Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid.
Saksamaa tempo kiirem · 20. saj. algul USA ja Saksamaa Inglismaast ees Majanduslik areng Ametiühingud · Töölised lõid ametiühinguid, kuhu esmalt kuulusid oskustöölised · Eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine, üksteise abistamine · Mõjukaim võistlusvahend- streik · 1867 loodi Parlamendireform- töölised said parlamenti · Ametiühingud olid tugevaks poliitiliseks jõuks Inglismaal Tööerakonna loomine · 19. saj lõpp- oli tööpuudus ning palju töötuid · Töötud moodustasid ametiühinguid oma õiguste kaitsmiseks · 1893. aastal loodi Tööerakond- sai lühikese ajaga edukaks Iirimaa · 1860. kujunes välja feenide liikumine- eesmärgiks Inglismaast vabariik luua · Võeti vastu omavalitsuse seadus · Vabariigi loomine lükati I maailmasõja puhkemisega edasi Briti koloniaalimpeerium · Inglismaa ja tema kolooniad- Briti impeerium · Neil oli palju asumaid, mis tuginesid
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...
tööd. Tööd on aga raske sellepärast leida, et rahvastik on vähe haritud ja vaesed. Puudub töö, mida nad oskaksid teha ja mille eest makstaks korralikku töötasu, et osta toitu. Arvan, et riik peab aitama leida vahendeid esmalt tööpuuduse lahendamiseks (võimalusel looma ka sotsiaalseid töökohti, inimene peab tundma, et ta on riigile ja maailmale vajalik), ja see aitab omakorda vähendada nälga. Nälg ja tööpuudus on omavahel väga tihedalt seotud ka sellest aspektist, et näljas olev inimene ei jõua töötada. Nälja tõttu on inimese organism nõrk ja ta jääb sagedamini haigeks. Haige inimene aga levitab haigust edasi ja nii tekivad haiguste epideemiad. Nüüd peab riik ja maailm võitlema juba mitme asjaga näljaga ja haiguste peatamisega. Samas on olemas teine äärmus, kus heaoluriikides toimub nii toiduainete kui tööstuskaupade ületootmine
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004da aasta 1. Mail. Selle järel on toimunud meie majanduses ja poliitikas palju muudatusi. Need muudatused on olnud mõndatele inimestele positiivsed, kuid on mõjunud mõndadele inimestele negatiivselt. Mõjutamata ei jätnud see kedagi. Selle aasta esimesel Jaanuaril võeti Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Ühtne raha parandas konkurentsi võimet, meelitades Eestisse investoreid, kes muidu kahtlesid krooni stabiilsuses. Selle tulemusena väheneb tööpuudus ning paraneb elatustase. On suur võimalus, et Eestist saab riik, kus ettevõtted konkureerivad töötajate pärast, mitte vastupidi. Lisaks on Eesti ettevõtetel lihtsam laiendada oma ettevõtteid Euroopasse. Tänu sellele on meil suuremad võimalused maailmas läbi lüüa ning saavutada karjäär, mida enne liitumist poleks suudetud. Paljudele noortele ja ka mulle on hea seoses Euroopa Liiduga liitumises viisavabadus. See loob võimaluse rännata ja maailma näha ilma, et peaks viisat taotlema
MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor
Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d . SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Seega on tähtsamateks makroökonoomilisteks näitajataks majanduse koguprodukt (SKP ja RKP), inflatsioon ja tööpuudus. Kõiki võtmemuutujaid analüüstakse kolmel tasandil: praegusel hetkel, lühikesel ajaperioodil ja pikal ajaperioodil. Riigi arengutaseme ja -tempo iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat. Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste või meditsiiniteenuste turgudel
Makromajandus prognoosid Järgnev tekst peatub Eesti makromajanduses toimuvatel muudatustel järgnevatel aastatel ning põhilisteks märksõnadeks saavad olema majanduskasv, mis hetkel küll kõlab negatiivses toonis, kuid juba 2010 aastal võib oodata positiivset näitajat(Joonis 1). Oma koha on kindlalt sisse võtnud inflatsioon, mis määrab paljuski meie igapäevaelu. Peatume ka tööjõuturuga seotud küsimustes, eelkõige tööhõive ning tööpuudus. Mis tulevik toob? 2007 2008 2009 2010 Sisemajandus kasv 6.3 -1.3 -1.2 2.0 (%, yoy) Inflatsioon (%, yoy) 6.7 10.6 4.9 3.3 Töötus (%) 4.7 5.0 6.7 7.7 Riigi eelarve jääk 2.7 -1.4 -2.2 -2.8 (% sisemajanduskasvust) Jooksevkonto jääk -18
