ameerikas suurtalu Ekstensiivsed Väga suure pindalaga ja eamiselt nisu kasvatus, väiksed tootmiskulud, väike saagikus, põhja- ameerika, austraalia, venemaa teraviljatalud Rantso Suur loomakasvatusmajand, väga odav toodang, suured maa alad, usa, austraalia, argentiina, LAV. Istandus Suur taimekasvatus majand, toodab ja esmane töötlus. Odav tööjõud, arengumaades Loomavabrikud Toodetakse loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Jaapan ja usa
Enamikus peredes on krediitkaart või järelmaks. Lisaks kodulaenule tahab iga kuu maksmist ka autoliising. Võib-olla ongi viimane aeg elutempot veidi pidurdada, et sellest nõiaringist välja saada ? Miks ja millest on need probleemid täpsemalt tekkinud ning milline oleks kõige optimaalsem, vahest ka produktiivsem lahend ? Eesti majanduse juures on praegu tõenäoliselt käes hetk, mil algab restruktureerimine, kus on selge, et see, mida varem tehti ja mille märksõnaks oli odav tööjõud selle peal ei saa enam edasi konkureerida. Eesti majandus ei ole negatiivses seisus, sest Eesti on olnud kompetentsem enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, rikkamatele riikidele aga ei jõuta veel järele. Elame ajajärgul, mil intressid on kõrged. Vaatamata sellele püsib laenamine aktiivsena. Eraisikutel on alati võimalus end lõhki laenata, kuid apaatia selle suhtes kaob. Selline olukord paneb inimest ennast vastutama oma otsuste ja valikute eest rohkem kui kunagi varem. Ei
BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos Euroopa XX saj algul INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Inglismaa võimsuse aluseks oli KOLONIAALIMPEERIUM Kontrolliti 370 miljoni kolooniates elava inimese elu Tööjõud oli odav seega oli kasulik toota koloonias, müüa maailmaturul Kolooniate toorainevarud olid inglaste kontrolli all Streikivad briti raudteetöölised 1885.a INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Kolooniates teenides oli briti ohvitseridel ja ametnikel võimalik karjääri teha Kolooniate omamine suurendas briti tööliste elatustaset. Suur osa koloniaaltuludest kulutati lõbustustele (hobuste võiduajamine, rebasejaht)
arengusuunad või kitsaskohad. Vananev rahvastik, kasvav immigratsioon ja uuenenud tehnoloogia seab meid peagi olukorda, kus kvalifitseeritud tööjõudu tuleb väljast sisse tuua, samas kohalikke töökäsi laseme raisku minna. Eesti Koostöö Kogu nõukogus on kinnitatud Eesti Inimarengu Aruande 2008 teemafookused. Need on rahvatervis ja elujõud, rahvustevahelised suhted Eestis ning sallivus ühiskonnas, haridus, tööjõud ja meie majanduse tulevikuarengud seoses inimkapitaliga.
Lõuna- Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm: 1) ajalooliselt tihe rahvastiku kontsentratsioon suuremates Lõuna-Itaalia linnades ja seega inimeste piiratud võimalused tööturul, raskused eluasemega, halvad väljavaated saada kvaliteetset haridust ning sotsiaaltoetust; 2) lõunaitaallaste massiline emigratsioon välismaale; 3) Põhja-Itaalia tööstus- ja majandusarengu oluliseks toiteallikaks kogu sõjajärgsel perioodil oli odav Lõuna-Itaalia tööjõud ning kapital, mis aga jättis niiviisi Lõuna-Itaalia ilma võimalusest kompenseerida majandusliku mahajäämise. Itaalias on põllumajandamisel pikaajalised traditsioonid, mis kehtivad tänapäevani.
