Vabastada katsekehad indikaatorkellade alt, kaaluda ja asetada kuivatuskappi niiskuse määramiseks Arvutada iga katsekeha pundumiskiirus ja pundumise väärtus Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda Järgmise laboratoorse töö ajal kaaluda ja mõõta uuesti katsekehad, kuivatada kuivatuskapis ning arvutada tasakaaluniiskus ning niiskusdeformatsioonid Niiske puidu survetugevuse määramine Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid
Uurijal tekivad küsimused Miks on trennis raske? Palju teed trenni nädalas? Kuidas saab laps läbi oma trennikaaslastega? UURIMISTÖÖGA SAAB VASTATA SELLISTELE KÜSIMUSTELE: Miks...? Millal...? Kuidas...? Kui palju on... Kuidas on seotud...? Millega on seotud...? KUI ON LEITUD UURIMISPROBLEEM Siis tuleb püstitada eesmärk Eesmärk näitab kuhu tahab uurija uurimisega välja jõuda Uurija peab läbi mõtlema: Töö vajalikkuse Põhjendatuse Vastavuse pealkirjaga Kas inimesed lähevad sellega kaasa? JÄRGMINE ETAPP UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha UURIMISTÖÖL ON HÜPOTEES Hüpotees on uurija vastus uurimisküsimusele Hüpotees on ainult kvantitatiivsel uurimistööl Hüpoteese on 2 Võrdlushüpotees Seosehüpotees VÕRDLUSHÜPOTEES Mida saab võrrelda: Tunnuseid Rühmi Igas võrreldavas rühmas ei tohi olla
Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja
Anna Popova praktika aruanne. 26.11 Kell 11.00 jõudsin laevale Victoria, toimus ekskursioon ja tutvustati tööülesandeid. Kell 15.00 hakas töö: Paigutsain küpsiseid ja puuvilju vaagnatele, lõikasin paprikat, pakkisin toodeid lahti ja paigutasin ümber vaagnatele, pakendasin ja panin kuupäeva ja kellaaja kleepsud juurde. Väga tore ja õpetav esimene tööpäev 27.11 Kell 11.30 toimus veekindlate uste koolitus, hiljem tuli evakueerimine, kus kõik pidid häire peale kogunema Show baari ja hiljem minema tekkile, panema selga päästevesti ja ootama kapteni edasiseid ülesandeid. Sain teada, kuidas tuleb käituda kui toimuks avarii
...................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu............................................................................................................................5 1.5. Kokkuvõte........................................................................................................................5 1.6. Lisad.................................................................................................................................5 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu .........................................
PUHASTUSTEENINDAJA RÜHMATÖÖ PIRJE AULI KRISTI MÄNNISTE PUHASTUSTEENINDAJA · PUHASTUSTEENINDAJA ON INIMENE KES PEAB TEGEMA VAHET MÄÄRDUMISE JA SAASTUMISE PÕHJUSEID, PINNAKATTEMATERJALE NING OSKAMA KASUTADA ÖKONOOMSELT NING TERVIST JA KESKONNA SÄÄSTVALT PUHASTUSAINEID, TÖÖVAHENDEID, SEADMEID NING MASINAID. PUHASTUSTEENINDAJA KUTSEEKSAM · PUHASTUSTEENIDAJA KUTSEEKSAM KOOSNEB KAHEST OSAST : · 1. KIRJALIKTEST · 2.PROOVITÖÖ PROOVITÖÖLE PÄESEMISE EELDUS ON KIRJALIKU TESTI SOORITAMINE. · KIRJALIK TEST · TEST KOOSNEB 70 VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSTEST. VASTUSTE HULGAST VÕIB ÕIGEID OLLA 1 VÕI ROHKEM. TESTI SOORITAMISEKS ON AEGA KUNI 1 H. KUTSE ANDMISE KORD · IGA KUTSE KOMPETENTSUSNÕUDED ON KEHTESTATUD KUTSESTANDARDIS. KOMPETENTSUSE HINDAMISE POSITIIVSE TULEMUSENA VÄLJASTATAKSE KUTSETUNNISTUS. KUTSE TAOTLEMINE JA TÕENDAMINE, SH TAASTÕENDAMINE, ON TAOTLEJALE TA...
mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist). Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine.
