ja inspireerivad teisi seda visiooni saavutama ja ennast pingutama. Nende väga oluliste erinevuste tõttu juhtimise ja eestvedamise vahel võib juhtuda, et tugevad liidrid on nõrgad juhid, näiteks kui vilets planeerimine põhjustab rühma liikumise vales suunas. Ka teine kombinatsioon on võimalik - keegi võib olla nõrk liider, kuid ikkagi olla märkimisväärselt efektiivne juht, eriti kui ta juhib inimesi, kellel on selge arusaamine oma tööst ja tugev sisemine tõukejõud töötamiseks. Suurepärastel juhtidel peavad olema ka head liidrioskused. Õnneks saab eestvedamisvõimet omandada ja parendada liidriuuringute, efektiivsete rollimudelite jälgimise, juhtimiskoolituste ja töökogemusest õppimise kaudu. Efektiivse liidri omadused Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest
Neutraalne piirkond on kahe pooluse vahel olev piirkond, kus magneti omadused puuduvad. 16. Kus esineb magnetväli? Millal on vooluga juhtmete vahel jõud max., millal min., millal tõmbuvad, tõukuvad? Magnetväli ümbritseb püsimagneteid ja liikuvaid laetud osakesi. Vooluga juhtmete vahel on jõud maksimaalne kui juhtmed on paralleelsed ja minimaalne kui juhtmed on risti. Erisuunaliste voolude korral on juhtmete vahel tõukejõud. 18. Ampere’i seadus (VÜT) Ampere´I seadus ütleb, et juhtmetele mõjub magnetjõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolusuuna ha magnetvälja suuna vahel. 21. Mida näitab pinge (VÜT)? Pinge näitab kui suur töö tehakse ühikulise laengu viimisel ühest punktist teise. Pinge näitab kahe punkti potensiaalide vahet. 22. Mida näitab potentsiaal?
Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused) Värvus, läbipaistvus, voolavus, viskoossus, pindpinevus, pinnakihi olemasolu, kokkusurumatus, võtab anuma kuju. 12. Mida nimetatakse relaktsiooniajaks? Aineosakese kahe järjestikuse hüppe vahelist aega nimetatakse relaktsiooniajaks. 13. Millest sõltub relaktsiooniaeg? See sõltub vedeliku liigist ja temperatuurist
nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus massidefektiks. on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. Tuumajõud Tuum ei ole kõva keha mille sees on neutronid ja prootonid. Tuuma hoiavad koos tuumajõud. Tuumajõud on üks neljast vastastikmõju liigist looduses tugev vastastikmõju Tuumajõud on tõmbejõud Nad on palju suuremad kui prootonite vahel mõjuvad elektrostaatilised tõukejõud. Tuuma ehitus. Osakesed paiknevad tuumas teatud kindlatel energiatasemetel. Ühel tasemel saab olla vaid kindel arv osakesi Prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud. Energiat mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada, nimetatakse seoseenergiaks. Seoseenergiat mõõdetakse elektronvoltides Tuuma stabiilsuse tingimused Põhireegel stabiilse tuuma energia on omataoliste seas minimaalne. Püsiva tuuma suurus on piiratud
antud aines. 11. Mis on püsimagnet? Selle poolused, neutraalne piirkond. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada 2 poolust: põhjapoolus ja lõunapoolus. 12. Kuidas mõjutavad üksteist vooluga juhtmed? Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, sis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 13. Ampere´i seadus. Valem+oskad määrata jõu suunda. Ampere´i seadus ütleb, et juhtmelõigule mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooni, voolutugevuse ning juhtmelõigu pikkusega ning nurgaga magnetinduktsiooni ja voolu vahel. Jõu suuna määramine vasaku käega. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis pöial, mis on väljasirutatud, näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 14
Motivatsioon paneb sind tegutsema ja hoiab tegutsemas. Ootuste teoorias väidetakse, et enne tulemuste saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi arvestatakse kolme peamise tegevuse kategooriaga: 1.pingutus-tegevus - hinnatakse palju teatud jõupingutused võimaldavad tulemusi saavutada, 2.tegevus-tagajärg - hinnatakse, kui edukas sooritus viib teatud tulemuseni, 3.valent ehk olulisus kujuneb samalaadeste tegevuste omavahelisel võrdlemisel. 12. Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõud. 1. Saavutamine-püstitada eesmärk, jõuda sihini, minna edasi, ületades raskusi, oluline on saavutus. 2. Sotsiaalsus-tung olla teiste inimestega, osaleda töögrupis. 3. Kompetentsus-tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. 4. Võim-tung mõjutada inimesi ja olukordi, olla kuuldav ja nähtav. 13. Skinneri tagajärje reegel. Organisatsioonilise käitumise mõjutamise aluseks on idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
