12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10
Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja infoühiskonnas enamus töötab teeninduses. 3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele majandusharudele. Tööjõud (hulk, hind, kvaliteet); tooraine (maavarad); energia (odav); tarbijalähedus; kapital; turg; teiste ettevõtete lähedus; arenenud infrastruktuur. 4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600
suurem) jms. Riik kasutab ressursse enda heaoluks ning vähe arvestatakse tarbijatega. · Naturaalmajandus- Raha puudub, kaup kauba vastu. Keskajal. Kodus valmistati kõik. Muretsetakse enda jaoks eluksvajalikke asju. Kõige algelisem majandussüsteem. 2) Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Tööjõud ehk inimkapital-(oskused, haridus, ettevõtlikkus jms) · Kapital -(raha, masinad jms) varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid. · Maa ehk loodusressurssid-(maa, vesi, loodusvarad jms) mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks, mille eest inimesed oleksid valmis maksma. 3) Palk ja palgatüübid Palk ehk töötasu · Brutopalk ehk kogupalk- välja teenitud töötasu enne maskude maksmist
· Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused Inimkapital Haridus Ettevõtlikus 1. Tootmisressursside jagunemine? Looduslikud - a)maa b)kliima c) maavarad Kapital - reaal ja finants kapital 2. Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol.
Teise maailmasõja põhjused 1. Saksamaa püüdlused saada juurde nn eluruumi, mida kavatseti võtta teistelt rahvastelt jõuga 2. Versaille's rahuleping oli Saksamaa suhtes ebaõiglane ja saksa rahvas oli valmis selle eest kätte maksma 3. Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et saada oma käsutusse valutatud maade tööstus, tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia
5)transpordi kiire areng 6)veokulude langus - rahvastiku hõive muutus. Globaliseerumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostamine tervikuks Innovatsioon kasulik arendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti. Liiderfirmad ettevõtete vahelisi koopratsioone korraldav ja kooskõlastav firma. Alltöövõtjad allhanke korras tellijale? toodet või detaili. Glob. + 1)suurem turg kaupadele 2)konkurents nõuab kvaliteeti 3)odav tööjõud 4)reostav tööstus viiakse arengumaadesse Glob. 1)kaubanduslik konverents 2)suur sisseränne: tööpuudus kultuurikonfliktid 3)usulised rassilised konfliktid, kuritegevuse levik, haiguste levik. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad RNE II tootsid kolooniates põllumajandussaadusi, tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele.
Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegurid: geograafiline asend,kliima, mullastik, reljeef 2)majanduslikud tegurid: riigi majanduspoliitika, maa omand, tööjõud, põllumajandutoodete nõudlus 3)tehnika ja tehnoloogia tase: maa väetamine, maa parandus, mehaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordi areng Põllumajanduslik maa hõlmab: põllumajanduslik maa( 31%) : 1) põllumaa 10% 2) rohumaa 21% Mida arenenum maa, seda väiksem % tegeleb põllumajandusega.
Äriplaan ,,Kasside spaa" 1. Kapital: mina ja mu kaaslase säästud 10 000 krooni, 2 inimest Kogemus: otsesed kogemused puuduvad, kvalifikatsioon omandatakse töö käigus, olemas algteadmised. Tööjõud: algselt kapitali sissepanijad. Hiljem palgatakse tööjõudu juurde. Asupaik: asula piiril, suurtest magistraalidest eemal, isiklik omand. 2. Asutus on mõeldud inimestele, kellel hõivatuse tõttu ei ole aega tegeleda oma lemmikloomaga, kassiga. Teenusena pakutakse massaazi, hooldusprotseduure (kammimine, pesemine, küüntelõikus jne), liigtoitumuse all kannatavatele loomadele kehalist aktiivsust (ronimismängud, püüdmismängud), värskes õhus viibimine
MAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslike ja majanduslike tegurite m õju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus), asukoht transpordivõimalusteks. Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) AUTOTÖÖSTUS Tootmiskor ralduse muutusi autot ööstuses ja selle mõju autotööstuse globaliseerumisele; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab
Ühiskonna majandamine Kairi Järve Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Ühiskonnas alati ressursid piiratud, seega tuleb majanduslikke otsuseid alati kaaluda. Tootmisressursid ehk tootmistegurid: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise
perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 Riho Rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: AS13 Kuupäev: 15.10.13 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Vastus: Auto töökorras hoidmist, autot lammutamata. Parameetriteks on aja kulu, tööjõud ja varuosade hulk. Nt: õlivahetus filtrite vahetus tulede kontroll pidurite kontroll jahutusvedeliku kontroll osade ehk detailide määrimine 2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Vastus: Detailide osaline või täielik töö lakkamine mis pärsib auto kasutamist. Rike aga osaline standarditele mitte lakkamine mis oluliselt ei häiri auto kasutamist. Nt: katkine tuli
liikumine meile tulevikus. Kas lõpuks oleme ebakindel ja majanduslikut madala arenguga riik? Valitsuse eksimused loovad Eestile ebkindla olukorra. Nad pidurdavad Eesti arengut ja kahjustavad majanduslikku olukorda . Tuleb hakata muutma midagi, mis annaks võimaluse liikuda paremuse poole. Me teame seda, et tõstetakse makse, kuid mitte piisavalt palka ning selle tulemusena lähevad inimesed teistesse riikidesse tööle ja Eestis oskuslik ja haritud tööjõud väheneb. Nimelt rahvas rändab välja ja jätab maha oma riigi ja traditsioonid. Et paremat tulevikku saada tuleb hakata looma muudatusi nii rahva kui ka valitsuse poolt. Valitsus peaks looma reforme, mis pehmendavad majandusliku üleminekut. Tuleks neid luua rahvale vastuvõetavamaks, et maksude tõusud ei oleks nii järsud ja kiirelt tõusvad. Rahvas peaks leppima asjdega, mis on paratamatud ja mida valitsus ei saa muuta. Me kõik teame, et rahvas ise valis
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
Allhankijate Geograafiline Geograafiline lähedus võimalused, mistõttu teooria võimalik kiiremini ellu paiknemine lähedus pole on soovitav rakendada jms. oluline Teaduspargi ja ülikooli lähestikku paiknemine - Ülikoolides kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, teadlaste kaasamine ja teadussaavutuste rakendamine tootearendusse väga oluline, majanduslikult otstarbekas jms. Rahvusvaheline ettevõte: RVE tegutseb rohkem kui ühes riigis; RVE kasutab ära regioonide erinevusest tulenevaid eeliseid; RVE on paindlik ning suuteline nihutama ressursse ja operatsioone erinevate kohtade vahel.
Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli tegevusvabadus, valimistel said osaleda peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid · 1905 said uuesti võimule liberaalid Majanduslik areng · 19. saj. Inglismaal juhtiv positsioon maailmas · Sealne raha (naesterling) usaldusväärseim · Inglismaa käsutuses oli odav tööjõud ja tooraine · Suur maaelanike vool linnadesse · 19. saj. lõpul positsioon muutus, USA ja Saksamaa tempo kiirem · 20. saj. algul USA ja Saksamaa Inglismaast ees Majanduslik areng Ametiühingud · Töölised lõid ametiühinguid, kuhu esmalt kuulusid oskustöölised · Eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine, üksteise abistamine · Mõjukaim võistlusvahend- streik · 1867 loodi Parlamendireform- töölised said parlamenti
1. Läbirääkimised maaomanikega. 2. Maakonna planeeringud 3. Keskkonnamõjude hindamine. 4. Rail Balticu trassi valmimine 1. Esimesed tööd on juba alanud – lennujaama ja Ülemiste vaheline trammiliin on projekti osa. 2. Eelprojekti valmimine 2018. aastal. 3. Põhitrassi tööde algus aastal 2019. 4. Planeeritav lõpp aastal 2025. Kokkuvõte: 1. Rail Balticu projekti maksumus pole veel kindel – kui kallinevad näiteks ehitusmaterjalid või tööjõud, siis muutub ka projekt kallimaks. 2. Tasuvusanalüüsi ja eelprojektide valimimine, tööde alustamine. Annotatsioon Töö eesmärk on informeerida inimesi Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust. Olulisemad käsitletud probleemid on Rail Balticu projekti maksumus ja teostus. Olulisemad tulemused ja järeldused: koostamisel on trassi ja sellega seotud rajatiste eelprojekt, tööde teostamise tähtaegade
Arenenud riikide heaolu hind Mida aeg edasi, seda enam on hakatud väärtustama raha rohkem kui inimesi. Raha arvatakse olevat tänasel ajal kõige tähtsam. Selle tõttu tõimub maailmas palju sõdu, korruptsiooni, varguseid jne... Inimesed on muutumas aina ahnemaks, unustades seejuures inimese tõelised väärtused. Väga suureks probleemiks on kindlasti 21.sajandil Hiina odav tööjõud. Hiinas on küll odav toota kaupa, kuna elatustase on seal madal, ja see on kasulik ettevõtjale, kelle peamiseks eesmärgiks ongi kasumi teenimine. Kuid tingimused töö tegemiseks on hiinlastele ebainimlikud. Neil puuduvad seal täielikult tööohutusnõuded. Inimesed vigastavad end tehes tööd, inimesed minestavad, kuna keskkond on mittesobilik töötamiseks. Töötajad teavad, et see on ebaõiglane, kuid neil on keelatud protesti korraldada. Samuti ei oleks neil siis üldse tööd enam.