Ainult üksikutest headest lepingutest tingitud soodne turupositsioon võimaldab paljudel Eesti ettevõtetel käivet saada ja end majandada. Ent selline heaolu ei pruugi majanduses kaua kesta kuna soodne turupositsioon võib muutuda ning ebasoodsa turukonjunktuuri korral võib ettevõte oma tegevuse lõpetada pankrotiga. Häid lahendusi polegi lihtne välja pakkuda. Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb tööjõud efektiivsematest ettevõtetest. Arvangi et tuleks rõhku panna haridusele ning kutse- ja kõrgharidus tuleks siduda majanduse vajadustega ja õpetada välja just neid inimesi, keda meie riik tulevikus vajab. Meie trumbiks on veel ettevõtte maksuvabadus, mis on ainulaadne ja teeb Eestist kõige ettevõtlussõbralikuma maksukeskkonna Euroopas. Just see on magnet, mis toob Eestisse juurde sadu ettevõtteid, kümneid tuhandeid töökohti ning riigikassasse sotsiaal- ja
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb,
1Nimeta ja näita kaardilt suuremaid rauamaagi ja boksiidi leiukohti. Vaata kaardi lehte 1Nimeta kergtööstuse koosseisu kuuluvad olulisemad tööstusharud. KERGTÖÖSTUS TEKSTIILITÖÖSTUS NAHA_ JA JALATSITÖÖSTUS RÕIVATÖÖSTUS ÕMBLUSTÖÖSTUS TRIKOTAAZITÖÖSTUS 1Milliseid tegureid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtete paiknemist ja kuidas? Odav tööjõud, võimalusel tarbija läheduses. Võimalik palju toota inimestele vähem palka makstes ja holjem kaupa kallimalt maha müüa. LISADA: 1Mis mõjutab rõivaste ja jalatsite nõudlust ja seega ka vastavate tööstusharude toodangut/arengut? Inimeste sissetulek, mood, sugu, traditsioonid. 1Kuidas on infotehnoloogia mõjutanud tekstiili- ja rõivatööstust? Tooteid võimalik reklaamida ja turustada. Toodete disainimine arvuti vahendusel. Ettevõtete omavaheline kommunikatsioon. Toodete müük.
5)radikaalid - kõige suuremad ümberkorraldajad (GeorgesClemençeau Koolides keelati religioosne kasvatus. Kirik lahutati riigist. INGLISMAA: Kolooniate valitseja. Tööstusharud: laevatööstus, keemiatööstus, elektroonikatööstus, terasetööstus. Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat. Toodeti vana tehnikaga. 3.Ing. sõltus välismaisest toodangust 4.Suur kapitali väljavedu kolooniatesse. Kapitali paigutati asumaadesse, sest seal oli odav tööjõud Nõrgad küljed Ing. - kasumid, mis asumaadest tulid, kasutati luksusteks jameelelahutustekskorra hoidmiseks oli vaja suurt laevastikku Kahe parteiline süsteem: ·konservatiivid - koloniaalpoliitika peab olema tugev. Turgu püüdsidkaitsta kõrgete tollitariifidega. ·liberaalid - vabakaubanduse kaitsjad. Mõlemad tunnistasid, et Sak.võib-olla Ing. ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi ·tööerakond Victoria, Eduard III , George V. ITAALIA: Tööstuslik areng oli aeglane.
sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja. Käbin - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, kuulekas Moskva käsutäitja. Karotamm Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, EK(b)P VIII pleenumil pandi talle süüks kodanlike natsionalistide mahitamist.
1861 aastal algas kodusõda. Lõuna(konföderatsiooni) edu kõdusõja alguses oli tingitud soodsast geograafilisest asendist ja võimukatest väejuhtidest. Kodusõja ajal kaotas A. Lincoln orjuse ja kehtestas jaosmaade seaduse. Tänu orjuse kaotamisele ja jaosmaade seadusele lisandus Põhja osariikide armeele endised orjad ning nende sõjavägi suurenes. Sõda lõppes 1865 aastal Põhja osariikide võiduga. USA kiire tööstusliku arengu põhjused: · Arvukas sisserännanud tööjõud · Maavarad · Raudteede ehitamine (sidus riigi erinevaid osi) · Puudusid suured sõjalised kulutused Mõisted. Jaosmaade seadus Seadus, mille A.Lincoln kehtestas kodusõja ajal ja see seisnes selles, et endised orjad said sõjaliste teenete eest tasuta maad. Venemaa 1855 aastal sai Venemaa impeeriumi keisriks Aleksander II, kes valitses kuni 1881. aastani. Ta kehtestas reformid, et päästa riik süvenevast kriisist. Pärisorjuse kaotamine Eestis ja Venemaal Millal
