vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine. Deflatsioon üldine hinnataseme langemine. Stagflatsioon majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus. Maksebilanss - aruanne, mis kajastab antud riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. Osad jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid.
· põllumeeste toetused · riik sekkus majandusellu · Päts ,,rahvas on haige", rahvas toetab vapse, Päts näeb vapsides ohtu. Majandus 1.PERIOOD ('20 esimene pool) · majandus allutatud RUS huvidele · maareform · Vabadussõjas osalenutele anti maad, hiljem teistele soovijatele · kiire majandustõus · arenes tööstus · põlevkivi tootmine · uued töökohad(ehitus) · inflatsioon · tollide tõstmine · tööpuudus · põllumajandus EU turule · uus majanduspoliitika · valitsus sekkus majanduse suunamisse · esikohal põllumajandus · toetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist kütust ja toorainet · panga- ja rahareform 2.PERIOOD ('20 teine pool) · majanduslik tõus · põllumajandus-tööstustoodang · kasvas eksport · tõusis elatustase · uued investeeringud · EE majandus integreerus EU majandusele 3.PERIOOD (Suur majanduskriis 1930-1934)
riigikorralduses , majanduslikud raskused. 3. Saksamaa 1930.aastail. Natsipartei võimule saamise põhjused? Hitleri sise- ja välispoliitika (pärast võimule saamist) 1932. aasta valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. Hitler oskas hästi manipuleerida ning kasutas majanduskriisi oluokorda ära, majandus oli nõrk jms. Sisepoliitika- Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad, võtab juutidelt ära kodakondsuse. Riigikogu hakkab juhtima majandust ning tööpuudus kaob, majandus tõuseb. Välispoliitika- Hakkab lõhkuma Versailles`süsteemi, kui lääneriigid ei oleks ajanud lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses.
Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas? Tasakaal tööpuuduse ja tööjõupuuduse vahel on probleemiks nii riigi kui ka ettevõtjate ja töötajate seas. Ettevõtjate jaoks valitseb pidevalt tööjõu puudus, tihti ei leita endale piisavalt kvalifitseeritud töötajat, lisaks see raske palga suuruse küsimus ja üleüldse pole võimalik leida endale perfektset töötajat ergo valitseb tööjõupuudus. Töötajate jaoks aga valitseb alatine tööpuudus, kui mitte selles otseses tähenduses (kuid tihti ka selles), siis puudub lihtsalt selline töö, mida ta südames sooviks teha, selline palk, mis oleks talle vastuvõetav ning ülemus, kes suhtuks temasse vajaliku respektiga. Suuremaks probleemiks on aga see tõeline tööpuudus, kus oldaks nõus tegema peaaegu ükskõik missugust tööd, aga see lihtsalt pole võimalik. Riigil on selles situatsioonis aga raskeim roll laveerida kahe poole: töötaja ja tööandja vahel.
osalise tööajaga töötamist jne. Riiklikult tööturu stabiliseerimiseks tuleks toetada majanduskasvu ja seda eelkõige sisenõudluse (era- ja avaliku sektori investeeringud) tugevdamise kaudu. Nimelt tuleks suurendada ettevõtete tootlikkust läbi investeerimiskeskkonna parandamise ja ettevõtete vajadustele vastava hariduse arendamise. Kookuvõtteks võib öelda, et kui majandus kasvab väheneb ka tööpuudus ja kui majandus ei kasva ei ole mõistlik loota, et tööpuudus väheneb. 3
lepingu sõlmimise 1960.aastate lõpul ka 1970. Aastate algul. Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Iseloomustas kõrge elatustase, inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-. Tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmed töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Ajutiselt kadus tööpuudus, USA-s rajati isegi kinod, kus polnud vaja filmi vaatamiseks autost välja tulla. Hallsteinidoktriin Lääne-Saksamaa välispoliitika lähtus sellest. Selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (v.a NSV Liit). Uus idapoliitika 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama
