saab kituda, et tööadnja käitub seadusega vastuolus ja samas kiusama ei hakata (Euroopa direktiiv) Tööõigus on ajalooliselt kujunenud kaitse õiguseks – töötaja on nõrgem pool, seega on töövaidluses tööandjal suurem selgituskohustus. Tööõigus on suhteliselt noor õigusharu, tekkis 19. Saj alguses (1930 valmis) industraliseerimise ajal. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe - tüüpiline: üks töökoht, tähtajatu tööleping, täistööaeg - mittetüüpiline: tähtajaline TL, osaline tööaeg, renditöö, kaugtöö, nõudetöö jm Eestis on keelaud nullajaga TL, kus tööaega ei ole kokku lepitud, väh 1h peab olema. 1.1.3 tõõiguse mõiste ja valdkonnad Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib TL alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist Tööõigus (eraõiguse eriharu) - individuaalne (üks töötaja, üks tööandja)
(3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. Lepingute liigid: ostumüügi leping, vahetusleping, kinkeleping, laenuleping, käsundusleping, agendileping, tööettevõtuleping, vahendusleping, rendileping, üürileping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt
9) töö kõrgpingestatud elektriseadmetega; 10) lifti remondi- või hooldustööd; 11) töö, mille tempo määravad masinad ja mille eest tasustatakse vastavalt töötulemustele; 12) töö mehaanilise lõikuri, ketas- või lintsae, metallifreesi, keevitusseadme või suruõhu abil töötava seadmega; 13) töö masinal, mis on varustatud vintsi või muu sarnase jõuseadmega; 14) allmaatöö. 16..Tähtajalise töölepingu sõlmimine Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas.
Töötuskindlustusmaks on 2% inimese palgast. Riik lisab sellele 1% omalt poolt kokku seega 3% kuus . Tagab inimesele hüvitise koondamise korral. Esimesed 100 päeva saab tööotsija 50% palgast , alates 101. päevast 40% . Hüvitise saamise aeg sõltub sellest,kui kaua on inimene kindlustust maksnud. Maksimaalselt antakse hüvitist 1 aasta vältel. Töötamisel on tähtsam töölepinguseadus. Sellel põhineb ka töötaja ja tööandja vaheline tööleping. Seal on kirjas töötingimused, tööaeg, puhkus,töötasu, jne. Töötajate kaitseks on arenenud riikides ametiühingud. Kutsealade kaupa nt meditsiinitöötajad, raudteelased, õpetajad, jne. Väga tugev on ametiühinguliikumine Põhjamaades, samuti nt Prantsusmaal, Saksamaal, jne.Eestis on liikumine arengufaasis. Ametiühingute liikumist kordineerib keskliit (EAÜL), esimees Peep Peterson. SOTSIAALNE TURVALISUS Sotsiaalne turvalisus on ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet
Sander Pruul LL11 Töövõtuleping Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping (TVL) Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Lepingu pooled: töövõtja ühelt poolt ja tellija teiselt poolt. Tasu: tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata. Töövõtuleping Töö tegemise aeg: määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. Lepingu kestus: TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövahendid: töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega. Töövõtuleping Puhkus: töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule. Ravikindlustus: TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva ...
vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis. Noorte töötus on olnud järjekindlalt suurem kui teistes vanuserühmades: paljudes liikmesriikides on
Tööõigus KT II 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Töökeskkonna riskianalüüsi põhjal tehakse kindlaks töökeskonna ohutegurid või töö laad, mis võib mõjutada töötajate tervist. Eesmärgid 1) töötajate tervisele ja nende tervisele kahjulikult mõjuvate tegurite välja selgitamine. 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes. 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine. 5) Välja selgitada töötajad, kelle tervis on ohustatud, selleks et saata nad kas tervisekontrolli või saada teada, et milliste isikukaitse vahenditega oleks vaja töötajaid varustada. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõn...
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemi...
