Kuidas kaitseb töölepinguseadus töötaja õigusi? Kuna eelnevatel aastatel selgusid töölepinguseaduses puudused.Neid püüti küll üksikute paragrahvide muutmistega parndada.Olime olukorras,kus kehtiv õigus ei kaitse tööandja ega töötajat.Juunis 2008 kiitis valitsus heaks uue töölepingu seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogule,kes kinnitas selle 2008.aasta detsembris ning see jõustus 1.juuli 2009.Uue töölepingu seaduse alternatiiviks oli kehtiva töölepinguseaduse ja palgaseaduse ning töö-ja puhkeaja seaduse muutumine.Mis on tööleping?See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,mille kohaselt töötaja
palgatingimustest 8) Õigus puhkusele 9) Tootja suhtes soodsama sätte koheldamine põhimõtte Tööõiguse allikad: · Tahvusvaheline tööorganisatsioon konvesioonid · Eestivabariigi põhisedus · Seadused( Palgaseadus 1994, töö ja puhkuse seadus, eesti vabariigi puhkuse seadus;Eesti Vabariigi Töölepinguseadus võeti vastu 1992) · Kollektiiv lepin jne Töölepingu mõiste: Töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille aluse töötaja on kohustatud tegema tööandjale tööd alludes tema juhtivusele ja kontrollile ning tööandja kohustab maksma töötajale tasu. Seega võig töölepingu kohta öelda: 1) See on vahepealne kokkulepe mille poolt õigused on vastastikkused 2) Töötaja kohustub tegemea kokkulepitud tööt teatud keerukuse astmes 3) Töötaja allutab end tööandja juhtimisele ja kontrollile 4) See on tasuline leping
· Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid · Kollektiivlepingud 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale? · 7-12-aastane kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse töö · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd vabariigi poolt kinnitatud nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja? Tööandja võib olla: juriidiline isik või 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus? Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud. 6. Mis on tööleping? Millist osa etendab ta töösuhtes?
kõrgemad ametikohad ja pikaajalised töötajad vastavalt tööstaažile ja keskmisele töötasule. Hüvitise arvutamine käib sarnaselt Eestile: esimese 3 kuu jooksul saab 75% töötaja keskmisest palgast, järgmised 4 kuud saab 50% keskmisest palgast ja edasi 45%. Esmaskordsed töötud ja pikaajalisd töötud(üle 12 kuu) saavad hüvitise miinimummäära ulatuses. (Размер… 2015) Töösuhted on Venemaal reguleeritud kollektiivsete töölepingutega. Lepingus on kajastatud tööandja ja töövõtja andmed, kohustused ja tasud. Töölepingu võib tööandja lõpetada igal ajal vastvalt ilmnenud vajadustele või töötaja poolt rikitud punktidele. Venemaa on endiselt kasutusel ka tööraamatud, kuhu tehakse sissekandeid töökogemuste kohta. Riigieelarvesse laekuvad maksud pole suuresti erinevad teiste riikidega võrreldes. Peaksime arvesse võtma Venemaa kui riigi võimekust ja suurust, kõikide maksude
Töölepingu peatumise aega ei arvestata ühekuuse perioodi hulka v.a. puhkepäevade ja riiklike pühadeaeg. Tööandjal jääb töötaja üleastumise põhjuste väljaselgitamiseks kindlasti üks kuu. Tööandja peab arvestama distsiplinaarkaristuse määramisel Peab arvestama üleastumise raskust Toimepanemise raskust Töötaja varasemat töös s.t. töötaja üldist suhtumist oma tööülesannetesse TDSV pg 8 Tööandja pole kohustatud järgima karistuste järjekorda, st ta võib määrata kohe kõige raskema karistuse kui tegu on seda väärt. Pg 103 alusev võib töölepingu lõpetada jämade rikkumise eest Jäme töökohustuste rikkumine – töölt omavoliline lahkumine, kui töö ülesanded on niisuguse iseloomuga et tööohutuse seisukohalt on eemalviibimine ohtlik. Või kui eemalolek võis tekitada arvestuslikku majandusliku kahju.
töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud; 6) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja; 7) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 8) viima töötaja nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt töötingimusi;
selle eest tasu. Töölepingu vorm- Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 17) Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?- Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 18) Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?- Katseaeg – tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö
haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on
]__ , ___[ kuupäev ] __ Käesolevaga teavitame Teid, et tööleping nr ___[ töölepingu number ] __ (sealhulgas selle muudatused, parandused ja täiendused), mis on sõlmitud ___[ kuupäev ] __ ___[ tööandja nimi ] __ ja Teie___[ töötaja nimi ] __ ,___[ töötaja isikukood ] __, vahel, öeldakse üles alates ___[
Tööaasta algab päevast, mis töötaja tööel asus ja lõppeb 12 kuud hiljem. Siin tuleb silmaspidada, et tööajaarvestus muutub, kui selle aja sees on perioode, mis selle aja sisse ei kuulu, nt töötaja soovil palgata puhkus. Puh§4, lõige 1 kohaselt arvatakse tööasta hulka: Tegelikult töötatud aeg Aeg, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu Puhkuse, va lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg Tööandja ettepanekul antud osaliselt tasutava puhkuse aeg Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise või teisele tööle üleviimisetõttu töölt sunnitud puudumise aeg, kui töötaja on tööle ennistatud Muu aeg, mil töötaja seaduse, kollektiiv või töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. Kui töötaja ei ole tervet tööaastat töötanud, siis antakse talle puhkus selle saamise
VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
asukohta. Teenistuslähetuseks loetakse avaliku teenistuja suunamist ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamine välisriiki loetakse välislähetuseks. Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle lähetuse liigi puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Reguleeritud on vaid kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimusi ning selleks vajalikku tõendamist ja aruandlust. Kõik muu lähetustega seonduv lahendatakse poolte kokkuleppel. Lähetus Lähetada saab: töötajat (töölähetus). avalikku teenistujat (teenistuslähetus). juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liiget (ametilähetus). loovisikut (loovisiku lähetus)
töökeskkonna nõukogu, mis on nende igapäevased ülesanded. Mida peab tegema, et saada töökeskkonna volinikuks, spetsialistiks ja kuidas saada töökeskkonna nõukogusse. Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu 1. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama
suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse pg 4, lg 1 Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus. 115) Pg 53 lg 3 ütleb, et eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäev ja pühapäev. Vastavalt TLS pg 28, lg 2, punkt 4 peab tööandja tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Järelikult peab tööandja puhkeaja muutmiseks saavutama töötajatega kokkuleppe. (Kui see on vale, siis pg 47, lg 4 - Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud) Vajadus töötada ka nädalavahetustel on näiteks politseinikel, tuletõrjujatel jne. 119) Vastavalt TLS pg43, lg 4 , punkt 3-
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Ülalpidamiskohustus ja tööandja lubab puhata ainult ühenädala korraga Ainetöö õppeaines ,,Õiguse üldalused ja tööõigus" Juhendaja õpetaja Väimela 2011 SISSEJUHATUS Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal Eestis 15 825 last, mis on viimaste aastate suurim sündide arv. Samas on Eestis majandusliku toimetulekuga raskusi just paljulapselistel peredel ning üksikvanematel. Probleem on ühiskonnas järjest rohkem
2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid kaitsevahendeid 4) spordivarustust 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid 6) enesekaise- ja tõrjevahendeid 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. 2.3 Kes maksab ettevõttesse soetatud isikukaitsevahendite eest? Tööandja 2.4 Kes kannab isikukaitsevahendite hoolduse ja puhastusega seonduvad kulud? Tööandja 2.5 Millised on tööandja kohustused seoses isikukaitsevahenditega? 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks
2. Tööõigusliku probleemi analüüs Andres asus tööle puusepana 01.06.2009a.Töö tegemise kohaks oli Türi linn.Kohal olles,aga selgus,et tööandjal polegi eriti tööd pakkuda.Kaks päeva ta sai teha tööd ning pidi see tõttu tagasi koju sõitma. Tööandja helistas pärast jaanipäeva ja kutsus ta tagasi tööle.Seegi kord ei läinud paremini- jälle sai ainult paar päeva tööd teha. Tuli jälle tagasi koju sõita. Peale selle enam tööandja telefonile ei vastand. Andres ei teadnud kaua võib selline asi kestab ja esitas omal soovil juuli algul ise lahkumis avalduse. Töölepingu lõpemise päeval ei masknud tööandja välja lõpparvet. Andres esitas nõude töövaidluskomisjonile.Soovides saada juuni- ja juulikuu töötasu ja puhkusekompensatsiooni. Tööandja aksepteeris töösuhtetekkimist,kuid väitis, et Andres käis tööl vaid mõned päevad ja siis kadus ei tea kuhu. Seetõttu ei saanud ka töölepingut lõpetada