· Absolutism Venemaal konservatiivne domineerimine Katariina II haridusreformid, · Peeter I sõjandusreform Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. Sajandil Inglismaalt · 19. Sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. Sajandi II poolel) · Tööstusliku pööre eeldused: o Teaduse ja areng (aurumasin, raudteed jne) o Rahakapitali olemasoli o Tööjõud Tööstusühiskonna tunnused: · Masinatega töö · Linnastumine ehk urbaniseerumine · Rahamajandusel väga suur roll · Tarbimine · Tööliste organiseerumine aja jooksul võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotiaalsed garantiid
Kaardi tundmine 8. a. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. Iga ettevõtte omanik peab langema otsuse, kuhu ettevõte rajada, et tootmine suurimat kasumit annaks. Seda mõjutavad tooraine kätte saadavus nt. Puidutööstusel on vaja, et mets oleks lähedal. Tööjõu hind, et mida odavam on tööjõu siis saad inimesi rohkem palgata ja tootmine suureneb. Turgude lähedus, mida lahem on turg seda väiksem on transpordi hind. Näiteks Hiina, kuna seal on odav tööjõud ja tooraine siis paljud ettevõtted viivad oma tootmise Hiinasse. b. Kirjelda kivimite ringest lähtuvalt, kuidas üks kivimiliik võib muutuda teiseks c. Kaardi tundmine 9. a. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. Turismide arv kasvab väga kiiresti. Suurem osa turiste külastab Euroopat ja Põhja-Ameerikat aga on ka tõusnud Aasia riikide külastus. Euroopa edu rahvusvahelise turismis on aidanud
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased
tuuleenergiat, sest eestis on tuuleparkide rajamiseks sobivad lagendikud ja ranniku- ning merealad 31.Miks põhineb Eesti energiamajandus põlevkivil, kuigi selle kütteväärtus on madal ja keskkoonakoormus suur 32.Millega tegeleb majandusgeograafia Inimtegevuse ruumilist levikut ja seaduspärasusi uuriv inim- ehk ühiskonnageograafia allaru. Majanduspaigutuse küsimused(millistes piirkondades, mis tüüpi, kuhu kasulik rajada), transport, rahvusvaheline kaubandus, rahvastik ja tööjõud. 33.Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Looduslikud tingimused, riigikorraldus, ajalugu, inimesed(haridus ja oskused),kohalik kultuur, suhted teiste riikidega ja regioonidega, naaberriikide majanduse iseloom 34. Millisteks majandussektoriteks majandus jaotub?Mis on nende sektorite ülesanded?nim. kolm majandusharu igast majandussektorist Hankiv majandus, töötlev majandus,teenindav majandus
osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest) Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest)
S=Y-C-G P ε =e ( ) P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P % muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π) 5.Töötus L=E+U L – tööjõud E – hõivatud tööga U – töötud U u= L u on töötuse määr ehk töötute inimeste osakaal tääjõust (majanduslikult aktiivsest rahvastikust) sE =fU s-töö kaotanute määr f-töö leidnute määr Korraldades antud võrrandi ümber saame leida tasakaaluseisundi/püsiseisundi töötuse määra (steady-state unemployment rate).
