, tagasilöökidega · majandusliku edu kõrval varanduslik ebavõrdsus ja tööpuudus · võõrväed (okupatsiooniarmee) lahkuvad · Eestis asuvate sõjaväebaaside likvideerimine (toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus) 1993?! 1994 Sõjaväe väljaviimise küsimus Eesti-Vene läbirääkimistel · tulemused 1994. presidentide tippkohtumisel Moskvas · riigipead kirjutasid alla- võõrväed lahkusid Eestist 31.august 1994 · EV andis võimaluse sõjaväepensionäridele taotleda elamisluba
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Maailma urbaniseerimine Kasvuhooneefekt Kütuse põlatamine ja tehnoloogilised protsessid suurendavad CO2 sisaldus õhus. Metsaraie ulatuslikkuse tõttu väheneb metsade taastootmine ja CO2 sidumine taimedes fotosünteesil. Tööjõu nõudluse kahanemine Igal aastal kasvab tööpuudus maailmas 2-3 miljoni võrra. Tööstusriikides sunnib see inimestele peale odavad töökohad koos kehvade töötingimustega. Kolmandas maailmas on olukord veelgi kurvem. Seal ulatub laps- ja orjatööliste arv sadadesse miljonitesse. Kasutatud allikad http:// www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Tooturg/2012/tooturg_112.pdf http://koloogia.blogspot.com/2010/04/toidupuudus.html http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10653 Tänan tähelepanu eest!
võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti 1920. aastate majandustõusu aja tekkisl Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid Suur investoritel puudus informatsioon Valitsev majandusteeoria Valitsev majandusteooria - Riik ei tohi majandusellu sekkuda Leidus ka neid, kes hoiatasid, et tõusule võib järgneda järsk langus Kuidas Wall Street'i krahh mõjutas inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud elatustase Pankade pankrotistumine 13 miljonit töötut Hoover Hurtsiklinnad Hooveri külad Külade nimetus tuleb Ameerika poliitiku Herbert Hooveri nime järgi, kes aastatel 1929-1933 oli presidendiks ja kes ei võtnud midagi ette, et töötute rasket olukorda veidigi leevendada. Range individualismi põhimõte Roosevelt 1932 presidendivalimised võitjaks tuli demokraatide kandidaat Franklin
.........14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4
Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti. Saksamaa kriis aeglustas majandust kogu Euroopas, tekkis tööpuudus, inflatsioon 5. Komintern Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus suurendasid inimeste uskumust sellest, et kõikides probleemides on süüdi senine ühiskondlik korraldus.Kasvas tööpuudus, ebakindel oli olukord rahanduses. Arvati, et lahendus seisneb diktatuuris ning riigi sekkumises igapäevaellu. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
mitmesuguseid kindlustustooteid. - Tõsi Arenenud riikidele on iseloomulik primaarsektori domineerimine sekundaar- ja tertsiaarsektori üle. - Vale Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. - vale Range eelarvepoliitika vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. – Vale Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. - Tõene Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis laenuintressid tarbijatele alanevad. - Vale Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. - Tõene Likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks
Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925
täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust hakkas juhtima riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, kuna presidendi ametikohta siis veel ei olnud. 1930. aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti. Seega kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Paljud inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Nad arvasid, et oleks vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Nad arvasid, et suurt võimu omav riigipea päästaks rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 muudetigi põhiseadus ümber, mille koostasid vabadussõjalased
Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon
iseseisva parlamendi taastamine. 1840.a laastas Iirimaad kartuliikaldustest põhjustatu näljahäda. Massiliselt iirlasi rändas välja USA-sse. Parlamendireform küll suurendas valimisõiguslike kodanike arvu, kuid jättis töölised endiselt valimisõigusest ilma. Võimule tulnud liberaalid viisid ellu hulga reforme, mis vastasid kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele. Alamrahva, eriti tööliste seas tekitasid need aga pettumust. Suureks probleemiks oli pidevalt suurenev tööpuudus. Rahulolematusest kasvas välja ulatuslik massiliikumine. Londonis asutati tööliste ühinguid, et pöörduda parlamendi poole nõudes üldist valimisõigust ja tööliste olukorra parandamist, nõudmised olid kokku võetud "Rahva Hartas". Selle järgi sai liikumine nimeks tsartism. Parlament lükkas Harta tagasi. Tsartistid korraldasid massimiitinguid ja demonstratsioone, mitmel pool puhkesid vägivalla tõttu ka ülestõusud. Tsartistide
