rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone. Oma õpetuses, mille järgi täiusliku riigi kodanikud jagunevad seisusteks, Platon juhindus hinge osade klassifikatsioonist. Hinge mõistuslikule osale peab vastama valitsejate-filosoofide seisus, kes on vähearvuline, haritud, tark ja vooruslik. Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel kulda
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3
võrdse jaotamisega jne. Võimudistants on seotud sellega, kas organisatsiooni struktuuris domineerib võrdne või ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu, kuid erinevusi pigem tasandatakse. Määramatuse vältimisest räägivad ranged reeglid, protseduurid ja selge tööjaotus. Organisatsioonides, kus määramatust ei peeta negatiivseks, on ametikirjeldused üldsõnalised, ühetaolisi reegleid on vähe ming oluliseks peetakse loovust ja uuenduslikkust. 9 Handy ja Aitken (1990) pakkusid välja neljase liigituse organisatsioonikultuuri analüüsimiseks. Et nad ei lähtunud mingitest konkreetsetest väärtusdimensioonidest,
poliitika- aktiivsus staatus huvi poliitikahuvi Postimehes meediakasutuse Postimehe aktiivsus lugemise aktiivsus 3. Empiirilised indikaatorid Kuidas mõõta poliitikahuvi, sotsiaalset staatust, mitut laadi aktiivsust? Mis on selle tunnuseks? 4. Hüpoteesid Millistest teguritest poliitikahuvi PMs eeskätt sõltub? 5. Uuringu üldine kava valim, meetodid, ajakava, tööjaotus, eelarve Akadeemiline meedia ja kommunikatsiooni uurimine eeldab ideaalis · kogu mitmetasandilise kommunikatiivse protsessi hõlmamist (nii makro- kui mikroanalüüsi) koos neid mõjutavate teguritega · mitmete erinevate meetodite kasutamist · tulemuste teoreetilist mõtestamist (lähtudes politoloogilisest, sotsioloogilisest, psühholoogilisest, semiootilisest või kommunikatsiooniteoreetilisest probleemiasetusest) FORMALISEERITUD KÜSITLUS
1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades. Traditsiooniline majandus nauditi töö tulemit. Kapitalism paigutab tulemi uude tootmisse. Emile Durkheim sotsioloogia teaduse rajaja. Tööstus ühiskonnas on ühiskondlik tööjaotus arenenud kujunes keerukas ühiskonna struktuur. Tööjaotuse põhifunktsioon: 1) Sotsiaalse soldidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonnas suurenes individualism, selle tulemuseks oli üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed. Tehnoloogiline progress lähendas inimeste elustiile. 20. sajandi keskpaiku inimeste tarbimine ja eluolu ühtsustus. See tõi omakorda kaasa masstootmise ja
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus ena...
· Sarnased tööd ühe ülemuse alla · Isiklikud huvid allutatud firma omadele · Võim organisatsioonis nii kõrgel kui võimalik · Koostöö ja meeskonnatöö soodustamine · Võrdsed reeglid 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Tuntuim esindaja Max Weber, organisatsioonis peaks olema: · Selge tööjaotus · Selge hierarhia · Formaalsed reeglid ja protseduurid · Süsteemne tulemuste alusel edutamine 5. Mis on "Hawthorne effect"? Nimetatakse ka publikuefektiks sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtmisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria (olemas on kahte tüüpi inimesi)
tasustamise süsteemid. Henry Ford rajas esimesena konveieri. Henry Gantt uuris tööeffektiivsust ja töötas välja Gantti graafiku, mis võimaldab planeerida aega ja resursse. Administratiivne koolkond Heri Fayol töötas välja juhtimise põhifunktsioonid. Eristas kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts, finants, turvalisuse, arvestuse ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine ühistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik koolkond Max Webber, pööras tähelepanu organisatsiooni tegevuse reeglitele ja reguleeritusele, oli seisukohal, et töö peab käima õlitatult
tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond, Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu-