-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad · 19-20 saj Põhja-Ameerika lääneosast idaossa · 16-19 saj sundränne Aafrikast Kesk ja Lõuna- Ameerikasse Tänapäeval : · sisseränne Aasiast, Põhja-Aafrikast Lääne-Euroopasse · Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse · Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada · Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale · Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal · Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
(töötus, hõive % Horvaatia rahvasikust. Töötuse moodustab üle poole erinevates määr ületab 16%, mis on riigile Portugali elanikest ehk sektorites) juba kahjustava mõjuga. enam kui 5,6 miljon töötajat. 2013.aasta Tööhõive jaotus sektorites: juulikuu seisuga oli tööpuudus Portugalis 16%; Primaarne sektor - 4.7% eriti murettekitav on noorte Sekundaarne sektor - 33.1% tööpuudus ligi 30 %. Tertsiaalne sektor - 62.2% Tööhõive jaotus sektorites: Primaarne - 59,8% Sekundaarne - 28,5%
ühsikonna rajooni. Gagarini kosmoselend ja Berliini müüri ehitamine olid USA jaoks suured pettumused. See andis motivatsiooni juurde ja 1969. aastal Ameerika astronautide jõudmine Kuule. 1970 oli lääne ühiskond küllaltki vastuoluline. Teaduse ja tehnikarevolutsioon oli jõudnud igapäevaellu. Teadus ja tootmine kasvasid kokku. Samuti tabaid majandust ka atgasilöögid, eeskätt energia ja toorainekriisis. Nafta hind maailmaturul tõusis. Stagflatsioon- tööpuudus, stagnatsioon ja inflatsioon- oli selge, et nii enam edasi minna ei saa. Läänemaailma majanduslangus tõi kaasa pessimismi ja vaimse surutise. Roland Reagan- majanduspoliitika aluseks arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine kärbib majanduse arengut. Alandada makse. Mõne aastaga taastus Ameerika Ühendriikide majandus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid.
eest Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest. Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna. Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus.(Siis tõstetakse tavaliselt palka) Töötajad kaitsevad oma õigusi: kollektiivleping, ametiühingud, streik. Tööturu seisukohalt on oluline elanikkonna struktuur: Tööeast nooremad Tööealised(15-69a) Tööeast vanemad Tööealine elanikkond jaguneb: aktiivne rahvastik( Tööjõud) Mitteaktiivne rahvastik Tööjõud omakorda jaguneb: töötajad ja töötud.
Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsajd, kõik olgu võrdsed, suur riigi omand ja tugi Mittedemokraatlikud liikumised: Rahva hädades süüdi demokraatlikud valitsused -võimuvõitlus, enese võimul hoidmine rahva huvidest tähtsam, paljuparteilisus ei luba luua püsivaid koalitsioone Demokraatia lastehaigused. Uus ühiskonnakorraldus. Lööme korra majja- fashistid, kommunistid, natsionaalsotsialistid(natsid) Suurbritannia Sõja järel tööpuudus, võlg USAle, tehnoloogiad vananenud ja valdav väikeettevõtlus 1920. Algab majanduslik tõus, kuid ülemaailmne majanduskriis seiskab arnegud: kasutati võõramaist toorainet, nende hind langes, mistõttu suudeti oma toodangut suhteliselt hästi müüa ka kriisi ajal. Briti impeeriumi suur turg. Konstitutsiooniline monarhia Valimisõiguse laiendamine tõi enam valijaid töölisklassi hulgast. Esile tõusis Tööerakond, leiboristid. Konservatiivid on valdava osa võimul. Iirimaa küsimus
Maailmamajandus kahe sõja vahel USA oli ainus sõjast kasusaaja sest: 1. Suurbritannia tootmine jääb USA omale alla 2. USA tarnib sõjatehnikat ja annab laene 3. USA muutub Euroopa võlausaldajaks 4. Saksamaa majanduses toimuvad segased ajad Hüperinflatsioon on raha väärtuse hüppeline kahanemine. See tekib, sest kõikides riikides püütakse majandust kiiresti jalule aidata. Riik hakkab raha juurde trükkima ning ettevõtetele laene andma. Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid. Inflatsioon ulatus 1923. aasta oktoobris 30000%. Otsustati, et katteta raha enam ei trükita ning raha seotakse kinnisvara ja maaga. Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning lang...