1)Vormi rõhutamine-Tuglas on öelnud-,,Mitte sisu vaid vorm, mitte mis vaid kuidas" 2)Noorte autorite esitamine 3)Asjatundlik kirjanduskriitika-vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne 4)Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi tolmukihi alt üles leidmine ja au sisse tõstmine. 5)Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine Eesti publikule. 6)Raamatu kujunduse tähtsustamine. 7)Eesti kirjanike(Tuglas, Suits) tõlkimine soome keelde. Siuru Siuru moto on ,,loomise rõõm-see olgu meie ainus tõukejõud." (Fr. Tuglas). Siuru jätkas Noor- Eesti uusromantilist suunda, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklikke tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna Gustav
konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro-ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Inimeste motiveerimisel on väga tähtis roll organisatsiooni eesmärkidel, mis määravad nende käitumise. Motivatsioon- on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil toimima. Motiveering-on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung. 1 Motivatsiooni tõukejõud: 1. Saavutamine- tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. 2. Sotsiaalsus- tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. 3. Kompetentsus- soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada. 4
Tee kujund muutub ajas, eriti peale Teist Maailmasõda. Siis ilmub hulk noori kirjanikke (Näiteks Aksjonov), kes kõik hiljem emigreeriti. Nõukogude kirjandusse tekib uus, ebatüüpiline kangelane - enda tee otsija, isade traditsioonist lahtiütleja, äramineja (üks taoline võimalus olid geoloogilised ekspeditsioonid). 1960-ndatel tekib selline omamoodi romantika, mis on isegi rohkem seotud Tehhovi paatosega. See põlvkond ei leppinud nende jaoks korraldatud maailmaga. Üks oluline tõukejõud olid Ungari sündmused 1968 e. Praha kevad. 1960-ndatel oli järsku väga palju võimalik. Sula algus oli umbes 1956. 1970-ndatel tekkis uus slavofiilsus - 'uus-pinnaseideed'. Tõstatatakse külaideed, juurte probleemiga seoses. Sõna 'tee' saab negatiivse tähenduse. Nikolai Rasputin oli üks selle ideoloogia olulisemaid esindajaid. Esile kerkis palju Siberi kirjanikke, Rasputin kaasa arvatud. Ta väitis, et inimene olevat end teele ära unustanud
1 u = 1,66 1027 kg (see on 1/12 süsiniku aatomi massist) Meenutame: E = mc2 c = 3 108 m/s 1eV = 1,6 1019 J 1MeV = 1,6 1013 J 11 Tuumajõud Tuum, prooton ja neutron pole kõvad kehad. Prootonid ja neutronid püsivad koos tänu tõmbejõududele. Prootonite vahel valitsevad tõukejõud. Neutronite vahel elektrilisi jõude pole. Tuumajõud on jõud, mis hoiavad prootonite ja neutronite tuumas koos. 12 Tuuma ehitus Tuum on kihilise ehitusega Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemel Selleks, et täielikult vabastada prooton tuumast on vaja anda energiat. Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides (MeV) 13 Stabiilsed tuumad Tuuma stabiilsuse tingimused: 1
omadustest. · Täpsuspiirangu formuleeris saksa füüsik Werner Heisenberg, kelle järgi tuntakse seda ka Heisenbergi määramatuse printsiibi nime all. · Loe ka õpik lk 27 28. 22.11.12 25 Potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk. · Osakeste vastasmõju tekkimiseks peavad nad liikuma üksteisele piisavalt lähedale. · Seda takistavad osakeste vahelised Potentsiaalibarjäär tõukejõud. · Analoogiat võib leida mehaanikas keha liikumisel tõusul. Potentsiaalisein · Kui keha kineetilisest energiast ei piisa, et ületada tõusu, siis veereb see mäest alla tagasi. · Kui osakese energiast ei piisa, siis interaktsiooni Potentsiaaliauk ei toimu. 22.11.12 26 Tunneliefekt. · Kui potentsiaalibarjäär on piisavalt õhuke,
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
Peipsiääre vald 10 Alajõe vald 16 Piirissaare vald 17 Vaivara vald - 25 Maarahvastiku muutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes o Rahvastikusündmused Eesti maakohtades. Maarahvastiku muutumine loomuliku ja rände läbi o Näitajad kahanenud Maale kolijad: tüpoloogia o Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. o Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. o Vähemkindlustatute ränne. o Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale. o Tööga seotud ränne. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused o 1989