Tollimaksude kasutamine vähendab importi, sest koos tollimaksuga muutuvad imporditavad kaubad kallimaks ning ei suuda enam edukalt konkureerida. Toote hind tolliliidus on madalam, kui ilma tolliliiduta. Tolliliidu loomine suurendab tarbijate heaolu, sest hind tolliliidus on madalam ning tarbitav kogus suurem. Tolliliidu loomisega kaasnev kaubanduse ümbersuunamise efekt Kui viia tootmine vähem efektiivsemasse riiki väheneb riigi heaolu(töö väheneb, tööpuudus suureneb). Kui tootmine sihtriigis on kallim, kui päritolu riigis, toob see kaasa sissetuleku vähenemise. Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivad, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Mastaabiefekti tulemusena hakkavad tükikulud tootmise laienedes langema, tuues
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressurs...
1.Too näiteid võidurelvastumisest? * 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm * 1949 NSVL omas tuumapommi *USAs ja NL loodi vesinikpomm * 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid * täiustati massihävitusrelvade liike 2.Mida sisaldas tähesõja programm? USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL...
Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s. See soodustaski seda, et kommuniste ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus. Kuid kõik algas sellest, et Hremann Mülleri valitsus üritas läbi suruda seadust, millega oleks suurendatud töötute kindlustusfondi sissemakseid, kuid kaotas sellega Riigipäeva enamiku toetuse ja läks erru. Peale seda algasid Saksamaal Riigipäeva valimised ning siis presidendi valimised, mille võitis Hindenburg. Ta ei olnud Riigipäevaga rahul ning sellele järgnesid järjekordsed valimised
Liisbet Rosenthal 10b Swedbank’i vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul aitavad paremad majandusarengud Eesti olulisematel eksportturgudel ka Eesti majandusel kosuda ning ekspordi ja investeeringute toel ootab pank selle aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti. Maris Lauri sõnul on 57 aasta pärast Eestis töövõimeliste inimeste arv tänasega võrreldes ca 100 000 võrra väiksem. City24.ee statistikakeskkonna Spot kohaselt langesid üripindade pakkumiste põhised keskmised üürihinnad Eestis möödunud aastal 33 protsenti 2010. aasta esimestel nädalatel näitas äripindade keskmine pakkumiste põhine üürihind endiselt langustendentsi. Üürileandjad otsisid üürilevõtjaid rohkem kui 5300le äripinnale, mida oli 1600 pinna võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal Eesti Panga analüütikud pakuvad, et majanduskasv tuleb 2010. aastal 1,4 protsenti ning tööpuudus on kaks kuni neli prot...
mis tappis üle 1,5 miljoni inimese. Daniel O'Connell 1775-1847 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsartistlik liikumine Võimule tulnud liberaalid saatsid täide hulga reforme kodanluse huvides, mis tekitas pettumust tööliste seas. Suurenes tööpuudus ja peagi alustati massiliikumist, mida hakati kutsuma tsartismiks. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mille jaoks koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle tagasi. Et uut reformi saada korraldati massimiitinguid, demonstratsioone ja ka ülestõuse. Tsartism sai lõpu 1840. aastate lõpus ja valitsus tegi hulga ümberkorraldusi. Tsaristide ülestõus Click to edit Master text styles Second level Third level
NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (natsinaaldemokraatide ja kommunistide vatuolud), mis kergendas natside võimuletulekut. Pärast riigipresidendi Hidenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid. Võib öelda, et Weimari Vabariik oli loodud hukule. Saksamaa ei saanud hakkama demokraatliku korraga, vaid vajas kindlat kätt. Majandusraskused ja inflatsioon viisid teravate sotsiaalprobleemideni, nagu tööpuudus ja keskklassi nõrgenemine. Kõik, kellel oli midagi kaotada, eelistasid natse kommunistidele. Saksamaa muutus totalitaarse diktatuuriga riigiks, mille peamiseks eesmärgiks sai ekspansioon, sõda ja selleks ettevalmistumine.