tunduvalt ettevaatlikumalt, kartes uue kodusõja puhkemist 9) miks on Oranje Williami allakirjutatud dokument Kuulsa revolutsiooni ajal Inglismaa ajaloos oluline? - Taastati monarhia. Pani aluse moodsale parlamenta(L või R)ismile. Pani paika kuningavõimu ja parlamendi võimu piirid. 10) kolm Prantsuse revolutsiooni põhjust. - Vilets majanduslik olukord, rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad, Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt ,I ja II seisusel puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik satub üha enam kriisi. 11) millal algas ja lõppes Prantsuse revolutsioon? - Prantsuse revolutsioon - 17891799 12) Mis põhjusel sai alguse jakobiinide diktatuur? Väideti, et ainult terroriga saab
praegu kõige rohkem inimesi, Aafrikas kasvab rahvaarv kõige kiiremini, kasvab ka Ladina-Ameerika rahvastik) Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et" palju lapsi on elujõu tunnus" , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 2. madal sündivus (n. Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last)
ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Alguses oli raske, palka ei makstud, tasumine toimus natuuras(loodussaadustes, tarbeainetes, mitte rahas), aga kõik jäid ellu, kuna meil oli üks suur partei. Nõulogude liidu juhtidel oli plaan Eesti rahvas segada Nõukogude rahvaga ja kultuuriga. See oleks toonud Eestisse täieliku kaose. Eestis olid sellised inimesed, kes selle sammu ära hoidsid ja eestlust säilitasid. plussid : tasuta arstiabi; tasuta haridus; tööpuudus olematu; tänu kinnistele piiridele säilis ilus loodus. miinused : kadus ära inimese eneseotsustamise õigus; perekonnad küüditati; riigistati varad; lammutati olemasolev infrastruktuur (piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem); hakati kultuuri ja rahvust segama; toodi sisse massiliselt võõrtööjõudu muust rahvusest; hävitati faunat (loomastikku) suurte kaevanduste rajamisega; poed olid tühjad; toit üksluine.
elanike arv üle poole võrra. · Praegu elab Jordaania aladel ligi 1,7 mln põgenikku Linnastumine · 70% Jordaania rahvastikust on linnastunud ehk urbaniseerunud Zarqa Amman Sooline-vanuseline koostis · Keskmine eluiga: mehed 66 aastat, naised 70 aastat Hõive · Üks tegevusaladest on põllumajandus-põlevkivi kaevandamine · Ligi 82% elanikest on seotud tertiaalse ehk teenindava majandussektoriga · Tööpuudus: 27,5% · Rahvastiku kogutoodang: 1150 $ elaniku kohta Usk, rahvus, keel · Enamik Jordaania elanikest on araablased-ligi 98% · Riigikeel on araabia keel · Usk on väga tähtis, palvetatakse 5 korda päevas · 93,5% sunniidid(islam), 4%kristlased · Ligi 13% rahvastikust on kirjaoskamatud Kasutatud kirjandus 1. http://www.nationmaster.com/country/jo-jordan/Age-_distribution 2. http://www.parnupostimees.ee/171105/esileht/artiklid/10060223.php 3
Tööjõud kaup, mis on inimeste isikuomadused, arenemisvõime, teadmistes, oskustes, võimetes ja tahtes. koostöövõime. Töötamine inimeste mõtestatud töö. Motiivid: majanduslik motivatsioon, tasu saamine, hüvede loomine, eneseteostus motivatsioon (karjäär), traditsioon, tava harjumus. Tööjõu nõudmine: näitab, palju firmad soovivad mingi palga eest töötajaid tööle võtta. Tööjõu pakkumine: näitab, palju inimesi soovib mingi palga eest tööle minna. Tööpuudus: töötamisvõimaluste puudumine inimestel, kes võivad ja tahavad töötada. Absoluutne: registreeritud töötute üldarv. Struktuurne: töötute arv kutsealade järgi. Palk tasu tööjõu müümise eest. Tükipalk-tasu loodud toodangu mahu eest. Ajapalk-tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Kombineeritud-nii aja kui tükipalk. Brutopalk-väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netopalk-palk, mis jääb töötajate isiklike vajaduste rahuldamiseks pärast kohustuslike riigim...
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolm...
Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vähem inimesi. Sellega kaasneb vähem suhtlemist naabritega ning avalikud teenused on raskemini kättesaadavad. Samuti on üheks probleemiks tööpuudus, mille tõttu otsustavad paljud noored pered asuda elama linna, sest seal on rohkem töökohti. Samuti arvavad paljud noored, et maal ei ole eriti vaba aja veetmise või eneseteostamise võimalusi. Maaelu eelised linnas elamise ees on looduslähedus, eemalolek linnakärast ja stressivabam elutempo. Maaelule eelistavad paljud inimesed linnaelu, sest maal ollakse rohkem eraldatud teistest inimestest, avalikud teenused on raskesti kättesaadavad ja on väje töökohti.
1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu • Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis • Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg • Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut • 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused • Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust • Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme Nikolai II arest ja tapmine • arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga • 17. juulil 1918 hukati Nikolai II,
Ladina-Ameerikas ja Kariibimere piirkondades Töötavad lapsed: ORJAKAUBANDUS Mis on orjus? Olukord, mil inimene on muudetud teise inimese, riigi või organisatsiooni omandiks Orjus on juriidiliselt vallasasi Omanikule kuuluvad ori, tema tööjõud, töösaadused Eri ühiskondades on orjade juriidiline seisund varieerunud Milline võib orjus olla? Pärisorjus Võlaorjus Inimkaubandus Seksiorjus Palgaorjus Inimkaubandus maailmas Põhjuseks peamiselt vaesus või tööpuudus Viimasel aastal on järsult tõusnud naiste smuugeldamine teistesse riikidesse Statistikat EL-i kuni 500000 naist aastas prostituutideks, keskmiselt 18-25 aastat vanad USAsse kuni 50000 naist ja last aastas Kreekas töötab orjastaatuses kuni 20000 välismaalast Balti riikides 1997. aastal teada 1201 orjanduse juhtumit. Inimkaubanduse tagajärjed Vaimne ja/või füüsiline valu ohvrile. Julgeoleku langus riigis Tagasipöördumine normaalsesse ellu on raske Täname tähelepanu eest!
toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ületamiseks oleks pidanud Eesti krooni devalveerima. Paraku seda ei tehtud. Alles 27.juuni 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnissoni valitsuse otsuse kroon devalveerida.
..................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3
tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole. Olgugi, et allapoole liikumine on lihtsam on see ka vastumeelsem. See tähendab seda, et inimene surutakse või ta liigub madalama klassifikatsiooni lahtrisse. Erinevates lahtrites on erinev tööpuudus. Liikumine perifeeriast keskuseni on raskem, kuid enamus seda taotleb ning teeb selle nimel pingutusi. Et allapoole liikumine on kergem, toimib ka palk tasakaalustava jõuna ainult perifeerias. Kaasaegsetele alternatiivsetele teooritele toetumine tähendab seda, et ollakse veendumusel tööturu võimetuses jõuda iseseisvalt tasakaalu. Selleks, et tööturg tasakaalu jõuaks, tuleb luua vastav mehhanism. Mehhanismide loomiseks tuleb vaeva näha ja sihipäraselt tegutseda,
Kõik ei oleks nii halvasti kui ülemaailma kriis ei oleks toonud kaasa teisi probleeme, nagu töötus. Praegu mõned ettevõtted on pankrotis ja seega uskumatult suur inimeste hulk jäi ilma tööta. Seega võib öelda ka, et ülemaailmne kriis ja töötus tänapäeval on kõige olulisemad probleemid Eestis. Ja kui on vaja valida kõige olulisem küsimusi, siis see on kahtlemata töötus, sest isegi pärast seda, kui majanduslik olukord paraneb, kõrge tööpuudus võib veel kesta mitu aastat. Kahjuks, me ei oska neid probleeme mitte märgata, sellepärast peame elama koos nendega. See olukord on, minu arvetes, bardakk.
Hiljem ka elekter Tööstusliku pöördega kaasnenud muudatused Manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Uued leiutised nt. aurumasin või elektripirn. Inglismaal rajati uusi söekavandusi. Saksa tolliliit. Tagajärjed olid kiire ühiskonna areng ja suur populatsiooni kasv. Soodustas hariduse levikut. Tööpuudus. Suurenenud kaubatootmine Tööstusühiskonna tunnused Kitsad ja räpased elamistingimused mis hiljem paranesid. Pikk tööpäev. Enamasti töölised naised ja lapsed. Töölised ei olnud rikkad, aga väga vaesed nad ka ei olnud. Vabrikute ümber tööliste asulad.
Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt. "Estonia") Kaks keskust: Tallinn ja Tartu Jaanuaris asustati "Pallase" kunstiühing. Novembris korraldasid Eesti kunstnikud Tallinnas kunsti näituse, kus oli A. Laikmaa, A. Jansen, A. Adamson ja veel teiste teoseid. 1920-1930 1920 aasta majanduskriis mõjutas ka kunstnike olukorda, mis siis, et nad said toetusi, Tööpuudus ja rahulolematus inimeste hulgas pani nõudma tugevamat võimu. Kunsti kandepind jäi kitsaks. 1920-30-ndatel jätkus Eesti kunstielu kujunemine. Uutes,muutunud oludes. 1930 1930 aastail pääses mõjule *funktsionalism (nt selline kauplus vanalinnas nagu ,,Laste Maailm") See oli aeg, kui kõike kasutati targasti kuid mugavalt ära. "Laste Maailm"-> Kasutatud kirjandus Eneke 1 Ene Kunstiajalugu 1, 2 http://www.estonica.org/est/lugu
Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine. Nõukogude Liitu peeti suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Kiiresti langes elukvaliteet, vähenesid sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Osad poliitikud süüdistasid selles põhiseadust ning selle muutmist hakkas propageerima Konstantin Päts. 1933. aastal võitis parlamentaarne valitsemisviis, mis lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. Autoritaarse reziimi aastad Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti olukord paranes 1934.aastal. Olles mures enda väljavaadete pärast valimistel teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12
★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Komintern Eestis mässu ★ 1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid Majanduskriis ★ Jõudis Eestisse 1930. aastal ★ Senised eksportturud kadusid või olid kaitstud tollidega ★ Eestil polnud kuhugi oma kaupa müüa ★ Pankrot ja tööpuudus ★ Vapside liikumine ★ 1932. aastal Eesti krooni devalveerimine ★ 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre Vaikiv ajastu ja areng iseseisvusperioodi lõpuks ★ Vapside vastasseis Pätsiga ★ 1938 uus põhiseadus ★ Uus valitsus ja nende juht ★ Eesti muutumine tundmatuseni ★ 1925 kultuuriautonoomia seadus Kasutatud allikad ● https://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/ev1920_33_demokr_eesti.html ● https://www.opiq
Tekkisid suured asulad Jättis tööta käsitöölised Soodustas hariduse levikut Tööpuudus Rahvaarv kasvas Streigid/laste tööjõud Muutis ühiskonna seniseid tavasid nind moraalinorme Kehvad töötingimused Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine
· Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuurile, loobuti välismaisestest investeeringutest · Hakati kehtestama viisaastaku plaane · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine
mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuvad põhjaosas Rahvasik · Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 · Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) · Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) · Suur tööpuudus, väljarändaminesuur MAJANDUS · Turism · Masinad · Rõivad ja jalatsid · Vein · Marmor Keskkonnaprobleemid · Tulekahjud · Mullaerusioonid · Happevihmad · Heitgaasid Huvitavad faktid · Siesta · Igal tänava lõigul on oma Pizzeria · Seitsmel inimesel kümnest on miniFiat · Autosid pargitakse nii, kuidas juhtub, oma mure, kuidas läbi saad · Enklaavriigid- San marion ja Vatikan LIPP JA VAPP · Roheline, valge ja punane · Lootus, usk ja armastus · Oliivi- ja tammeoks
1929. aasta majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile
fame-kuulsus employ-tööle võtma, tööd andma,( tööd alustama) qualification-kvalifikatsioon, erial. ettevalmistus part-time work/job-osalise tööajaga töö full-time work/job-täispika tööajajga, põhikohaga töö payment-tasu specific-eriline, spetsiifiline self-employed-füüsilisest isikust ettevõtja, FIE CV-elulookirjeldus, curriculum vitae Rescue-päästmine; päästma career lesson-kutsenõustamise tund vocational-kutsehariduse- course-kursus vocational course-kutseõpe college-kolledz factory-vabrik praise-kiitus; kiitma peace of mind-meelerahu disappointment-pettumus rapidly-kiiresti demand-nõudlus; nõudmine; nõudma massive-hiigelsuur version-variant, versioon underage-alaealine founder-asutaja, rajaja personally-isiklikult select-valima establish-kehtestama alcohol-alkohol guideline-juhtnöör, suunis gap-auk, tühimik innovative-uuenduslik innovator-uuendaja entrepreneur-ettevõtja salary-töötasu, palk reference-(tööotsija) soovitaja; soovituski...
aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid 5) Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi 4.Millised põhjused viisid natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? 1) Sakslaste enamus ei toetanud parlamentarismi 2) Ohvitserid, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid ametlikult demokraatia vastu 3) Majanduslik olukord Saksamaal väga raske (majanduskriis, tööpuudus, inflatsioon) 4) Parteide omavaheline kemplemine 5) Kaotatud Esimene Maailmasõda ja võitjate üleolev suhtumine Saksamaasse 6) Hirm kommunismi ees 5.Miks Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia? Suurbritannias loodi Tööerakond kelle inimesed hakkasid konservatiivideks ja Prantsusmaal loodi Rahvarinne 6.Anna hinnang käsitletud riikide poliitilisele arengule. Ma arvan, et on hea et diktaatorid tulid võimule, sest nüüd inimesed teavad mis
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on
ametialade jms järgi. Tööpuuduse määr väljendb töötute arvu ja majandulikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) suhet. Tööjõud majandulikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöölisteks ja ettevõtjateks. Tööviljakus e. töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Struktuurne tööpuudus olukord, kus teatud erialal ei ole piisavalt tööd. Varjatud tööpuudus inimene käib küll tööl, kui ei saa piisavalt palka, et end ära elatada. Deindustrialiseerimine industrialiseerimisele vastupidine protsess, protsess, kus hõivatus tööstuses väheneb ning vabanenud tööjõud suundub teenindusse. Töö on inimühiskonna olemasolu ja arenemise põhieeldus. Töövajaduse tekkides eraldus inimene loomariigist ning hakkas valmistama tööriistu ja arendama oma võimeid
tagasi maksta, paljud Esimesest maailasõjast tekkinud majandusprobleemid oli veel lahendamata ning tavalisel inimesel ei olnud raha mida kulutada ning väliskaupadele pandi kõrged tolliprotektsioon. Tagajärjeks toimus New Yorgi börsil aksiate järsk langus, tänu ületootmisele kaupade hinnad olid madalad ja ettevõtted pandi kinni. Valitses töötus ja tekkisid sotsiaalsed probleemid. Fasistlik Itaalia Itaalia kandis I MS raskeid kaotusi. Riigil olid majanduslikud raskused ja tööpuudus, mida kasutasid ära kommunistid, mis viis Itaaliat veelgi raskemasse olukorda. Neile astus vastu töötuid koondanud fasistide liikumine, mille eesotsas oli Mussolini. Ta lubas taastada korra riigis ja Itaalia võimsuse. Nad pidasid oluliseks rahva heaoli ning klassihuvid allutati rahvuse huvile. Kasutati terrorit häälte kogumiseks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatia ning kehtestati üheparteisüsteem.
Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku Saksamaa valitsus elanikkonna toetuse, kuna ei tulnud toime korra hoidmisega riigis. 1920. aastate alguses valitsesid Saksamaa linnade tänavatel kaos ja anarhia. Majanduskriisi tagajärjel oli tööpuudus Saksamaal aastatel 1929 – 1932 kasvanud 3 miljonilt töötult 6 miljoni töötuni. Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E
mõnevõrra väisem kui aasta alguse prognoosid lubasid. 2012.aasta kasvas SKP 1,2%. Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris. 2011.aastal oli SKP Rootsis 538,1 mld USD, mis on ühtlasi ka Rootis ajaloo kõige kõrgem. Ajavahemikus 1960 kuni 2012 oli Rootsi keskmine SKP tõus 178,5 USD. Tabel 2- SKP kasvu muutused (%) Tabel 3- Rootsi SKP (USD) 2.2 Tööpuudus Üheks Rootsi majanduse suurimaks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. 2012. aasta keskel oli tööpuuduse määr 8%, kuid noorte (16-24-aastaste) hulgas oli näitaja koguni 24,2%. Paremtsentristlik valitsus on seadnud eesmärgiks tööpuuduse täieliku kaotamise ja viinud ellu mitmeid tööhõivet suurendavaid meetmeid. Näiteks rakendanud viies etapis maksusoodustusi, mis sisuliselt kujutavad endast maksude kärpimist tööst saadavalt tulult.