Juht annab töötajale ülesande täitmiseks vajalikud õigused ja volitused. Juht fikseerib aruandekohustuse. Juht jõuab ise rohkem. Kui töötaja on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem. Võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab töötaja aktiivsust ja motiveeritust. Delegeerimine laiemas tähenduses on juhtimisprotsessi osa ehk töö vertikaalse jaotamise protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. 10. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine: tippjuht langetab ise otsuseid, madalama astmete juhtidele pole
lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon. Bioloogiline surm suremisprotsessi viimane etapp, mis järgneb kliinilisele surmale ning avaldub pöördumatute muutuste tõttu peaajus organismi elutähtsate funktsioonide pöördumatu lakkamisena; need muutused peaajus kujunevad ca 10 min. jooksul tööjaotus elustamisel 1) optimaalne rühma koosseis on vähemalt 3 inimest (N:arst + 2 õde) 2) tööjaotus tehakse kohe selgeks: üks teeb südamemassaaži, teine vastutab hingamise eest, kolmas ravimite eest. Vajadusel kutsu abi ja lase muretseda elustamisvahendid 3) arst võtab 4 elustamise juhtimise enda peale. Kuni selle ajani suunab olukorda õde 4) tegevuse juht annab ülejäänud rühmale selgeid korraldusi ja jaotab ülesandeid ebaülevaatlikes olukordades 5) arst
Poliitiline globaliseerumine on üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid, rahvusvaheliste kohtute loomine......................................................................12 4.3Lesotho rahvusvaheline kaubandus.............................................................13 Maailma kaubavoogude maht on alates 1960. aastatest kasvanud kiiremini kui tootmine. Maailmaturul kaubeldakse järjest rohkemate kaupade ja teenustega, mis näitab, et tööjaotus süveneb üha enam. Toote ehk kauba valmistamine jaguneb järjest suurema arvu riikide vahel, mis tähendab, et pooleldi valmis ehk vahetooted liiguvad üle riigipiiride, suurendades nii ekspordi ja impordi mahtu. Rahvusvahelisest kaubandusest on saanud maailmamajanduse peamine mootor................................................................................................ 13 Kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd
Uus majandusgeograafia Uus kaubandusteooria Peamised ideed: o Oligopolistiline konkurents vähe suur ettevõtteid, mis suudavad hinda mõjutada nii et see ei tekki ainult nõudluse ja pakkumise tagajärjel o Economies of scale (mastaabisääst) rohkem faktoreid (tehnoloogia), rohkem tulu o Tehnoloogia o Ajalugu, ruumilised suhted, institutsioonid Uute teooriate eemaldumine neoklassikalisest Geograafiline tööjaotus Tehnoloogia o Eksogeensus o Avalik o Kättesaadav Institutsioonid o Path dependency Sisemise kasvu teooria Romer ja Lucas Kapital, tööjõud ja tehnoloogia Tehnoloogia endogeensus o Tehnoloogia on ettevõtete investeerimiste tulemus, mis aitab arendamisele kaasa o Tulude kasv pikalt (mida rohkem arendamisse investeerida võib tulu kasvada pikemalt (mastaabisääst))
tegevust Elman Service - poliitiliste süsteemide tüübid (eesti keeles on nende kohta kasutatud erinevaid nimetusi): - kogukondlik süsteem e. rühm (band); traditsionaalsetes ühiskondades, kindlad liidrid puuduvad; - hõimusüsteem e. suguharu (tribe); liidrid on kuid seadusi pole - pealikuvõimuga süsteem e. hõimuliit (chiefdom); tugevad liidrid, andamid, orjad - riik (state); keeruline tööjaotus, keeruline võimusüsteem, maksud, orjad. 4 Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia
Struktuur,inimesed ja tegevused. 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor. 4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. asendada sunnimeetodid teaduslikega, 2. saavutada harmoonia grupitegevuses, 3. saavutada koopereerimine individualismi asemel, 4. töötada maksimumväljundi nimel 5. Millised olid bürokraatia koolkonna põhiideed? 1. Selge tööjaotus. Organisatsiooni kogu tegevus jagatakse elementaarseteks operatsioonideks ja formuleeritakse igale allüksusele konkreetsed ülesanded ja igale töötajale konkreetsed kohustused. 2. Selge hierarhia. Organisatsioon ehitatakse üles hierarhia põhimõttel. 3. Formaalsed reeglid ja protseduurid. Täpsed reeglid ja instruktsioonid määratlevad kõigi organisatsiooni liikmete vastutuse ja nende individuaalse tegevuse koordineerimise vormid. 4