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Globaliseerumine suurendab riikide erinevusi : Erinevates kohtades on hinnad erinevad, arenenud riigid kasutavad ära arengumaid. Miks on vaja majanudorganisatsioone ? Kaubanduse areng, geograafiline tööjaotus, majanduslikult tagajärjel. Miks on välisinvesteeringud kasulikud riigile ? Kapitali tuleb juurde, inimesed saavad tööd, suureneb majanduslik tase, välisturul konkurents suureneb. Tegurid, mis mõjutavad välisinvesteeringute paigutust : Odav tööjõud, suur ja ostujõuline turg, majaduslik ja poliitiline olukord, majandusgeograafiline asend, loodusvarade olemasolu jne. Tollimaks-maks, mida võetaksse kaubalt riigipiiri ületamisel Kvoot-kaupadele kehtestatud koguseline piirand Dumping-välisturul odavamalt müümine kui siseturul Rahvusvahelised ettevõtted : Põhjused. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid, suurendada tootmismahust tulenevat
konflikt Prantsusmaaga, kes ei lasknud riigil iseseisvuda. See sõda kestis mitu aastat, kuid Alzeerlaste suur tahe viis neid selleni, et Prantsusmaa lõpuks tunnistas nende riiki. Paljultki ma arvan, et Aafrikas oli palju konflikte sellest, et emamaa ei lasknud neil iseseisvuda ja tunda end vabana. Iga riik tahaks omale enda riiki, kus kaasa rääkida oma riigi arengu ja demokraatia arendamise küsimustes. Kuid suurele emamaale oli kasulik seal olev odav tööjõud, vähema haridusega inimesed ja sellest tingituna ka ise otsustada ja valitseda seda riiki. Paljud kriisiolukorrad tulid ka sellest, et emamaad ei viitsinud jageleda oma väikeste kolooniariikidega ja otsustasid neil lasta iseseisvuda. Iseseisvunud riigid olid sageli ebastabiilsed ja need olid täis poliitilisi ebastabiilsust, riigipöördeid ning võimude mõtlematut tegevust. Suuresti mängis nende kriiside juures ka kogenematus, kuna kui võim saadi enda kätte- puudus oskus kasutada
Negatiivne mõju lähteriigile: 34. väheneb tööealiste tasakaal, maksumaksjate arv; 35. lahkuvad üldjuhul haritumad, kaotatakse haridusinvisteeringuid; 36. lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; 37. tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Positiivne mõju sihtriigile: 38. mitmekesiseb tööjõuturg, saadetakse tööjõudu; 39. migrandid on nõus töötama raskemates tingimustes; 40. odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne mõju sihtriigile: 41. suureneb tööjõupuudus oma riigi elanike suhtes; 42. sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri & tavadega, tekivad konfliktid; 43. suurem surve sotsiaalfäärile, tervisehoiule ja haridusele; 44. sageli on tegemist illegaalsete migrantidega. Mõisted Immigratsioon - sisseränne; Emigratsioon - väljaränne; Remigratsioon - tagaspöördumine kodumaale;
Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol puudused • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) tegema, puhkusele jne.) • korraga saab vedada vähe kaupa • võimalus valida sobiv sõiduaeg • teede ehitamine ja korrashoid kallis • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe • parkimisprobleemid teedevõrk) • suur keskkonnasaastaja • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha ...
Aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat.Maailmas ainulaadselt põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). Eesti tööjõud jaguneb: Põllumajandus-2,7% Tööstus-26,3% Teenindus-74,5% Välismajandus sidemed Eesti tähtsaimad kaubandus partnerid on Soome rootsi ja Saksamaa. Eesti tähtsamad ekspordi partnerid on Soome,Rootsi,Läti,Venemaa,Saksamaa,Leedu,USA Tähtsamad impordi partnerid on: Soome,Leedu,Läti,Saksamaa,Venemaa,Rootsi ja Poola Kokkuvõte Eesti rahvastiku suurus on 1,34 Miljonit inimest,neist 69% on Eestlased ja 25,5% venelased ning
Tööhõivepoliitika – kirjeldab seda, kuidas on hõivatud inimesed tööga. Jaguneb töövõtjateks, -andjateks. Tööandjad soovivad saada võimalikult kvaliteetset tööjõudu võimalikult odavalt, võimalikult palju. Tööandjate, -võtjate huvid on erinevad. Riigi eesmärk on tagada võimalik suur hõive elanikkonnale. Tööealine elanikkond hõlmab kõiki inimesi 15-74. See jaguneb kaheks: majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud (soovivad ja on võimelised tööd tegema) majanduslikult passiivne rahvastik Aktiivse rahvastiku hulk on riigile oluline indikaator. Heitunud – kuuluvad passiivse rahvastiku alla; neil ei ole tahtmist töötada, nad on olnud ilma tööta pikemat aega. 2 tüüpi tööhõivepoliitikat: passiivne – riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse ennetamisega Töökindlustus maksed – 1.6% Euroopa Liit ülesanded:
Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus ...
