Seetõttu tuleb 1990. aastate reforme mõista aktiivse ühiskonna varasemate traditsioonide taustal. 1970ndatel ja 1980ndatel saavutasid Taani ja Norra kõrge tööjõus osaluse määra, 1990. aastal oli standarditud tööpuuduse tase Taanis 7,2% ja Norras 5,3% (OECD, 2002). 1990ndate algul ilmus Taanis ja Norras poliitilistesse aruteludesse aktiveerimise teema, peamiselt tööpuudusega võitlemise kontekstis. Probleemi aktuaalsus oli Norras märgatavalt väiksem kui Taanis. Norras vähenes tööpuudus 6,5%lt 1993. aastal 3,6%ni 2001. aastal. Taanis aga kasvas tööpuudus 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses ning hakkas vähenema alates 1990ndate keskpaigast. Taanis on alates 1990ndatest aktiveerimise mõiste kasutusel kolmes tähenduses; see võib tähendada nii tööpuudusega võitlemist, struktuurset tööpuudust, rõhutades tööjõuturu tasakaalutust, ning tööjõuturult väljalangenute eest hoolitsemist ja nende tagasitoomist tööjõuturule. Kõik need aspektid on avaldanud mõju ka
tarbiv tööstus) ja importsisendite hindade tõus on jooksevkontodefitsiiti oluliselt suurendanud. Jooksevkontodefitsiit, mis pärast 2001.a. jõudis juba tasemele 7-9% on viimasel kahel aastal tunduvalt suurenenud. Tööpuudus 2005.a alguseks oli tööpuuduse tase Lätis 10,4% töövõimelisest elanikkonnast (ca 118,6 tuhat inimest). Võrreldes 2004.a. alguse on olukord 0,2% võrra paranenud, kuid võrreldes töötuse näitajatega 2001-2002 on olukord halvenenud. Suurim tööpuudus on Rezekne (26%), Balvi (21%) ja Ludza (20%) rajoonis. Väikseim on tööpuudus Riias (3,7%), Salduse (5,5%) ja Jelgava rajoonis (6%). Elanikkonna sissetulekud 2004.a. moodustas Läti keskmine brutopalk ühes kuus 211 LVL (ca 5000 EEK) ja netopalk 150 LVL (ca 3500 EEK). Pea kolmandik Läti töövõimelisest elanikkonnast sai 2004 ühes kuus netopalgana vähem kui 100 LVL. Viiendik töötajaist said netopalgana ühes kuus 100- 150 LVL. Kümnendiku töötajate netopalk jäi 200-300 LVL vahele
koduperenaised jne) 17. Analüüsi Eesti tööealise elanikkonna hõivatuse tabelit lk 30. Millised on järeldused? 18. Mis on aktiivne vananemine? Vananemine, arvestades vananemise kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja vaimseid aspekte. 19. Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Tööturg on pidevas uuenemises, kuna igapäevaselt jääb pensionile vanemaid inimesi, samas aga tuleb rohkelt peale uut tööjõudu noorte näol. 20. Mis tööjõupuudus ja tööpuudus? Tööjõupuudus on kui tööd on, aga töötajaid pole. Tööpuudus on kui töötajad on, aga tööd pole. 21. Mis on struktuurne tööpuudus ja tööjõupuudus? Struktuurse tööpuuduse all peetakse silmas tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning tööandjate geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Tööjõupuuduse puhul aga peetakse silmas tööjõu asukoha mittekattumist töökohaga. 22. Miks on tööranne välismaale kahjulik riigile
3) sessoone töötus tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu teatud majandusharudes (põllumajandus, turism, metsandus) 2)Struktuurne töötus Näitab majandus struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mitte vastavust tööjõu pakkumisele. 1) demograafiline töötus hõlmab sots. gruppe ( noored, pensioni eelikud, võõr keelt kõnelevad, puudega) 2) hariduspoliitikast tingitud tööpuudus 3) kapitali puudumisest tingitud str.töötus, mis hõlmab lisaks kapitalile puudulikku infrastruktuuri ja juhtimis oskuste puudumist( arengumaad) 3)Tsükkliline töötus Tekib majandus tsükklilise arengu tõttu esineb majanduslangusfaasis või kriiside ajal Majandusolukorra paranedes selline tööpuudus väheneb ja kaob iseenesest. Mõõdab tegeliku ja loomuliku töötuse määra vahet( tööjõu alanõudlus) 21
84. Struktuurne tööpuudus- on töötud ja vabad töökohad- töötud ei sobi nendele vabadele töökohtadele. Põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jms ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest 85. Siirdetööpuudus- seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed vahepeal mõnda aega tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 86. Millal on tööpuudus tsükliline?- esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 87. Mis on MO?- Baasraha 88. Mis on M3? M3 on laiema rahapakkumise agregaat (broad monetary aggregate) on M2 ja veel muud raha vormid (lühiajalised võlakirjad, osakud) 89. Kvantitatiivse rahateooria peamine sõnum- seob raha pakkumise ja inflatsiooni
Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase. MAJANDUSTSÜKLID Toodangu mahtu, mida on võimalik saadatootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks. Tavaliselt ei suudeta tootmissisendeid maksimaalselt ära kasutada ja nii tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus,sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused. Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng. Majandustsüklid on juba aastakümneid olnud majandusteadlaste huviorbiidis Varasemalt peeti majandustsüklite peamisteks põhjusteks nõudlusepoolseid muutusi eratarbimise, investeeringute, valitsuskulutuste muutusi Tänapäeval peetakse sama olulisteks pakkumispoolsetest teguritest põhjustatud muutusi tootmistegurite suhteliste hindade muutused.
Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning esialgu kadus rahval demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis. Muutused majanduses olid aga positiivsed ning rahva majanduslik olukord paranes.
organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inimest Mäed Sveitsis: · 1. Monte Rosa - 4634 m · 2.Dufour - 4643 m. · 3.Domi mägi - 4545 m. · 4.Weisshorn - 4505 m. · 5.Matterhorn - 4478 m. · 6. Dent Blanche - 4357 m. · 7.Grand Combin - 4314 m. · 8. Finstraarhorn - 4274 m . · 9.Aletschhorn - 4195. · 10. Jungfrau - 4158 m.
lapsed ja ka mehed hakkavad usaldama täiesti võõrast inimest, vahetavad elukohta ja hakkavad tööle kurjategijate heaks. Inimkaubanduse äri mõjutavad kõik sündmused maailmas. Piiride avanemised, piirikontrolli puudumine ja inimeste tihedam liikumine on soosinud sellise äri levikut ja arengut. Kaubitsejad on aktiivsemalt tööle hakanud ja kartus sattuda konflikti võimuorgani esindajatega on väiksem. Inimkaubanduse arengut soodustavad ka majanduslikud probleemid nagu tööpuudus ja majanduslik ebavõrdsus. Kaasa aitavaks teguriks on ka sooline ebavõrdus ühiskonnas. Mina arvan,et peamiseks inimkaubanduse põhjuseks on siiski nõudlus odava tööjõu ja prostitutsiooni järele. Kui ei oleks neid inimesi ja firmasi, kes on nõus maksma inimkaubandusega seotud teenuste eest ja nad ei sooviks oma kasumit suurendad teiste inimeste kannatuste abil, ei oleks ka maailmas sellist probleemi. Ka väga tuntud ettevõtted, kes muidu on seadusekuulekad võivad kasutada orjatööd
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1...
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii
stipendiumid, mis aitavad vähendada tööpuudust. Need kõik peaksid aga muutma inimeste elu üpriski lihtsaks, lausa laisklevaks. Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee. Heaoluühiskonnas on selleks tavaliselt riigi ehk teiste maksumaksjate kulul elamine. Eriti võib sellega kokku puutuda tänapäevastes majanduskriisi käes vaevlevates riikides, kus tööpuudus on suureks probleemiks. Väga paljud inimesed on koondatud ning peagi märgatakse, et palju lihtsam on elada töötu abirahadest. Tihti loobutakse töö otsimisest, sest riik lihtsalt peab heaoluühiskonnas abivajajat aitama- teda toetama ja üleval pidama. Paljud esitavad endale küsimuse: miks rabeleda miinimumpalga eest, kui saab ka lihtsalt elada? Arvukas hulk inimesi arvavad, et sellel polegi mõtet, kuid leidub ka suurel hulgal teisitimõtlejaid. Mina olen nende seas.
