traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise. Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle majandusliku õitsengu ja tunneb ka majanduskriisist tekkinud raskusi, võin väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna käekäiku. Nii nagu tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol, nii ka paremaid aegu näeb läbi meie endi rahakottide. Kindlasti aitame me kõik kaasa ühiskonna heaolu saavutamisele. Nii maksude maksmisega kui ka lihtsamate asjadega, milleks on eestimaiste toodete tarbimine, kui ka prügisorteerimine. Mina, kui osake ühiskonnast, võin julgelt öelda, et olen olnud kohusetundlik maksumaksja, suvel ametlikult tööl olles, kavatsen
majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele toetuvaks süsteemiks. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ning sellele oli iseloomulik ka välisinvesteeringute kasv. Enamus neist protsessidest, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati suurte tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning ka tööpuudus. Iseseisvuse täielikul kinnitamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asetsevate sõjaväebaaside, sealhulgas Paldiski ja Tallinna mereväebaaside likvideerimine. 1992. aasta septembris oli Eesti territooriumil umbes 40 000 Vene armee võitlejat, kelle valduses oli ainult umbes kaks protsenti Eesti riigi territooriumist. Välisvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ning ka avalikkus.
kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise
kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend.Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. 5 AJALOOLINE ÜLEVAADE SOOME MAJANDUSES
1 Majndusliit, ühisturg ja tööjõu vaba liikumine Austria Belgia Bulgaaria Eesti Hispaania Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Läti Leedu Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tšehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari Analüüsib rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale: Lähteriik + Sihtriik + Väheneb tööpuudus Odav tööjõud Tuuakse sisse uusi kultuure, toite, muusikat, Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus harrastusi kohalikud ei soovi töötada Osa välismaal teenitud raha saadetakse tagasi Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored kodumaale Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab -
..................................... 33 Ebavõrdsus tervises....................................................................................... 33 Soolise võrdõigluslikkuse seaduse parem rakendamine.................................33 Sissetulekute ebavõrdsus:..........................................................................34 Tagajärjed:.................................................................................................. 34 Töö ja tööpuudus..................................................................................................................................34 Tööturu mõisted ILO.......................................................................................... 35 Tööturu näitajad:............................................................................................... 35 Töötus:...........................................................................................................
Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov. 1918 ründas Punaarmee Narvat, Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni.
keisripere autoriteedi langus f) keisriperekonna saksasõbralikkus tulemused: riigiduuma moodustab ajutise komitee, mille sõjavägi legiteerib. B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2. märts poliitiline amnestia erakondade tegutsemisvabadust C) 3. märtsil Nikolai loobub troonist ja tunnistab Ajutise Valitsuse tegevust Rahvas ei olnud Ajutise Valitsuse tegevusega rahul kuna jätkus sõda, nälg ja ühiskonna klasside erinevused süvenesid veelgi enam, levis tööpuudus, talupoegadel polnud oma maad. Linnades tekkisid Soldatite ja Saadikute nõukogud, kõikjal maakondades üritasid võimu teostada maaomavalitsused. Nõukogude tegevust juhtisid algselt mõõdukad vasakpoolsed e sotsiaaldemokraadid e mensevikud .- eesmärgiks oli luua demokraatlik Vene vabariik. Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatiaga ja selle areng peatus ühiskond polnud veel välja kuj ja polnud õigeid arusaamu.
13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani. · Tööjõud kõik tööd tegevad inimesed, kes jaksavad tööl käia nii füüsiliselt kui vaimselt. · Tööpuudus ei ole inimestele sobivaid töökohti, paljud jäävad töötuks. · Töösuhteid reguleerivad seadused nt: lepingud, TLS, paika pandud tööaeg,
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs
Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. Selles olen temaga ühel nõul, et tuleb olla säästlk ja ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19.põlguse ja vaenu vältimisest, millest autor arvab nii : Valitseja muutub vihatuks eelkõige tema röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine- sellest tuleb hoiduda
Hõivepoliitika Eesti kulutused tööpoliitikale on väga madalad, 0,2% SKPst. näiteks Hollandis ja Soomes on keskmine 3% SKPst. Meil kulutatakse peamiselt tagajärgede leevendamisele. LääneEuroopas on põhirõhk aktiivsetel meetmetel ehk ümberõppe korraldamisel. Hõivepoliitika neli sammast: I uus ettevõtlus kultuur oma ettevõte rajamise soodustamine II tööle rakendamise uus kultuur probleemiks on noorte tööpuudus ja struktuurne tööpuudus. Vajalik soodustada ümber ja täiendõpet. III uuendustega kohanemise kultuur vaja kaasas käia kiiresti areneva tehnoloogiaga ja võimaldada paindlikumaid töötingimusi IV võrdsete võimaluste loomise uus kultuur vähendada soolist diskrimineerimist, siduda paremini töö ja pereelu. Schengeni viisaruum Alus pandi 1985 kui Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid Schengeni lepingu, millega kaotati
skulptuurid igalepoole. Tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fotosid. 5. Majanduspoliitika NSV Liidus. Industrialiseerimine- algas kui NEP lõppes tänu Stalinile. Suurtööstusse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimiele. Viisaastaku plaan( esimene 1928-1932), mis nägi ette NSV liidu möödumise kapitalistlikest riirkidest. Selle käigus kadus tööpuudus, NSV'd ei mõjutanud majanduskriis. Arenes sõjatööstus. Kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikus langema. See põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine- 1933.a talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osa, mis tähendas talumajapidamise ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati u 9.milj.