Ajaloo KT 1. Tööstusrevolutsioon on 18. sajandil aset leidnud muutused tehnoloogilises arengus. 2. Et tööstusrevolutsioon sai tekkida, pidid olema täidetud sellised tingimused: kivisöe kaevandamine kanalite süsteem kapital (raha) tööjõud 3. Tööstuslik pööre algas esimesena Inglismaal. Põhjused: 17. sajandil toimus revolutsioon suur rahvaarv maavarade rikkus riik asus saarel (polnud suuri sõjalisi konflikte) 5. Industriaalühiskonna plussid: uued energiaallikad rahvaarvu tõus uute leiutiste kasutuselevõtt elatumistaseme tõus põllumajanduse areng 6. Industriaalühiskonna miinused: tööpuudus kuritegevuse tõus
heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid. Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks. Talukohti metsas tähistavad vundamendid, keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed. Uuendused 1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik- modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960
Sellega on aga seotud risk, et turg muutub mingi aja pärast liiga sõltuvatest teistest riikidest ja nad võivad proovida survetada teile peale. Seetõttu on väga hea, kui riik saab enda igapäevase miinimumnõuedega ise hakkama. 4)Rahvusvahelist kaubandust mõjuvad ka sisseriiklikute maksude määrad. On selge, et kui riigi sees need on madalad, siis tunnevad suured korporatsioonid huvi selle vastu ja on hästi võimalik, et paljud neist hakkavad oma kauba toota seal, kus on tööjõud odavam. Riigi jaoks see küll tähendab, et nad hakkavad müüma pärast välismaale kvaliteetse kauba ja saavad selle eest hea raha. Niimodi toovad paljud suured ettevõtted kauba kolmanda maailma riikidest Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. 5)Rahvusvahelised organisatsioonid ka mõjutavad kaubandust. Kõige suurem eksisteeritavatest rahvusvalistest organisatsioonidest on ÜRO, kuhu kulub 193 riiki. Selle
Globaliseeruv maailm 1.Loodulik - kultuurilised regioonid. Regioonialused looduslikud olud Euroopa (parasvööde ning kristlikud alused) 1.Hommikumaad e Põhja - Aafrika. 2.Vahemeremaad 3.Põhja - Ameerika 4.Ladina - Ameerika 5.Kariibi regioon 6.Sise - Aasia 7.Lõuna - Aasia 8.Ida - Aasia 9.Kagu - Aasia 10.Kagu - Lõuna 2.Maailmaharidus www.maailmakool.ee Mis on maailmaharidus? Ülemaailmsed projektid, sõpruskoolid, et aidata arengumaid. Et näidata, globaalseid probleeme ja toimuvat meie ümber. 3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades. Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turi...
Eestis (6,3% SKP-st) väiksemad kui teistes euroliidu maades. Kuigi praeguses riigieelarve strateegias on ette nähtud tõus, tänu suurenenud sotsialamaksu laekumisele, valmistab endiselt küsimust riigi tervisehoiu jätkusuutlikus. Tööjõu maksustamisele tuginenud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust mõjutab oluliselt rahvastiku vananemine ja tööhõive. Rahvastiku vananemine mõjutab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust nii tulude kui kulude poolelt. Ühest küljest väheneb tööjõud, seega väheneb ka tööjõu maksustamisele baseeruv ravikindlustustulude laekumine inimese kohta. Teisest küljest toob rahvastiku vananemine kaasa ka nõudluse suurenemise tervishoiuteenuste järele. Kasvab krooniliste haiguste osakaal ja suurenevad kulutused raviks. Seega tekib küsimus, kas peaks suurendama erasektorite osakaalu raviastustes? Leian, et erakindlustusturu osakaalu suurendamine oleks kindlasti positiivseks ilminguks. Haigekassa
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
võtta. Positiivne on muidugi see, et praegu ehitatakse uusi lasteaedu päris usinasti juurde. Ja mina maksaks emapalka vähemalt kolm aastat, aga kõigile võrdselt. Ehk annaks riigikogulaste esindustasusid veidi vähendada? Me sureme rahvusena muidu välja. (Ehkki iibe näitajad on veidi paranenud, 2010 ületas sündide arv surmade arvu). Enamikus Euroopa riikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur, meil samuti. Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse tööpäeva" raamidesse. ,,Tagasi Eestisse" tulijate protsent oli väga väike. Nende inimeste raha eest aga makstaks pensione ja toetusi, nende arvelt tõuseks ju iive. Ja nn ,,ajude väljavool" jätkub, paljud meditsiiniõeks õppivad noored õpivad paralleelselt soome keelt. Vaevalt ainult keelehuvi eesmärgil.