ARVUTIKASUTAJA TERVISERISKID Arvutitöötaja terviseriskid Töötaja ja tööandja õigused-kohustused Ülepinge Sundasendid Tööstress Ergonoomika Terviseriskid Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast Sundasend: kaela-ja seljalihaste ülepinge
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks
Töölepingu seaduse olulisemad kokkulepped, mis saavutati KUUPÄEV: 24. aprill 2008 Töösuhte alustamine · Tähtajalise töölepingu sõlmimise alus on töö ajutine iseloom, määratlus tänasega võrreldes veidi laiem. · Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja saabumiseni, tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule. Töötaja varaline vastutus · Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest; · Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tööleping Töövõtuleping Oluline on tööprotsess On suunatud valmistööle tellimuse korras tehtud asja või eseme saamisele Töö tegemist korraldab tööandja Töövõtja korraldab oma tegevust ise Töötaja täidab kohustusi isiklikult Töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega: 1. Kes korraldab ja juhib tööprotsessi? 2. Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? 3. Kellele kuuluvad töövahendid? 4. Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? 5. Kes saab tulu või kasumi? 6. Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu? 7
mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või valdkonna töötajatele. Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks. Kollektiivlepingu tingimused võivad käsitleda laiemas mõistes töötingimuste ja töötervishoiu ning tööohutusküsimuste kõrval ka erinevaid toetusi ja sotsiaalteenuseid. Töölepingu sõlmisel peab tööandja töölepingu kohaselt esitama töölepingu kirjalikus dokumendis viite kollektiivlepingule. Töötajate töökohustuste ring on piiratav ka kollektiivlepinguga.Töölepingu kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Ka seaduse , mis sätestab igapäevaseks kohustuslikuks puhkeajaks 11 järjestikust tundi ja lubab seega 24-tunnises ajavahemikus töötada maksimaalselt 13-tunnise tööpäevaga, lubab
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
ning hinnangutest. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Üldkoosolekul on õigus valida töötajate usaldusisik, kui sellel osalevad vähemalt pooled töötajad. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see tähendab, et avalikult hääletada ei või. Usaldusisiku kandidaate on õigus esitada kõikidel töötajatel ja tööandja juures tegutsevatel ametiühingutel. Peale usaldusisiku valimist on töötajate üldkoosolek kohustatud viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjat teavitama usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestvusest. Usaldusisiku peamised õigused on: 1. Tutvuda takistamatult töötingimustega - see hõlmab nii töökeskkonda kui ka töökorraldust. 2. Saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja konsulteerida selle teabe
kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja arbitraazikohus, tallinna börsi vahekohus Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus (kui ei nõustu enda suhtes tehtud kindlustusandja otsusega, pole kohustuslik), töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui ka tööandja saavad pöörduda ilma riigilõivu maksmata kõigi töösuhetest tuelnevate vaidluste lahendamiseks, rahalised nõuded kuni 10 000euri), tarbijakaebuste komisjon (tarbija ja kaupleja vahelised vaidlused, kui kokkulepet ei saavutatud jasumma üle 20euri, ei lahendata vaidlust kui kahjunõue tuleb surmajuhtumist, kehavigastusest, tervisekahjustusest või on vaidlus seotud tervishoiu, õigusabi, kinnisasja ja ehitise
Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama neid isikukaitsevahenditega (ib). Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega ka teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 4 · kohe teatama tööandjale või tema esindajale töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist
põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks määratud kutsehaigestumise uurija: 1) kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõude nõuetekohast rakendamist, sealhulgas tutvub töötajale korraldatud tervisekontrolle kajastavate dokumentidega, töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega, töösuhet või töökorraldust tõendavate dokumentidega ning vajaduse korral teeb dokumentidest väljavõtteid ja koopiaid; 2) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta; 3) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud;
sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik. Töökeskkonnavoliniku põhikohustus on regulaarselt jälgida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, eeskirjade ja juhendite täitmist nii tööandja kui ka töötajate poolt ning osaleda vajaduse korral kontrollimistes ja õnnetusjuhtumite põhjuste selgitamises. Töökeskkonnavolinik valitakse töötajate üldkoosolekul ning tööandja teeb valitud töökeskkonnavoliniku nimed ja ametid teatavaks Tööinspektsiooni kohalikule asutusele valimistest arvates kümne päeva jooksul. 2. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA PÕHIKOHUSTUSED. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult
a 5. Tutvusta tulemusi töötajatele, teatud aja jarel korda riskianalüüsi. 1 kord 10ne või 5e aasta jooksul. TERVISEKONTROLL TÖÖKESKKOND Tervisekontrolle on mitmesuguseid. 1. Autojuhi lubade taotlemisel, 2. Relvaloa taotlemisel Tervisetõend – nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, annab välja perearst, selle peavad hankima pedegoogid, toiduainete käitökemisel vajalik, röntgeni võib kinni maksta tööandja, kuid ei pea seda tegema. Tõendi väljastamis tasu ei maksta kinni, tõend kestab 2 aastat, Tööga seotud tervisekontroll, mille viib läbi töötervishoiu arst. Tervisekontrolli saatmise alusekson TTOS või muud õigusaktid ja riskianalüüsid. Öötöötajad, kuvariga töötajad 50% ja rohkem tööajast. Tervisekontroll on töötajatele kohustuslik kui ta sinna saadetakse. Kui arst on töötajate nimekirja kätte saanud peaks ta tulema vaatama töökohti.
Mida ,,mustalt" töötamise all mõista? Kuhu pöörduda või mida saab ette võtta inimene, kes on ,,mustalt" tööle läinud ega saa oma palka kätte? Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega tuleb saamata jäänud töötasuga töötajal pöörduda asukoha järgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse, kus esmalt tuleks nõuda pooltevahelise töösuhte olemasolu tunnistamist. Et väidetav tööandja ei teeks suuri silmi ega kuulutaks, et näeb töötajat esimest korda, tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas oma tegelikku töötamist tõendada. Kuid vaidlus võib tekkida ka tasu suuruse üle: töötaja kinnitab üht, tööandja aga soostub ainult alamtasu tunnistama. Kokkulepitud töötasu nõudes tuleb lähtuda sättest, et kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada (puudub kirjalik dokument),
Et töötaja saab sisuliselt puhata kesk suve, millal aga heaks arvab? – kuidas pahasele tööandjale vastate, mida soovite? § 62. Lapsehoolduspuhkus (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3. Mis juhtub siis, kui tööandja jätab I kvartali jooksul töötajatele puhkuste ajakava teatavaks tegemata? ڤtöötaja jääb sel aastal puhkusest ilma ڤtöötaja võib puhkusele minna päevapealt vabalt valitud ajal ڤtöötaja võib puhata vabalt valitud ajal, teatades sellest ette 14 kal.päeva ڤtöötaja saab hüvituseks 7 kalendripäeva lisapuhkust 4. Varem oli seaduses, et puhkusetasu viivitamisega sai töötaja nõuda puhkuse pikendamist viivitatud päevade võrra
loovisikut, spordilähetuse puhul: sportlast, treenerit ja kohtunikku. Lähetusse ei tohi saata: Füüsilisest isikust ettevõtjat, teise isiku töötajat (nt. Emaettevõtja töötaja), isikut kes ei ole valitud juhtimis- ega kontrollorgani liikmeks (nt. Aktsionär, osanik, MTÜ liige) Töölähetus töölepingu seaduse alusel Töötajat võib lähetada tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta kui tööandja leiab selle vajalikuna olevat. Kuid seal kehtivad omad piirangud: töötajat kes kasvatab alla kolmeaastast, puudega last või on rase, võib töölähetusse saata ainult töötaja nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolekul. Töölähetuse kestvus on maksimum 30 järjestikust kalendripäeva kui tööandja ja töötaja pole teisiti kokku leppinud. Kulude ja kahju hüvitamine:
KORDAMINE II Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83) Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
.................... 7 32. Mis vahe on volitusel ja volikirjal........................................................................................................... 7 33. Juriidilise isiku lõpetamine...................................................................................................................... 7 34. Töölepingu mõiste................................................................................................................................... 7 35. Töötaja ja tööandja .................................................................................................................................. 8 36. Kuidas vaidluse korral eristada töölepingut ja muud tsiviilõiguslikku lepingut ..................................... 8 37. Töölepingu kohustuslikud tingimused .................................................................................................... 8 38. Millistel juhtudel võib töölepingu sõlmida määratud ajaks ............................