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
nad ei suuda seda teha. Rahvusvaheline hinnang Eesti majanduspliitikale: *majandusvabaduste hinnang *konkurentsivõime. 1) ressursipõhine-kasv rajaneb primaarsete tootmisressursside kastusel 2)investeeringutepõhine.import, tehonoloogia jne 3)innovatsioonipõhine-tehnoloogia innovaator *riigireiting *pankade ja ettevõtete reitingud EESTI TUGEVUSED JA NÕRKUSED TUGEVUSED: *atraktiivne makromajanduslik raamistik *arenenud finantssektor *suht odav tööjõud NÕRKUSED *Innovaatiliste toodete vähesus *Nõrgalt arenenud väikeettevõtlus *kvalifitseeritud tööjõud puudus EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONI PÕHIPRINTSIIBID *Tööjõu ja kaupade vaba liikumine *riikliku ettevõtluse toetuse range reguleerimine *vastastiku turgutamine ja diskrimineerimise vältimine 4 PÕHIVABADUST moodustavad euroopa liidu siseturu sellest lähtuvalt kujundatakse erinevaid EL poliitikaid. Kui vaadata detailsemalt, milline on maj
......................................................................................................6 VI. TEENINDAMINE.........................................................................................................7 5.1 Ruumid..............................................................................................................7 5.2 Seadmed ja vahendid.........................................................................................7 5.3 Tööjõud..............................................................................................................8 5.4 Personali palgad.................................................................................................8 VII. JUHTIMINE.................................................................................................................8 VIII. FINANTSEERIMINE.................................................................................................8 IX. RISK.....
Negatiivne(arenenud maad)-surve sotsiaalsfäärile,rahvus-ja rassikonfliktid,tööpuudus tekib omadel, haiguste liikumine, töökohtade kolimine arengumaadele.(Arengumaad)-palka on liiga vähe, keskonnatingimused langevad,riik jääb vaesemaks, sõltuvus väliskapitalist. 7) Riikide klassifikatsioon majanduses osalemise järgi – näited Inforiik SKP üle 30 000 Rahvusvahelised firmad Kapital Meelelahutus, infotööstus, äriteenused (Šveits) Uustööstusmaa Usin, kuid odav tööjõud Keskmisest jõukamad (SKP 30 000 – 20 000) Otseinvesteeringute sihtmaad Toorainemaa Palju looduscvarasid, kaevandus,istandus (Eesti) Naftariigid Toorainemaad Suur SKP Muu majandus algeline Keskmised arengumaad (Saudi-Araabia) Tööstusriigid Kapital väike Odav tööjõud Võivad omada ressurse SKT 10 000 – 20 000 Arenevad või taandarenevad (Hiina, India, Türgi) Vaesed riigid Pole kapitali Pole loodusvarasid Pole tööjõudu SKT alla 2000 Agraarmajandus (Keenia) 8) Tehnoloogia areng 15
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on
Tööjõud riigi tasandil:Tööjõu kasutamise efektiivsus on muutunud aktuaalseks teaduse ja tehnika progressi üha kiireneva tempo juures, kus tuleb kokku puutuda personali vajaduse erinevat laadi isegi vastuoluliste teguritega:Erialase diferentseerituse kasv;uute erialade teke ning osa erialade tehnoloogiline vananemine;Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele üldise tööpuuduse taustal.;Riikide kõrgest elatustasemest tingitud kõrged palgad. Tööjõud - riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka
1. Nimeta 5 Eesti majandust mõjutavat tegurit ja selgita iga teguri mõju a) kapital – Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, haridus, seadmed jne. Eestis näiteks on väga kõrgelt arenenud haridussüsteem. Eestis on palju kõrgkoole ja rahvas on haritud, mis omakorda tähendab seda, et oleme võimelised töötama erinevatel kõrgetel ja tähtsatel kohtadel mis jälle omakorda mõjub meie majandusele positiivselt ja arendavalt. b) tööjõud – Eestis on tööjõupuudus ja töötute arv suur. Üks põhjus miks on palju töötuid, on see, et paljud pole nõus töötama oma kvalifikatsiooniga madala palga eest. Eestis on üldse madalamad palgad, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Eriti põhjamaadega võrreldes. Teisse gruppi kuuluvad inimesed, kellel on raske tööd leida, kuna neil puudub piisav haridus ning tööd lihtsalt ei ole(kuna tööjõupuudus on niigi üsna suur) Puudus on ka oskustöölistest.
