Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus vajalik tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, 2.Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab kodumaal kasutada töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama saadetakse kodumaale tasu eest Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1
agaram Versailles’ süsteemi kaitsja. 1928. aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt, kus deklareeriti, et ühtegi konflikti ei lahendata relva abil. Kõikides peale I MSi tekkinud riikides euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale, erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid peale I MS majanduslikud raskused, tööpuudus. 1925. Aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem. Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda, mis rõhus vägevusele. Väljastpoolt paistis Mussolini Itaalia muljetavaldav kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Majanduskasv oli madal, oli agressiivne välispoliitika. Saksamaa oli totalitaarne riik, võim koondus ühele juhile, kontrolliti inimeste
3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama aga valitsust, parlamenti, erakondi. Kiiresti levis ka arvamus, et Riigikogu õigusi tuleks piirata ning luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea suudab päästa maa ja rahva raskustest ning paneb maksma uuesti kindla korra. 5. 1934. aasta riigipööre 12.märtsil 1934.aastal viisid Laidoner ja Päts Eestis läbi riigipöörde, et hoida ära vapside võimule tulekut ning haarata enda kättesse võim. 6
valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fasistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fasistideks. Fasistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast
1. Kui suur töötuse määr (töötute arv ja %)? 2011.a IV kv. Töötuid oli 2011. aasta IV kvartalis 79 000 ja töötuse määr 11,4% . http://www.stat.ee/13080 2. Millises Eesti piirkonnas töötus kõige suurem, millises väiksem? Suurim tööpuudus valitseb Ida-Virumaa linnades, väikseim on tööpuudus Jõgevamaa ja Tartumaa linnades. http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/kaart-toopuudus-eesti-linnades.d? id=50172049&s2f=1 3. Kas suurem meeste või naiste seas? Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8% http://www.stat.ee/57487 4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas? Muulaste seas on suurem http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4329&sess_admin=d72fab34722ae35d993cb6baa30bcd95 5. Kas on erinevus vanuseklassides?
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahva...
valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast
Eesti majandus on langusest üle saanud ning hakanud kasvama põhiliselt ekspordi toel.((Peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oli 2010. aasta esimesel poolel oodatust kiirem, mis aitas kaasa Eesti majanduse taastumisele) Eesti ettevõtjad ja riik on muutnud oma tegevust tõhusamaks. Langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele 2010. aasta teisel poolel tööpuudus Eestis väheneb, kuid pikaajaline töötus suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur. Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem
eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikute vabaduste alla kuuluvad sõna-, trükivabadus, demonstratsioonide ja koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ning elukoha valiku vabadus. Itaalias kehtestati faistlik diktatuur, sest itaallastesse suhtuti Pariisi rahukonverentsil üleolevalt. Tänu sellele leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia keskvalitsus nõrk ning linnades suurenes tööpuudus. Tööpuudus omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus aina tihemini kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus Võitlusliit (itaalia k Fascio di Combattimento). Faistideks (fascio tähendab itaalia keeles ühendust/liitu/kimpu) kutsuti endisi söjaväelasi ning töötuid ning nemad kuulusidki Võitlusliitu. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Mussolini oli palude arvates just see isik, kes suudab Itaalias
See on klassikaline lihtne ettekujutus, et on olemas probleemi põhjus, on mingi struktuuri muutumine sotsiaalne protsess, on olemas probleem - sotsiaalprobleem. Selleks et sots probleemi leevendada, tuleb hoolika uurimisega üles leida põhjused ja need kõrvaldada. Konstruktivistid seevastu esitavad sots probleemidest rääkides selliseid küsimusi, et me muretseme ühtede tingimuste pärast ja jätame kõrvale teised kuigi need on eraldi võttes sama kahjulikud. Näiteks, kas tööpuudus on sots probleem? on. Kas ta täna eestis on sots probleem? on. Miks? vast publikust on, tööpuudus on suur. Kikas palju inimesi joovad kohvi, kas see ka sots probleem? vast ja. Kikas selle üle tahaks diskuteerida, aga las ta olla. Miks on tööpuudus sots probleem? Aktuaalne. Tähelepanu. See puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult majanduslikult. Samas varanduslikku ebavõrdsust, sissetulekute emavõrdsust ei käsitleta eestis sots probleemina