rahvamajanduse koguprodukti. 41. Majanduskriis - kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. 42. Majandustõus - majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika - kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. 44. Makroökonoomika - kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. 45. Miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta
Demokraatia tähendab tõlkes rahvavõimu. Demokraatiat iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuuris valitseb isik või rühm inimesi, kellel on piiramatu võim. Rahval diktatuuris sõnaõigust ei ole. Itaalias oli peale sõda raske olukord. Valitsus vahetus pidevalt ja parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otsuseid langetada. Itaali linnades suurenes tööpuudus ja see omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis tühmitus nimega Võitlusliit. Selles oli sõjaväelased ja töötud. Neid kutsuti Fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, milel etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti et Mussolini on mees, kes viib Itaalia raskest olukorrast välja. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu ja 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925
Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen Põhja riigid arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued tööstusettevõtted ja linnad. informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. turismi ja meelelahutustööstus,Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) Geograafiline tööjaotus spetsialis. nendele toodetele, milleks on kõige paremad eeldused, Suhtelise eelise printsiip alati toodab mingi riik või piirkond mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Riik peaks spetsialiseeruma sellele erialale, milles tal on suhteline eelis suurim. Rahvusvahelised ettevõt. (RVE)enam kui ühes riigis, kasut
presidendi ametikohta polnud. Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused, mis suurte vastuolude tõttu osutusid ebapüsivaks ja lagunesid suhteliselt kiiresti. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra, Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt
· Peamised kaubanduspartnerid Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. · Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. · Neljandik väliskaubandusest EL siseselt. · 13. sajand, Genova, Pisa, Veneetsia = Vahemere kaubanduse valitsejad ja jõukaimad piirkonnad. PÕLLUMAJANDUS · Valdavalt levinud LõunaItaalias. · Nendele aladele iseloomulik tööpuudus, emigratsioon. · Peamisteks saadusteks teravili, puu ja juurviljad, oliivid, viinamarjad. · Loomadest veised, sead. · Paremad põllumaad põhjaosas. METSANDUS · Looduslikud metsad säilinud peamiselt mägedes. · Alpide madalamatel nõlvadel tammed ja pöögid, kõrgemal kuusenulumets. · Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine.
Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu Sest Prantsusmaa sai sõjas lüüa ning raha trükiti juurde. Selle tulemusena tekkis tööpuudus ning kehtestati maksimumhinnad. Tinodiinidest koosnev vahtseis oli muutunud teovõimetuks. Jakobiinide diktatuur Moodustati selleks, et riik kriisist välja tuua Jakobiinide kukutamine Kukutati 27. Juuli 1794 Lihtrahvast muserdatava terrori ja talupoegade rahutuste tõttu.
· Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused. Jakobiinide diktatuur · Apr. 1793- Rahvapäästekommitee e. Erakorralise võimu organ.Jakobiinid. 12 liiget · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine- talupoeg sai maa endale. · Juuni 1793- uus konstitutsioon- demokraatlikum üldse. · Seadusandlik korpus- · 13.juuli 1793- Marat'i tapmine, üleminek terrorile. · Surmanuhtlus- kahtlastele, zirondiinid. Kaotati kohtumõistmisel tunnistajad. Dermitoorlik konvend ja direktoorium
Rahvusvaheline kaubandus- ja majandusareng. Kaubanduse ja arengu raport Viimase viie aasta laienemine maailma majandusse ja kaubandusse on olnud kasvuks paljudele arengumaadele ja aidanud toetada aastatuhandete arengueesmärkide edusamme. Isegi kõige vaesemates riikides on võimalik saada kasu püsivast kasvust maailmamajanduses, suuresti tänu soodsale hinna arengule.Seega maailma väliskeskkonna areng on tugevalt paranenud pärast aastatuhande vahetust. Viimastel aastatel ei pööra poliitikud suuremat tähelepanu piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamiseks riikliku arengu püüdlustele. Aastal 2007 on viiendat aastat järjest maailma majanduses oodata laiendamist, selleks et säilitada hoog ja et hinnanguliselt kogutoodangu kasv oleks 3,4%. Paljudes arengumaades, sealhulgas Aafrika, on positiivne arengusuund kaubandusele, sest 2003 aasta on kaasa aidanud välis-ja eelarve tasakaalu. Kõige kiiremini kasvavad regioon...
Samas on tööd palju kaotanud inimesed ka infotehnoloogi vallas, telekommunikatsioonid ja ka konsultatsiooni teenust pakkuvad ettevõtted. Norra suurem tarkvara tootja ja arendaja Telenor on selleks selgeim näide, kus 2002 aastal koondati 1000 inimest aasta ennem vähendas veel riik oma osalust ka firmas. Suuri koondamisi pidid läbi viima ka teised IT ja konsultatsiooni firmad. Kõige suurem hõivatus ja ühtlasi ka tööpuudus on just pealinnas Oslos. Norras on pidevalt puudus olnud ehitajatest ja arhitektidest ning tervishoiu ja sotsiaaltöötajatest. Samas suurenenud on inimeste arv avalikkussektoris. Kuid nüüd langevas majanduses, kannatavad enam eelpool mainitud alad ja suuremat kahju kannatavad just töölised. Lihtne seletus avalikus sektoris on see, et paljud omavalitused vaevlevad finantsraskustes. Kuid hoolimata kehvast
laiarööpaline raudtee. 1974. aastal tabas maailma nafta kriis. Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad, kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riikide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud. 6.juuli 1974 toimub Tartus Balti liiduvabariikide VI üliõpilaslaulupidu.
Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma
Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad See soodustas hariduse levikut, muutsid tavasid ja moraali Kiire linnastumine e urbaniseerumine 19 saj lõpus elas ÜK linnades 70 % elanikkonnast, seal kujunes linnakultuur Elutingimuse linnas olid rasked , kõrgesuremus
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
Eesti keele saatus Me elame küllatki väikese rahvaarvuga riigis, kus valdavaks keeleks on eesti keel. Seda ei saa võrrelda mõne ,,suure" keelega, mida räägivad mitmed miljonid inimesed mitmes erinevas riigis üle maailma, sest meie emakeelt räägib põhiliselt ainult natuke enam kui ühe miljoni suurune ravhastik ja seda ka ainult Eestimaa pinnal. Eesti keelt ähvardab üks suhteliselt suur oht. Nimelt on just eriti viimasel ajal internet ja suhtlusvõrgud meie emakeelt väga suurel määral mõjutama hakanud. Kasutusele on tulnud tohutult uusi slänge, laensõnu ja lühendeid ning isegi erinevatel inimgruppidel on tekkinud omad teistele võib-olla täiesti arusaamatud väljendid. Rohkesti on hakatud eestikeelseid lauseid segama teistes keeltes olevate sõnadega, eriti just inglisekeelsetega, ja seda just enamasti noorema põlvkonna poolt. Selle on põhjustanud peamiselt üleilmastumine ning internetis suhtlemine...
· Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel o Iirlane katoliiklane (vähemus) o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Rassilised probleemid - Sisseränne kolooniatest Välispoliitika
valet õigest. Aga mis siis, kui mõnel inimesel ei ole sellist eeskuju ja võib-olla on nad tema jaoks ainsad sõbrad ning ta usaldab neid? Siis tal ei ole ju sellist valikuvõimalust. Teda ei pruugi isegi huvitada, et nad halval teel on, vaid lihtsalt hoolib sellest, et vähemalt on nad talle head sõbrad ning ta püsib neile truu. Nagu näha, on eeskujul väga tugev mõju inimeste elus, kuid ma ei usu, et see on ainuke põhjus kuritegevuse suurenemisel. Põhjusteks võivad olla ka näiteks tööpuudus, ühiskondlik kord, seadused või politsei nõrkus. See teema on kõvasti vaieldav, aga ega see polegi nii must-valge, vaid asja tuleb käsitleda erinevatelt vaatenurkadelt. Arvan, et polegi nii tähtis see, miks on kuritegevus suurenenud, vaid pigem see, kuidas kuritegevust vähendada ning selle üle peaks mõtlema iga inimene.
jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. 1922.a. sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Rapallo leping. Tegemist oli Venemaa ja saksamaa vahelise majandusliku koostööleppega. Saksamaa asus venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama oma armeed. Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju
1922.a. haarasid võimu Itaalias fasistlik partei, 20-ndate aastate lõpul kasvas poolehoid natsionaalsotsialistlikule liikumisele Saksamaal. 1919.a. kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kasutati ka nimetust Weimari vabariik. Põhiseadusega tagati kodanikele põhilised vabadused ja õigused, lubati erinevate poliitiliste parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele kindlustada oma raha hakkas olukord paranema. 1920-ndate II poolel ületas saksa majandus küll sõjaeelse taseme, kuid sisepoliitiline elu jäi vastuoluliseks. Vasaktiival asusid sotsiaaldemokraadid ja kommunistid, parempoolseid esindasid revansistlikud jõud, kes soovisid I maailmasõja kaotuse tasategemist.1920.a.te lõpul tugevnes Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei tegevus. Natside partei osutus valituks Saksa parlamenti Riigipäeva
· Geeniusel ja kurjategijal peabki palju ühist olema, sest mõlemad on äärmiselt suured individualistid. Lk 301 · Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt. Lk 302 · Sõda on kui Minotaurus, kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Lk 399 · Ei, tähed tähtede seas annavad tõepoolest vähe valgust, soojust veel vähem. Lk 403 · Majanduslik surutus ja tööpuudus viivad ühiskonna vaimsele uuestisünnile. Lk 403 · Eks ole kõik suured saavutused inimkonna ajaloos olnud eelkõige võit võimatuna näiva üle! Lk 422 · Kuid elu on juba kord nii seatud, et ööpimeduse hajudes tõuseb päike. Lk 427 · Tundeid hinnatakse rohkem kui mõistust, sellepärast on neil kunstiski tähtsam osa kui intellektil. Lk 463 · Iseloomuses on midagi, mis ebameeldivat paneb unustama. Lk 464
Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi turvalisus ja võimalusterohkus. Eesti kodanikul, eriti veel õpiimuslisel kodanikul on väga palju valikuvariante mida või kuidas oma elu edasi planeerida. Kuid elu Eestis pole aint üks lust ja lillepidu. Eesti kõige suuremateks probleemideks on madal Iive ja suur tööpuudus. Igal aastal sündimus väheneb ning süveneb rahvastiku vananemine. Kahjuks on ka Eestis palgad madalad ning noored inimesed lähevad välismaale tööd ja leiba otsima mille tagajärjel vähen tööjõus inimeste ärv. Paljud neist ei tulegi enam tagasi. Samuti väga suureks probleemiks meie Eesti riigis on alkohol ja narkootikumid. Kõige kurvem on see, et joobeseisundis inimesed tekitavad õnnetusi ja vigastavad süütuid inimesi.
Välispoliitika · Suur Saksamaa loomine · Alustati Saksamaa taasrelvastumise, taasloodi armee, taastati laevastik · Sõjaväe kohustus · Austria-Tsehhi hõivamine · MRP-Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Itaalia Majandus · Ettevõtted riigi kontrolli alla · Töölised erialade järgi kutsekogudesse · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid valitsuse kontrolli all koproratsioonid Sisepoliitika · Valitsus oli nõrk · Tööpuudus · Töölised kommunistide mõju all · Ebastabiilsed koalitsioonivalmised · Fasistid-võitlusliit Välispoliitika · Vahemeri Itaalia sisemereks · ülistati Vana-Rooma vallutajate kangeslaslikkust ja teotahet · Pärast Abessiinia ja Albaania vallutamist sai Itaalia impeeriumiks · Saksamaa liitlane NSVL Majandus · Indrustaliseerimine, loobuti NEPist · Plaanimajandus Sisepoliitika · Interventsioonijõud · Vene valged (kommunismivastased)