toitjakaotuspensioni või rahvapensioni) saaja olnud kogu kvartali jooksul, ei pea ta sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma. Kui FIE alustab või lõpetab ettevõtluse kvartali jooksul, maksab ta avansilisi makseid nende kuude eest, mil ta on FIEks registreeritud. Kui FIE alustab ettevõtlust enne 15. kuupäeva, loetakse see täiskuuks. Kui FIE lõpetab ettevõtluse pärast 15. kuupäeva , loetakse see täiskuuks. Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik, linn või vald ning kui see summa on vähemalt 275,24 kvartalis, siis ei pea FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma. Kui tööandja, riik, linn või vald maksab FIE eest kvartalis sotsiaalmaksu vähem kui 275,24 , siis peab FIE ise puudujääva osa tasuma. Näide: FIE teatas äriregistri pidajale oma ettevõtluse lõpetamisest 7. juunil. Registripidaja tegi äriregistrisse lõpetamiskande 7. juunil.
tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul väljakujunemisel seadusandlus. Erinevad eetikakoodeksid erinevates ühiskondades. Insenerieetika kui alamhulk üldisest eetikast. Insenerieetika koodeksites esinevad inseneri kohustused erinevate ühiskonnagruppide ees: · ühiskonna kompetentne, usaldusväärne, eetiline, vältima mistahes liiki kahju · tööandja aus, lojaalne, ärisaladust hoidev, informeerib huvide konfliktist, kui see võib tööandja huve kahjustada · kolleegide samad, mis tööandja ees (ka tööandja on klient) · alluvate austab nende õigusi · insenerikutse hoida elukutse prestiizhi · iseenda ees õiguste ja kohustuste tasakaalus hoidmine, kohustus nõuda õigeid töötingimusi ja palka, säilitada oma kompetentsus tehnoloogia arengus
sõnastatud teisiti). Töökeskkonna spetsialist töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu Valitakse kuidas? Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti Töökeskkonnavolinik on ettevõttes määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötajate poolt valitud isik töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Kui kauaks
Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldus isik vöi töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid võrreldes töötajate usaldusisikuga, kuna ametiühingul on tegutsemiseks rohkem ressursse. Töötajate usaldusisik esindab töötajaid nii töökeskkonda kui ka töösuhteid puudutavates küsimustes. Tema võib olla ka isik, kes esindab töötajaid kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistel. Täpsustama peab, et ühe tööandja juures võib töötajaid esindada ka mitu usaldusisikut. Usaldusisiku peamine ülesanne on tööandja ja töötajate vahel niiöelda vahendajaks olemine. Tema annab tööandjale edasi kõigi töötajate arvamuse ning tööandja saab talle edastada infot, mis peab jõudma kõigi töötajateni. Töötajate usaldusisiku seadus ,mis reguleerib usaldusisiku valimise korda ning tema õigusi ja kohustusi oma ülesannete täitmisel, ei sea piire, millal usaldusisiku valimine on kohustuslik
Lisaks õeldi, et tööleping sõlmitakse kohapeal ja huvilisi on väga palju. Lisati, et hiljem ei ole võimalik enam Mihhailil tööle asuda. Minu meelest selle juhtumi puhul on kummaline see, et mees ei uurinud varemalt firma tausta, kuhu ta tööle tahtis asuda. See on Mihhailist väga mõtlematu, minna tööle võõrasse riiki ja ta isegi ei uurinud informatsiooni firma ja tööpakkuja kohta. Töölepingut küsides, anti talle ette tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe paber, mille alusel saab tööandja palgast maha arvata kõik töötaja elamiskulud ja vajadusel ka trahvid. Sõidukulude hüvitamisega lubati tegeleda hiljem. Ühiselamus kohtus Mihhail juba sõjakalt meelestatud leedukatega, kes asusid talle selgitama, millesse ta on end mässinud. Mihhailil oleks pidanud tekkima kahtlus kui tööandja lükkas kõik seletused hiljemaks. Samuti oleks pidanud tegema töölepingu enne välismaale minemist
Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui täitmine vastab neljale olulisele tingimusele. Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 16. Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima? Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi,
Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui täitmine vastab neljale olulisele tingimusele. Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 16. Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima? Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi,
töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300
(3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 18. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Leping ei pea olema kirjalik, kui tööaeg ei ületa kahte nädalat.
