2010?............................................................................................................... ………………………………………………………………………………………………………… TÖÖLT PUUDUMINE 1. Ebaseaduslik puudumine: hilinemine, kooskõlastamata töölt ärakäimine ja tööluus 2. Seaduslik puudumine: kooskõlastatud töölt ärakäimine, puhkus, haigus, muu aeg, mil tööleping on peatunud. Töötajate puudumiste osas on täheldatud järgmisi seoseid: 1. Nooremad töötajad puuduvad tihedamini, aga lühema perioodiga. Miks? 2. Naised puuduvad rohkem kui mehed. Miks? 3. Töölised puuduvad rohkem kui spetsialistid ja juhid. Miks? 4. Ebaseaduslik puudumine on suurem uute töötajate puhul. Miks? 5. Tööõnnetustest põhjustatud haiguspuudumisi esineb rohkem uute töötajate puhul. Miks? 6
Kui on juhatuse liikme kirjalik korraldus jäetud täitmata, siis võib nõuda sunniraha nendele, kes seda kohustust ei täida. Vastutavad solidaarselt. Töötajad töölepingu seaduse mõistes ja üldpõhimõtted tulevad TL seadusest. 24.10.2007 TL seaduse kohaselt on maksimaalne katseaeg, mida võib rakendada, 4 kuud. Finantsinspektsioonis võib kuni 6 kuud katseaega rakendada. Üldjuhul sõlmitakse töötajaga määramata ajaga tööleping. Tähtajalist lepingut võib sõlmida 5 aastaks. Tööle kandideerija peab kõik oma tulud deklareerima. Kõik oma majanduslikud suhted kindlustusega, pankadega. Vormi kehtestab finantsinspetksiooni juht. Tuleb deklareerida ka abikaasa, faktilise abikaasa, lapse ja tööle soovija isiku vanemate varalised suhted. Seda nõutakse selleks, et kui töö käigus peaks inimene oma enda või lähikondsete varalisi suhteid uurima, tekib konflikt ja need tuleb selleks ette deklareerida.
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Tööootuste hiline fikseerimine 2. Hindamisprotsessi hirmuäratavus 3. Hindamisprotsessi salastatus 4. Hindamistulemuste mitterakendamine 5. Haloefekt 6. Keskmise kultus 7. Äärmuslikkus 8. Hilissündmuste mõju 9. Eelarvamuste mõju 10.Rutiinsus 11.Umbusk 12. Kriteeriumite sobimatus 55. Personalitöö dokumendid Ametikirjeldus Ametiprofiil Tööpakkumiskuulutus Avaldus / CV Kutse Äraütlemiskiri Soovituskiri Isikuandmete ankeet Avaldus Tööleping Ametijuhend Isikukaart Koolitusvajadusleht Koolitusleping Koolituse hindamisleht Töösisekorraeeskiri Dokumentide registreerimise raamatud (käskkirjad, töölepingud, tööraamatute register, töötõendid, pensionide vormistamine, jne.) 56. Paindlikud töövormid: kaug- ja virtuaaltöö olemus, eelised, puudused NB! IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; IKT kasutamine = peamine virtuaaltöö indikaator
Juhtimine on oskus teha tööd inimestega pannes nad tööle tulemuslikult. Juhtimise defineerimise üheks võimaluseks on öelda, et (Türk 2001:19): juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku struktuuri ja süsteemi loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juht on keegi, kes on grupitöö situatsioonis ametlikult määratud (s.t. mingist dokumendist tulenevate õigustega) grupi juhi rolli. Dokumendiks on tavaliselt tööleping ja sellele lisanduvad personalitöö dokumendid (ametijuhend näiteks), mis sätestavad isiku õigused, kohustused ja vastutuse tulenevalt ametikohast. Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5
aasta teise direktiivi 88/357/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks) (17) artikli 2 punktiga d ning elukindlustuse puhul on riski asukohariik kohustuse liikmesriik direktiivi 2002/83/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti g tähenduses. Artikkel´ 8 Individuaalsed töölepingud Individual employment contracts 1. Individuaalne tööleping on reguleeritud õigusega, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Selline õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4. 2. Kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu suhtes kohaldatava õiguse valimata, on
3. Hindamisprotsessi salastatus 4. Hindamistulemuste mitterakendamine 56 5. Haloefekt 6. Keskmise kultus 7. Äärmuslikkus 8. Hilissündmuste mõju 9. Eelarvamuste mõju 10.Rutiinsus 11.Umbusk 12. Kriteeriumite sobimatus 55. Personalitöö dokumendid Ametikirjeldus Ametiprofiil Tööpakkumiskuulutus Avaldus / CV Kutse Äraütlemiskiri Soovituskiri Isikuandmete ankeet Avaldus Tööleping Ametijuhend Isikukaart Koolitusvajadusleht Koolitusleping Koolituse hindamisleht Töösisekorraeeskiri Dokumentide registreerimise raamatud (käskkirjad, töölepingud, tööraamatute register, töötõendid, pensionide vormistamine, jne.) 56. Meeskonnatöö ja sünergia Rita: see küsimus oli vastamata. 57. Paindlikud töövormid: kaug- ja virtuaaltöö olemus, eelised, puudused NB