teooria, inimsuhete ja organisatsioonikultuuri koolkonna juhtideed ja nende peamine panus. Klassikaline teooria: · Eesmärk: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta. · Korralduse ühtsus - korraldused ühelt juhilt (õige töö jaoks õige inimene). · Astmeline käsuliin - volituste suund ülemalt alluvale, kasutatakse suhtlemise ja otsustamisel. · Tööjaotus - spetsialiseerumine, mis tagab efektiivsuse. · Volitused ja vastutus - õigus anda korraldusi ja nõuda kuuletumist. · Distsipliin - reeglitele ja tavadele vastav käitumine, kuuletumine · Üksikisiku huvi allutamine üldistele huvidele - ranguse, eeskuju ja pideva kontrolliga. · Henry Fayol - sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1
on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid
-Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad,kapital ja inimressurss) Adam Smith- 1776.aastal raamat majandusteaduse isa. Raamat ,,Rahvaste rikkus" Hakkas vastu nii merkantelistidele kui ka füsiokraatidele. Tema vaated: -Rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad tootmistegurid -Valitsus ei tohi sekkuda majandusse -,,Nähtamatu käsi" vaba turumajandus, mille vunamendiks on hinnad tema metafoor. - Tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootmist. Raha roll: -Vahetusvahend -Väärtuse mõõdupuu -Vara kogumise e. akumulatsioonivahend Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakuvad ning neid nõudvad inimesed: Ostjad ja müüjad Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hinadega teatud aja hetkel. Nõudlusseadus Hind rahasuma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis.
otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtne struktuur võib olla diferentseeritud või diferentseerimata. Lihtsa diferentseerimata struktuuriga organisatsioonides teevad osad (üksused) koos ühte asja. Selline strukuur on omane noortele organisatsioonidele, milles pole tööjaotus veel välja arenenud. Tihti on äriorganisatsioonides, kus omanikud on üheaegselt juhid ja töötajad, lihtsale struktuurile toetudes võimalik kõige paindlikumalt teha ära kogu vajalik töö. Selline struktuuritüüp on pigem orgaaniline äärmus kui ülesannete jagamisel põhinev tööjaotus. Lihtsas diferentseeritud struktuuriga organisatsioonis on juht ja alluvad. Sellised organisatsioonid on suhteliselt väikesed (alla 50 inimese). Ühel tasandil toimub juhtimine
on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 1.2 Administratiivne koolkond ...uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. · Henri Fayol juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine.
• Bürokraatia positiivsus ◦ Kiirus – tänu hierarhiale on selge, kes millega tegeleb (igaüks toimetab organisatsioonis kindlalt ettenähtud raamistikus ja teeb tööd, milleks ta kõige paremini suutlik ona ja mida ta kõige paremini oskab ning vastutav oma töö tulemuste eest.) ◦ Etteennustatavus – seadusega etteantud tööreeglid ◦ Kontrollitavus – kirjalikkus võimaldab toimingud üle vaadata ◦ Ökonoomsus ja tõhusus – tööjaotus, süsteemsus ◦ Bürokraatlikus organisatsioonis välditakse dubleerimist ning seeläbi suureneb selle efektiivsus ◦ Ametnikud teostavad bürokraatiat ning vahetuvad harvemini → püsiv ametnikkond annab tunnistust professionaalsusest • Bürokraatia negatiivsus ◦ Tihti on jäik ja paindumatu ning juhindub ainult reeglitest ja hierarhilisest käsuliinist ◦ Ebatõhus ja raisakav ning toodab nö liiga palju pabereid 6
informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus - Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid Pikaajalised (strateegilised)
historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega.