hõive teenustes ja madalam esmasektoris jne. 3. Milliseid riike nimetatakse Lõuna riikideks e Lõunaks ning millised on Lõuna riikide tunnused? Arengumaad e vähem arenenud maad, madalam haridustase, vähem rahvast linnas, väiksem hõive teenustes ja suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid (loetle)? Tooraine ja energia olemasolu ja lähedus. Tööjõud, selle hulk, kvaliteet ja hind. Tarbijate hulk ja lähedus e turg. Koostöö võimalused e aglomeratsiooniefekt. Teadusparkide olemasolu. Kapital. 5. Miks on tänapäeval suuremad tööstuskeskused koondunud sadamalinnadesse?Sadamalinnadesse on koondunud eelkõige esmasektor, metallurgia ja raskemasinaehitus. Veokulude kokkuhoid, sest enamasti veetakse tooraine arengumaadest sisse. 6. Miks on enamus kergetööstuse toodangust tänapäeval pärit arengumaadest, eriti Aasiast?
saab mõisnik selle hüvitada, aga kui talupoeg ei tee kohustust ja kaebab, siis ta ei saa seda mõisnikule kuidagi hüvitada määratud hoopide arv, mis võis talupojale anda (30 hoopi max) mõisnikke kohustati palkama koolmeistreid talupoegi harima mõisate tegevusvaldkonnad palmse mõisa viinaköök mõisad on olemas, sest aadlikke tabab majanduslik tõus ja see suunatakse uhkete mõisakomplekside ehitamiseke rikastumine on võimalik tänu sellele, et mõisnikele on tööjõud ja produkt tasuta, kogu tegevus on kasum mõisamajandus äärmiselt tulus teorendi osakaal 18.saj kasvab mõisnikele väga suur sissetulek selleks et suurendada sissetulekut, on vaja talupoegadest veel ja veel tööd välja pigistada sunnismaisuse tekitaja mõisamaa osakaal talumaadega võrreldes kasvab mõisapõldade laiendamiseks võetakse ära talumaad, ehk talupoegade haritavat maad peategevus: viljakasvatus
Hinnang Eesti majandusgeograafilisele asendile Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi asend oluliste selle territooriumi majandusliku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi.
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
8.seminar- Mobiilne tööjõud ja töömigratsioon 1. Palun tooge välja selle teksti peamine sõnum. Millistele erinevatele teemadele tekstis viidatakse? Teksti peamiseks sõnumiks on see, et Suurbritannias olev immigratsioon on liiga kõrge ning see takistab riigi üleüldist arengut. Arutletakse immigratsiooni heade ja halbade külgede üle ning otsitakse lahendust selle problemaatikaga tegelemisel. Tekstis viidatakse massimmigratsioonile, tööjõuimmigratsioonile, integratsioonile. 2. Milliseid lahendusi pakub teksti autor massimigratsioonist tuleneva problemaatikaga tegelemiseks? Autor pakub massimigratsioonist tuleneva problemaatikaga tegelemiseks sisserändamise piiramist, lasta nö. targad sisse, kelle tööjõudu on vastuvõtval riigil hädasti vaja, kuid vähendada nende sisserändajate hulka, kes tulevad ja võtavad lihtsalt kohalike töökohad ära. 3. Milliseid võimalusi või piiranguid...
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja sur...
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
Karol Pakkas 12B Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka...
SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani! Tugevused Nõrkused · unikaalne toode; puudulik kvaliteedijuhtimine; · pikaajaline turuliidri seisund; · kehv kvaliteet; · kaasaegne tehnoloogia; · suured üldkulud; · koolitatud personal; · madala kvalifikatsiooniga tööjõud; · tugev logistiline lahendus; · tootmis- ja/või...
Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõrjevahendeid
Itaalia (geograafia iseseisev töö) Signe Müürisepp 8a TTG 2008/2009 Itaalia vabariik 1.a pindala 301 276 km2 rahvaarv 59,305,600 pealinn Rooma Pealinna elanike 2,561,200 eeslinnadega 3,695,500 el. arv keel Itaalia keel Rahaühik Euro (EUR) itaalia lipp 1.b · itaalia asub euraasia mandril,euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir(1938 km) prantsusmaa (488 km),slveitsi (740 km) Austria (430 km) ja sloveeniaga (232 km). · Rannajoone pikkus on 7600 km,ning teda ümbritseb nii paremalt,vasakult kui ka lõunast Vahemeri.suurimateks järvedeks on Garda,Como ja Lago maggiore. · kliimavöötmeks on vahemerelised alad · 4/5 maa alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4364 km) nende lõuna nõlvu ...