ATS - AMETNIK, avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe - Teenistusleping - Puhkus 35 päeva - Streikida ei tohi - Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk - Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus - Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud - Palk on avalik TLS - TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik - Tööleping - Võib streikida - Puhkus 28 päeva - Pole haridus ja keelenõuet - Sisuliselt võib tööd teha 7 aastane, piiratud töö - Töövaidluskomisjon + maakohus - Alluvussuhe - Surma korral ei ole hüvitist 12. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS - Tööandja peab kindlustama tööga ja andma õigeaegseid korraldusi - Maksma töötasu kokkulepitud ajal ja kohas. - Töötasu pangakontole - Peab tagama töö- ja puhkeaja - Austama privaatsust - Tagama koolituse
töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse palka rahas. Palka makstakse vähemalt üks kord kuus
............................................ 11 17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? ........................................................................ 11 18. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? .. 11 19. Katseaeg, eesmärgid, pikkus.................................................................................................................... 12 20. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks) .................................... 12 21. Töö- ja puhkeaeg; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja kompenseerimine. ................................ 12 22. Töötasu, lisatasud. ................................................................................................................................... 12 23. Puhkused........................................................................
1961) · Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid · Eesti Vabariigi Põhiseadus (§ 29) · seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt) · Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused · kohaliku omavalitsuse õigusaktid · kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd , alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu põhitunnused: · kahepoolne kokkulepe; · töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd; · töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; · oluline on tööprotsess; · tööandja maksab töötajale kokkulepitud tasu.
3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine. Töölepinguseaduse rakendusala. (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. (3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. Töötaja kohustused: (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
Määratud ajaks võib sõlmida: teatud töö tegemise ajaks ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks hooajatööde tegemiseks 39. Töölepingu vorm Vorm on kirjalik (va. juhul kui töö kestab vähem kui kaks nädalat). Kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. 40. Kohakaaslus Kohakaasluseks nimetatakse töötamist teise töölepingu alusel väljaspool tööaega pôhitööl sama vôi teise tööandja juures. Tööleping kohakaasluse alusel töötamiseks sôlmitakse nagu pôhitöölepinguga töötamisel. 41. Töölähetus Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole TL-ga määratud töö tegemise asukohta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Töölähetuse aja eest peab tööandja maksma töötajale kompensatsiooni. 42. Katseaeg Töölepingus ette nähtud aeg kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajalike oskuste kindlaksmääramiseks. Kuni 4 kuud. 43
kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks · sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi
Äriühingu juhatuse liige: valitakse tähtajaliselt ametisse (vajalik nõusolek), võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, makstakse mõistlikku tasu, konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus, hoolsuskohustus, solidaarvastutus, võib mõjuval põhjusel tagasi astuda. Äriühingu juhatuse liikme lepingu eristamine töösuhtest: Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5). Töötamine kahe lepinguga tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (käsundusleping) võimalik ainult siis, kui nende lepingute alusel tehtavat tööd saab eristada. Juriidilise organi liikme õigused ja kohustused võivad olla töötajaga sarnased. Tööandjaks võib olla: juriidiline isik; juriidilise isiku struktuuriüksus; teovõimeline füüsiline isik. Töötajaks võib olla füüsiline isik: täisealine töötaja 18-aastaseks saanud
(2) Kui tööandja on süüdi töötaja tervise muutumisel selliseks, mis ei luba tal senise töö jätkamist, on töötajal õigus nõuda enda üleviimist teisele tööle ja selleks vajalikku väljaõpet tööandja kulul. Väljaõppe ja teise töö tegemise ajal tagab tööandja töötajale endise töö järgse keskmise palga. (3) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajat üle viia tema tervisele vastavale tööle, lõpetatakse tööleping § 86 punkt 4 alusel.§ 62. Töötaja nõudmisel tema töötingimuste ajutine kergendamine või ajutine üleviimine teisele tööle (1) Töötajal on arsti vormistatud haiguslehe alusel õigus tööandjalt nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist terviseseisundile vastavale tööle. (2) Töötingimuste ajutise kergendamise või terviseseisundile vastavale tööle üleviimise tagajärjel tekkinud
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Silver Tõgen LÄBIRÄÄKIMINE Iseseisevtöö Kursus EV107 Tartu 2010 SISUKORD Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST........................................................................................ 3 TÖÖTAJATE LÄBIRÄÄKIMINE...................................................................................... 4 LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES.......................................... 6 LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS..................................................................................... 7 TARK LÄBIRÄÄKIMNE.................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................