Tähtsamaks haruks põllumajandus ja lõpetati tööstuse eelisarendamine, loodi maapank mis andis asundustaludele ja teistele põllumeestele laenu asutati masina ühistuid, eesti või ja peekon leidis turgu inglismaal ja saksamaal. tööstuses suleti hiigel ettevõted mis olid tootnud venemaale kaupu loodi uusi väiksemaid ettevõtteid tähtsamad tööstusharud 1. kütusetööstus 2. keemia tööstus 3. puidu tööstus 4. puidutööstus suureks probleemiks jäi tööpuudus 1 jaanuarist 1928 hakkas kehtima eesti kroon 1929 algas ülemaailmne majanduskriis 1932-1933 majantuskriisi kõrgpunkt eestis u iga 3 inim. tööta 1934 algas eestis vaikiv ajastu kuid majanduses algas kiire tõus Feliks Moor soodne aeg kogu maailmas eestis hakkas riik sekkuma majandusse peagi ületati kriisi eelne tase eriti arenes tööstus kadus tööpuudus arenes ka põllumajandus suurenes põldude pindala kasvas loomade arv tõuparandus
lk 32 Aktiivne: riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Meetmed: 1) Töökohtade loomine 2) Koolitusprogrammid 3) Hädaabitööd 4) Sotsiaaltoetused Töö- ja tööjõupuudus: miks tekib ja kuidas saab seda vältida? Lk 31 TÖÖPUUDUS TÖÖJÕUPUUDUS Olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui Olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik pakkumine. Ulatuslik tööjõupuudus on majanduslanguse ja -kriisi perioodidele ning toob majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb kaasa palgatõusu peatumise või isegi alanemise. palgasurve ülespoole, mis omakorda kiirendab hinnatõusu. Töötuskindlustus (riiklik kindlustussüsteem) lk 32 + konspekt Eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid
ühines veel 48 riiki. 10.Ülemaailmne majanduskriis puhkes 1929-1933. Ületootmine, kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. ei suudetud enam laene tagasi maksta. See laostas panganduse ja kogu rahanduse. Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubanduse põhimõttest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda. Mõjud- enneolematu tööpuudus, nälg , rahulolematus, vaesumine. toomise langus, inimeste lootus kadus ja paljud muutusid passiivseks. Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 11.a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus.
Globaliseerumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostamine tervikuks Innovatsioon kasulik arendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti. Liiderfirmad ettevõtete vahelisi koopratsioone korraldav ja kooskõlastav firma. Alltöövõtjad allhanke korras tellijale? toodet või detaili. Glob. + 1)suurem turg kaupadele 2)konkurents nõuab kvaliteeti 3)odav tööjõud 4)reostav tööstus viiakse arengumaadesse Glob. 1)kaubanduslik konverents 2)suur sisseränne: tööpuudus kultuurikonfliktid 3)usulised rassilised konfliktid, kuritegevuse levik, haiguste levik. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad RNE II tootsid kolooniates põllumajandussaadusi, tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Välisotseinvesteering välismaise ettevõtte raha paigutus meie ettevõtetesse Kalev, Rakvere lihakombinaat, Ale Coq
söögi ja näljahädad Väikeriigid muutusid suurtest riikidest sõltumatuteks Suurriigid pakkusid neile abi, vastutasuks soovides aga ligipääsu nende maavaradele Ladina-Ameerika Formimeelne rahvuslik liikumise pooldajad: nende riik peab valima erilise suuna, mis pole kapitalism, ega ka kommunism Teised: pooldasid vabaturu majandust ning otsisid tuge käremeelsetest vasakpoolsetelt õpetusi Keskendusid pealmiselt põllumajandusele, kuid kerkisid ka linnadesse Suur tööpuudus, mis sundis inimesi linna elama minema Sellega ei kaasnenud tööstuse kasv, selle põhjuseks oli pealmiselt põllumajandus saaduste välja viimine Kolmas maailm tänapäeval Külma sõja aegne kahepooluseline maailm lakkas olemast Riikide jaotus kolme rühma kaotas tähtsuse Mitmed Aasia riigid saavutasid viimaste aastakümmnete jooksul hämmastava majandusliku edu Kasutatud allikad et.wikipedia.org/wiki/AK-47Google.com Lähisajalugu II OSA http://www.miksike
Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks, äride avamiseks, luksuse tagamiseks. 2. Lõpeta laused. 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) üleliigne laenamine ( halvad laenud) b) ületootmine c) aktsiatega spekuleerimine Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest USA majandus oli seotud Euroopaga. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) oli meeletu tööpuudus b) turumajandus ei suutnud riike kriisist välja viia. Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) kehtestati diktaktuur -> totalitaarne reziim b) majanduse riiklik reguleerimine 3. Vaata pilte lk 22 ja 24. Miks pole töötute hulgas ühtegi naist? Sest naised ei töötanud tehastes. 4. Vaata pilti lk 21. Kuidas võis konveiermeetodi kasutuselevõtt muuta tööliste töötingimusi?
riigi lõplikult tagasi demokraatia juurde Fernando Collor de Mello oli esimene valitud president rahvahääletusel pärast sõjaväelist reziimi Sajandi lõpul olid peamisteks probleemideks inflatsioon, korduvad finantskriisid ja suur poliitiline vastaseis 21.saj Brasiiliat iseloomustab suur sisemajanuduse kogutoodang Riigis kehtivad ettevõtlusel suured piirangud ning sõjaväe mõju on väga suur Peamised probleemid on suur välisvõlg, inflatsioon, tööpuudus, rahvastiku vaesus Olukorda püütakse pidavalt parandada riigivarade müümisega Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Brazil http://www.teadmus.ee/andmed/1410131712905/ladina-ameerika-20- sajandil-konspekt https://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1", kirjastus Valgus, 1985 Aitäh kuulamast!
Suurbritannia · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses põhiseaduslik monarhia. · Riigi pea kuningas/ kuninganna. · Seadusi võttis vastu parlament. · Enamusajast valitsesid konservatiivid. · Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa
järelvalve välisriikidest tulnud inimestel. 5. Valimistel kaasati rahvas Ka NSV Liidus sai rahvas valida. Seda kül väikse erinevusega nad ei valinud mitte poliitikut vaid nende lubadusi. Kas NSV Liidus oli parem elada kui Eestis 2010. aastal? (10-15 lauset) NSV Liidus oli parem elada kui 2010. aastal Eestis. Inimesed olid majanduslikult võrdsed, puudusid ühiskonnaklassid ning abivajajaid aidati. Tööpuudus NSV Liidus praktiliselt puudus. Samas oli Eestis 2010. aastal parem kättesaadavus tarbekaupadele ning turule oli tulnud selleks ajaks palju uusi kaupu. Lisaks ei pidanud kartma avaldada oma arvamust avalikult, NSV Liidus võis aga saada karistada. Samuti oli NSV ajal elavatel inimestel pidevalt hirm surma ja sõja ees. Kunagi ei võinud teada, kas täna tuleb äki keegi su ukse taha ja saadab su siberisse. Või viib hoopis koonduslaagrisse mingil veidral põhjendusel, milles sa isegi süüdi
peaminister David Cameron, et multikulturalism on kahjustanud nende riikide rahvuslikke huve. Kriitika Viimase aja globaalsed poliitilised tormid on märgatavalt suurendanud immigrantide voolu lääneriikidesse, kus on niigi palju probleeme. See on juba viinud sotsiaalsete konfliktide tekkimiseni. Tagajärjed Kohalikud elanikud jäävad vähemusse Võõras kultuur summutab kohaliku kultuuri Valgete diskrimineerimine Tööpuudus Sotsiaalne ebavõrdsus Aitäh! https://www.youtube.com/watch?v=niicDbbSky0
4.Miks sai Eestile 1930nd aastatel saatuslikus et demokraatlik kord kaudus vaikival ajastul Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome) 5.Võrrelge 1920a ja 1938 eesti põhisedust ning tooge välja peamised erinevused? 1920. ühekojaline 100 liikmeline, riigipea riigivanem 1938 kahekojaline, , riigipea president 6Kuidas sekkus Eesti põllumajandusse ja tööstusse peale suurt majandukrii? Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse .7Miks ei kujunenud Balti sõjalist llitu , mis oleks meid kaitsenud venemaa eest? Piiritülid Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. Paljud riigid püüdsid liitu otsida vanade riikidega (Rootsi, Taani) 8.Miks loobud eesti 1930nd inglismaale suunatud orientatsioonist saksamaa kasuks`? .Arvati, et Saksamaal on piisavalt võimu vastuhakuks NSV Liidule 9 Missugune oli eesti välispoliitine seisund 1930nd a seisund, liidusuhted?