Esimene maailmasõda tekitas Itaallastele suuri raskusi. Palju inimesi sai rindel surma. Sõjakulud läksid liiga suureks ning tekkis hiiglaslik välisvõlg. Itaalia armeegi oli väga maha jäänud. Pariisi rahukonverentsil ei saanud Itaalia kõiki endale sõja alguses lubatud asumaid. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik elu üsna keeruline. Koalitsoonivalitsused ei püsinud koos üle aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Nendes tingimustes oli hea tõusta Võitlusliidul(itaalia k.Fascio di Combattimento), kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Fasiste juhtis Benito Mussolini. Fasistidel kogunes lühikese aja jooksul meeletult palju toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli Vana-Rooma impeerium. Varsti hakkasid fasistid looma relvastatud salku nn. Mustsärklasi kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega.
Tööstusrevolutsiooni eeldused Tehnoloogiline areng, leiutati palju uusi masinaid, mida hakati tootmises üha enam kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet
Valitsus eesotsas põllumajandust. Paljud talud 1934. Sõjaväeeelne peaministriga, läksid pankrotti. riigipööre. püsima jäi üheparteilisus ja Ettevõtted piirasid palku ja Päts ja Laidoneri juhtimisel. tsensuur. lühendasid tööpäeva. Vaikiv ajastu 1934-1938 Tekkis ulatuslik tööpuudus. Juhitud demokraadid 1938- 1933.Krooni 1940. devalveerimine 1938. Uus põhiseadus. 30-ndate aastate teine pool
Olles armastatud, muutub ka hingeelu stabiilsemaks. Kuulates teise inimese suust ilusaid sõnu, muudab see tuju rõõmsamaks ning paneb südame põksuma. Vahete-vahel aga võivad tülid tekkida ning kui need tekivad, tuleb neile kiiremas korras lahendus leida. Hädasti oleks vaja veeta koos kvaliteetaega. Näiteks üks mõnus päev SPA-s. Ühiskond tekitab muresid juurde. Päästekomandod pannakse kinni. Küttearve suureneb. Palgad vähenevad. Hinnad poes aina tõusevad. Tööpuudus. Südamele kuhjub aina rohkem muresid ning hingerahu saavutamine osutub väga raskeks. Aga alati saab enda mured kuhugi suunata näiteks maalimisse. Kohe kindlasti aga ei tohiks seda välja elada teiste inimeste peal. Tegeleda tuleks sellega, mida Sulle meeldib teha ning, mis sulle hingelähedane on. Ei tohi valida sellist elukutset, kus saab määravaks vaid palganumber. Oma tööd tuleb teha südamega. Tuleb proovida uusi asju ning võtta elust kõike, mis võtta annab. Ei tohiks
Palavalt euro poolt olevatest inimestest saan aru, sest nad soovivad, et Eesti saaks killukese lähemale ja sügavamale Euroopa Liitu. Majanduslikus mõttes on euro tulek muidugi üks parimaid asju, mis Eestiga juhtunud on. Arvan seda sellepärast, et eespool mainitud usaldusväärsus Eesti suhtes kasvab, välisriigid julgevad investeerida meie riigi majandusse, mis omakorda aitab luua uusi töökohti ja elavdab majandust. See kõik tähendab, et eestlaste elatustase peaks tõusma ning tööpuudus hakkama vähenema. Rahvas peaks aru saama, et tegelikult ei ole vahet, kuidas me nimetame käibel olevat raha, kas kutsume seda krooniks, euroks või kuidagi kolmandat moodi. Oluline on see, et see raha on maksejõuline, tal on olemas väärtus ning ka teistel riikidel on olemas kindlustunne, et see raha maksab.
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Järjest rohkem tekib maailmariikides konflikte, mille tagajärjel on tsiviilisikud sunnitud immigreeruma enda kodumaalt ning otsima uue elupaiga. Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teise...
VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 devalveeriti Eesti kroon. POLIITILINE KRIIS Tegutsema jäid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE
Rahvaarvu vähenemise üks põhjuseid on ka vähene sündivus. Noortel on probleem majanduslikult hakkama saada üksinda, rääkimata sellest, et veel peret luua. Turvatunne majandusliku hakkamasaamise ees puudub. Jah, on olemas vanemapalk, lastetoetus, töötuskindlustushüvitis ja minimumpalga määr. Kuid kõik need suurusjärgud on täpselt nii väiksed, et normaalselt talitleda pole võimalik. Suur ja valus küsimus Eestis on ka tööpuudus ning töö eest makstava tasu suurus. Inimesi koondatakse töökohtadelt ning seetõttu loodetakse välismaade, eeskätt Soome tööturgudele. Lähiriikides saab sama töö eest, mida Eestis teha, tavaliselt 2-3 korda kõrgemat palka. Niiviisi lähevad taaskord inimesed meie riigist välja. Sellega seoses tuleb tööpuudusele juurde veel teine probleem, et tekib tööjõupuudus spetsialistidele. Tööpuuduse kasv pole ootamatu ning on riike, kus olukord on hullemgi, kuid see pole lohutus
maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene) Aktsiisimaks - kaudne maks, mis kehtestatakse mingile kindlale tootele, mille tarbimine ei ole elutähtis Tulumaks - füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks (otsene) (21%) Tööturg - turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele Eksport kodumaiste toodete müük välismaale Import välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal Tollimaks maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt (vastavalt eksporditoll ja imporditoll) (EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega
juhtivates organites endale sobiv enamus. Kuna konkurendid alahindasid teda võimaldas see tal neid teineteise vastu välja mängida, tõrjudes tugevad konkurendid.seejärel muutis seisukohti ja saades võimu. VI Milles seisnes industrialiseerimine? Millised olid selle tulemused? Suurtööstuse eelis arendamises seisnes industrialiseerimine, loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõütlusest majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud nõukogude liitu palju, arenes sõjatööstus. Eelisraskendati rasketööstust, tootlikkus langes ja elanikud vaesusid. VII Milles seisnes kollektiviseerimine? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamiste ühendamine kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti siberisse või sunnitöö laagrisse. Talupoegade vastupanu murdus ja kollektiviseerumine andis raskehoobi põllumajandusele. Tagajärjed olid sedavõrd
Eesti majanduse arenguperspektiivid Lähtealus resursside optimaalne kasutamine Määrava tähtsusega investeeringutega ja tööjõuga seotud küsimused Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa. Välisinvesteeringuid soosinud tegurid: · Kapitali ja kaupade vaba liikumine · Fikseeritud vahetuskurss · Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool a...
olid USA-ga seotud, siis tabas ka neid majanduskriis. 24. Oktoober 1929.haaras börsi tõeline kriis. Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. 5. Päeva pärast meenutasid USA börsid hukkuvat laeva. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Kriis tõi esile palju tundmatuid hädasid. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud neid ära tarbida), suur tööpuudus , mis tõi kaasa nälja (Kuigi vahel hävitati suurte vagunite kaupa vilja ja muid toiduaineid, et suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu.), vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid. See kõik aitas kaasa loomulikult diktatuuri tekkimisele. See kriis oli kestnud väga- väga pikka aega 5 aastat. Varem olid kriisid lõppenud kiiremini nüüd said kõik aru, kriisist välja pääsemiseks , pidi sekkuma riik
Fasistlik Itaalia I maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei tulnud kergelt. Itaalia kaotas sõjas ligi pool mln inimest ja oli teinud tohutuid võlgu. Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid
2°...4°C. · Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. · Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. Maavarad Rahvastik · 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas · Linnaelanikke: 97% · Keskmine eluiga: 77 aastat · Imikute suremus: 7% · Kirjaoskamatus: alla 1% · Tööpuudus: 12,2% Majandus Eksport · Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust · Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva
infrastruktuurifirmadest, mis meil senini veel alles on. See on andnud võimaluse erafirmadel rikastuda. Kindlasti on kõigil eredalt meeles, kuidas erastati Eesti Raudtee, mis hiljem osteti uuesti tagasi. Arvan, et riigi hallata oleks pidanud jääma ühistranspordi firmad, saarte laevaliinid ja ravimite hulgikaubandus. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Eestis kasvab aga majandus aeglaselt, valitseb tööpuudus ning rahva elujärg on madal. Kindlasti mängib oma rolli selles ka majandulangus, mida põhjustas omakorda ületootmine.
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fasistideks. NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine. Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG. Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema.
elanikkonnast. Migratsioon Sisserändajad ei ole Itaaliale suureks probleemiks, kuid ma usun, et probleeme tekitab see ikkagi, kuna sisserändajaid on umbes 1,4 miljonit, mis on väga suur hulk inimesi ning arvuka sisserände puhul suureneb tööpuudus, majandusaktiivsus kasvab ning tekib suurem surve sotsiaalsfäärile. Demograafiline üleminek Arvan, et Itaalia on jõudnud demograafilise ülemineku kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, kuna suremus on tõusnud ja sündimus on langenud ning rahvastik hakkab tasapisi vananema.