kui monopolile. Ei tooda võimalike madalamate tootmiskuludega (ATCmin) Ettevõtte nõudluse kõver on seda elastsem, mida rohkem on konkurente. MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus MAKROÖKONOOMIKA Uurib majanduse kui terviku käitumist Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne käsitlus Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne Põhiraamistik Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu Majandusšokid on vältimatud: midagi juhtub sp et see juhtub; maj ei reageeri tavapäraselt Majandussubjektide käitumine on soetud ootustega Näitajate liigitus: Vood (mingi perioodi puhul; SKP) Vood (momendinäitajad-tööpuudus) Vood=varude muutus Majandusinstitutsioonide vahelised seosed
toota ja ressursse osta, samas oma toodangut kallilt müüa Nakkushaiguste levik, tollimaksud, aga ka muud maksud alanevad ja ohustavad seega riigikassast Negatiivsed Immigrandid tekitavad ebaturvalist ühiskonda mõjud ja konflikte Kuna tootmine liigub arengumaadesse, siis tekib siin tööpuudus Arengumaadele Välisinvesteeringud annavad arengutõuke: koolitus, raha sissevool, tehnoloogilised uuendused, töökohad, maksud riigikassasse Hinnatõusud, loodusressursside vähenemine seoses intensiivse ekspordiga
koguaeg juurde. Samuti on meil olemas selleks vajaminev tööjõud. 2) Miks on valmis puidutooteid(mööbel,paber jne.) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? Sest töödeldud puit maksab rohkem kui töötlemata puit. Hinnale tuleb juurde töötasu. 3) *Karjäär- maavarade kaevandamis paik *Aherainemägi- maavarade kasutamise ülejäägid, mis kuhjatakse kokku *Tuhamägi- on põlevkivi põletamisel eraldunud tuhast kokkukuhjatud mägi 4)Miks on Eestis viimasel aastakümnel tööpuudus kasvanud? - 1995-2000 a *Tööpuuduse kasvamisele aitab kaasa tehnika areng. Põllumajanduses,metsatööstuses,energeetikas, metalli-ja masinatööstuses ei ole enam vaja nii palju tööjõudu, sest palju tööd teevad ära masinad. *Suur hulk ettevõtteid likvideeriti kui saabus iseseisvus. Tekkis töökohtade puudus. *Üleminek väikeettevõtlusele *Nõudlus on vähenenud. Idaturg läks nö lukku ja läänepool meie toodanguid ei soovita. 2000-2008 a
Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega
Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen. 2. Ülemaailmne majanduskriis · Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud. · Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa neid suuta ei maksnud algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõuti. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi. · Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. 3
(Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Tagajärjed: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus jne. Loomulik juurdekasv koosneb sündimusest ja suremusest.Keskm sündimus maailmas 21 promilli. Sünd/surn in arv (jagada) rahvaarv (korda) 1000. Iive=sündimus suremus. Sündimuse põhjused: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused,nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.Viljakas eas naiste arv -
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
seetõttu tööta. Töötaja- inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised. Majanduslik seisund on peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisun mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Mis põhjustab tööpuudust? Majanduse struktuurne tööpuudus tähendab olukorda, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Majanduskriis põhjustab üleüldise tööpuuduse. Tööpuuduse kahjud (mõju) Isiku tasandil: raha ei tule, võlad maksudes, pangalaenu tagasimaksmise raskused, vähem võimalusi perekonnal väljaskäimiseks, meelelahutuseks, sotsiaalne kahju- töötu harjub olukorraga, eneseuhkus kaob.
meetodiks just see vool. · Küsimused: 1. Milline olukord valitses maailmamajanduses I ilmasõja järel? Rahulolematus, enamik maid kaotas palöju inimesi. Euroopa riigid olid Ühendriikide võlglased, saksamaa oli kaotand, seega asus ta sõjatööstust arendama ja välja õpetama armeed. Rahuolematus tõukas maailma uue ilmasõja poole. Majanduskriis, tööpuudus, sõjaajamajandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. 2. Miks muutusid rahva hulgas populaarseks äärmuslikud liikumised? Kuna majanduslik kitsikus ja sotsiaalsed probleemid suurendasid inimeste hulka, kes leidsid, et tollane ühiskondlik korraldus ei suuda eelseisvatele probleemidele lahendust pakkuda. taheti ,,kõva käega" vaitsejat eesotsa, kes oleks väljapääs. 3. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused( 1929-1933) · Ületootmine, toodeti rohkem kui suudeti tarbida
2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides RAHVASTIK JA ASUSTUS a) Maailma rahvaarvu kasv ja põhjused: pereplaneeringu puudumine, religioossed tõekspidamised, suremuse langus (eriti arengumaades). Tagajärjed: toidupuudus, näljahädad, linnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, väljaränne, nakkushaiguste levik. b) Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi c) Sündimuse erinevused: Arengumaad: ei kasuta pereplaneerimise võtteid, abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud, rikkuse märgiks peetakse palju lapsi, lapsed abistavad vanemaid
· Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1.
Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud langes tootmine vähenes tollimaksud ja laenud Euroopalt tagasi kriis Euroopasse kriis teistesse maailmajagudesse.
ettevõtteid erinevates regioonides ja missugused on elamiseks ja töötamiseks sobivamad piirkonnad. Viiendas osas uurin, kui palju on erinevad õppeasutusi regiooniti. Missugustes piirkonadades on inimestel võimalus käia kohalikus koolis ja missugustes piirkondades need hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi. 2. Tööpuudus Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank, 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased.
D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus kaotas raha väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida. Lahendused: Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale ka laenu
NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubandus Leping 1994, kaubanduslik majanduslik organisatsioon 10.EL-1993 loodi Euroopa Liiduks, eesmärk-vabadus-,demokraatia-, inimõiguste tunnustamine 27 liikmesriiki 4 vabadust: kaubad, teenused, kapital, tööjõud Solidaarsusprintsiip-kaasinimesest hoolimine Regionaalpoliitika ja selle põhjus: 11.Globaliseerumine-sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside üleilmastumine 3 valdkonda:1.sotsiaalsfäär-inimeste eluolu(vaesus, tööpuudus, narkomaania) 2.Keskkonna probleemid(kliimasoojenemine) 3. 12.MILLE ALUSEL MÕÕDETAKSE RIIGI GLOBALISEERUMISE TASET? 1.poliitiline tegevus(osavõtt missioonidest) 2.tehnoloogia(internet) 3.majanduslik integratsioon(välisinvesteering) 4.isiklikud kontaktid(turismireisid) 13.LÕUNA-RIIGID GLOBALISEERUVAS MAAILMAS(negatiivsed küljed) Saavad rahvusvaheliste firmade tööst vähe kasu, globaliseerumisest saavad enam kasu Põhja- riigid
maavarasid Kõrgharidustase valdavalt Kirjaoskamatus väga levinud, kõrgharidustase madal SKP väga kõrge SKP hästi madal Väga hästi arenenud meditsiin Meditsiin vähe arenenud või üldse puudub Majadndustase stabiilne Majandustase kohati puudub Madal tööpuudus Kõrge tööpuudus Globaliseerumine muudab põhja-riigid Globaliseerumise käigus jäävad veel rikkamaks vaesemaks, kihistumine veel suurem 4. Mis on globaliseerumine, põhjused, positiivsed ja negatiivsed pooled ühiskonnale? · Globaliseerumine- kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena
vanemaealised. Põhiliselt töötatakse teeninduses, kaugtöö(võimalus kodus töötada arvuti teel) Megalopolised on arenenud riikides. Linnaelanike protsent eriti ei tõuse, uusi linnu enam ei teki Arengumaades toimub ülelinnastumine ja tekivad uued linnad, linnaelanike arv suureneb. Arengumaade linnadele tüüpilised probleemid(Mexico näitel): · Sotsiaalsed: puhta joogivee puudus, vähene infrastruktuuri areng, kitsad elamistingimused, tööpuudus, kanalisatsiooni puudumine, hariduse puudulikkus · Keskkonnaprobleemid: vee saastatus, õhusaaste, müra, prügi · Majanduslikud probleemid: tööpuudus, infrastruktuur, väikesed palgad, suur kontrast vaeste ja rikaste linnaosade vahel. Slumm- kehv linnaosa. Kordamine. Maailma rahvastik, 3 suuremat riiki Rahvaarvu kasvu põhjused Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides ja arengumaades.(leht) Demograafilise ülemineku etapid(4 jooniselt)
Sundmigratsioon- inimeste sunniviisiline riigist välja viimine. Emigratsioon- riigist väljaränne. Immigratsioon- riiki sisseränne. Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked), poliitilised/usulised põhjused (tagakiusamine), sõjaoht, kodusõda, näljahäda, paremad töö- ja elamistingimused. Rännete positiivsed tagajärjed: osa töötasust saadetakse kodumaale, väheneb tööpuudus, väljarännanute tööoskused paranevad. Rännete negatiivsed tagajärjed: lahkuvad nooremad inimesed (vanuseline koosseis halveneb), lahkuvad haritumad inimesed (hariduskulud lähevad kaotsi), sooline struktuur halveneb (lahkuvad noored, vallalised mehed), koormus sotsiaalsfäärile. Rahvusvaheliste rännete I laine: 16.- 17. saj. peale suuri maadeavastusi algas eurooplaste väljaränne, ülerahvastuse tõttu. Euroopast Ameerikasse (vaba maa,