keskmine kinnituspunkt. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund
(3), eestlased muudest riikidest (0), Eestis sündinud mitte-eestlased (4), Venemaalt (3), Mujalt endisest NL-st (1), mujalt Euroopast ja mujalt maailmast (0). Rahvastikumuutuste geograafilised suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes Idas rohkem venelasi Elamuehituse geograafia Rahvastikusündmused Eesti maakohtades; sh sündide arvu muutused Maale kolijate tüpoloogia Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. Vähemkindlustatute ränne. Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale. Tööga seotud ränne. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused 1989 2011 Rahvastikumuutustega seotud probleemid Madal rahvastikutihedus:
! ▪ Kovalentne side – aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamisel sidet moodustavate aatomite vahel. ▪ Lahendades Schrödingeri võrrandi süsteemi kohta, mis koosneb kahest lähenevast vesinikuaatomist, saame kaks lahendit: ▪ Lähenevad samamärgilise spinniga elektronidega aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu saavutavad tõukejõud. ▪ Lähenevad vastasmärgilise spinniga elektronidega aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi potentsiaalne energia kahanema ning ülekaalu saavutavad tõmbejõud. Kaugusel on süsteemi potentsiaalne energia minimaalne (). Vahemaa edasisel vähenemisel süsteemi potentsiaalne energia kasvab ja kasvama hakkavad ka tõukejõud. ▪ Teisel juhul kattuvad aatomite orbitaalid – moodustub kahe aatomi ühine elektronpilv.
Doppleri efekt: Heli kõrguse muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb Kasutatakse näiteks kiiruse mõõtmisel Molekulaarfüüsika: Aine ehitus: Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: aatomid, molekulid, elektronid Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises Osakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud, andes molekulise potentsiaalse energia Liikumine annab kineetilise energia Osakeste kineetiline ja potentsiaalne energia annavad kehale siseenergiat Molekulide vahelised jõud määravad, kas aine on gaasilises, vedelas või tahkes olekus Gaas: Osakesed on 11 kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel Võtab anuma kuju, selle täites Kokkusurutav – osakeste vahel on palju vaba ruumi
Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi. Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud. Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik. ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621,
äärealadele jäävates maapiirkondades, on viimasel kümnendil mõnevõrra aeglustunud, kuid probleem on jätkuvalt aktuaalne. Rahvastikusündmused Eesti maakohtades. Maarahvastiku muutumine loomuliku ja rände läbi. Väljaränne on tõusnud u 4000 el 5000-ni. Sisseränne on u 3500 el tõusnud u 3900-ni. Sündide arv on enam-vähem samaks jäänud, surmade arv on vähenenud. Maale kolijad: tüpoloogia Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. Vähemkindlustatute ränne. Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale. Tööga seotud ränne. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused. Ääremaadel ,,pruudiprobleem", eriti 27-33 aastaste ja 45-60 aastaste meeste seas
Osakeste liikumine Võnguvad oma koha Võnguvad teatud Korrapäratult ühest ümbruses koha ümbruses ja kohast teise sooritavad hüppeid ühest kohast teise Osakestevaheline Väiksem võrreldes Suurem kui tahkises, Suurim võrreldes tühi ruum vedeliku ja gaasiga väiksem kui gaasis tahkise ja vedelikuga Tõmbe- ja tõukejõud Suurimad võrreldes Väiksemad kui Puudub, esineb vaid gaasi ja vedelikuga tahkises osakeste põrkel Mis on tahkise, vedeliku ja gaasi põhiomadused? GAAS-kergesti kokkusurutav, VEDELIK-voolavus, TAHKIS-kindel kuju Vedeliku pinna põhiomadus- kokku tõmbumine ja minimaalse pindala omandamine (s.o. Kera) Millal vedelik märgab pinda, millal mitte? MÄRGAMINE- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on