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suur...
KERGETÖÖSTUS Kergetööstus hõlmab 30 allharu (nt rõiva-, naha-, jalatsi-, trikoo-, jpm tööstus) suurim allharu on tekstiilitööstus Arenes alguses manufaktuuridena vabrikutööstusena Kergetööstus 17 saj. paiknesid ettevõtted kaevanduste piirkonnas Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe olulisem on odav tööjõud Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtted Lõuna riikides Kergetööstuse areng 1765 a ketrusmasin 1785 a aurumasin 1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga
Kohalike kasutamine tööjõuna, värbamine Saksamaale tööteenistusse Tööstus ja põllumajandus rinde teenistusse: toiduainete äraandmise normid, tööstusettevõtete riigistamine, kaardisüsteem Saksa rahvuse ajaloolise rolli rõhutamine Rahvuse eliidi hävitamine Jaapani kolonialism Kasutas ära võimalust esineda Euroopa kolonialistide võimu alt vabastajatena Andsid iseseisvuse Indoneesiale, Vietnamile Majandus Jaapani kasuks tooraine, tööjõud Reziimi vastaste hävitamine, kohalike hirmutamine Vastupanuliikumine Sõltus erinevate demokraatlike jõudude koostööst (demokraatlikud, kommunistlikud) Sõltus loodusoludest (metsad, mäed soodustavad partisanivõitlust) Vastupanuliikumise vormid Informatsiooni levitamine Sabotaaz tööstusettevõtetes (tööpinkide lõhkumine, ebakvaliteetse toodangu väljalase) Atendaadid kõrgematele Saksa ametnikele; sõjatehnika hävitamine Partisanisõda
tööaega määras loodus. *Tööstusühiskond-inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöörde käigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. *Postindustriaalne ühiskond- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. *Infoühiskond-arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. *Teadmusühiskond-majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga
toidukaupu? Me ostame sisse nii palju kaupu, sest teatud toidukaupu(näiteks : Kohv, tee, maitseained ja puuviljad) pole Eestis looduslikult võimalik kasvatada ja toota. Enamasti on ka odavam osta sisse kui ise kasvatada. Miks mujalt imporditud köögiviljad või puuviljad on odavamad kui Eestis kasvatatud? Eestis on tootmine kallim, kui paljudes välisriikides. Tihti on ka välisriikides, kust meie toidukaubad valmivad, tööjõud väga odav. Eesti kliimas pole lihtne (peaaegu võimatu) kasvatada teatud puuvilju, ning neid importides ei ole vaja ettevõtetel hindu väga kõrgeks ajada, sest inimesed ostavad igal juhul. Kuidas põllumajanduslik tootmine mõjutab keskkonda? Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist,
Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu. 2) Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja niiskust). 3) Majanduslikud: Kapital (hooned, masinad, väetised jm), tööjõud (oskus, kvaliteet, hind, traditsioonid), turg (ostujõud, nõudlus, kaugus) Majanduspoliitikast sõltub: kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest; kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust; kas kasutatakse imporditolle teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu turustamist kodumaal. 4) Erosioon-tuul ja vooluveed põhjustavad mulla ja setete ärakandmist.
energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani Majanduslik arengutase on enamasti kurge, seda iseloomustab avatus ning väliskaubanduse suur osatähtsus ning omavaheline koostöö. Rikkalikud
Positiivsed tagajärjed lähteriigile on tööpuuduse vähenemine, paranevad tööoskused, uued kultuuritavad, toidud. Negatiivsed tagajärjed lähteriigile on vähenev tööealiste elanike arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, lahkuvad mehed, kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Negatiivsed tagajärjed sihtriigile on suureneb tööpuudus, ei kohaneta kultuuri ja tavadega, kokkupõrked, surve sotsiaalsfäärile. Positiivsed tagajärjed sihtriigile on odav tööjõud, tarbimine kasvab, sündivus suureneb, töötatakse ametitel milles kohalikud töötada ei taha. Euroopas on inimestel võrreldes Aafrika riikidega paremad töö ja õppimistingimused. Sellega parane ka nende elujärg. Samuti ei ole Euroopas nälga ja puhta joogivee puudust. Ka arstiabi on kättesaadavam. 13. Selgita rahvastikupoliitika vajadust, eesmärke, meetmeid eri riikides- Rahvastikupoliitika on vajalik rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.
11. Milline teooria sõnastab, et: toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast tootejõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma algpunktist kaugenema: toode standardiseerub ning seda saab valmistada masstootmisena ja vähem kvalifitseeritud tööjõuga. Seega nihkub tootmine madalama arengutasemega riikidesse, kus on odavam tööjõud. Sellega kaasnevad ka otsesed välisinvesteeringud ja innovatsioon odavama tööjõuga riikidesse. Valige üks: toote elutsükli teooria suhtelise eelise teooria kaubanduse orienteeritud strateegia 12. Eesti ettevõtete jaoks on oluline eksport ja sellest saadavad tulud, kuid riigi sisemajanduse kogutoodangu arvestuses ning osatähtsuses omab suuremat kaalu sisetarbimisest tekkiv efekt ning sellest saadavad maksu-ja käibetulud Valige üks: Tõene Väär 13
· Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse juhtimise protsess Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi: 1. tootlikkuse mõõt. 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja
kaotanud piirangud. Piirkonnaväliste riikide suhtes on õigus kehtestada omad piirangud. EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon, 1960. · Lõid riigid, kes ei saanud kuuluda EEC-sse või hoopis ei tahtnud. · Väga aktiivsed väliskaubanduse poolest. · Eesmärk 10 a vältel kaotada piirangud, aga said 6a hakkama. 1996 kaotasid omavahel tollid. · Liikmeid 4: Norra, Sveits, Liechtenstein, Island. · Kaubad, teenused, kapital, tööjõud liiguvad vabalt. Sveitsile ei meeldi tööjõu vabadus. CEFTA- Kesk-Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon · Liikmeteks olid postsotsialistlikud maad · Visegradi lepingu sõlmisid 1991 3 VMN-i maad (vastastiku maj.nõukogu) Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari. · Kurss ühineda EL-ga. Kehtestasid kaupade vaba liikumise. · 1992 Budapestis nimetasid CEFTA-ks oma piirkonda. · 1993 Tsehhi ja Slovakkia (Tsehhoslovakkia lagunes) 1996 liitus Sloveenia, 1997
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
Tööjõu hind -- palk -- peaks tööpuuduse tingimustes langema suurendade ettevõtete poolset tööjõu nõudmist ja vähendades pakkumist. Seega peaks tööpuudus kaduma. Siirdetööpuudus (Vt. eespool). Kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed töökohtade vahetuse ajal sageli mõnda aega tööta. Miinimumpalk Kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamike majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt. Keynsistlik tööpuudus Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile
o nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital o hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis o masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini o väetised o seemned, tõuloomad Tööjõud o tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, o traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika o toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. o tollipoliitika 8. Põllumajanduse jagunemine elatus- ehk naturaalmajanduslikuks ja turumajanduslikuks Elatud- ehk naturaalmajanduslik põllumajandus (omatarbeline): kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond.
........................................................................8 4.4 Keskmine eluiga.................................................................................................................8 4.5 Rahvastiku püramiid...........................................................................................................8 4.6 Linnastumine......................................................................................................................9 4.7 Tööjõud.............................................................................................................................10 4.8 Rahvastiku poliitika..........................................................................................................10 5. Riigi energiamajandus................................................................................................................10 6. Riigi põllumajandus.........................................................................