Töötus on probleem nii inimesele endale kui ka ühiskonnale Töötus ehk tööpuudus on kaasaegses ühiskonnas seisund, mil töövõimelisel inimesel, kes tahab tööd teha, puudub töökoht. Töötuse protsent kasvab, kui töötajaid on rohkem kui töökohti. Arvan, et töötus on kaasaegse ühiskonna olulisimaid probleeme, põhjustades raskusi nii indiviidile kui ka riigile. Inimesele, kes on kaotanud oma töö, on uue seisundiga toime tulemine sageli raske. Puuduv sissetulek seab mitmeid piiranduid: esmaste toidu- ja tarbekaupade valimine sõltuvalt hinnast,
Kas Eesti riik on rikas või vaene? ,,Rikas" ja ,,vaene" on tohutult laiad mõisted, mis igaühe jaoks omavad erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist...
Kulutused olid liiga suured); võidurelvastumine(eesmärk:mõlema poole katsed saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu;tagajärg:Tapetud hulgaliselt süütuid inimesi); vastuseis(eesmärk:mõjuvõim;tagajärg: kriisid ähvardasid lõppeda tuumasõjaga, mis osapooled nö. maa peale tõi) Külma sõja kriisid Korea (1950); Lähis-Ida (1960-1970); Afganistan (1979); Berliin (1960); Vietnam (1960-1970); Kuuba (1950) Kirjelda heaoluühiskonda Saavutati pikk majanduslik õitseng; tööpuudus kadus ajutiselt; kehtestati töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid Mis oleks sinu kui hipi arvamus heaoluühiskonnast ja sõnum maailmale 1970date lõpus Arvaksin, et heaoluühiskonnas oleks hea elu(hea elada) ja sõnum oleks sama, mis oli hipidel 1970datelgi: ,,Make love,not war!" Euroopa Liidu sünd ja areng asutati 1951. aastal; asutajateks olid Prantsusmaa ja Saksamaa; esialgne nimi oli Euroopa söe- ja teraseühendus; Eesti astus EL'i aastal 2004
saa sinna sekkuda. 7. Miks suudeti pool Eestis nii kiiresti vallutada ? 7. Sest valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, kuna Saksa oli Eesti rahvus-väeosad laiali ajanud, kaitseliit oli nõrk ja relvade, laskemoona jm nappus. 8. Too välja Saksa okupatsiooni muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris ? 8. Majanduses Vallutati saksa vajadustele, tööstusettevõtted seiskuvad, elatustaseme langus, tööpuudus Poliitikas Balti-hertsogi riik, saksa ei tunnustanud Eesti Vabariiki, poliitikud vangistati, Vilms lasti maha, Tsensuur taastati, Saksa ametnikud, väeosa saadeti laiali Kultuuris Eestlastele lubati kultuurautonoomia, ametlik keel saksakeel, saksastumine 9. Mis toimus 11.november 1918 ? 9. Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Tehti kaitsestruktuur: Pitka ja Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10
Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Majandusteadus hõlmab v...