Väikefirmajuht-tihtipeale ettevõtte omanik, ülesanded on tehnilisemad ja universaalsemad. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Frederick Winslow Taylor, Henry Ford. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik- tähelepanu all tööviljakuse tõstmine Administratiivne. uurisid organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust /juhtimispõhimõtteid. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk: tööviljakuse muutmine
7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkonnas oli ideid, mida teaduslikus koolkonnas polnud, nt: igal alluval üks ülemus, hüvitamine peab olema õiglane nii töötaja kui firma seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik. 9
2. Tootega seotud kriis praaktoodang kahjulik tervisele 3. Õnnetusjuhtumid tootmises inimestega 6 muud õnnetused tootmises tööõnnetused büroos töövälised õnnetused töötajatega · Kriisijuhend Eesmärk Tootekriisi defineerimine (nt avalik tootekriis) Vastutusalad kriisi vastutav isik, tööjaotus (nt turundusjuht, tehase juht, tootearenduse juht, ekspordijuht) Teavitamine sisemine, veterinaarinspketsioon, tarbijakaitse Kliendid, koostööpartnerid Välisriigid Avalikkus Kriisi järelteavitus ja kokkuvõtted · Meediatreening 7.7 Eesmärgid: · teoreetiline ja praktiline ettevalmistus eri kanalitega suhtlemiseks aitab organisatsiooni esindajatel orienteeruda meediamaastikul, saada aru meedia
poole suunatud teenustele ja kes · Institutsioonidevaheline teeb seda vastumeelselt. Üldiselt Sotsiaalhoolekande seaduses on määratletakse inimesi sotsiaaltöö koostöö on nõrk, spetsialistide toimetulek defineeritud kui isiku või kliendina siis, kui nad suhtlevad vastutus ja tööjaotus ebaselge; perekonna. sotsiaaltöötajaga. · Hoolekande meetmete Sihtrühmade väljaselgitamine efektiivsus sõltub suuresti tähendab elanikkonna nende osade 23. Millal sai alguse teistest avalikest teenustest (nt kindlakstegemist, kellele haridusja tööturuteenused), mille hoolekanne?
3. Objektiivne mõtiskleja- käitub passiivselt, ükskõikselt. Grupi arengutasemetel toimuvad muutused: 1. Moodustumine, kujunemine. Sel etapil valitseb grupis suur ebakindlus, mis tuleneb grupi eesmärkide, struktuuri ja liidrite ebaselgusest. Vastsed liikmed uurivad , millised on sobivad käitumisviisid ja püüavad selgusele jõuda nendele sobivad ja võimalikus rollis. Grupis püütakse määratleda eesmärgid ja luua esmased reeglid nende saavutamiseks. Tööjaotus pole välja kujunenud ja palju sõltub juhusest. Üksteisele esitatakse küsimusi, selgitamaks teiste liikmete seisukohti ja muid andmeid. Omavahelistes suhetes ollakse ettevaatlikud ja pinnapealsed, kuid viisakad. Konflikte esineb harva ja grupis on näilise üksmeelsuse õhkkond. 2. Tormamine, rünamine ehk hälvete etapp. See on grupisiseste konfliktide ajajärk grupi arenguloos.Liikmed tunnustavad grupi olemasolu, kuid ei ole veel aktsepteerinud
Väliskaubanduspartnereist oli 1919-1936 tähtsaim Suurbritannia, 1937-1940 Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaadusi (võid, peekonit) ja pooltooteid (ehitusmaterjali, vineeri, tselluloosi, puuvillakedrust). Väliskaubanduse kõrgseis oli 1928.aastal. 20.sajandi alguses oli tekkinud kooperatiivkaubandus. Kokkuvõte Kaubanduse laad ja osa ühiskonna majanduselus sõltuvad suurel määral omandusvormist ning tootmisviisist. Ühiskonna tööjaotus, eriti käsitöö eristumine klassiühiskonna künnisel, lõi eeldused elukutselise kaupmeeskonna tekkimiseks, kuid iseseisvaks majandusharuks kujunes kaubandus alles kapitalismi ajal. Nagu teistes majandusharudes on ka kaubanduses toimunud kapitali kontsentratsioon ja tsentralisatsioon (kaubandusmonopolide tekkimine) eriti pärast teist maailmasõda. Pärast Rooma riigi hävingut kaubanduslik suhtlemine ajutiselt vähenes.