Missugused asjaolud tagasid majandustõusu 20-ndate teisel poolel. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Majanduskriis ja selle mõju ühiskonnale. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat 27. Juunil 1933. Aastal devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine, kuid algas ka kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis. Valitsusevahetused, ebatabiilsus riigi juhtimisel, 1932-1933 oli ametis neli valitsust. Põhiseaduslik kriis. Kehtiva põhiseadusega ei ole võimalik riiki valitseda. Põhiseaduse muutused said rahva heakskiidu alles kolmandal rahvahääletusel 1933
Kõrgem palk Madal palk Head elamistingimused Halvad elamistingimused Sugulased, sõbrad, Ebameeldiv, üksluine tuttavad sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud Suureneb sündimus Suurem surve töökohtadele Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon
IV kvartalis.Majandus oli aga 2011 aastaks ligilähedane 2007 aasta majandusnäitajatega, mis tähendab, et tõusule järgneb alati langus ja vastupidi. Majanduslangus on nii hea, kui ka halb.Majanduslangusele on omane efektiivsus, majanduslangus on parim aeg õppimiseks ja sihi seadmiseks, vajaduseks on eristada-majanduslanguse ajal muutub inimene kaupade ja teenuste suhtes nõudlikumaks. Halbadeks külgeteks on suurenenud tööpuudus, palkade vähenemine, kuna firmade tulud kahanevad, siis tõstetakse hindu.Hindade kasvamisega ei jõua kaasa palkade kasv,tarbimine väheneb.Pangad ei anna enam nii kergekäeliselt ja väikese intressiga laene, mis tähendab, et inimesed ei võtta liiga suuri maksekohustusi.Palgad tõusid majandusbuumi tipphetkel kiiremini kui tootlikkus, mis ei saa olla jätkusuutlik. Eesti võrdlus Taaniga SKP krediidikulukusest Eestil 7,5% , Taanil 1,6% , mis näitab, et Eesti oli 2007 aastal Taanist
maailmarevolutsioonile. Ta asus ette valmistama maailma vallutamist. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse
Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis edendab riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Peame aru saama, et asjadele on vaja ise käsi külge panna mitte lasta masinatel kõike üle võtta. Tehased ning tööd lähevad järk-järgult üle masinatele, sest nii on kiirem, efektiivsem ja täpsem. Sellega ei tohiks leppida, sest kui masinad, mis ei taha palka ning reguleeritud töötunde, nagu inimesed, asendavad elusaid isikuid, tekib tööpuudus. Majandus langeb. Inimkond vaesub. Tipus püsivad vaid tippkohtadel töötajad. Peale rahvavalitsuse ning majanduse arengu on elamisväärseks eluks vaja ka keskkonna eest hoolt kanda. Kui pole puhast õhku mida hingata, mürkideta vett mida juua ja taimi mida kasvatada, ei püsi meie tervis just kaua korras. Mõeldes rohkem looduse säästmisele muudame me end ümbritsevat elu paremaks. Valides tooteid mis kahjustavad osoonikihti või mulda valime me halvema tuleviku järeltulevatele põlvedele
M.Weber jõukuse kasv läbi usu E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned:
Kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus ning piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. Positiivselt võib lugeda aga majanduse arenemist, kuid selle peamiseks põhjuseks oli siiski maailmamajanduse elavnemise elavnemine. Suurendati ka riigi osalust eraettevõtluses ning laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jätnud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930. lõpuks kadus tööpuudus. Molotov-Ribbentropi Paktile kirjutati alla 1939. aasta augustis. Eesti riigi võitu või kaotust saab mõista mitut moodi. Mõnes mõttes ta võitis, kuna suudeti hoiduda sellest, et Vapsid saaksid võimule, kuid jällegi kaotasid sellega, et inimeste eluolud langesid kõvasti. Siiski kaldun ma arvama rohkem, et see periood oli väike tagasilöök Eestile, kuna olukord muutus vahepeal diktatuurlikule valitsemisele iseloomulikuks ning keelustati paljud asjad.