ee Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näite võrreldes kapitali vampiiriga. Tema sõnutsi saab see toimida vaid siis, kui on olemas elavat tööd, mida pidevalt sisse imeda. Igasugune
Lisaks vahetusvahendi funktsioonile on raha ka arvestusvahend, akumulatsioonivahend, maksevahend ja teiste kaupade väärtuse mõõt. Raha kasutamine makse- ja vahetusvahendina vähendab äritehingutega kaasnevat ajakulu ning võimaldab majandusel areneda tootmise spetsialiseerituse tõttu. Rahvusvahelisel kaubandusel on võrreldes riigi sisekaubandusega järgmised erijooned:. 1) Ressursside mobiilsus riikide vahel on madalam kui siseriigis. Kuna materiaalsed ressursid ja tööjõud ei saa vabalt liikuda maade vahel, siis saab seda immobiilsust vähendada kaupade ja teenuste liikumine. 2) Iga maa kasutab oma, erinevat valuutat, teise riigi kauba ostmiseks tuleb oma valuuta vahetada teise maa valuuta vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta,
Vabatahtlik: enamasti majanduslikel põhjustel Push-tegurid (wut?) emigratsioonil (nt halvad majanduslikud olud) Pull-tegurid immigratsioonil (parem elu) Põhjused: Väljarändemaades ülerahvastatus, vaesus, nälg, sotsiaalsed ja vaimsed piirangud Lootus paremale elule sisserändemaades (kullapalavikud, soov saada uut maad nt USA, Brasiilia, Austraalia, Uus- Meremaa) Globaliseerumine (,,ajude" väljavool kvalifitseeritud tööjõud läheb udusse) Rahvusvaheline ränne: Vabatahtlik ränne maailmas on tuntav peamiselt kahe lainena: I Euroopast Ameerikasse 1820-1930, II arengumaadest arenenud riikidesse, algas 20. Saj. II poolel. Lääne-Euroopasse hakkas rändama palju tööjõudu lõunapoolsetest riikides pärast 1960. Aastat. Põhja-Ameerikasse ja Kanadasse suundub kõige rohkem immigrante. Lähis-Ida naftariikides on väga suur võõrtööjõu
Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. 7. Analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale; Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus vajalik tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, 2.Migrandid on nõus töötama raskematel mida hiljem saab kodumaal kasutada töödel 3. Suur osa välismaal teenitud rahast 3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama saadetakse kodumaale tasu eest Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb
Tööjõule orienteeritud ettevõtted. Paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid (nt. tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus). On seotud mitmed näitajad nagu tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. Tööjõu maksumust mõõdetakse tavaliselt töötajale makstava tunnitöö tasuga. Madalaimad palgad on arengumaades. Odav tööjõud meelitab suurfirmasid paigutama tootmist LadAmeerikasse ja KaguAasiasse. Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet. Kõrgekvalifikatsioonilist oskustööjõudu vajavad ettevõtted tekivad ülikoolilinnadesse või teadusparkidesse. Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted. Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Ettevõtted võivad olla kohalikud, piirkondlikud, üleriiklikud või rahvusvahelised. Kohalikule turule
Lisaks vahetusvahendi funktsioonile on raha ka arvestusvahend, akumulatsioonivahend, maksevahend ja teiste kaupade väärtuse mõõt. Raha kasutamine makse- ja vahetusvahendina vähendab äritehingutega kaasnevat ajakulu ning võimaldab majandusel areneda tootmise spetsialiseerituse tõttu. Rahvusvahelisel kaubandusel on võrreldes riigi sisekaubandusega järgmised erijooned:. 1) Ressursside mobiilsus riikide vahel on madalam kui siseriigis. Kuna materiaalsed ressursid ja tööjõud ei saa vabalt liikuda maade vahel, siis saab seda immobiilsust vähendada kaupade ja teenuste liikumine. 2) Iga maa kasutab oma, erinevat valuutat, teise riigi kauba ostmiseks tuleb oma valuuta vahetada teise maa valuuta vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta,
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM Kivimurru turismitalu Eksamitöö majanduseõpetuses Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11b Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Tootekirjeldus..........................................................................................4-5 Tabel 1 Põhivahendid.................................................................................6-8 Tabel 2 Väikevahendid..................................................................................9 Tabel 3 Materjalid......................................................................................10 Tabel 4 Müügi materjal................................................................................11 ...
............................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika......................................................................................................... 7 1.6 Tööjõud.......................................................................................................................... 7 . ASUSTUS............................................................................................................................. 9 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine..................................................................................9 2.1 Linnastumine.................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