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu: - naturaalmajandus, - vabaturumajandus, - plaanimajandus, - segamajandus. Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest...
Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse - nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, kLaieneb turg Arenenud riikidele mõju: + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) - Tööpuudus, odavam toota arengumaades - Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) - Kuritegevuse levik, haiguste levikeskkonna saastamine Arengumaadele: Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse - Ekspluateeritakse nende loodusvarasid - Arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb - Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale
pikkune majandusliku efektiivsuse kõikumine, mis arvatakse sõltuvat ehitustegevusest, elanikkonna kasvumäärast ja migratsioonist. Pikaajalist ja väga sügavat langust nimetatakse depressiooniks. Seda iseloomustab kõrge tööpuudus, vähene kogutoodang ja investeeringud, hindade langus ja pankrottide laine. Tsükli alguseks loetakse langusfaasi algust, mis järgneb tsükli harja ületamisele. Tsüklid erinevad üksteisest nii oma kestuse kui kõikumise amplituudi e. sügavuse ja põhjuste poolest. 1.5 Tsüklite põhjused Tavaliselt jagatakse tsüklite põhjused kahte suurde rühma:
kuni väike võistleja pankrotti läheb või muidu loobub. Pärast tõstab monopoltootja hinna taas kõrgele ja teeb vahepealse kahjumi kiiresti tasa. Omahind on summa, mis kulub toote tootmisele, alghind. Turuhind on omahind + kasum. 4. Arutle, iseloomusta tööturgu. Tööandja on tööjõu otsija ja tema võtab tööle töövõtja, kes on töö otsija. Kui juhtub nii, et tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti, siis see nähtus on tööpuudus. Näiteks praegu Eestis on tööpuudus. Inimesi koondatakse ja iga päevaga tekib uusi ja uusi töövõtjaid, aga tööd pole anda. Kui aga juhtub nii, et pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid, siis seda nimetatakse tööjõupuuduseks. See on siis, et pole kedagi tööle võtta, sest inimesi pole, kes tööle tahaksid. Miinimumpalk on palk, millest tööandja ei saa vähem maksta täistööaja eest. Praegu on selleks Eestis 4350 krooni. Netopalk on puhtalt kätte saadud raha. Brutopalk on
Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke. * 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus. Põhja riikides hakkasid tekkima megalopolised e hiidlinnad. Suurimad Tokaido, Boshwash, Chipitts, San-San. 8. Ajude äravool mõiste seletus, näide. Ajude äravool on hästi koolitatud inimeste väljaränne, et saada veel paremat haridust ja töökohti. Enne II maailmasõda põgenes palju teadlaseid (ka juute) USA'sse, kes lõikas sest kasu.
Aastal sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suur kriis 1. Miks puhkes Eestis majanduskriis? Kuidas mõjutas kriis Eesti majandust ja ühiskonnaelu? 1929. Aasta lõpul USA-s alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse Euroopa kaudu. Kõigepealt tabas kriis põllumajandust. Maailmaturul langesid kiiresti põllumajandustoodete hinnad, tõusid tollimaksud. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat 27. Juunil 1933. Aastal devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine, kuid algas ka kriisi taandumine. 2. Iseloomusta kriise Eestis. Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis Pankrottide laine, Valitsusevahetused, Kehtiva põhiseadusega ei tööpuudus, raha väärtuse ebatabiilsus riigi ole võimalik riiki
-Kominterni tegevus- maailmarevolutsioon (20ndatel aastatel) -Natsionaalsotsialism Saksamaal (1922 Hitler) *Suur majanduskriis (puhkes Ameerikas 29.okt 1929) Põhjused-(õpik 77-78) ületootmine, raharinglust ei olnud, ettevõted pankrotis, alkoholi keeld, laenamine(tagatiseta laenamine, pank ei kontrollinud laenu saajat jne ), ameerika ideaaliks oli vaba turumajandus ja see tähendab, et riik on majandusest absoluutselt eemal, Mõju-30.aastate algust nimetatakse suure depressiooni ajaks, tööpuudus, enesetappude arv, kuritegevuse suurenemine, kõik maailmariigid said kannatada, ainuke kes ei kannatanud otseselt oli Nõukogude Liit, enim kannatada sai Saksamaa Euroopa riikidest, Franklin Delano Roosevelt tõi Ameerika majanduskriisist välja, umbes 33-34 aastatel hakkas depressioon taanduma New deal-riiklikud töökohad, DEMOKRAATLIKUD RIIGID lllllLk 80-85 Probleemid: USA Prantsusmaa Inglismaa