Sisesuhe- on suhe esindatava ja esindaja vahel. See võib olla väga erinev. Näiteks: piiratud teovõimega isik ja tema esindaja ehk lapse ja vanema suhe või näiteks juriidiline isik, kes ei saagi kolmanda isikuga suhelda muud moodi, kui esindaja kaudu. Esinduse sisesuhe tähendab alati mingit tüüpi õigussuhet. Selle iseloomust tuleneb esindusõigus, mille raames esindaja saab tegutseda. Käsutusleping on sisesuhte aluseks. On ka tööleping. Juriidiliste isikute juhtorganite puhul tugineb käsunduslepingulaadsele lepingule (juhatuse liikmete ja juriidilise isiku vahel sõlmitakse ka ametileping- olemuselt käsundusleping). Sisesuhe võib põhineda ka seadusel. Füüsilise isiku puhul seaduslik esindaja. Välissuhe suhe esindatava ja kolmanda isiku vahel. Sisesuhte kaudu tahetakse saavutada välissuhe. Seadus näeb ette esindusõiguse esindajale, et saaks muuta või lõpetada esindatava jaoks suhteid. Välissuhe
Lisaks seadusliku aluse olemasolule peab riive olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kui see on vajalik demokraatlikus riigis Artikkel 8 (2) loetleb need alused, mille puhul loetakse, et privaatsusõiguse riive on demokraatlikus riigis vajalik järgmiselt: Riigi julgeoleku huvides Riigi julgeolek on õigushüvena üldiselt enam väärtustatud kui üksikisiku subjektiivne privaatsusõigus. EIÕK lahendis Laender vs. Rootsi lõpetati isikuga tööleping julgeolekukontrolli tulemusena ning talle ei avaldatud kontrolli käigus tuvastatut. EIÕK leidis, et artikli 8 riive on põhjendatud riigi julgeolekuga. Ühiskondliku turvalisuse huvides Ühiskondlik turvalisus privaatsusõiguse riive õigusliku alusena artikli 8 (2) tähenduses on mõnevõrra sarnane samas paragrahvis sisalduva teise alusega, milleks on korratuse või kuriteo ärahoidmine. Ühiskondlik turvalisus on alusena üldisem ning ei sisalda eeldusena konkreetset
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
laekunud tulevaste perioodide tulud (ostjate, tellijate ettemaksed, rentnikult ettelaekunud rendisumma). Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summad Tekkepõhised kohustised ja kulud s.o viitvõlad või aruandeperioodil maksmata kulud (võlad töövõtjale, arvestamata töötasu). Tekkepõhised kulud esmalt kajastatakse kasumiaruandes kuluna kuid raha maksmine võib toimuda hiljem. Näide. Töötaja tegid jaanuari kuus tööd ja tööleping (lepingus on fikseeritud tasuks 100.-) näeb ette palgapäevaks järgneva kuu 5 kuupäeva. Jaanuarikuu viimasel kuupäeval tuleb arvutada töötajale töötasu: D Töötasukulu 100 K Võlad töövõtjale 100 Tekkepõhised varad/tulud s.o viitlaekumised või aruandeperioodil laekumata tulu (väljateenitud kuid laekumata intressid) Edasilükkunud kirjete summad Ettemakstud kulu on majandusaastal makstud ja arvelevõetud summa, üks osa näitab lõppeva majandusaasta
saamiseta. Rentimise all mõeldakse viljakandva asja kasutusse andmist. Sublocatio-allüür, üüritud asja edasiüürimine Poolte kohustused: Üürnik/rentnik: kasutada asja vastavalt selle ülesandele,tasuda kokkulepitud tähtpäevaks üüri-või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korralikuna tagasi anda. Üürile/rendileandja:asja koos päraldisega kasutusse andmine;takistuseta kasutuse võimaldamine. Locatio-conductio operarum- tööleping. See on vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest, kusjuures tll tegemine määratakse teatava aja peale. Leping lõppeb töövõtja surmaga. Locatio –conductio operis-tööettevõtete-leping. Leping, mille alusel üks isik kohustub teatava tasu eest teisele andma töö saaduse-resultaadi. Kohustuse objektiks on kindel töötulemus. Tööettevõtja peab::tellimise täitma tähtajaks;vastavalt üleseatud tingimustele. Tellija
Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus. Eraõiguslik seadus annab sellele kahe isiku loomulikule tegevusele õigusliku tähenduse. Kui teine pool oma lubadust ei täida, saab minna kohtusse ja nõuda lepingu täitmist. Lepinguõigus, lepinguvabadus. See peab tulenema kusagilt, selle üle vaieldakse kust ta tuleb. Aluseks privaatautonoomia §19. Spetsiifilised lepingud tulevad spetsiifilistest instituutidest. §32 kui omandipädevus, omandiinstituut. Tööleping §29. Ettevõtlus §31. 4. Õigused poliitiliste tahte kujundamisel sooritusõigustena esitatud. Status activus ehk pädevus. Sel hetkel, kui valin või hääletan, teostan oma pädevust. Selle alusel moodustub otsus, mis jõustus. See pädevus on teoreetiliselt õige, aga praktiline väärtus on üsna väike. Selle jaoks on poliitilised õigused. Riik peab võimaldama meil oma pädevust teostada. Riik peab looma valimissüsteemi, vaidlustamismenetlused, tagatised
4.Eksistentsi järjepidevus 4.Sageli topeltmaksustamine (nii 5.Lihne suurendada kapitali kasum kui dividendid) Õigusvormi valiku kriteeriumid: 1.vastutus 2.juhtimine 3.kasumi- ja tulujaotus 4.kapitali hankimise võimalus 5.avalikustamiskohustus 6.kulutused seoses õigusvormiga 7.maksud 4.2.Töösuhted Tööandjate ja töövõtjate vahel on suhted mitmel tasandil, nendeks tasanditeks on riik, ettevõte, ettevõtte ja töötaja vaheline tööleping. Riik kaitseb tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete raamtingimusi. Tähtsad valdkonnad on koalitsioonivabadus, töökoha vaba valik, omandikaitse. Tööandja ja töövõtja vahelistes suhetes on riik neutraalne. Koalitsioonivabadus tähendab ametiühingute vaba tegutsemise õigust. Kodanike põhiõigus töökohta valida tähendab seda, et riik ei saa töölepinguid sõlmida töövõtja tahte vastu. Omandikaitse tähendab, et majanduslik vastutus ja otsustamisõigus on omanikul.
66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud. 9. Ravikindlustushüvitised 9.1. Ravikindlustushüvitiste liigid, isikute ring, kellel on õigus hüvitistele ja dokumendid, mille alusel hüvitisi makstakse Ravikindlustushüvitise liigid (1) Ravikindlustuse rahaline hüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis.
Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted.
Nõukogude õiguse süsteemis, mis mõjutas õiguse süsteemi Eesti ala ca poole sajandi vältel, loeti tööõigust iseseisvaks haruks. Enamuses Euroopa riikides loetakse teda aga üldiselt kas tsiviilõiguse haruks või võlaõiguse osaks või selle instituudiks. Samas käsitatakse tööõigust Soome õiguse süsteemis aga omaette haruna, kusjuures on märgitud, et ta evivat nii avalik- õiguse kui ka eraõiguse jooni (vt skeem nr 11 lk 66). Tööõigussuhte sisuks on tööleping (spetsiifiline võlasuhe): töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööõiguse reguleerimise objektiks loetakse ka töödistsipliini rikkumiste puhul rakendatavad distsiplinaarkaristused (distsiplinaarvastutuse alused ja kord)
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib men...
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
Hotelliteeninduse spetsialist III Sarnane hotelliteenindajale, kuid Hotelliteeninduse spetsialist III kvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks kesk või kutsekeskharidus, kutse ja juhtimisalane täienduskoolitus ja vähemalt 4aastane töötamine majutusettevõttes, sealhulgas töötajate ja/või õpilaste juhendamise kogemus. 234. Majutusettevõtete töötajate ametijuhendid a. Tööleping b. Sisekorra eeskiri Hotelliteenindajad töötavad majutusteenust pakkuvates ettevõtetes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Hotelliteenindajate ülesandeks on tutvustada ja pakkuda klientidele majutusettevõtte teenuseid. Nad puutuvad kokku väga erinevate olukordadega ning erinevatest rahvustest klientidega. Oma töös
esimesele asendusliikmele, kes asub täitma valimiskomisjoni liikme kohustusi. Valimiskomisjoni otsuse alusel võivad valimistoimingutes osaleda ka asendusliige ja muu isik. Kui Vabariigi Valimiskomisjoni põhiliige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik põhiliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Valimiskomisjoni liikme või asendusliikme või komisjoni abistava isiku tööleping või teenistussuhe peatatakse valimiste korraldamise ajaks valimiskomisjoni ettepaneku alusel. Maakonna valimiskomisjoni pädevus - Maakonna valimiskomisjoni ülesanne on juhendada valla ja linna valimiskomisjone ning jaoskonnakomisjone, valvata nende tegevuse järele ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Maakonna valimiskomisjonil on õigus: 1) teha ettekirjutusi valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni toimingu või valla või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