1923, 8.nov. Hitleri katse teha riigipööre Münchenis („õllekeldriputš“). Hitler satub vanglasse, mõistetakse 5 aastaks, oli ainult 9 kuud. Vanglas kirjutab „Mein Kampfi“ I o.(Minu võitlus). 1924 – valmib Dawesi plaan, mille järgi saab Saksamaa USA-lt 800 mln kuldmarga suuruse laenu, samas reguleeritakse reparatsioonimaksete korda. Algab sõjaväe järkjärguline moderniseerimine. 1929 – 1934; 1934 - 1939 1929 -1933 ülemaailmne majanduskriis: tööstustoodangu langus, tööpuudus, raskused reparatsioonide maksmisega, NSDAP populaarsuse kasv. 1931 – Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise. 1932 – ennetähtaegsed valimised Riigipäeva. Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse. 30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks). 1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni. Vabariigi lõpp. 27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept
Siin on selgelt näha, et sündimus on palju suurem kui suremus. 7. Loe artiklit http://lhv.delfi.ee/news/4731333?locale=et ja kirjuta, milles seisnes Hiina rahvastikupoliitika ning too välja vähemalt 3 olulisemat tagajärge. – Hiina rahvastikupoliitika seisneb selles, et neid on liiga palju ning seal kehtib piirkonniti ühelapsepoliitika. Selle kolm olulisemat tagajärge on sooline ebatasakaal, tööealise elanikkonna vähenemine ja pikemas perspektiivis laiaulatuslik tööpuudus. 8. Võrdle Soome ja Hispaania rahvastiku paiknemist. Tihedamini, hõredamini asustatud piirkonnad, asustustihedus. Too välja kahe riigi asustuse sarnasused (2) ja erinevused(2). Põhjenda asustuse sellist paiknemist. (ingl k. population density map). – Sarnasused: kõige rohkem inimesi elab km kohta seal 4-15 ja kummaski riigis pole ala, kus elaks km kohta vähem kui 1 inimest. Erinevused: Hispaanias on tunduvalt rohkem alasi, kus asustus on
konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema
15. Elukestev õpe – kõikvõimalikku õppetegevust sõltumata east või eelnevast haridusetasemest. Õppimine ei lõpe (üli)kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. 16. Mõisted. – innovatsioon: uue asja sissetoomist. Kaugtöö: töötamine ükskõik kus, ühendust pidades interneti või telefoni kaudu. Intellektuaalne omand – 17. Tööturg, tööealine elanikkond (vanusepiirid+kuidas jaguneb) tööpuudus, tööjõupuudus. – tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes tasu. Tööpuudus: töö otsijaid palju. Tööjõupuudus – olemasolev inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust või vastupidi. 18. Mille poolest erinevad aktiivse ja passiivse tööhõivepoliitika meetmed? Too näiteid mõlemast. – Passiivne tööhõivepoliitika ehk riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. Aktiivne ehk tegeleb tööpuuduse põhjustega. 19
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge
rahapakkumist, investeerimismäärasid, ja maksebilanssi Eestis (väike avatud majandusega riik, mis kasutab fikseeritud vahetuskurssi) maksude alandamine? Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida
materjaliks. Sellest said tõuke masinate ehitus ja elektroonikatööstus. Jõudsalt arenes ka keemiatööstus, see vastu tekstiilitööstuse tähtsus vähenes. 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele nafta ja elekter. Vabrikute tekkimisega muutus tööliste iga päeva elu. Tekkisid uued sotsiaalsed kihid - proletaarid ja kodanlased. Kodanlased olid näiteks vabrikuomanikud, haritlased ja aktsionärid, nende elutase paranes. Proletaarid olid palgatöölised. Seniseid töölisi tabas tööpuudus, käidi ka vabrikutes masinaid lõhkumas. Vabrikutöölistel polnud vaja enam põhjalikku väljaõpet ega tööriistu. Tingimused olid rasked ja ajagraafikutest peeti ülimalt täpselt kinni. Tööpäevad kestsid kuni 14 tundi, seega ei jäänudki neil praktiliselt vaba aega. Lihttööliste palgad olid väga madalad, kogu sissetulek kulus toidu ja eluaseme peale. Töölistele hüvitisi ei makstud ja kunagi ei võinud teada millal tabab ettevõtet kriis. Vabrikutes
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jne üle, vangistati vapse, riigikogu laiali, ainupartei jne 1937 uus põhiseadus, presidendi koht, Konstantin Päts- es...