hobide näol; suund ja eesmärgid, mille nimel töötada; kindlustunne homse suhtes küllap hoiab see hinge mitte üksnes ärkvel, vaid laulmas. Kuid mis hoiab ärkvel vähihaige, eluaegse vangi, raske puudega lapse vanema? Kuidas üks tapab ennast luhtunud armuloo pärast, teine kaotab autoõnnetuses oma pere ja käimisvõime, elab aga edasi ja tõuseb jälle? Viimastel aastatel on majandusraskuste tõttu paljude elustandard langenud tööpuudus, palgalangus, oma kodu kaotamine. Inimestel on tulnud paljust loobuda, et taas jalgele saada ja tänaseks on tulemusi juba näha. Paljude elu läheb jälle ülesmäge, nad on vaeva näinud ja see on tasutud. Teised aga.. On neid, kes ikka proovivad ja üritavad muutunud oludega kohaneda, aga ka neid, kes on raskustele alla vandunud kroonilised võlglased, töötud, alkohoolikud ja heidikud. Nad ei jaksa ega suuda võidelda, ehk on nende kanda olnud koorem saanud liiga
Ameerikas majanduskriis, mille põhjusteks oli inimeste kiire soov rikkaks saada, mis põhjustas USA väärtpaberituru kokkuvarisemise. Lisaks muutus populaarseks masstootmine, kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Ka pangad aitasid sellele kaasa, andes liigseid pangalaenu. Majanduskriis tõi riigis kaasa totaalse kaose: toodangute maht vähenes poole võrra, palgad langesid, ettevõtted läksid pankrotti ja tekkis tohutu tööpuudus, mis tõi endaga kaasa teravaid ühiskondlikke probleeme, näiteks nälg ja rahutused. Joonis 1. Töötute arv läbi aastate; Siin joonistub selgelt välja, et aastatel 1929 1939 oli USA-s töötuid üle 20% Rain Reinson AT21b Joonis 2. Keskmised sissetulekud aastate kaupa. KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult öeldes oli Ameerika 1920-1930-date aastate mõjuvõimsam riik, kus said alguse paljud tehnikaimed ja mis mõjutas oma tegevusega paljusid riike. Rain Reinson AT21b
mis tappis üle 1,5 miljoni inimese. Daniel O'Connell 1775-1847 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsartistlik liikumine Võimule tulnud liberaalid saatsid täide hulga reforme kodanluse huvides, mis tekitas pettumust tööliste seas. Suurenes tööpuudus ja peagi alustati massiliikumist, mida hakati kutsuma tsartismiks. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mille jaoks koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle tagasi. Et uut reformi saada korraldati massimiitinguid, demonstratsioone ja ka ülestõuse. Tsartism sai lõpu 1840. aastate lõpus ja valitsus tegi hulga ümberkorraldusi. Tsaristide ülestõus Click to edit Master text styles Second level Third level
mereterritoorium 2)Püügi piirmäärad 3)rahvusvahelised Kuusk,Mänd, Seeder, nulg, kask, Iseloomustus: 1)Juurdekasv kokkulepped 4)preemiad püügist loobumiseks 1-2 m3/ha 2)Loode-Ameerikas kuni 20 m3/ha Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude 3)Hõredad,mdalad 4)hästi säilinud 5)peamine tarbepuidu vähenemisele – 1)kalandusega seotud ettevõtted allikas 6) kohati laastatud pankrotistuvad 2)töötajad jäävad tööta, suurenb tööpuudus Metsade hävinemise põhjused: 1) Pidevad 3)Kalandusega seotud asulate areng takerdub metsatulekahjud: Austraalia, Põhja-Ameerika (California), 4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania Kalarikkamad piirkonnad ookeanis – 1)pindmised kihid 2)Happevihmad: Euroopa ja Venemaa tööstuspiirkonnad , (rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade
Series on immigrantide arv! Vaata lk. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do? tab=table&init=1&language=en&pcode=tps00177&plugin=0 Kirjuta kolm valdavalt tõusva emigratsiooniga riiki: Eesti, Iirimaa, Hispaania Millistes riikides on väljaränne vähenenud, nimeta neid riike: Saksamaa. Austria, Slovakkia. Mis soodustab migratsiooni? Nimeta 3-5 tõmbe-ja 3-5 tõuketegurit.(õp.lk.23) Tõuketeguriteks võib olla tööpuudus, sõda, halb tervishoiukorraldus ja muu selline- Tõmbeteguriteks võib olla aga kõrgem palk ja paremad karjäärivõimalused, heaoluühiskond, rahulik ja turvaline elukeskkond ja muud. Kas kokkuvõttes võiks immigratsioon olla positiivne? Ja võib küll oll.
