TÖÖANDJAPOOLNE TÖÖVÕIMETUSHÜVITIS *Tööandja kohustus maksta töötajale algabValige üks: a. 4. päevast Õige b. 2. Päevas c. 8. Päevast d. 9. Päevast *Mitme kalendripäeva eest on tööandjal kohustus tööandjale töövõimetushüvitist maksta? Valige üks: a. 5 kalendripäeva eest Õige b. kogu haiguse perioodi eest maksab haigekassa c. 8 päeva eest d. kogu haiguse perioodi eest maksab tööandja e. ühe nädala eest *Kutsehaiguse korral makstakse töövõimetushüvitist Valige üks: a. kuni 240 päeva b. 7 päeva c. kuni 140 päeva d. kuni 182 päeva Õige *Tööandja kohustus maksta haigushüvitist piirdub Valige üks: a. 70% töötaja eesmise aasta töötasust b. 80% töötaja keskmisest töötasust c. 70% töötaja keskmisest töötasust Õige d. 100% töötaja keskmisest töötasust *Kas tööandja on kohustatud haigushüvitiselt kinni pidama tulumaksu? Valige üks: a. Jah,
Konkurentsipiirangu kokkulepe Mis on konkurentsipiirangu kokkulepe? Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kuidas peab konkurentsipiirangu kokkulepe olema vormistatud? Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Üks kuu töötuskindlustusstaazi arvestatakse ia kalendrikuu eest millal isikule makstud tasud on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. 3. Inimene ei ole viimaselt töö või teenistuskohalt lahkunud: · Enda algatusel v.a juhul kui inimene lahkub seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis või töökorraldust. Samuti on õigus saada hüvitist kui töövaidluskomisjon tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks · Kokkuleppel tööandajaga · Töö või teenistuskohustuste rikkumise , usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu Teistel töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise juhtudel (nt. Koondamise,
Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks
SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; · kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus
2 2x2=4 sõrme kaotus 3 2x3=6 nägemise halvenemine. 2 2x2=4 salmonnelloos, haigestumine 2 1x2=2 Külmetus, bronhiit 2 2x2=4 õlgade ja kaela kangus 1 1x3=3 põletikud 1 1x2=2 Ohu vähendamine Kes on vastutav? Maskid, kindad Kokk, tööandja Põrand kuivatada ega märjaks teha Töötaja, kokk Ohutud töövõtted, pajalapid Kokk, tööandja Ohutud ja õiged töövõtted, koolitus Kokk, tööandja Remontida Elektrik Õieti tõsta või lasta teistel tõsta Tööandja, kokk Haiguslehele Kokk, tööandja Ventilatsioon parandada Tööandja, elektrik
(4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele? Kas tööõigus peab jääma
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi
1)Välisriigis töötamise kestvus 2)Palga maksmise vääring 3)Välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused 4)Töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipõõrdumise tingimused (4)Töölepingu teingimusteks võivad olla ka kokkulepped muudes küsimustes. [RT 1 2004,37,256 – joust. 1.05.2004] Loengu teema edasi Täiendav tingimuse hulka kuulub katse aja rakendamine. Nende hulka kuulub töötaja kohustsus hoida tööandja äri ja tootmis saladust ning mitte osutada konkurentsi st. Mitte töötada tööandja loata konkurendi juures. Oluline: see et sellise kohustus kõrval peab olema ka sisekorra eeskirjade hulgas peab olaema näidataud tööandja poolt, keda peetakse konkurendiks st töötaja peab täpselt teadma millest ei tohi rääkida ja kelle juurde ei tohi tööle minna. Veel tuleb täpselt kirja panna mida mõistyetakse äri saladuse all antud tööandja juures
teovõimega isik, kes kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades vastu töötasu ja head töötingimused. Üldiselt võivad töötajaks olla 18 aastaseks saanud isikud. Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 aastaseks saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek. 13-15 aastased alaealised võivad tööd teha, kui on allkirjastatud nii vanema või hooldaja kirjalik nõusolek kui ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealiste puhul on veidi rangem kord ning jälgima peab, et töötamine ei ohusta tervist, kõlblust, hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud seaduse või kollektiivlepinguga. Mõnedel töökohtadel kasutatakse ka kõrgendatud vanusemäära, näiteks presidendi vanusemäär on 40 aastat. (1, 5) 2. KES ON TÖÖANDJA? Tööandja on teovõimeline füüsiline või juriidiline isik (organisatsioon), kes astub töötajaga töösuhtesse
Tööõigus hakkas arenema 19. sajandi lõpus. (Eestis baseerus tsiviilõiguslikul teenistuslepingul, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine, mis oli olemas ka Balti eraseaduses.) Tööõiguse valdkonnad – 1) kollektiivne tööõigus – individuaalse tööõiguse alus on poolte sõlmitud tööleping; 2) individuaalne tööõigus – selle aluseks on töötajate esindusorganisatsiooni sõlmitud kollektiivleping. Töölepingu tunnused - 1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu; 2) kohustub tööandjale kokku lepitud tööd tegema isiklikult; 3) töötaja - füüsiline isik; 4) tähtajaline või tähtajatu; 5) orienteerutakse protsessile; 6) töötaja tööandjaga alluvussuhtes: kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 7) tööandja määrab, millal ja kuidas ; 8) töö tehakse tasu eest - tasuline; 9) tingimused lepingus ja seaduses Klassikaline töösuhe (tüüpiline) - üks töökoht,tähtajatu tööleping,täistööaeg.