7 Võtame mõlemast poolest naturaallogaritmid, saame -0,02 g t f ln e = ln 5 - ln 7 Kuna ln e =1 , siis ln 7 - ln 5 tf = 1,72 sek 0,02 g Näide 4.13 Materiaalne punkt M massiga m liigub sirgjooneliselt. Talle mõjub tõukejõud, mis on proportsionaalne punkti kaugusega tsentrist 0 (koordinaatide alguspunktist). Võrdetegur on mk 2 . Liikumise ajal arvestada ka keskkonna takistavat mõju, takistusjõud R on võrdeline kiirusega ja võrdetegur on 2mk1 . Alghetkel asus punkt x-telje positiivsel poolel kaugusel l tsentrist 0 ning algkiirus v0 = 0 . Leida punkti liikumise seadus. Lahendus Teeme joonise, suunates x-telje punkti
teiste seaduste sanktsiooniks. Neljandaks võiks välja tuua kombed, tavad ja avaliku arvamuse - seda ühiskondliku elu tahku ei tunne meie riigimehed peaaegu üldse, ent omet sõltub just sellest edu kõikides teites valdkonades. III Igal vabal tegevusel on kaks põhjust, mis ühiselt aitavad seda toime panna. Üks on loomulik: tahe, mis määrab teo. Teine on füüsiline: jõud, mis teo täide viib. Samasugused tõukejõud panevad liikuma riigi: sealgi saab eristada jõudu ja tahet, mida nimetatakse vastavalt täidesaatvaks ja seadusandlikuks võimuks. Riigis ei toimu, või vähemalt ei pea toimuma midagi ilma nende osavõtuta. Selleks, et riik püsiks kenasti tasakaalus, on kogusummas vaja, et valitsuse enda tegevus, ehk võim, võrduks kodanike (ühelt poolt suveräänid ja teiselt poolt alamad) tegevuse ehk võimuga. Selleks, et end hästi õigustada, peab
Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtusest negatiivse laengu -q tekkimine (kivid) Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi
Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused). I Tööstusrevolutsioon. Arkwright’s Cromford tehase avamine 1771, puuvill ja raud arenesid peamiselt. Suurbritannia on tuumikriigiks. Tootmisprotsesside mehaniseerimine kui tõukejõud uuele organisatoorisele struktuurile – tehased asendamaks käsitsi ketramistja kudumist pisiettevõtluses. II Aurujõu ja raudtee ajastu. Stephenson Rocket aurumasin 1829. Aurujõud rakenduseks mitmetes tööstusharudes (sh tekstiil) ja transportvahenditele nagu rong ja aurujõul liikuvad laevad. Tuumikriigiks on Suurbritannia. Raudteetööstuse areng toetas teiste tööstusharude arengut (postiteenus (penny post), telegraaf, jne) -> omakorda muude valdkondade organiseeritust. Aurujõud
Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Elektrilaeng näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. Elektrilaengu SI-ühikuks on 1 C (kulon). Elektrivoolu töö on võrdeline voolutugevuse, pinge ja ajaga: A = IUt. Elektrivoolu võimsus näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t. Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist. Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Voolu suunaks on
töökoormus ja väljakutse tasakaal töö ja puhkuse vahel, juhi inspireeriv motivatsioon ja 5 indiviidiga arvestamine, loova saavutuse tunnustamine, meeskonnakaaslaste toetus (Lepisk 2009) Organisatsiooni seisukohast vaadatuna peetakse motivatsiooni nendest kolmest aspektist kõige olulisemaks. Inimesel võivad olla head teadmised ja oskused antud valdkonna kohta, aga kui puudub sisemine motivatsioon, tõukejõud, siis ei ole sellest kõigest suurt kasu. (Amabile 1996) Joonis 1. Loovuse kolm komponenti ja neid mõjutavad organisatsioonilised tegurid 6 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS Selleks, et olla edukas, peab loov organisatsioon lisaks loovate inimeste palkamisele ja nende juhtimisele püüdma vabastada loovust ka olemasolevast tööjõust. Et see loovus säiliks ja
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
Miks? Elektrijuhtides on palju vabu elektrone, mis saavad ühtlasi edasi kanda soojusenergiat. 4 Hõõrume täispuhutud õhupalli vastu oma kuivi ja puhtaid juukseid ning asetame siis palli vastu ust või seina. Pall jääb sinna kinni. Miks? Staatiline elekter. Staatilist elektrit saab kergesti luua kahe elektrit mittejuhtiva materjali hõõrumisel 5 Kas on võimalik olukord, kus kahe samanimeliselt laetud keha vahel mõjuv tõukejõud on võrdne nulliga? On küll, kui on kasutada metallrõngas ja metallkuulike. 6 Kaks võrdse suurusega laengut asuvad teineteisest teatud kaugusel. Kummal juhul on väljatugevus neid ühendava sirge keskpunktis suurem kas siis kui laengud on erinimelised või siis, kui nad on samanimelised? Erinimelised 7 Kaldpinnalt allalibisev keha elektriseerus (hõõrdeelekter). Kas see avaldab mõju libisemise kiirusele? Jah.