4) Riigi roll väike – riik loob ainult seadused (välispoliitika, riigikaitse ja sisejulgeolek) 5) Järk-järguline valimisõiguse laiendamine Majanduslik Liberalism: Adam Smith (Vabaturumajanduse teooria looja) 1) Rahvaste rikkuse allikaks on inimeste tö 2) Riik peab ainult võrdsed tingimused looma ettevõtetele 3) Turg paneb kõik paika. Vaba konkurents ja vabakaubandus tagavad ühiskondliku õigluse. Nõudmine-pakkumine. 4) Inimesed oskava teha erinevaid töid – oluline tööjaotus Sotsialism: (Vasakpoolne) (Robert Owen) 1) Ebavõrdsuse vähendamine 2) Tööliste olukorda tuleb parandada 3) Riik peab sekkuma majandusse 4) Valimisõigus kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist) 1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle sundinud (ettevõtjad – töölisklass) 2) Töölisklass ja kapitalistid on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
(sekkumisnormid), siis võib sellest tuletada vastava käitumisnormi (teo tegemise keelu). Nõude alus on selline käitumisnorm, mis annab isikule õiguslikult tagatud nõude teise isiku vastu ta saab õigusele tuginedes nõuda teiselt isikult teatud käitumist (nt leppetrahvi, viivise või kahju hüvitise maksmist). Korraldusnormid on konstitutiivsed õigusnormid, millega määratakse kindlaks, kuidas on isikud, organid ja nende sisemine tööjaotus korraldatud, kust tulevad ressursid, keda ja kuidas värvatakse ametikohtadele ja muud korralduslikku laadi küsimused. *Isikuid reguleerivad normid *organeid reguleerivad normid *töökorraldust reguleerivad normid *ressursse reguleerivad normid *ametinõudeid reguleerivad normid Pädevusnormid on konstitutiivsed normid, millega määratakse kindlaks, millised isikud, organid ja ametiisikud milliseid riigi ülesandeid täidavad ja riigi nimel avalikku võimu teostavad ehk nende pädevuse.
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna rajajaks oli F. Taylor. Tema 4 printsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkonnas on põhiline see, et tahetakse juhtkonda paremini tööle panna. Teadusliku juhtimise koolkonnas on põhiline see, et tahetakse töötajate tööd efektiivsemaks muuta.
Homoloogilised elundid – nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid – nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus 21. Millised on inimese evolutsiooni peamised suunad (mis on muutunud evolutsiooni käigus võrreldes primaatidega)? Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak, abstraktne mõtlemine, kõne, sotsiaalne ühtekuuluvus, tööjaotus, kultuur. 22. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Nt: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis lähtuvad organismide kooseksisteerimisest.Nt: konkurents, toit, inimmõju, vastassugupool 23
omavoliga valitseja. Oma "Politeia "arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone. Oma õpetuses, mille järgi täiusliku riigi kodanikud jagunevad seisusteks, juhindus Platon hinge osade klassifikatsioonist. Hinge mõistuslikule osale peab vastama valitsejate - filosoofide seisus, kes on vähearvuline, haritud, tark ja vooruslik. Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised
1. tööd tuleb teaduslikult uurida, leida parem meetod tööga toimetulemiseks 2. töötaja oskused ja võimed peavad vastama tööle 3. töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, et rakendada teaduslikke juhtimispõhimõtteid 4. töötajaid tuleb innustada ise tööd planeerida, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust. Bürokraatia koolkond (Max Weber 1966) Organisatsioon peaks töötama nagu õlitatud masinavärk. Selleks on vaja: 1. selge tööjaotus 2. selge hierarhia 3. formaalsed reeglid ja protseduurid 4. reeglite sõltumatus töötajast 5. tulemuste aluseledutamine Administratiivse juhtimise koolkond (Henry Fayol 1970) 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: 1. tööjaotuspõhimõte kõrge spetsialiseerumine 2. võimupõhimõte jaotada õigused inimest vahel nii täpselt kui võimalik 3. reeglite jälgimise kohustus 4. käskude ühtsus igal alluval ainult üks ülemus 5
.. 800 miljonit aastat. Selle aja jooksul kujunesid välja eukarüootsete organismide peamised rühmad: taimed, loomad ja seened. Milliseid eeliseid andis organismidele eukarüootne ehitustüüp Eukarüootne organismitüüp võimaldas kõige muu hulgas ka hulkraksuse tekke umbes 700 ... 900 miljonit aastat tagasi. Hulkraksuse kujunemise tähtsus: · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks. · Kujunes organismisisene tööjaotus · Hulkraksus tagas ka väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivama sisekeskkonna. · Koos kudede eristumisega arenesid hulkraksetel organismidel nende terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe- ja hormonaalsüsteem · Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. · Hulkraksus kujunes välja nii taime-, looma- kui ka seeneriigis.