Valgevene põhiliseks plussiks on soodne geograafiline asend, Lisaks 21. sajandi alguse poliitiline ja majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus.
Tööpuudus Mõõdetakse töötute osakaaluna tööjõus. Isik kvalifitakseeritakse töötuks kui ta : 1) kuulub vanuse poolest tööjõu hulka. 2) Ei töötanud kogu arvestusperioodi jooksul. 3) Otsib aktiivselt tööd. Muuhulgas tähendab see, et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. 4) On võimeline kiiresti tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, sealhulgas ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemi asetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on : 1) Siirde tööpuudus seotud töökoha vahetusega, nt parema töö otsimisega. Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 2) Struktuur...
Tegevusalad Tähtsal kohal olid naised majanduselus, tegeldi suur-vöi kaugkaubandusega-veini-,vürtsi- või metalliäriga.Luba sõlmida suuri rahalisi tehinguid.Varandust suurendati laenudega. Levinumad ametid olid nt: kangrud,ehtsepad,rätsepad,aadrilaskjad,ämmaemandad jne.Haruldasemad ametid olid naistetsunftid.Elatist teeniti haigete põetamisega,prostitutsiooniga, õlle müümisega. Naisi hinnati, sest nende tööjõud oli odavam, kui meeste. Suhtumine Naistel oli otsustamisvõimet vähe, kuid see ei puudunud.Näiteks mees ei võinud ilma naise nõusolekuta kasutada ühist vara.Naine oli mehest sõltuv ja kõik olenes mehe positsioonist ja varadusest.Mehed vastutasid ka naiste eest, ainult omavahelistes tülides olid naised enda eest vastutavad. Naiste õigused ja vabadused olid erinevad piirkondades.Vahemere-äärses Euroopas olid õigused
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja...
16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18. FÜSIOKRAADID: riik ei tohi sekkuda majandusse. tõelised rikkuse allikad on põllumajandus tooted kõik, mia on maast tulnud, on Jumalast, seepärast peab majandusel laskma areneda oma rada seda idees väljendas loosung ,,Laissez faire, lassez passer"
väsitav wearisome kuulsus novelty tõkestamata untrammeled koormatud - burdened vaev - vexation tempo pace kosuma recuperate murest murtud careworn soodustav conducive karastav bracing tugev sturdy sünnist kohane apt ekstreemused extremes liigne excessive imerohi panacea talumatus crudeness mõju avaldama exert liikuma stir toonust tõstma to tone globaliseerumine globalization vaesus poverty liigtarbimine overconsuption laps tööjõud child labour terrorist terrorism etniline puhastamine ethnic cleansing diskrimineerimine discrimination uimasti kaubandus drug trafficking inimkaubandus people smuggling rahapesu money laundering
üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need, tööealised inimesed, on maksumaksjad, kelle raha eest makstakse pensione, potentsiaalsed lapsevanemad, kelle arvelt eesti iivet tõsta. Valitsus ei näi aga selle probleemiga tegelevat, 10 aastaga on ajude väljavool vaid suurenenud. Riik justkui soosib oma tegevusega seda.
langesid ning hakkasid võrdsustuma USA ja Jaapan ning Saksamaa ja Lõuna-Korea. Tõusid Brasiilia, Hispaania ja Mehhiko. Väga madalale jäid Itaalia, Suurbritannia, Kanada ja Prantsusmaa. Kokku toodeti 77,8 miljonit autot. Ma arvan, et sellised muutused toimusid kuna, Euroopas hakati tootma palju luksusautosid ja kallite autode nõudlus on alati väiksem, samas on Hiina autotööstusel suured eeldused masstoodanguks kuna Hiinas on odav tööjõud ja suurem osa autodest on madalama klassi autod. Autode üldine tootmine on maailmas seotud rahvaarvu kasvuga, tehnoloogia arengu, tootmisprotsessi odavnemise ja nõudluse suurenemise tõttu.
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