ja üheselt mõistetav. 2.3 Kohustused ja õigused, dokumentatsioon, järelevalve 2.3.1 Struktuuriüksuse juht peab tagama: 5/18 1) et isikukaitsevahendit kasutataks vastavalt ohu suuruse, ohuga kokkupuute sageduse, töötamiskoha eripära ja isikukaitsevahendi omadustele valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni; 2) iga oma töötaja varustatuse, vastavalt töödele või töökohtadele või ohutusjuhendites ette nähtud nõutava(te) isikukaitsevahendi(te)ga. Struktuuriüksuse juht on kohustatud: 1) teostama oma töötajatele vajalike (vastavalt loetelule või ohutusjuhendis ette nähtud) isikukaitsevahendite valimise ja hankimise, lähtudes p. 2.2.1 nõuetest; 2) teavitama töötajaid töödest ja töökohtadest, kus on
Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes. Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine, kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje. Töökeskkond Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuvalt ehitusobjekti asukohast võib ette tulla pikemaajalisi töölähetusi,
ülesande täitmiselt teisele ümber lülituda. Arvame, et töötaja jaoks ei ole oluline olla sama hea antud küsimustes, kuid mida pädevam ta selles valdkonnas on, seda lihtsam on tal mõista ja täita personalijuhi poolt antud ülesandeid. Töötaja jaoks on tähtis antud küsimuses mõistmis ja valmidus ning ka suhtlemisoskus. 5 2. TÖÖANALÜÜS 2.1. Töö analüüsi eesmärk Töö analüüsimine on üks personalitöö valdkondi. Töö analüüsi tulemuseks on töökirjeldused ja ametinõuded. Töökirjeldused võetakse aluseks ametijuhendite koostamisel, mida sageli kasutatakse töölepingu lisana. Töö analüüsiks nimetatakse töö täpsemat määratlemist ja tundmaõppimist organisatsiooni sees ning ta seisneb nende tegevuste analüüsimises, mida töötaja iga päev teeb, ja vajalike töövahendite ning töötingimuste kirjeldamises. 2.2
kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Isobaarsel protsessil tehtud töö A = p V , kus p on rõhk ja V ruumala muut. 1 Näidisülesanne 1. Gaas sai soojushulga 100 J ja tegi tööd 140 J. Kuidas ja kui palju muutus tema siseenergia? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis Antud: näitab, et gaas saab mingi Q = 100 J soojushulga ja teeb paisumisel A = 140 J mingi hulga tööd. U = ?
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad
Töö on lahutamata osa elust Inimesed on ammustest aegadest töötanud, meie jaoks on see harjumus, et tööl peab käima. Viivi Luik on selle teemal kirjutanud arvamusartikli Postimehes. Tema poolt väljatoodud argumendid on väga huvitavad ja toon esile kõige tähtsamad. Viivi Luik oli toonud välja, et üks inimeseks olemise põhjuseid on töö. See väide on väga õige, sest inimesed on loodud töö tegemiseks. Enamik ei tea millega peale hakata, kui jäädakse tööst ilma või ei võeta tööle. Nii võib kasvada kuritegu piirkondades, sest tihedamini noortel pole millegagi tegeleda. Šveitsis taheti rakendada kodanikupalk, kuid šveitslased ei soovinud seda. Inimene peab tegema tööd, et ühiskonnale mitte koormaks olla. Enne õppima asumist on vaja mõelda seda, kas ollakse valmis töötama sellel erialal. Tööl peab töötama pühendusega, peamine eesmärk ei tohi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 3 Töö nimetus: Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga. Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 25.09.2009 Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, töö põhimõtte ja käsitlemisega. 2. Määrata RO2, O2, CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. Tööks vajalikud vahendid: 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2. Gaasipõleti. Töö käik: Mõõta gaasipõletist väljunud gaaside koostis protsentides ja seejärel arvutada liigõhutegur kasutades järgnevat valemit.
võrreldes selgroogsete tihedasti seotud väljendusoskuse loomadega arendamine, võrdlemine taimedega? Mõisted: rakk ja üldistamine, jooniste 3) Iseseisev töö: ja piltide kirjeldamine. Venni diagramm, taimede ja loomade võrdlus 2. Vetikate välisehituse 1) Arutelu: kust Loodusõpetus: Keskkond ja Õppevahendid:
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada
d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. ressursihinnast b. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse ÕIGE c. asendusressursi pakkumise elastsusest d. ressursi pakkumisest Küsimus 5 Küsimuse tekst
Vali üks: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursihinnast c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Küsimus 8 1,00 punkti 1,00-st Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kõigest ülaltoodust b. kapitali alternatiivkulust harus c. kapitali MRP -st d. kapitali pakkumise elastsusest Küsimus 9 1,00 punkti 1,00-st Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest b. on alati väiksem kui üks c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on absoluutselt elastne Küsimus 10 0,00 punkti 1,00-st Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 , siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b. 20 000 c. 5000 d. 50 000 Küsimus 11
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 11 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2.Terminal TSX T317
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide:
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide:
Tulemus: Valge sade muutus soojendades kollaseks. NH4OH lisades muutus sade oranzikaks. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid(türosiini radikaalid). Valgu lahus või sade värvub soojendamisel roosakaks või punaseks. 1. katseklaas 2. katseklaas Töö käik: Võetakse 1 ml munavalgu lahust ja Töö käik: Võetakse 1 ml zelatiini lahust ja lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendatakse. Reaktsioonisegu soojendatakse. Tulemus: Esialgu tekkis valge sade, mis Tulemus: Reaktsioonisegu oli peale soojendamisel muutus punakaks. soojendamist kollakas. Katse tulemus oli Reaktsioon andis positiivse tulemuse, ehk negatiivne- zelatiin ei sisalda türosiini.