- Jäätmehoolduseeskiri (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmekava (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Koerte ja kasside pidamise eeskiri (aluseks KOKS) - Olmejäätmete sortimise kord ja sorditud jäätmete liigitamise alused 8. Protseduurid ja loetelu vajalikest dokumentidest, mida on vajalik koostada kohalikku omavalitsusse tööle asudes: Kõigepealt toimub suuline läbirääkimine, kus jõutakse kokkulepeteni. Seejärel sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel tööleping, kus on märgitud tööle asumise kuupäev ja lepingu tähtaeg (kas on tähtajatu või tähtajaline leping), too sisu, tööaeg, töötasu, puhkus, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg ja lõppsätted (millest juhinduvad osapooled töölepingu sõlmimisel). Töölepingust tehakse kaks eksemplari kummalegi osapoolele üks. Siis tutvustatakse töö- ja
Kolme kuni viie aastase staaziga makstakse kolme kuu palka. Viie kuni kümne aastase staaziga makstakse viie kuu ametipalka ning üle kümne aasta töötanud ametnikule makstakse kümne kuu palka. Ametnikul on õigus saada ka kindlustushüvitist: üle viie aastase tööstaazi korral ühe kuu ametipalk ning üle kümne aastase tööstaazi korral kahe kuu ametipalk. Ette teatamise tähtaeg on vähemalt üks kuu. Koondamise vormistamine Töölepingu seadus: Tööleping öeldakse üles ülesütlemiseavaldusega. Enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja on kohustatud vajaduse korral töötajale korraldama täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei osutu talle kulukaks. Avaliku teenistuse seadus: Ametniku vabastamine vormistatakse käskkirjaga. Vabastamise vormistab Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu. Ametiasutus on kohustatud maksma
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
- Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub aga maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale
AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9. Tööõigus tööandja ja töötajate vahelised suhted. Tööleping, töö- ja puhkeaeg, palk, töövaidlused, ohutus ja töökaitse. Ühelt poolt autonoomne, samas ka ei ole, töölepingu seadus 10. Rahvusvaheline õigus suhted riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, sõjalise suhtlemise pinnal. 1.Õiguse vormid ehk allikad Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja
valitsema vara heaperemehelikult ning tegutsema teadmata kadunud isiku huvidest lähtuvalt. Teadmaa kadunud isiku võib kohus huvitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada(tsüs 19). Üldjuhul võib see toimuda 5 aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed elusoleku kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnevad olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed ehk sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele. Tema abielu lõpeb, tööleping lõpeb. Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, siis tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Juuridiled isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk juriidilised isikud üksused või organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab õigussubjektsuse. Juriidilised isikud võivad tekkida: 1) Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. AS asutatakse äriseaduse alusel 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (3) Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 89 lõike 2 punktis 2 nimetatud põhjustel, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. (4) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): · Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · M...
1 variant 1.Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. • ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist keskkonda või vara • ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemi...
samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem,kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul,loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks,kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Lepingu lõpetamine ei ole seaduslik ning seda saab töövaidluskomisjonis vaidlustada. 4. Määratud ajaks sõlmitud tööleping võib olla kestusega maksimaalselt ...5...... aastat 5. Tahate oma tähtajatu töölepingu üles öelda, kuid mingit kiireloomulist põhjust selleks ei ole. Küsimus: Kuidas käitute ja kaua see aega võtab? V:Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda,andes sellest tööandjale teada vähemalt 30-päeva ette. 6. Tööandja teatab teile koondamisest. Teie tööstaaz tema juures on 8 aastat.
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi. 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi. 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. See tähendab, et tööandja ei või tungida töötaja töökohustuse täitmise kontrollimiseks töötaja privaatsusesse.
Koondamise erisused TÖÖLEPINGU SEADUSEGA Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sellist töölepingu erakorralist lõpetamist nimetatakse koondamiseks. Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel samuti pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebapr...