Kui ühe molekuli koostises on terve rida nõrku ioniseeritavaid rühmi, siis võib mingi ioniseeritava rühma pKa väärtus sõltuda naaberrühmade ioniseerituse olekust. Näiteks polülüsiin loovutab oma esimesed prootonid tänu positiivsete laengute tõukumisele palju kergemini kui viimased. Polülüsiinis on protoneeritud rühmad positiivselt laetud ning tõukuvad, prootoni eemaldamisega väheneb ka energeetiliselt ebasoodne tõukejõud (esimesed prootonid tõugatakse eemale ja nende pKa on vastava mõjutamata grupi pKa-st väiksem). Mõneti sarnane on olukord ka juhul kui prootoni loovutamisega kaasneb negatiivse laengu teke. Kui esimesed prootonid eemaldatakse vastavalt konkreetsete gruppide pKa väärtustele, siis viimaste gruppide deprotoneerimine on raskendatud negatiivsete laengute tõukumise tõttu (viimaste prootonite eemaldamise pKa on esimeste, mõjutamata gruppide pKa -st oluliselt suurem).
9. Tulemuste analüüs ja hindamine, et vajadusel teha korrektiive 12. Arutle milles seisneb motiveerimise tähtsus organisatsioonis, kuidas töötajat motiveerida, millised on enamlevinud vahendid. Kuigi võib esineda spontaanseid tegevusi ilma motivatsioonita, on siiski peaaegu kogu käitumine motiveeritud või millestki põhjustatud. NT: Juuste kasvatamine ei nõua motivatsiooni, kuid juuksurisse minek nõuab. Juhi ülesanne on töötajate motivatsiooni tõukejõud ja vajadused välja selgitada ning suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja tõukejõud tekitavad pinge, mida mõjutab keskkond ja individuaalsed erinevused. Potentsiaalne tulemus sõltub inimese võimetest ja motivatsioonist. Kui motiveeritud inimestele luuakse võimalused ja ressursid, saadakse head tulemused. Eesmärkide püstitamine ja teadlikkus hüvitustest, mis viivad kellelgi vajaduste rahuldamiseni, on samuti võimas motivatsioonitegur.
Ujuv intressimäär aitab selle vastu kindlustada (euribor). Seega võib öelda, et reaalseid intressimäära täpseid mõõtmeid ei ole nii et tegeleme ligikaudsete mõõtudega. Reaalse saame nii, et korrigeerime inflatsioonitasemega. Selleks, et veel täpsemat tulemust saada, kasutatakse järgmist mudelit, R=N-I; (1+R)= (1+N)/(1+I) Kuni kümme võiks kasutada. Nominaalsest intressist kõrgema määra määramise tõukejõud: - Laenuandja soovib saada kompensatsiooni selle eest et ta loobub jooksvast tarbimisest, sest nagu statistika näitab, on inimloomus rohkem kohene tarbija. - Laenuandja soovib kompensatsiooni likviidsuse loovutamise eest, andes laenu võib ta tekitada endale tulevikku likviidsusprobleemid - Laenu andmisega kaasnevad riskid, mille eest laenuandja tahab täiendavat tasu Intressimäärade kujunemine makromajanduse tasandil
9. Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? kulonilised tõmbejõud 10. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi 11. Mis tõukejõudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 12. Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks 13. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? 14. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? Mis on koordinatsiooniarv? Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni kordinatsiooniarvu arvutada kui maksimaalne suurte ioonide arv, mis mahuvad ümbritsema väiksemat nii, et nad oleksid väiksemaga otseses kontaktis
Näit. Kaks 1 C suurust elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km kaugusel mõjutavad teineteist veel 9000 njuutinilise elektrilise jõuga. Tavaliselt kasutatakse ühikuid: 1 yC = 10 `-6 C 1nC = 10`-9 C 1pC = 10`-12 C Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub. Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne kus n neutraliseerimata elektronide arv.