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetav võim. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist sai tähtis isik Itaalias ning ta kehtestas oma võimu. 1925.aastal kehtestati
Milles kriis väljendus? Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine. c) Põhiseaduse kriis- riigikogl liiga suur võim, valitsus ei suutnud riiki normalselt juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati
· Riigiorganid asendati natside poolt määratud juhtidega · Kehtestati meelsuskontroll · ,,Pikkade nugade öö"- 1934 a E.Röhmi ja teiste tähtsamate Saksmamaa juhtide tapmine · 1935 piirati juutide õigusi, ,,Kristallöö" 1938 teisitimõtlejate jälitamisel Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Majandus riigi kontrolli alla, nelja-aasta plaanid · Hakati valmistuma sõjaks, eelisarendati sõjatööstust · Likvideeriti tööpuudus · Paranes elujärg Välispoliitika Hitleri välispoliitika eesmärgid: · Suur Saksamaa loomine · Sakslaste eluruumi laiendamine · Saksalste vaitseva seisundi saavutamine Euroopas
- Valitsus reageeris kiiresti , ülemjuhatajaks kutsuti tagasi LAIDONER : kes saatis soomusrongid narva piirile - Keskpäevaks oli riigipöörde katse maha surutud Majanduskriis 1930 aastatel - 1929 algas ülemaailmne majanduskriis - Majanduskriis jõudis eestisse 1930 - Kõige enam kannatasid ettevõtted mis tootsid välisturule , põllumajandustoodangu hinnad langesid. Ka ettevõtted läksid pankrotti , üle eesti levis pankrott. Kasvas tööpuudus mida riik püüdis leevendada hädaabi töödega - Kriisi põhi oli 1931 -1933
Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Tänu sellele, et noored lähevad Eestist minema, väheneb ka rahvaarv, mis on järgmine probleem meie riigis. Ja nii tekibki ühest probleemist järgmine. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid jne. Riik võiks toetada inimeste tööl käimist. Näiteks maksta osaliselt kütusekulu kinni. Kuna paljudel juhtudel peavad inimesed maksma enda täiendamise eest, siis võiks ka toetada seda. Samuti saaks toetada riik ettevõtteid
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’s, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehnika. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4. Masinate, autode, 4
keskmise (34500$ in kohta). Bulgaaria majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2014. aastal tööstus (23,5 %), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (21,3 %) ning avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (13,2 %). Kui Bulgaaria jätkab uuendusi senises tempos, siis suudab ta toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus. Bulgaaria makromajanduslik stabiilsus on jätkuvalt suur ja majanduskasv kõrge, inflatsioon on madal ning tööpuudus väheneb. Teatavat muret põhjustab kasvav jooksevkonto puudujääk. Eliise Hendrikson 9.b klass
Eesti riigi ülesandeks on luua kõigile võrdsed elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus. Kuid on ka negatiivseid külgi: tööpuudus, rahvusvähemuste tõrjutus, eesti ja vene kogukondade eraldi tegutsemine, mittekodanikest elanike kasvav arv ning sotsiaalne tõrjutus, mis omakorda on tekitanud uusi probleeme. Tähelepanu tuleks pöörata ka välismaal elavatele eestlastele. On ju selge, et võõramaalasi ei kohelda kunagi nagu kaasmaalasi. Suur osa pagulastest on pidanud kannatama tagakiusamist, ümberrahvastamispoliitikat ning repressioone. Meie riik on kasutanud erinevaid võtteid, et saada uusi elanikke
majanduses Tolliliit tõstis esile ka Saksamaa ühendamise küsimuse TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE TAGAJÄRJED Käsitöö asendus masintootmisega Mindi üle vabrikutööle Tööta jäänud käsitöölised pidid tööd leidma vabrikutes Töötingimused vabrikutes olid halvad ja palgad väikesed Rakendati ka laste tööjõudu vabrikute ümber tekkisid töölisasulad hiljem linnad Asulates algul elutingimused halvad Tööpuudus Tööliste väljaastumised, masinate purustamine Kujunesid sotsiaalsed kihid: proletariaat (vabrikutöölised) ja vabrikandid Ühiskonna areng, tarbekaupade kättesaadavus, aja jooksul elutingimuste paranemine Tööviljakuse tõus ja hinnalangus Suurenes rahvaarv Tõusis haridustase ja moraal
Samuti saaksid noored inimesed, kes koolist kaugel elavad üürida korteri või minna ühiselamusse. See annab võimaluse harjuda iseseisva eluga, et söök oleks laual, riided pestud ja eluase korras. Gümnaasiumide lahkuviimine põhikoolist oleks halb, sest siis kaovad ära väiksemad maakoolid ning inimesed kolivad juba teadlikult suurlinnadesse, sest soovivad oma lapsi tulevikus gümnaasiumidesse panna. See mõjutab kindlasti põllumajandust, sest maal tekib tööpuudus ja ka poed pannakse kinni. Kui asulas pole kauplust, puudub mõte seal elamiseks. Kolitakse toidu nappuse hädas suuremasse asulasse. See jälle tekitab urbaniseerumise, mis ei ole Eestile hea. Meil oleks vaja riiki, kus elanikkond on ühtlaselt jaotunud. Õpilase vaatenurgast on gümnaasiumide lahku viimine õppijale raske, sest klassid lähevad ilmselt üpris suureks ning kaob ära igasugune individuaalne lähenemine isikutele
Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset riigikorda: demokraatiapiirangud tekitasid paratamatult tõrjuvaid hoiakuid.Autoritaase diktatuuri põhjuseks on tööpuudus ja elukalliduse kasv . Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele. K.Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud.Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart,...
· Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA rändepoliitika, iibe mõjutamine, rahvusprobleemid, tööturu reguleerimine 10. LINNASTUMISE-JOONED · 11. SUURED LINNAD · London, Pariis, Moskva, Tokyo, Singapur, New York, Los Angeles, Chicago 12. LINNASTUMISE PROBLEEMID · prügi, saaste, vägivald, kuritegu · ülelinnastumine · keskkonnaprobleemid
tüüp toimu. Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada
riikides Sotsiaalsed probleemid ja Tehnovõrkude, Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid linnatranspordi sujuv elanikkonna kihistumine, haldamine kuritegevus, vee ja kanalisatsiooni puudumine slummides, suur tööpuudus. Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, linnahaljastuse säilitamine. nakkushaigused, transpordiprobleemid.
väliskohtumistel ja täitis muid riigipea kohustusi. Riigivanema määras ametisse Riigikogu. 4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6. Erakondilkust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kuntslikust tekitamisest... 7. Riigikogu haaras enda kätte liialt suure võimu ja ei suuda riiki norm juhtida (uus konstitutsioon ja presidendi ameti määramine) 8. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes
Mina arvan, et autoritaarne riigikord oli parem, sest seal ei olnud tohutuid inimõiguste rikkumisi. Diktatuuride tekkepõhjusi oli palju, näiteks sõja mõju, pettmine Versailles´ süsteemis, majanduskriis ja siseriiklikud probleemid. Minu arvates oli diktatuur hea kuna siis sai otsuseid vastu võtta kiiremini ja ilma probleemideta, kuid kui oleks olnud rohkem demokraatlike riike siis võibolla oleks rahva probleemid lahenenud paremini, näiteks tööpuudus. Joonas Assor
tüüp toimu. Kodanik: Inimene, kellel on riigi kodakondsus Välismaalane: Isik, kelle puudub elukoha-riigi kodakondsus ja need, kes elavad riigis illegaalselt või legaalselt. rahvusliku koosseisu muutused põhjused: Näitab, kui palju on ette antud riigis kodakondsusega elanikke, kui paljud on sisserändajad ehk immigrandid. Rahvusliku koosseisu muutumise põhjused on vaesus, suur tööpuudus, paremad tingimused eluks, haridus, haigused, looduskatastroofid ja riigisisesed probleemid. Rahvastiku tihedus: Tihedalt asustatud alad on enamasti arenenud linnad või merede ja jõgede äärsed alad. Need alad on tihedalt asustatud, sest seal on hea haridus ja töökoht koos palgaga ning kaubateed. tihedalt asustatud alad (põhjused): Tihedalt asustatud alad tekkisid keskajal kindluste ja kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920
· Palkade ja sissetulekute erinevused · Situatsioon tööturgudel · Geograafiline lähedus · Kultuuri- ja keelebarjäärid · Demograafilised protsessid · Ootused jt tegurid Tõmbetegurid: · Vabade töökohtade olemasolu · Kõrgem püalk · Head elamis- ja töötingimused · Sugulased, sõbrad · Võimalused minna välismaale õppima · Meeldiv looduskeskkond Migratsiooni mõju päritoluriigile · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused · Migrantide rahaülekanded kodumaale · Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad · - väheneb tööealiste inimeste arv · - võib tekkida sooline disproportsioon · - kaotatakse haridusinvesteeringud Sihtriikidele: · Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada · Tööjõu odavnemine · Sündimuse suurenemine · Tarbimise kasv · - tööpuuduse suurenemine
jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need, tööealised inimesed, on maksumaksjad, kelle raha eest makstakse pensione, potentsiaalsed lapsevanemad, kelle arvelt eesti iivet tõsta.