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine?...
Netopalk- Töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui on maha arvestatud kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed; see on summa mille inimene kätte saab. Maksud mis maha arvestatakse on tulumaks (22%), töötuskindlustusmakse (1,6%), kohustusliku kogumispensioni makse (2%). [2] Keskmine palk- Näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Töötaja- Isik kellega on sõlmitud tööleping määratud või määramata ajaks. Töötaja töötab avaliku teenistuse seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Töötaja on tööandja poolt registreeritud töötajate registrisse. 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL Joonis 1. Keskmine netokuupalk töötaja kohta kõikides tegevusalades 2012-2016. aastal 2012
ORGANISATSIOONI ARENDUSTEGEVUSE ANALÜÜS SISSEJUHATUS Kodutöö eesmärgiks on analüüsida organisatsiooni arengut. Ettevõtte on valitud autori poolt selle järgi, kus ta hetkel ka ise töötab. Antud kodutöös annab autor ülevaate teenindusettevõttest, mille erinevad kauplused asuvad peaaegu igas Eeestimaa linnas. Suuremates on esindatud ka rohkem (Tallinnas nt. avati veebruari kuus juba kahekümnes kauplus), üle Eesti on kokku 53 kaupluist. Autor analüüsib ettevõtte arengus uuendustest, koolitusprogrammist, meeskonnatööst ja muudatustest. Põhiprobleemiks organisatsioonis on info liikumatus. Erinevate kaupluste juhatajad saadavad kõrgematele ülemustele kirju, aga nendele vastuseid saada on enamasti peaaegu võimatu. Alles hiljuti oli probleem, kus kauplusesse saadeti kolme kasti lillede asemele 29 kasti. Kaupluse juhataja saatis siis selle probleemihga tegelevale osakonnale meili, et saaks teha tagastuse. Kahjuks oli see nii, et lõpuks kui os...
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
Tööinspektsiooni seisukoht: juhul kui kannatanu on käinud vigastuse tõttu traumapunktis ja arst on teavitanud tööinspektsiooni tööõnnetusest, on vaja vormistada nõuetekohaselt tööõnnetuse raport. 3 eksemplari – tööinspektsioon; töötaja; tööandja 55 aasta, et hilisemate probleemide korral lugeda eelnevaid juhtumeid 7. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Tööleping Töövõtuleping Töölepingu seadus Võlaõigus seadus Kindel tööaeg, töökoht ja tööviis Töötaja teeb tööd siis kui tahab, kuidas tahab ja kus tahab Palk iga kuu Ei pea olema palk iga kuu Min. palk 430€ Puudub min. palga määr Ravikindlustus Vastutab ise
väljaarvatud erijuhud : alaealine ei tohi teha järgnevaid töid : töid mis ohustavad alaealise kõlblust(playboy müümine) , töid mis on füüsiliselt üle tema võimete, ohtlikke aineid ja ohtusid sisaldavale tööle, töödele mis takistavad alaealise sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist . Alaealised võib tööle vormistada ainult tema enda nõusolekul ning tema seadusliku eestkostja nõusolekul. Tähtajaline tööleping Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks, kui seda õigustab ajutine töö , töömahu ajutine vähenemine või suurenemine, hooajaline töö. Tööandja ei tohi tähtajalist lepingut järjestikku sõlmida rohkem kui 2x korda või tähtajalist lepingut pikendada rohkem kui 1x kord 5 aasta jooksul. Töölepingut saab muuta ainult mõlema poole kokkuleppel. Töötaja kohustused Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab täitma eelkõige
Konkurentsi osutamise keeld tähendab seda, et töötaja nõustub sellega, et ta ei või töölepingu ajal töötada mõne konkurendi juures samal alal. Konkurentsipiirangu kokkulepe võib olla vajalik selleks, et kaitsta tööandja erilisi majanduslikke huve ning ärisaladusi. Selline keeld pannakse inimesele peale siis, kui ta sõlmib konkurentsipiirangu kokkuleppe. Konkurentsipiirang võib kehtida töölepingu kehtimise ajal ning seaduse alusel ka kuni üks aasta pärast seda, kui tööleping on lõppenud. Tööandjale kaasneb konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustus maksta töötajale mõistlikku hüvitist iga kuu selle eest, et töötaja peaks kokkuleppest kinni ning ei töötaks teiste tööandjate juures. Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal üles öelda, aga ta peab sellest vähemalt 30 päeva ette teatama. Töötaja võib sellise kokkuleppe üles öelda 15 päevase tähtajaga juhul, kui selline lepe ei ole asjaolusid arvestades enam mõistlik.