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
o Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Loeng 17 o Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. o Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk o Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SIühikud. Loeng 21 o Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, , seoseenergia, massidefekt. Tuumajõud. Et tuuma koos hoida. oli vaja veel tugevamaid jõude, kui seda on tuumaosakeste vahelised elektrilised tõukejõud. Ainult, et need ei tohtinud ulatuda tuumast kaugemale - muidu oleks tiirlevad elektronid otsekohe "alla neelatud". Rääkimata Rutherfordi katses tagasi peegeldatud - osakestest, mis üsna tuuma juures ära käisid ja ikkagi taganema sunniti. Universaalne, Newtoni ajast pärit -seadus siin ei aita - tuli midagi sootuks uut välja mõtelda. Ja nüüd tuli füüsikas esimest korda areenile mitte-euroopa kultuuri esindaja - Jaapani füüsik Hideaki Yukawa.
14.Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused). I Tööstusrevolutsioon. Arkwright's Cromford tehase avamine 1771, puuvill ja raud arenesid peamiselt. Suurbritannia on tuumikriigiks. Tootmisprotsesside mehaniseerimine kui tõukejõud uuele organisatoorisele struktuurile tehased asendamaks käsitsi ketramistja kudumist pisiettevõtluses. II Aurujõu ja raudtee ajastu. Stephenson Rocket aurumasin 1829. Aurujõud rakenduseks mitmetes tööstusharudes (sh tekstiil) ja transportvahenditele nagu rong ja aurujõul liikuvad laevad. Tuumikriigiks on Suurbritannia. Raudteetööstuse areng toetas teiste tööstusharude arengut (postiteenus (penny post), telegraaf, jne) -> omakorda muude valdkondade organiseeritust
Tunnetuslikud Eneseaustus Kuuluvus ja armastus Turvalisus Füsioloogilised McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria - McClelland väitis, et igal indiviidil on oma domineeriv vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond. McClellandi motivatsiooni tõukejõud on: saavutamine, sotsiaalsus, võim ja kompetentsus. Atributsioonid omistamised. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha. Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias. Emotsionaalse käitumise osad sündmus, sündmuse kodeerimine, hinnang,
Kordamisküsimused I Loeng 1 Mis on meditsiiniline keemia ja mida uurib? Meditsiiniline keemia on keemiline distsipliin, mis hõlmab füsioloogia, mikrobioloogia, rakubioloogia, farmakoloogia ja farmaatsia aspekte. Distsipliini eesmärk on uute bioloogiliselt aktiivsete ühendite avastamine, identifitseerimine ja süntees, metabolismiuuringud, toimemehhanismide välja selgitamine molekulaartasandil, struktuur-aktiivsus uuringud, ravimidisain struktuuri ja farmakokineetika seisukohast. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks (WHO). Ravimisarnasel ainel on toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks, või mis ei sisalda üldse toimeainet, kuigi tootja...