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm. Diktatuur on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Samas kui demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas ja võimude lahusus ja tasakaalustatus, ehk lühidalt rahvavõim. Pärast esimest maailmasõda sai Itaalia palju kannatada, sest nad kaotasid palju vägesi, majandus langes ja nad ei saanud kõiki alasi mida Atant oli neile lubanud. Tekkis tööpuudus ja see omakorda tekkitas rahutusi. Nendes tingimustes tehti rühmitus nimega Võitlusliit. See rühmitus suurenes ja arvati, et see on viimane väljapääs riigile. Seda rühmitust hakati kutsuma fasistideks, nende eesotsas Benito Mussolini. Paari aasta pärast saavutas fasistlik partei võidu ja hakkas juhtima. 1922 valiti Mussolini peaministriks, juba 1925 aastal aga piiramatu võimuga juhiks.
Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused. Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhin...
Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1799 10.klass Kriisi põhjused · Halb majanduslik olukord lihtrahval suured maksud, valitsejate suur raha raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789
Kristjan Juks Sotsiaalsed probleemid suurlinnades Sotsiaalsedprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid . 1970. aastateni uuriti sotsiaalprobleeme reaalsuse objektiivsete ja vaadeldavate aspektidena. Edaspidi lähtus sotsiaalprobleemide uurimine sotsiaalse konstruktivismi mõjul seisukohast, et sotsiaalprobleemid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist . Sotsiaalprobleemid on nt :vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid ja iive . Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored,
Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt). Keskkonnatehnoloogia (reoveepuhastus,prügilate rajamine).
1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror Sise-ja välispooliitiline olukord. Rahvapäästekomitee Diktatuur Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõppvaatus Revolutsiooni taandumine 1795.a uus põhiseadus Riigikord-vabariik Seadusandlik Korpus Viieliikmeline Direktoorium Napoleon Bonaparte(1769-1821) 18. brümääri riigipööre
8. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 9. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 10. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 12. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks?
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust.
* vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus üleliia suureks. Üsna pea jõudis kriis ka Euroopasse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast (eriti sai kannatada Saksamaa, kuna ta oli tihedalt seotud majanduslikult USA-ga). Kriis tõi esile mitmeid probleemid: * Uutele tootmisviisidele ei jätkunud piisavalt tarbijaid. * Suur tööpuudus, mis põhjustas nälja, mässe ning muid sotsiaalseid probleeme. * Kriis kestis väga kaua (5 aastat) ning seetõttu oli vaja riigipoolset sekkumist (riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele). 1932. aastal valiti uueks USA presidendiks Roosevelt, kes innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma)
tootmismahult võimsalt ette. Sellest sai alguse Kolmanda Reich'i lüüasaamise peapõhjusi. Milline mõju oli natside majanduspoliitikal saksa rahvale? Mõningane edasiminek oli saavutatud. 1938. aastaks oli Saksamaa majanduskriisi tagajärgedest lõplikult õle saanud ja riigi kogutulu ületas eelmise kõrgpunkti, 1928. aasta näitaja 20 protsendi võrra. 1932. aastast alates olid tõusnud ka palgad, vähenenud tööpuudus, suurenenud toidukaupade tarbimine ning kasvanud rõivaste ja kodukaupade käive. Mõju rahvastiku erinevatele rühmadele oli erinev. Neist suurim, tööstustöölised, kindlasti võitis sellest, et tööpuudus alanes 1932. aasta 6 miljonilt 1938. aastaks 0.4 miljonini. 5 Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel
1921 astus Eesti Rahvasteliitu Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . Eesti Vabariik 1930. aastatel I Majanduskriis ja 1934. aasta riigipöörde eeldused 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse. o vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti o kasvas tööpuudus o langes elatustase Sellega seoses süvenes rahva rahulolematus, kõiges hakati süüdistama poliitikuid ja nende erakondlikku võitlust. Väljapääsuna nähti Põhiseaduse muutmist nii, et Eesti saaks tugeva presidendi, kes omaks kontrolli erakondade üle. Põhiseaduse muutmist nõudsid vabadussõjalased ehk vapsid (Eesti Vabadussõjalaste Liit – vabadussõja veteranide majandusliku olukorra parandamise eest võitlejad) kes:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