o Suurenes teeninduses töötajate ja erialaste spetsialistide arv o Massiteabe- ja sidevahendid muutusid piiriülesteks · Tööliste vähenemise mõju: o Tuli rohkem spetsialiste ja väike ettevõtteid, makse alandada jms, toetatakse liiga palju abivajajaid jne · Olukord majanduses o Energia- ja tooraine kriis: naftahinna 4-kordne tõus maailmaturul o Kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuudus o Riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega, tekkis inflatsioom o Hakati rääkima senise majandusmudeli seisakust ehk stagnatsioonist · Kütust jagati jao pärast nt USAs · Stagflatsioon märksõna, mis iseloomustas 70.ndate keskpaika (inflatsioon + stagnatsioon =stagflatsioon) · 70.ndate keskpaika on iseloomustatud: o Vaimse surutise ajastu o Pessismi ajastu, aeg kus kadus usk paremasse homsesse
Aastal 2009 elas maailmas ÜRO hinnangul 6,8 miljardit inimest. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teine miljardi täitus 1907.aastal. Kolmas täitus 1940. aastal. Kuus miljardi täitus 1999. aastal. Tagajärjed: sotsiaal-majanduslikud probleemid, toidupuudus, ülerahvastatus, ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodus- varadele, jäätmete ladustumine. Maailm Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. 13% elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini ja ka tulevikus. Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb ja ka tulevikus, sest iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne
14.Kuidas püüti ellu viia Prantsuse välispoliitikat? Tugev sõjavägi, liitlane Venemaa ja Inglismaa. 15.Mis võimaldas Inglismaal olla juhtiv tööstusmaa? Odav tööjõud ja tooraine. 16.Miks loodi ametiühingud? Et tööliste elu parandada. 17.Kes olid feenid? Mida nad taotlesid ning kas see õnnestus saavutada? Iirimaa poliitilise salaühingu liikmed. Iseseisvust, ei saavutanud. 18.Miks loodi Tööerakond? Oli tööpuudus ja väljaõppimata töölised tahtsid õiguste eest võidelda. 19.Milline oli Inglise valitsuse koloniaalpoliitika? Tugines sõjaväebaaside võrgule, laiahaardeline, toorainet sai. 20.Mis oli dominioon? Too näide! Briti impeeriumi koosseisus omavalitsusega asumaa (Austraalia, Kanada). 21.Mida kujutas endast hiilgav isolatsioon ja miks saadi ajada? Tahtis hoida oma käed vabad, ei soovinud püsivaid liitusid teistega. Inkale sai ainult merelt kallale ja laevastik oli hea
vähendas sõjaohtu Euroopas Suur majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal olemus ja levik: levis riigist riiki, kriisi ületamise vahendid: (riik sekkus senisest rohkem majanduse korraldamisse, diktatuuri teke), Dawesi plaan 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. majanduskriisi ühiskondlik mõju: Tööpuudus, vaesumine, nälg, rahulolematus Peamised muutused kultuuris ja eluolus 1920.-1930. aastatel maailmasõja mõjud: Maad võttis pettumus. kergemeelsed 1920. Aastad: loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesiid tunduvalt. Coco Chanel. Charlie Chaplin. Autod. Dzässmuusika. Grammafon. diktatuuri sekkumine kultuuriellu: NSVL-loominguvabadus, funktsionalistlikud hooned,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