kontrolli all, ühepartei süsteem, demokraatia asendub totalitaarse diktatuuriga, majandus riigi kontrolli all, riiklik salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Inglismaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga, kaotas juht koha maailmas ning osatähtsus vähenes, aeglane areng, kõrge tööpuudus, esimene üldstreik, valimisõiguse suurenemine, leiboristide esile tõus, kriisist väljumine kiirem ja valutum, Westminsteri statuud, parlamentaarne monarhia, Iirimaa iseseisvumine, stabiilsete poliitiliste parteide tekkimine. Prantsusmaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, tugev majanduse areng, mis tõi Inglismaale lähemale, investeeringud hävitatud aladele, majanduskriis,
Aastal sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suur Kriis 1. Miks puhkes Eestis majanduskriis? Kuidas mõjutas kriis Eesti majandust ja ühiskonnaelu? 1929.a lõpul USA-s alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse Euroopa kaudu. Kõigepealt tabas kriis põllumajandust. Maailmaturul langesid kiiresti põllumajandustoodete hinnad, tõusid tollimaksud. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat. 27. Juunil 1933.a devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine kuid algas ka kriisi taandumine. 2. Iseloomusta kriise Eestis. Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis Pankrottide laine, tööpuudus, Valitsuse vahetused, Kehtiva põhiseadusega ei ole
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja kaudselt projekti mõjutavaid ning projektiga · Olukorra määratlemist seotud tegureid. · Probleemide analüüsi ...
Vaatamata sellele on vaja meeles pidada, et oma tipp-punkti saavutas Maa elanikkonna kasvutempo eelmise sajandi 60. aastatel ning 80. aastate lõpuks hakkas see kahanema. Praegu kahaneb rahvastiku suurenemise kiirus peaaegu kõikides maailma riikides ja võib öelda, et me elame demograafilise plahvatuse lõppemise ajal. Demograafilise plahvatuse kaasnähud: · toidupuudus ja näljahädad, loodusvarade raiskamine · ülerahvastatus ja majanduslik ebavõrdsus · linnastumine, tööpuudus · nakkushaiguste levik · väljaränne Toidupuudus, näljahädad ja loodusvarade raiskamine Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6,5 miljardit inimest (2006) ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all
Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused: · parlamentaarne kord (ehk demokraatia) oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud jt. olid avalikult demokraatia vastu. · sõjajärgne raske olukord Saksamaal raske ja alandav Versailles` rahuleping, majandusraskused (inflatsioon!). Viimase tõuke andis 1929. aasta majanduskriis. · teravad sotsiaalprobleemid tööpuudus, keskklassi (ehk väikekodanluse) nõrgenemine · kommunismioht. NSDAP nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. · vastasleeri nõrkus, lõhestatus kergendas natside võimuletulekut. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (sotsiaaldemokraatide ja kommunistide vahel vastuolud). III Kolmas riik See on natside võimu all oleva Saksamaa nimetus hõlmab aastad 1933-1945 Natsionaalsotsialistide põhiseisukohad:
tagasitulekut kavandades sõja Londonis üle elanud. Aastail 1944 - 1945 mitmesugused poliitilised rühmad omakorda suhtusid võimudesse samuti kahtlustavalt. Ühes olid kõik- nii vastupanuvõitlejad kui ka poliitikud ühel meelel: vaja on plaani. Valitses suur usk valitsuse võimetesse! Kõik sõdade vahele jäänud aastakümnetel juhtunud õnnetused- pärast 1918 aastat käest lastud võimalused , 1929 aasta börsikrahhile järgnenud ülemaailmne majanduskriis, kurnav tööpuudus, vabal konkurentsil rajaneva kapitalismi põhjustatud ebavõrdsus, ebaõiglus ja ebamajanduslikus, mis tekitasid nii mõnelegi kiusatuse haarata autoritaarne võim , sammuti valitseva ülbe eliidi täielik ükskõiksus ja saamatute poliitikute ebakompetentsus näisid olevat seotud asjaoluga , et katsed korraldada ühiskonda paremini olid täielikult läbi kukkunud. Kui demokraatia taheti panna tööle ja parandada selle mainet, tuli seda planeerida. Uus ja parem plaan? Pärast 1945
Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused Majandustsükli langusfaasi iseloomustus. Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu.