orgaaniliste ainete kompleksideni. Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest elusorganismidest inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. 3. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees? Hulkraksus võimaldab kujuneda uutel organismitüüpidel ja rakkude eristumise kudedeks, mis tagab organismi regulatsioonisüsteemid (vereringe ja närvisüsteem). Lisaks on organismisisene tööjaotus, väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivam sisekeskkond. 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse, vali õige! a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. 5. a) Esimesed fotosünteesijad vees olid tsüanobakterid ja vetikad b) esimesed hulkraksed loomad vees, kelle esindajad elavad ka tänapäeval olid käsnad. 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes
hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas. Arvestades emotsionaalse faktori osaga visuaalse informatsiooni analüüsimisel on aga mõistetav tõsiasi, et inimesed kalduvad üht ja sama olukorda nägema ning mõistma väga erinevalt. Suuraju parema ja vasaku poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub neid ühendavate juhteteede (komissuraalkiudude) kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkeradevaheline tööjaotus on aga selline, et vasak neist võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parema poolkera seevastu tegeleb valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel inimestest paiknevad näiteks kõnega seotud olulisimad keskused vasakus poolkeras, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist
s Väiksemas grupis on idiviidi osa kasu jagamisel suurem. Vähemused saavad aga ühiskondlikke protsesse rohkem mõjutada kui enamused. Olson: Mida suurem on jaotuskanali koondumine, seda aeglasem on majanduskasv, vähendades uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside paremat kasutamist. o Bürokraatia · Võimaldab väikesel grupil sptsialistidel juhtida suuri struktuure - nii on võimalik kiiresti tegutseda (sõjavägi). Valitseb selge tööjaotus. Igal ametikohal kehtivad ametinõuded. Kogu tegevus dokumnteeritakse. Ametikohad on korraldatud hierarhiliselt. Bürokraatia iseeneslik paisumine (kõik tunnevad end ülekorrmatuna). Bürokraatlik süsteem muutub nii ebaefektiivseks, et tekivad heaolukaod. Kui avalike hüviste tootmine pasuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks. Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks. o Läbirääkimised
Tähtsamad esindajad: Taylor,Gantt, Gilberth,Fayol,Mooney,Emmerson. 16. Mehaanilise organisatsiooni omadused. Iseloomustab kõrge komplekssus,formaliseeritus,tsentraliseeritus.Täidavad rutiinseid ülesandeid,toetuvad olulisel määral progammeeritud käitumisele ning on suhteliselt aeglased regeerimaks tundmatutele olukordadele.Tihti nimetatakse lihtsalt ,,Bürokraatiateks ,, 17. Henry Fayoli juhtimisprintsiibid. 1) Tööjaotus ; 2) Õiguste ja vastutuste tasakaal ; 3) Distipliin ; 4) Käsutamise ühtsus ; 5) Tegutsemisühtsus; 6) Isiklike huvide allutamine üldistele; 7) Õiglane tasu; 8) Tsentraliseerimine ; 9) Alluvusahel ; 10) Õiglus ; 11)Kord ; 12) Personali stabiilsus; 13) Algatusvõime; 14) Ühtekuuluvus. 18. Juhtimismudelite üldistustaseme gradatsioon Paradigma,Koolkond,Kontseptsioon,Metoodika,Meetod 19. Alluvusjada? Alluvusjada on ettevõtte juhist kuni lihttööliseni kulgev mitme ülemus-
integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Keskkonnaga toimetuleku 5 etappi:Schein 1)Missiooni ja strateegia loomine. Seisneb olemasolu õigustuses ja eluülesande leidmises. 2)Missioonist johtuvatest eesmärkidest ühise arusaama kujundamine.Tähtis on, et kõik neist ühtemoodi aru saaksid. 3) Vahenditest arusaamine, milles kajastub, kuidas soovitud eesmärkideni jõutakse. Organisatsiooni seisukohalt on vahenditeks struktuur, tööjaotus, tasude jaotus ja võimusuhted. 4)Hindamine ja üldiselt aktsepteeritav arusaam tegevuse tulemuste vastavusest eesmärkidele. Kui org. Liikmed mõistavad neid ühtemoodi, siis teatakse, milliseid tegevusi peetakse edukaks või ebaedukaks ning kuidas selle üle otsustatakse. 5) Korrektuur, mis tugineb org. Liikmete tunnetatud vajadustele muuta neid tegevusi, mis takistavad eesmärkideni jõudmist. Siin avalduvad need tegevusvormid, mis käivituvad nt siis, kui mõni tuude
Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ning ministrite suvast sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud, kuna selle ilmsikstulek ja piisav tõestamine kutsub reeglina esile ministri sunnitud ja viivitamatu tagasiastumise. Nimetatud reeglite järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon. Rootsi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus sarnaneb nimetatud jaotusega Eestis: keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad valitava kommuuni- ehk vallavolikogu kompetentsi. 2. Rootis peamised majandusnäitajad Rootsi praeguse paremtsentristliku valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat iseloomustab
· Esimene, kes pihtis oma armastusest · Itaalias vabanes kunst kõige varem autobiograafilises luuleraamatus keskaegseist kammitsaist - tärkas huvi · Esimene eurooplane, kes julges keskaja looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. järel filosoofilis-religioosset teemat Mis toimus selle ajal? käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles · Lagunes naturaalmajandus, laienes · Asus lõpuks elama Ravennasse tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, · Kirjutab "Jumaliku komöödia" viimase tekkisid esimesed manufaktuurid, avastati osa Ameerika (1492) · Teostab läbirääkimisi Veneetsia ja · Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Ravenna vahel Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze · Sureb malaariasse · Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult
ühtmoodi. Samuti ei saa väita, et spordiorganisatsiooni peab või võib majandada nagu ettevõtet. Igal organisatsioonil on olemas võimalus töötada niimoodi, nagu liikmed soovivad. Loomulikult peavad kõik, kes ühenduse liikmeskonda kuuluvad, võtma arvesse oma spordiorganisatsiooni sisemisi eeldusi ja väliskeskkonna tingimusi. Ühendusel peab olema oma põhikiri, üldkoosolek, juhatus ja president, asjalik tööjaotus juhatuse liikmete vahel, oma kindlad üritused, sündmused ja palju muud, mis huvitaksid ühenduse liikmeid. Et üles ehitada ühendus töötava organisatsioonina, oleks kõigepealt vaja leida vastused mitmele küsimusele: Mida tahavad liikmed? · Kuidas ühendust juhitakse? 3 · Kuidas on organiseeritud ühendusesisene suhtlemine ja infolevik? · Milliseid administratiivseid töövõtteid vajatakse oma sporditegevuse toetamiseks?
Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga. Valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel oli tähtis roll julgeolekuorganitel, kes olid n-ö poliitilise võimu kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Nende vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga. 1954. aastal moodustati Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB), mis andis märku mõjuvõimu vähenemisest. KGB oli just kui ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks, et vajadusel nõukogude vastased ettevõtmised summutada, lisaks ka välisluure, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jpm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