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööandja maksaks majutuskulud ettemaksuna. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal õigus lähetusest keelduda. Päevaraha
Konkurentsi osutamise keeld ja selle rakendamise töösuhtes Konkurentsipiirangu kokkuleppega võib piirata töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse. Konkurentsipiirangu eesmärk on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mille kasutamine konkurendi huvides võib tööandjale kahju kaasa tuua (tootmis- ja ärisaladus) Konkurentsipiirangu kokkulepet ei saa tööandja sõlmida iga töötajaga. Töötajal, kellega
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
................ ja Anett Sõlg, isikukoodiga 47806256014, elukohaga Kauge tn 36-57, Viljandi mk, 71002 (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu, (edaspidi nimetatud LEPING) alljärgnevatel tingimustel: 1. Tööle asumise aeg, töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja asub tööle 02. mai 2006. a. Tööleping sõlmitakse määramata ajaks. 1.2.Töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud. Katseaja viimane kuupäev on 02.09.2006a. 1.3. Pidevat tööstaazhi Tööandja juures arvutatakse alates 02. mai 2006. a. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle kunstniku ametikohale. 2.2. Töötaja töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis, mis töölepingu lisa nr. 1. 2.3. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult peakunstnik. 2.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega Töötaja tõendab, et ta on andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on Tööandja poolt nõutavad Lepingu punktis 2.1 nimetatud ametikohal töötamiseks. 3
Iseseisev töö praktikumiks ettevalmistumine, Arutelu järgmisel sessil / Aine arvestuse komponent Vastustele selgitused / viited juurde (ka viide allikale, mida kasutate) 1.Kas riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse ka osalise tööajaga töötajal? JAH ___ EI ___. Miks? JAH. Pühade-eelse tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus, mis ei sõltu töötaja töölepingujärgsest töökoormusest, kuid sõltub töötaja tööajakorraldusest: kas ta peaks pühale vahetult eelneval tööpäeval tööl olema või mitte. Näiteks tavapäraselt 4-tunnise tööpäevaga töötamisel tuleb vahetult pühale eelnevat vahetust ikka lühendada 3 tunni võrra. Kui aga tavaliselt on tööpäev ainult 2-tunnine, siis töötaja sel päeval tööle ei tule ning tema kuu tööajanorm väheneb 2 tunni võrra (http://tooelu
kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. töölepingu kirjalikus dokumendis peab töötasu kohta olema märgitud: töö eest makstav tasu, sh majandustulemustelt makstav tasu; tehingutelt makstav tasu; töötasu arvutamise viis; töötasu maksmise kord töötasu sissenõutavaks muutumise aeg; tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Töötasule kehtivad reeglid: töötasu makstakse alati rahas; töötasu vormistatakse alati brutosummana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kindlale ajaühikule vastavast töötasu alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta ei või; töötaja on vaba otsustama, milleks ta oma töötasu kasutab tegemist on töötasu puutumatuse põhimõttega. kasutada tööandja ametiautot, ametimobiiltelefoni,
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisel ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul , kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. TÖÖTAJA TEAVITAMINE TÖÖ TINGIMUSTEST Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1. Tööandja ja töötaja nimi. 2. Isiku või registri kood. 3. Ning elu või asukoht. 4.Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 5.Tööülesannete kirjeldus 6.Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 7.Töötasu, selle arvutamise viis ,maksmise kord , palgapäev ning tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud. 8.Töö tegemise koht 9.Puhkuse kestus 10.Muud hüved , kui nendes on kokkulepitud 11
Mida pakkuda tarbijale? Kuidas tegutseda? Äriidee otsimine ja leidmine. Äriidee kindlaksmääramine. Äriidee elluviimise kontrollimine – Konkurentsivõimeline, uudne, vajalik, kasutatav, ostetav, elluviidav. 3. Nimetada 10 põhjust ettevõtlusega alustamiseks. Elatusallikas, sõltumatus, jõukus, kuulsus, eneseareng, kasulikkus, proovikivid, peremees, hobid, unistus. IV väljund - mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel 1. Nimetada tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel. Tööandja peab tagama töötajate ohutu töökeskkonna. Isegi kui ümbrus on ohtlik, tuleb tagada ohutusnõuded/vajalikud riided/vajalikud esemed. Näiteks alati peaks olema töökohas esmaabi sisaldab kott/pakk/kapp. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt ettenähtud riietust töö tegemiseks ja ka esemeid( kaitseprillid, kindad). Tööandja peab tagama töötajale tööks vajaliku