valitsuse kehtestamist. Majanduslikud raskused mängisid oma osa, sest tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abiga parandada inimeste elujärge. Kõige esimesena kehtestati Lääne-Euroopas diktatuur Itaalias. Itaalial oli Esimeses maailmasõjad palju kaotusi ja seetõttu oldi pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukord oli seda hullem, et riigis valitsesid majandulikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes kasutasid olukorda ära ning korraldasid veel suurema kaose. Kommunistide vastu astus fasistide liikumine, eesostas Mussoliniga. Valimistel olid nad edukad ning mõne aastaga suutis Mussolini likvideerida demokraatliku riigikorralduse ning loodi diktatuur. Saksamaal avanes natsidele võimalus demokraatia purustamiseks ülemaailme majanduskriisi puhkedes. Kritiseeriti demokraatlikku riigikorraldust ning üritati lööksalkade
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
tootmisse võtta ja polegi veel tavainimstele kättesaadav. Taustale jäävad aga faktid, et oma kleidiprojektist saadud tulu eest ostis ta Merivälja koolile 23 paari korralikke rulluiske, mis maksavad ikka päris kopsaka summa. Kingitusega pööras presidendiproua tähelepanu asjaolule, et koolil puuduvad võimalused siseruumides kehalise kasvatuse tundide pidamine. Pole tarvis ta kallal ,,haukuda", kui ta tegelikult teeb ju head. Käesolev majanduslangus viib inimesed masendusse. Tööpuudus, rahapuudus- kõigest on puudus, välja arvatud halbadest uudistest. Esile tuuakse ainult kõike halba, võiks üle minna vähe elurõõmsamatele ja toredamatele teemadele, kuid siiski arvatakse, et traumeeriv on see, mis müüb. Väärtustama rohkem hakatud rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist kui see, mis tegelikult võiks inimesele huvi pakkuda ja ehk isegi maailma paremaks muuta. Lõpuks ongi jäänud mulje, et inimesed on nii lihtsameelsed ja kogu mõttetus ongi
Järelikult olid uue põhiseadusega määratud sätted suurteks muutusteks ühiskonnas ja riigi valitsemisel. Vaikiva ajastu muutused ei olnud ainult negatiivsed. Kuigi inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus olid piiratud, hakkas riik jõudsalt sekkuma majandusellu. eeldusteks olid sise- ja välistegurite positiivne koostoime maailmamajanduses, samuti krooni väärtuse langetamine. Seega paranes ka rahva heaolu: kasvasid sissetulekud ja vähenes tööpuudus. Järelikult tõi vaikiv ajastu ka eestlastele positiivseid muutusi. Vaikivat ajastut võib rohkete muutuste tõttu nimetada ka pöördepunktiks Eesti ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president, kuigi otsustusprotsessides osalemise võimalus rahval alguses peaaegu puudus. Muutused majanduses aitasid aga eestlased paremale elujärjele, kuigi mahajäämine maailmamajandusest oli siiski suur. President ja talle alluv
Ränne ehk migratsioon emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest
Maainimestel oli tol ajal minu arust parem elu kui linnainimestel, sellepärast et põllumajandus oli üsna kõrgel tasemel. Kõik toit saadi oma põllu pealt, aga linnainimesed pidid poest ostma paljusid toiduained. Sellel ajal oli vähe asju kauplustes saadaval. Kui praegust olukorda Eestis võrrelda tollase ajaga, arvan et see oli mõnes mõttes parem elu kui nüüdsel ajal. Inimestele võimaldati tööd kui nad tahtsid tööd teha, aga praegusel ajal on meil Eestis suur tööpuudus. Neid inimesi, kes ennast töötuna arvele võtavad on meil igapäevaga jälle rohkem. Kuna praegu on kõigi jaoks rasked ajad, siis tuleks ilmselgelt elada üks päev korraga. Praegusel hetkel ei oska keegi meist öelda, kas 10 aasta pärast on Eesti majandusolukord paranenud või see tõesti muutub halvemaks. Kõige tähtsamaks pean praegusel hetkel kooli, kus ma jätkuvalt õpin ja suur tahe on see kool igatahes ära lõpetada. Inimesed peaks praegusel ajal mõtlema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