Vastutus Vastutusele tuleks võtta tööandja, sest tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja . (RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007) paragrahv 13, punkt 5. Võrkdiagramm Kokkuvõte 12.09.2012 toimus OÜ Talu farmis Kolmvere külas Võrumaal raske tööõnnetus, milles sai vigastada farmitööline. Tööinspektsiooni poolt koostatud õnnetuse uurimistoimikus on esitatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, tööleping, tööõnnetuse teatis haigla poolt, pildid tööõnnetuse toimumiskohast, seletuskirjad ja töötaja kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik. Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine
8) 13 aastasega on võimalik tööleping sõlmida juhul kui: · töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (pg 7, lg 4) · Töö ei kesta kauem kui pool vaheaja pikkusest (pg 8, lg 2) · Tööaeg ei jää vahemikku 22000600 (pg 49, lg 1) · Töö ei (pg 7, lg 2): 1) ületa alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohusta alaealise kõlblust; 3) sisalda ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4) takista alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohusta alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Nõutavad dokumendid on: · Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati ja selle ...
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida ajutiste tööde tegemiseks või ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. 38. Kui pikk võib olla töölepingu katseaeg? 4 kuud. 39. Nimeta tööandja olulisemad kohustused töövõtja suhtes. Tööandjal kohustus on tagada töötajale tööning maksta talle selle eest kokkulepitud tasu. tööandja peab tagama ohutud töötingimused. 40. Nimeta töövõtja olulisemad kohustused tööandja suhtes. Töötaja
nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja? Tööandja võib olla: juriidiline isik või 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus? Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud. 6. Mis on tööleping? Millist osa etendab ta töösuhtes? Tööleping on leping, mille alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile; tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed? · Töötaja ja tööandja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht · Lepingu sõlmimise aega ja töötaja tööle asumise aeg · Tööülesannete kirjeldus
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus
................................. 35 Lisa 10. Eelarve ........................................................................................................... 36 Lisa 11. Gantti graafiku joonis .................................................................................... 37 2 Lisa 12. Projekti koosoleku protokoll ......................................................................... 38 Lisa 13. Projektijuhi tööleping. ................................................................................... 40 Lisa 14. Tööjaotuste tabel ........................................................................................... 43 3 KOKKUVÕTE Aine „Projektijuhtimise meetodid“ raames koostatakse ainetööna projekt, mille ideeks on „E-poe loomine äriettevõttele Bodybalt OÜ”. Projekti eesmärk on tõsta ettevõtte The
12. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 13. Töölepingu vorm. Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 14. Töölepingu tingimused (olulised tingimused). (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
13. Sisekontroll, milles seisneb? Selle käigus tööandja kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Seda tuleb igal aastal üle vaadata ja tulemusi analüüsida. 14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töölepingu tunnused: - Alluvussuhe - Sõltumine tööd andvast isikust - Tööprotsessi olulisus: töö kui järjepidev protsess - Tasu eest töö tegemine, tasu maksmine vähemalt 1X kuus kokkulepitud ajal Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu.
Tööandja üks kohustustest. Seisneb ettevõttes töötervishoiu ning tööohutuse olukorra kavandamises, korraldamises ning jälgimises. 14.Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest põhikriteeriumid: - Töö kui järjepidev protsess; - Töö tegija alluvus töö andja juhtimisele ja kontrollile; - Tasu maksmine vähemalt 1 x kuus kindlal kokkulepitud ajal. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama talle kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ette nähtud töötingimused. Töövõtuleping (=tööettevõtuleping) on aga võrdsete tsiviilõiguslike