2) Mehhaanilise juurdekasvu e. rände tõttu Iibe arvutamiseks on vaja : - Aastas sündinud laste arvu - Aastas surnud inimeste arvu - Rahvaarvu sellel aastal Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud - Tööpuudus - Lase sündimise edasilükkamine - Rasestumisvastaste vahendite kasutamine - Abort - Väljaränne, mille tõttu sündimus väheneb Kõrge suremine: - Eakate arvu suurenemine - Õnnetused ning avariid - Kahjulikud harjumused (alkohol, narkootikumid, suitsetamine) - Probleemid tervishoiusüsteemis - Haigused: vähk , südame ja veresoonkonnahaigused, HIV)
g) mittetäielikud turud - mittetäielikud (puudulikud) turud. Kui eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma, esineb turutõrge. h) informatsioonitõrked - üheks põhjuseks, miks valitsused sekkuvad on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni. i) tööpuudus ja teised makroökonoomilised häired - enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine. j) paternalism - kartus, et teatud kaupade tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid, toob kaasa valitsuse sekkumise.
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsiaalhoolekanne) tööpuudus kadus, maj. õitseng. Berliini blokaad- 24. jul 1948-11 mai 1949.
Jõulusaar, Saint Helena, Ekvatoriaal Guinea, Solomoni saared Rahvastiku paiknemine Rahvastiku paiknemise põhjused • Kõige suurem rahvastikutihedus on Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes Huvitavaid fakte • 1000 elaniku kohta 390 autot – suur ühistranspordi kasutatavus • Helsingi ainuke linn Soomes, kus on trammid ja metroo (maailma põhjapoolseim metroo) • Helsingis 215 põhi- , keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi Kasutatud materjalid • http://sedac.ciesin.columbia.edu/data /collection/gpw-v3 • http://www.photius.com/wfb1999/rank ings/population_density_3.html • http://www.photius.com/wfb1999/finl
Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Ida-Virumaal on palju vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid 2012. aastal suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal oli 31.7%, absoluutse – 14.2%, materiaalse ilmajäetuse määr oli 31.6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr oli 13.6%. Eestis teisel kohal Põhjused Töötus (majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus); vanemad ei hoolitse laste eest; keeleoskuse puudumine. Sihtgrupp Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Teenused Varjupaik; dokumendite vormistus; psühholoogiline nõustamine; vaesuses elavatele inimestele toitu ja asjade andmine. Koostöö Poed ja sponsorid, omavalitsused, maavalitsus Tegutsemiskoht: kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Sponsorid, EAS, omavalitsused, maavalitsus, Euroopa Liidu struktuurifondide toet...