PALGA TEISENDAMINE BRUTOST NETOKS Tulumaks 21,0% (2006. aastal 23 %) Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Brutopalk 10 800 kr Tulumaksu- Töövõtja Tööandja
tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis
· Varalise vastutuse kokkulepe (alati kirjalikus vormis) NB! Isik vastutav süüst olenemata! o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga · Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades · Ülesütlemisega Töölepingu ülesütlemine: 1. Korraline Õigus töötajal igal ajal TL üles öelda Tööandjal peab olema mõjuv põhjus Mõistlik etteteatamisaeg Tähtajatu tööleping 2. Erakorraline Nii töötaja kui tööandja õigus
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
7.1tähtajatu 7.2 tähtajaline maksimaalselt 5 aastaks peab olema kirjutatud põhjus või alus 8. töötegemise koht võidakse ära märkida töölähetus 9. puhkus 10. töölepingu lõpetamise iseärasused 11. reeglid töökorraldusele või viide töösisekorraeeskirjadele tööandja hoiab töölepingut 10 a pärast selle lõpetamist töölepingu kestvus 1 tähtajatu leping(määramata ajaks) 2 tähtajaline mida võib teha max 5 aastaks peale töölepingu lõppemist võib tööandja töötajal keelata konkurendi juurde tööle minemast 1. vormistatud kirjalikult 2 kehtivus 1 aasta 3 maksab mõistliku tasu saladused peavad olema töölepingus lahti kirjeldatud töölähetus: kuni 30 järjestikkust kalendripäeva töötaja peab minema inimese nõusolekul- alaealised rasedad ja alla 3 aastase lapsega vanemad tööandja maksab majutus ja sõidukulud töö ja puhkeaeg 40 h 8 h 16-17 35 h 7h 15 a 30 h 6h 13-14 20h 6h 7-12a 15h 3h
ultraheli 350 kHz 1-3’ tõstab kartuli saagikust vibroteraapia kui profülaktika vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator vibratsioon 70 Hz 30’tõstab valgusünteesi luuüdis vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust ibratsioon 100 Hz 30’ tõstab 3x lihaskoe fermentatiivset aktiivsust lokaalne vibratsioon soodustab haavade paranemist TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Üldsätted Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemaltkahe tööandja töötajad ja üks tööandjakorraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
Õiguse alused vaheeksam vol2 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? V: Võrdse kohtlemise põhimõte on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste (etnilise kuuluvuse) rassi või nahavärvuse, nende
Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine;
territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:
Tööleping (TL) Töövõtuleping (TVL) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik Mõiste (töötaja) teisele isikule (tööandja) Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja
VARALISE VASTUTUSE LEPING Käesoleva varalise vastutuse lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud ___[ kuupäev ] __, __[ asukoht ]__ (1) ___[ Tööandja nimi ]_ _, registrikoodiga ___[ registrikood ] __/isikukoodiga ___[ isikukood ] ___, aadressiga __[
vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust määrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Üldnõuded (1) Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. (2) Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. (3) Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale. 3. Tööandja kohustused (1) Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab: 1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades §-s 5 loetletud ohutegureid;
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999
ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte otsustada, kas soovitakse ÜTT-ga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. ÜTT on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Nt kui on KL osalises tööajas 4h päevas, siis on töötamine 5
1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3
Töölepinguseaduse kontrolltöö 1. Tööandja sõlmis teiega töövõtulepingu. Kas teil on õigus saada puhkust? V:Puhkust pole õigust saada 1. Tööandja sõlmis teiega tähtajatu töölepingu. Kahe kuu pärast lõpetas ta päevapealt teie lepingu, väites ülesütlemisteatises, et teie katseaeg ei ole edukalt läbitud, sest teie suhtumine, hoolsus ja töödistsipliin ei vasta ootustele. Te ei mäleta, et katseajast oleks juttu olnud ning lepingust järele vaadates ei leia te sealt katseaja punkti. Küsimus: Kas tööandjal oli õigus teie leping katseajale viidates lõpetada?