Ilmselt kartsid nad, et Taani võimud saadavad nad tagasi Saksamaale." Nad on sattunud võõrasse keskkonda, ei leia seal oma kohta ühiskonnas ja meenutavad läbi selle kadunud põlvkonda. Kadunud põlvkonnaks on tänapäeval muutumas ka noored. Noored elavad hetkel maailmas väga suure pinge all. Tehnika ja teaduse arenemise tõttu oodatakse erinevatele uutele tekkinud ja tekkivatele ametikohtadele tööle noori, kuid hoolimata sellest on tööpuudus noorte seas kasvamas. Statistikaamet tõi aastalõpu pressiteates välja, et jätkuvalt oli noorte töötuse määr (13,1%) kõrgeim. See annab märku sellest, et noorte tööturule sisenemine ja seal püsimine on probleemiks ning oodatavatele ametikohtadele ei ole piisavalt kvalifitseeritud noori. Ilma piisavate oskusteta jääb töötuks suur hulk noori, sest nad ei leia endale huvitavat tööd ja kohta ühiskonnas. Uueks kadunud põlvkonnaks võib pidada ka inimesi, kes kuuluvad
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
Riigi toetusel võeti palju laene, et kiiresti rikastuda või tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei suutnud laene tagasi maksta => panganduse ja kogu rahanduse laostumine. · Valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest, kehtestati kõrged tollimaksud - loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest => kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed: · Suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest => nälg ja rahulolematus. · Keskklass vaesus · Kõige rängemalt lõi kriis välja Ameerika Ühendriikides => helded tarbimislaenud · Majandus varises kokku => inimesed kaotasid kodud ja kogu varanduse · Tööd oli raske leida => vaesumine · Elatustaseme langus => kaupade vähene nõudlus => tootmise langus => tööpuudus · Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks Valitsuse esialgsed tegutsemised:
tegelik inflatsioon on ühesuurused. 47. Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab tarbijate sissetuleku vähenemine. 48. Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on antub kauba valmistatavate töötaja palga langus. 49. Sissevoog on tulu, mis lisandub. 50. Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga. 51. Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb. KONTROLLTÖÖ 1. Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal. Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades. Euroala majanduskasv on tugevnenud. Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas. Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt suur. Eestis oli majanduskasv aeglasem
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: pol...
2) Rahvaarvu kiire kasv 3) Arstiabi pole kõigile kättesaadav 4) Näljahädad 5) Enamik rahvast elab maal ja harib põldu 6) Majandus sõltub suurfirmadest 7) Sidevahendite puudus või vähene kasutamine Rännete põhjused: 1) Parema elukohta leidmiseks 2) Paremad õppimis tingimused 3) Sõda või kiusamised 4) Poliitika 5) Katastroofid 6) Sunnitakse 7) Rahalistel probleemidel Ränne suurendab rahvastiku arvu riigis, uued kogemused ja oskused, tööjõud suureneb ja tööpuudus väheneb.Rändega kultuur kannatab ja kuritegevust kasvab. Tähtsamad ränded: Eurooplaste: 18 saj 1) Orjakaubandus 2) Hiinlaste väljaränne(kestab siiamaani) 3) Rännatakse Euroopa poole 4) Eestist venelased lahkuvad Esimesed linnad tekkisid ligi 7000 a. tagasi jõgede, merede/sadamate, maavaradega rikastatud, kaubanduse ristumiskohtade juurde Linnad on: Sotsiaalne ja kultuuriline keskus, kultuuri kandjad, kaubanduse koht, juhivad ümbruskonda (linnavalitsus)
Hitler kasutas loodud julgeolekuorganeid ka sakslaste kui erilise rassi puhtuse tagamiseks, kiusates aktiivselt juute. Stalin kasutas oma võimu tagamiseks lisaks terrorile ka riiklikku propagandat, mis oli suunatud eelkõige noortele. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu majandused olid rangelt riigi kontrolli all. Mussolini valitsemisajal oli majanduskasv väga madal ja agressiivne välispoliitika muutis seisu veelgi kehvemaks. Saksamaal suudeti rohkete sõjatehaste ja teede rajamisega tööpuudus kõrvaldada ning saavutada rahva elutaseme tõus ja majanduslik areng. See oli aga ajutine. Nõukogude Liit oli saavutanud tööstusriigi taseme tänu Stalini industrsaliseerimisele, mille viis läbi viisaastaku plaanidega (1928-1932). 1920. aastate lõpus kehtestati sundkollektiviseerumine, mille käigus pidid talupojad oma talumajapidamised sunniviisiliselt kolhoosideks ühendama. Talupoegade vastupanu murdmiseks kasutati terrorit, mille käigus viidi rikkamad talupojad (kulakud) Siberisse
Sreigid keelustati. Alandati töötasu, et nõnda vähendada tööpuudust. Vähenes veini ja tsitrusviljade turustamine ning hakati kasvatama kõikjal nisu, isegi seal, kus see ei olnud majanduslikult õigustatud. Võib öelda, et ülemaailmse majanduskriisi ajal hävis demokraatia kuna igasse riiki surusid end võimule kommunistid ja natsid. Inimestega käituti väga julmalt. Tuli alluda, kui ei tahetud surma saada. Riikides valitses suur tööpuudus, jõukust kogunud keskklass vaesus, nälg ja rahulolematus, elatustaseme langus. Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt.
meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne miljard 10 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