töökeskkonnavolinik 8. kõik eelnimetatud 3. Kui kaua kehtivad töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete volitused? (1) 9. 1 aasta 10. kuni 4 aastat 11. kuni järgmiste valimisteni 4. Kui pikk on töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst vaba aeg nädalas täitmaks nõukogu liikme kohustusi? (1) 12. 1 tund 13. mitte lühem kui 1 tund 14. 2 tundi 15. 4 tundi 5. Millal peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe koolitusasutuses? (1) 16. esimesel võimalusel 17. kahe kuu jooksul alates nende valimisest või määramisest 18. lähtudes töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme soovist 6. Mida peab sisaldama sissejuhatav juhendamine? (3) 19. toimuda võivate ja toimunud õnnetusjuhtumite asjaolude ja põhjuste tutvustuse
Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord Täiendav lugemisvara 1
Milliseid tervisedenduse meetmeid kasutab teie tööandja? Loetlege üles kõikvõimalikud ning arutlege, kuidas te nendega kaasa olete läinud ning kas need teile meeldivad. Ma leian, et minu töökoht on edukas. Kohustuslikud tervisekontrollid, töökeskkonna volinik, erinevad koolitused, hüved töötajatele- sportimisvõimalused, ujumine, jalgpallivõistlused töötajate vahel, töö- ja puhkeaja jaotus, massöör iga teatud aja tagant tasuta töökohas, gripivaktsiin tööandja poolt. Laevatöös, kus on kokkupuude väga paljude inimestega ning töötajad on nö väikeses ruumis koos, on tähtis jälgida hügieeninõudeid vältimaks haigustekitajate levikut. Proovin olla tervislikum ning piisavalt spordiga tegeleda. Tööandja on omaltpoolt teinud piisavalt selleks, et see oleks võimalik. Millised muud tervisedenduse meetmed meeldiksid teile teie ettevõttes? Tehke plaan vähemalt kolme erineva tervisedenduse idee rakendamiseks teie ettevõttes.
autoriõigus rahvusvaheline õigus · Äriõigus reguleerib juriidiliste isikute tegutsemist(tekkimine, muutmine, lõpetamine) · Tööõigus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid(töösuhte alustamine, muutmine, lõpetamine, töö tasustamine, puhkus, töö ja puhkeaeg). Menetlusõigusnormid ei reguleeri vahetult ühiskondlikke suhteid, vaid sätestavad materiaalsuhetes tekkinud vaidluste lahendamise korra: · Tsiviilmenetlusõigus on kõik eraõiguslikud vaidlused(kohtutegevuse korraldamine, protsessi osalised tõendid,
jooksul. Kuna tööiseloomust tulenevalt on Mart sunnitud tegema mõnikord ületunde, on sellega mindud vastuollu TL seaduse § 44 lg 2 , kus on öeldud, et ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Mart on rahul sellise töökorraldusega, sest ta saab selle eest korralikku palka. Kuna Mart ise veel ei vastuta täiel määral oma tegude eest, ei hooma ta ka nende tõsidust. Minu arvates on siin tegu jämeda seaduserikkumisega tööandja poolt. Mina tööandjana kindlasti sellist töölepingut ei sõlmiks. B. Kuna Mari on ametlikult tööl peab ta saama vähemalt minimum palga mis on seaduse järgi 320 eurot § 29 (5). Samas on suur rikkumine see, et Mari töötab 16 tundi päevas, 4 päeva nädalas, seaduse järgi töötaja ei tohi töötada nädalas keskmiselt rohkem kui 48 tundi , täiendava ületunnitöö tegemisel ei tohi töötaja nädalas keskmiselt töötada rohkem kui 52 tundi 4-kuulise arvestusperioodi jooksul
Aga kui töötaja on nõus sellega siis peab paberi peal selle kokku leppima .Kuna suu sõnaline leping pole mitte mingi leping. Töötaja peab alluma tööandjale.Ei tohi talle vastu vaielda ja olema taga ühel meelel .et ei tekiks lahk arvamusi. Töötaja kohustused 1) peab tegema kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