Välja makstav netopalk( maksuvaba tulu (2250 kr/kuus)sissearvestatud) nimi brutopalk(kr) netopalk(kr) Palgafond(firmal)-kuu jooksul välja makstavate palkade 1)Mai 10000 8151 Brutopalk-palk,kus pole veel makse maha arvestatud. 2)Kadri 5000 4 312,00 Töötuskindlustusmaks-(tööandja) 3)Anu 9956 8 117,00 Sotsiaalmaks-on pensionikindlustuseks ja riikli 4)Kevin 15000 11 991,00 Töötuskindlustusmaks-(töötaja)-2,8% 5)Markus 7400 6 155,00 Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekul 6)Mihkel 8504 7 003,00 Netopalk-palk,kus on maksud maas 7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 ...
Koondamine töösuhetes Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Lisaks kuulub sinna alla ka see, kui tööandja lõpetab tegevuse, ehk sulgeb ettevõtte või teine variant, et tööandja on pankrotis. Ning et tööandja saaks töötajat koondada on sätestatud viis erinevat punkti, mis neid reegleid paika panevad. Esimene reegel on vägagi konkreetne ja üheselt mõistetav, nimelt võib tööandja töötaja koondada, kui kokkulepitud tingimusi pole enam võimalik täita töömahu vähenemise tõttu. Seega kui tööandjal pole enam töötajale tööd anda siis võib ta antud töötaja koondada. Aga sellisel juhul tööandja peab otsima töötajale uue töö või korraldama ümber tema töö. Kui seegi on võimatu siis tuleb tööandjal korraldada töötaja ümberõpe või muutma tema töötingimusi, juhul kui see ei põhjusta tööandjale
Mida töötaja ja tööandja silmas peaks pidama töölepingu ülesütlemisel katseajal Töölepingu lõpetamine katseajal ülesütlemise näol on sätestatud Eesti Töölepingu seaduses paragrahvis 86. Ülesütlemine katseajal on lubatud nii töötaja kui tööandja poolt. Kuigi tööandja ei tohi katseajal lepingust üles öelda põhjustel, mis on vastuolus katseaja eesmärkidega, tehakse seda ometigi päris palju. Siinkohal toon näite oma isiklikust kogemusest, mis ulatub nüüdseks juba aastate taha, kuid usun praegu, et minu tööjõudu kasutati pelgalt enese tarbeks ära. Samuti olin ma üsna noor ning ei olnud kursis oma õigustega. Nimelt alustasin tööd ühes vanalinna hostelis, olin vägagi õnnelik, et mind seal soojalt
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui
vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? Kuna töölepingus oli määratud töötamise koht ja sellel kohal töötamise aeg ning kuna IT spetsialist ei viibinud tööl lepingus määratud ajal, rikkus ta sellega enda lepingu kohustusi, aga kuna tööandja OÜ ei ole kordagi hoiatust andnud ning IT töötaja täitis kõik ülesanded ära, siis ei saa töötandja järsult töölepingu ülesöelda. TLS § 88 (3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või
usu ja mõitslikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustust loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 21 Töölepingu mõiste. Tööleping on töötaja ja tööandja kahepoole kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 22 Töölepingu vorm. Tööleping sülmitakse kirjalikult. Töölepingu andmed esitatakse kirjalikult enne tööle asumist
Töölepingu seadus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisele ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul,kui töötaja asub tegema tööd,mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Töötaja teavitamine töötingimustest Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: · Tööandja ja töötaja nimi · Isiku või registrikood · Elu või asukoht · Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg Tööülesannete kirjeldus · Ametinimetus,kui sellega kaasneb õiguslikk tagajärg · Töötasu,selle arvutamise viis,maksmise kord,palga päev ning tööandja makstavat ja kinnipeetavad maksud. · Töö tegemise koht,kus sa seda tööd teed · Puhkuse kestus
kohustus täideti kohaselt. Mittetäielik kohustus - kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (hasartmängud (v.a loa alusel korraldatavatest); kõlbeline kohustus) 16. Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima? Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle juriidiliselt korrektset töötingimused. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööandja peab esitama töötingimuste
Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus töökeskkonnaalase töö korraldamisel ettevõttes on üks ohutute ja tervislike töötingimuste tagamise põhialustest. Riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööandjatele, kes ei taga töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist, esitatakse ettekirjutused nõuetega nende rikkumiste kõrvaldamiseks. Töö kaudu osaletakse ühiskonnaelus
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