Ränded * Põhjused: -) Majanduslikud tingimused (elamistingimused, palk, töökoht) -) Kultuurilised põhjused -) Poliitilised põhjused -) Usulised põhjused -) Loodusõnnetused & sõjad -) Perekondlikel põhjustel -) Õppimine * Rändeid liigitatakse: -) Põhjuste järgi -) Iseloom (vabatahtlik, sund, kaasränne) -) Ulatuse järgi -) Kestuse järgi (alaline, ajutine, sesoonne) * Tõuketegurid: -) Madal palk -) Maksud -) Tööpuudus -) Õppimisvõimaluste valik kesine -) Ebasoodne looduskeskkond -) Teadmishimu -) Kuritegevus -) Terrorism * Ni sa bula, o lai vei? * Rahvastiku töö: (Fidzi) Fiji 2009 2010 2015 2025 Rahvaarv (tuhandetes) 868 876 909 956 Kasvutempo - % 0,9 0,8 0,7 0,4 Sünde naise kohta 2,7 2,7 2,5 2,2
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning
- Laene ei saadud tagasi -> käibel oleva raha tõus (inflatsioon) + riigi kullavarude müümine - Väliskaubanduse negatiivne bilanss - Tollide tõstmine - Ikaldus põllumajanduses - Kaubandussidemete kärpimine TULEMUS: - Keskklass kaotas raha väärtuse langemise tõttu oma säästud - Osteti kokku aktsiaid - Tarbe tõus 1929. a majanduskriis PÕHJUSED: - Ületootmine - Riik ei reguleerinud majandust - Koondamised, tööpuudus - Aktsiate ebaseaduslik müük ja ületootmine TULEMUS: - Keynes- riik peab sekkuma majandusse, reguleerima hädaabitöid - Kunstlik inflatsioon - Sotsiaalsfääri tõus (pension, sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne) 3.Demokraatia Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti
- On tööta - On töö leidmisel valmis kohe tööd tegema - Otsib atiivselt tööd ● Mitteaktiivsed - Väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised Heitunud - mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööd tegema, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on lootuse seda leida kaotanud. Mis põhjustab tööpuudust? ● Struktuurne tööpuudus - Tööd otsivate inimeste oskused või geograafiline asukoht ei vasta tööandja nõudmistega ja vajadustega. - Nt hariduspoliitikast pöhjustatud töötus või piirkondlik töötus ● Siirdetööpuudus - Ajutine tööpuudus, mis tekib seoses töökoha vahetamisega - Nt ümberõppest tulenev või töötajate voolavusest tingitud töötus ● Tsükliline tööpuudus
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused. Poliitilised- valitsus investeerib infrastru...
sagedased võimu vahetused kodusõjad sõjalised riigipöörded 2. Milles seisnevad Pärsia lahe piirkonna, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika peamised probleemid? Pärsia lahe piirkond: majandus vähe arenenud tänavarahutused rahulolematus võimu suhtes sõjaseisukord Lähis Ida: pidevad sõjad Aaraabiamaade vastuseis juutide riigile Iisrael Ladina-Ameerika: suur tööpuudus sõjalised riigipöörded poliitilised kriisid vaesus kodusõjad narkotööstus linnastumine 3. Tunne Lähis-Ida ajalugu! 1948.a kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi. 1948-1949 toimus nn Palestiina sõda, kui Iisraeli vastu ühinesid Egiptus, Jordaania, Süüria, Iraak ning Liibanon. Sõja tulemusena hõivas Iisrael suurema osa palestiinaaraablastele määratud aladest.
MIGRATSIOON a) Migratsiooni saldo on püsinud 1-3, tuhande inimese kohta. b) Välimaal sündinuid elab Hollandis 19,2 % c) Sisserändajaid on Türgist, Surinami, Marokost, Indoneesiast, Saksamaalt jt. d) Sisse- ja väljaränne ei tundu olevat suureks probleemiks Hollandile, kuigi sisserännatute protsent on peaaegu veerand rahvaarvust. Arvuka sisserändega kaasneb tööjõu mitmekesistumine, sisserännanud tööjõud on odavam, sündimus suureneb ja majandusaktiivsus kasvab. Samas suureneb tööpuudus ja sisserännanud ei pruugi kohaneda kohaliku kultuuriga. Väljaränne võib kaasa tuua tööjõupuuduse, väheneb maksumaksjate arv, samas võib lähteriiki jõuda mõjutusi teistest kultuuridest. LINNASTUMINE a) 82% kogu rahvastikust elab linnades. b) Amsterdam(767 300 inimest), Rotterdam(603 400), Gravenhage(488 553), Utrecht(307 081), Eindhoven(213 809) jne. Need linnad paiknevad valdavalt Hollandi lääne- või lõunaosas. Põhjaosas
maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest. Pärast Vabadussõda aga algas kiire majadustõus, mille käigus tööstus arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi. Kriisi põhjustas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus-ja tööstusettevõtted, tekkis tööpuudus ja elatustase langes. Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika. Tööstuse asemel oli nüüdsest esikohal põllumajandus. Samuti tehti panga-ja rahareform, mille käigus tuli tarbele kroon. Eestimaa Kommunistlik Partei üritas 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset. Selle käigus suruti mäss maha ja EKP kaotas igasuguse rahva toetuse. Eesti üritas normaliseerida suhteid kõikvõimalike vastastega ja otsiti sõprust demokraatlike suurriikide seast. Suur kriis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