Essee Euroopa on suure rahandusliku segaduseni jõudnud, Euroopa pangad jõudsid ainult mõne päevaga kriisi äärele. Oldi väga lähedal eurotsooni panganduse kokkuvarisemisele, mis omakorda viinuks majanduse hävingule ja deflatsioonile. Eurokriisil oli mitmeid põhjuseid, neist peamine oli see, et Euroopa riigid kuhjasid kokku tasumatul hulgal võlgu ja varjasid suurt osa neist. Tänu sellele kasvas tööpuudus, inimeste palku vähendati, avalikke kulusid kärbiti tohutult. Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama. Osteti asju, mida ei saanud endale lubada. Üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli ka majanduslik eksperiment ühisraha loomine seitsmeteistkümnele väga erinevale Euroopa riigile. Esialgu öeldi Maastrichi lepingus, et eurotsooniga ei saa liituda ja ühisraha kasutusele võtta need riigid, kelle
Pika perioodi kogupakkumise kõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase. Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive. Majandustsüklid Toodangu mahtu, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks. Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus, sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad: toodangu mahud, hinnad investeeringud firmade kasumid teised finantsnäitajad Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine
- Võimas erosioon - Soostunud niidud (edelaosas) - Tundramuld nõrgalt arenenud - Igikelts Taimed - Madalkasvulised lilled ja rohttaimed, samblad, vaevakased, marjad. Loomad - Polaarrebane, põhjapõdrad, naaritsad. - Vetes ujub 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. - Koduloomad: veised, lambad, hobused. - Lindude pesitsusala Inimesed - Usk - Luterlik riigikirik (84,04%). - Kõrge elatustase ja madal tööpuudus. - Aktiivne kultuurielu. Tegevusalad - Kalandus. - Turism. - Põlluharimine. - Lambakarjatamine. Islandi keelsed väljendid: Gòdan daginn! (gouthan daijinn) - Tere päevast!, Tere! Takk fyrir! (tahk fiirir) - Tänan! Èg er frà Eistlandi (Jie er frau Eistlandi) - Ma olen Eestist. Kasutatud kirjandus: http://www.mir.ee/?s=33 http://www.iceland.org/fi/eesti/suursaatkond/uldi nfo-islandi-kohta/maa-ja-rahvas/islandist- uldiselt/#Kliima http://et
Aurumasin avardas oluliselt seniseid liikumisvõimalusi. Auriku leiutamisega said tähtsateks veoteedeks jõed. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliklusele. Tänu nendele asjadele said inimesed rohkem liikuda. Et pidevalt suurenevat elanikonda kuidagi ära toita oli vaja põllutöid lihtsustada. Põllutöid hakkasid lihtsustama külvi- ja vilja- peksumasin. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka probleeme. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised. Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme.19 sajandil hakkati üha rohkem kasutama elektrit.1879.aastal valmistas aameriklane Thomas Alva Edison töökindla elektrilambi. Tänu sellele hakati elektrit kasutama juba linnades tänavate valgustamisel. Vabameelsuse üldine suurenemine ning teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises kiirendas 19. sajandil tunduvalt ühiskonna arengut.
Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