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.10.09 Töö eesmärk: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Töö vahendid: Krüostaat Töö teoreetilised alused: Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult´e 2 seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik:
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK16 KONSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200
eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks.
6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja kohustused:
need otsused on kontrollitavad. Kuivõrd omatakse kontrolli otsuse tulemi üle. Seotud rohkem rahuloluga. Suurendab protsesside läbipaistvus, võimalus osaleda protsessides. (naistele rohkem tähtis) - Strukturaalne: protseduuri struktuur (kuidas, kes, mida) - Interpersonaalne: isikute vahelise suhtlemise õiglus. Kas otsustajad kohtlevad töötajaid õiglaselt. Protestantlik tööeetika: kirjeldab neid in, kes seavad töö elu keskmesse. Töö on kõige tähtsam. Rõhtub pühendumist pingelisele tööle. Pean vaeva nägema, pean pingutama. Töötasu pole oluline, võib edasi lükata. Konservatiivne maailmavaade. Loomingulisust ei sisalda. Kokkuhoidlik elu. Kohusetunne. Moraalsus. Millegi saavutamine on väga hea, selle teeb heaks, kui pingutad palju. Vanemate kasvatusest tulenev. 3 dimensiooni: · Austus · Ei väärtusta vaba aega puhas logelemine
omandatud teadmisi esitlustehnikatest. Diplomitöö õpiväljundid Üliõpilane: - tunneb käsitöötehnoloogia ja disaini põhimõisteid; - omab andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskusi; - tunneb uurimismeetodeid ja rakendusvaldkondi; - suudab koostada analüütilisel teemakäsitlusel põhineva spetsialiseerumisest lähtuva kirjaliku ning loov-praktilise töö valitud materjalis; - oskab töö teostamisel rakendada erialal omandatud teadmisi; - oskab kasutada sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid; - oskab kasutada esitlustehnilisi võtteid. Üldiseloomustus ja -nõuded 4. Diplomitöö koosneb: 1) loov-praktilisest tööst valitud materjalis ja sobivat tehnoloogiat kasutades, mis moodustab ühtse terviku; 2) kirjalikust osast, mis on dokumenteeriv, analüüsiv ja põhjendav kirjutis, mille
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 6 Töö pealkiri: 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 26.04.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Töö teoreetilised alused: Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid (kollased, punased, purpursed).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLE Töö nr: 3 MINE (plastne vormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1
→ Leheküljenumber) 1 . Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised). • Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm). • Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3
ohutegurid EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide ja nende väljendamise reguleerimist. Emotsioonide kohta käivaid nõudeid on mitu: nõue näidata positiivseid emotsioone, nõue näidata negatiivseid emotsioone, nõue olla sensitiivne emotsioonide suhtes kliendi emotsioone ära tunda ja nendele reageerida, nõue varjata oma loomulikke emotsioone. Emotsionaalsed nõuded on määratud töö iseloomu, samuti tegevusala tavade või ettevõtte konkreetsete nõudmiste poolt. Praktiliselt kõik tööalad, mis on seotud inimestega suhtlemisega, esitavad emotsionaalseid nõudeid. Emotsionaalseid nõudeid tööle esitatakse teenindusega seotud ettevõtetes, kus sotsiaalne suhtlemine ja positiivsete emotsioonide näitamine klientidele on oluline osa tööst. Tervishoiuteenuse osutamisel lisandub positiivsete emotsioonide näitamise kohustusele emotsioonide varjamise kohustus
Pappel) EMTA uurimis- ja kraaditööde liigid tulenevad õppekavade nõuetest ja võivad muutuda koos õppekavade muutustega. Jooksvalt täpsustatud nõuded tööde kirjutamiseks kasutatava aja ja tööde mahu kohta leiab õppekavadest ja ainekataloogist. Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema materjali ja kirjanduse piisavat tundmist.
TÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö ülesehitus (struktuur) kujuneb lõplikult kirjutamise ajal. Peatükkide ja alapeatükkide üldskeem tuleks autoril siiski varakult kavandada. See on vajalik, et materjali õigesti jaotada ja teemat loogiliselt arendada. On välja kujunenud teadusliku töö struktuur, mis oma loogilises arendatuses peegeldab probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses:
oopis teine: A = m g h , kus F = m g on raskusjõud ( g = 9,8 - raskuskiirendus). s2 Valem A = m g h ei ole midagi muut, kui potentsiaalne energia valem, e. A = E = m g h . See tähendab, et kogu kulutatav energia muutub tööks (töö tehakse energia arvelt) ning keha tõstetakse. Kuna me teame, et 1 cal = 4,2 J , siis saama leida ka, kui palju kalooriat kaotatakse keha tõstmisel. Samuti töö mõistega on seotud võimsuse mõiste (see on tehtud töö ajaühikus). Teates, kui palju aega kulutatakse keha tõstmisel, saama leida võimsuse ning määrata kõige võimsama A inimest klassis. N = , kus N - on võimsus, t - tõstmiseks kuuluv aeg t Töö käik. 1. Määrata erinevate kehade massid. Neid tuleb kaaluda. 2. Tõstke neid kehad põrandalt kuni oma õladeni. Mõõtke võimalikult täpselt tõusukõrguse. 3
R.I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis
vastaks sellele esitatud nõudmistele. See nõuab ajakasutuse planeerimist päevaks ja ka pikemateks ajaperioodideks (siia kuuluvad ka töögraafikud). Igapäevased tööülesanded tulenevad menüüst. Menüü koostamisel võetakse aluseks kasutada olevat aega ja seda tööd, mida vastava roa valmistamine eeldab. Ajakasutuse planeerimise võib jaotada järgmiselt: • Tööplaan – mida ja millal teha • Ülesande täitmise / tegevuse ajastamine • Igapäevane töö planeerimine • Töötaja ajakasutuse planeerimine • Seadmete kasutuse planeerimine Tööplaan • Tööplaan tuleneb menüüst ja töögraafikust. Eesmärgiks on tekkinud töökoormuse ühtlane jaotamine erinevate töötajate lõikes. Menüüd koostades püüeldakse selle poole, et töömahukad road jaguneksid ühtlaselt nädala erinevatele päevadele, et nii toidu valmistamiseks kui järgmise päeva ettevalmistusteks oleks aega. Harvemini sooritatavaid
TÖÖTUSKINDLUSTUS Töötuskindlustushüvitise eesmärk on tagada kindlustatule töö kaotamise korral sissetulek, mis võimaldaks tal uue töö otsimise ajal toime tulla. Hüvitise saamiseks on kolm põhitingimust. 1. Töötuna arvele võtmine. Töötuskindlustusthüvitist saavad taodelda ainult need töötud, kes on töötuna arvele võetud tööturu ameti piirkondlikus osakonnas 2. Nõutav töötuskindlustusstaaz. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik olema töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus;
töövõtja tellija töötamise võimalusest; i) austama töötaja privaatsust; j) andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta; k) mitte Tööleping | Allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööandja avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta töövahendid. Tasu vähemalt üks kord kuus. Isiklik töö. Puhkus andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva 28 kalendripäeva. Kohustus koolitada. Tööandja vastutab töötasu kohta. tööõnnetuse puhul. Kohustus maksta keskmist töötasu, kui tööandjal pole tööd anda. Konkurentsi piirang. Töö kui Töötasu. Eelduseks kokkulepe töötasus. Töötasu makstakse järjepidev protsess vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummana
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või
kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb töö vähemolulised osad (näiteks lisad) paigutada tööle lisatavale digitaalsele andmekandjale. BT kirjutatakse eesti keeles, erandiks on juhud kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine
Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise ,,koolkond"- on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid-näiteks rusikareeglid-mida tuleks täita, et edukalt juhtida. põhimõtted · töö korraldamine; · töö lihtsustamine; · töö planeerimine; · tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus. Freder ick Winslow Taylor Click to edit Master text styles Second level 20. märts, Third level Fourth level 1856.a
muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus; organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus). Seega mikrokliima tingimused töökeskkonnas peavad tagama termoreguleerimismehhanismi
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t
Elektrivoolu töö Elektrivool teeb väga mitmesuguseid töid, töö seisneb laetud osakeste ümberpaigutamises elektriväljas. Kokkuleppeliselt öeldakse, et tööd teeb elektriväli. Voolutöö , antud vooluringi osas on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