trummelvaakumfiltritele Taandavate segudena kasutatakse naatriumhüdrosulfitit Musta leelise ümbertootamine ja keedulahuse Na2S2O4. · paberimassi moodustumise kiirendajad (sageli ei ole taastamine. See on oluline nii reagentide säästmise kui Keemilise tselluloosi pleegitamine negatiivselt laetud kiudude tõukejõud piisavad, et vältida ka keskkonnakaitse seisukohast. Kõigepealt Klassikaline pleegitamine (C-bleaching) toimub klooriga ebaühtlase paksusega paberilehe teket). Selleks kontakteeritakse äratöötanud lahja must keedulahus pH = 2 juures. Reageerivad nii lahustunud kloor kui ka lisatakse dispergaatoreid (polüakrüülamiid,
3 3 Koguruumala saamiseks korrutame ühe aatomi ruumala aatomite koguarvuga N = N A =1 6,02 10 23 =6,02·1023 . Tulemuseks saame V = N V1 = (4 10 -30 6,02 10 23 ) m3 = 2,5·10-6 m3 = 2,5 cm3 . Vastus: aatomite koguruumala on 2,5 cm3. Siit on näha, et see ruumala nii väga väike ei olegi, mis tähendab, et ühtegi ainet ei saa lõputult kokku suruda. Kui aatomid satuvad üksteisele väga lähedale, hakkavad nende vahel mõjuma väga tugevad tõukejõud. Kristallis on aatomitevaheliseks keskmiseks kauguseks d = 2·10-10 m, mis tähendab seda, et kuubilise 3 -30 kristallvõre korral oleks ühe aatomi kohta tulev ruumala Va = d = 8 10 m3, mis on ühe aatomi ruumalast kaks korda suurem. Järelikult kui aatomid viia kritallilisse olekusse, oleks ühe mooli korral vastava kristalli ruumala 5 cm3. 4 4
lahendit: Lähenevad samamärgilise spinniga elektronidega Hübridisatsioon erinevat tüüpi orbitaalid, mille energia aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi liiga palju ei erine, võivad liituda. Tulemusena tekib sama potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu arv ühesuguse kuju ning võrdse energiaga uusi orbitaale, saavutavad tõukejõud. mida nimetatakse hübriidorbitaalideks. Hübridisatsioon Lähenevad vastasmärgilise spinniga elektronidega võimaldab suurendada orbitaalide kattumisastet tekib aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi tugevam side, mis on energeetiliselt kasulikum. Liigid: potentsiaalne energia kahanema ning ülekaalu
elektrilaengut. Positiivset laengut kandvad osakesed, prootonid on aatomite tuumades kinni ja neid sealt lihtsalt kätte ei saa. Elektriseeritud keha tõmbab ligi ka laadimata kehasid, näiteks paberitükikesi. Seda seletatakse elektrostaatilise induktsiooni nähtusega. Laetud keha elektriväli nihutab laadimata kehas olevad vastasmärgilised laengud pisut endale lähemale (vt joonist). Sellega tekib laadimata keha ja laetud keha vahel tõmbejõud. Tõukejõud ei saa aga kuidagi tekkida. Alalisvool. Esineb suunatud ja soojusliikumine. Elektrivoolu korral on voolutugevus suurus, mis näitab ajaühikus juhtme ristlõiget läbinud laengu hulka. See on seda suurem, mida suurem on laengukandjate triivikiirus. Voolu tekkimise tingimused: peavad olema elektriväli ja vabad laengukandjad. Voolutugevus oleneb E-vektori suurusest, sest mida tugevam elektriväli, seda suurem jõud mõjub laengukandjatele ja seda kiiremeini need liiguvad. Kuid
· Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga(gaussi teoreem) Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. (Ilmne sarnasus ülemaailmse gravitatsioonijõuga) (k on võrdetegur, q on laengud, r on vahekaugus) Erinevalt grav-jõust, võib vastasmõjuks olla nii tõmbe-, kui tõukejõud. Antud valemit võib veidi ratsionaliseerida (asendame võrdeteguri) SI-süsteemis: Suurust nimetatakse elektriliseks konstandiks ehk vaakumi dielektriliseks läbitavuseks. Coulombi seaduses on tegemist punktlaengutega, jõud mõjuvad sirgjooneliselt. Staatiline elekter Alustame lihtsamast: elektriseerime erinevast materjalist esemeid (klaaspulk, eboniitpulk) ja üritame mõõta neile kogunevat laengut. Laengu mõõtmiseks kasutame elektroskoopi, mille osuti kõrvalekalle
Näit. Kaks 1 C suurust elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km kaugusel mõjutavad teineteist veel 9000 njuutinilise elektrilise jõuga. Tavaliselt kasutatakse ühikuid: 1 yC = 10 `-6 C 1nC = 10`-9 C 1pC = 10`-12 C Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. <- + - - - - + -> <- (-) ----- (-) -> (-) --> <--- + Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub. Keha elektrilaeng on alati elemntaarlaengute täisarv kordne Q= +- ne
instrumentidega. Need peavad olema kogemuste tulemuseks ja õpetaja ning õpilase enese valmistatud. Sel teel harjutatakse mõistust mitte alistuma võõrale autoriteedile, vaid omandatakse võime asjade suhteid leida, ideid assotsieerida, instrumenete leiutada... Rosseau on pidanud käsitööd kogu kasvatust läbivaks printsiibiks. Ta on niihästi individuaalpedagoogika kui ka sotsiaalpedagoogika seisukohalt tööprintsiibi sügav põhjendaja ja selle arengu suurim tõukejõud. Rosseau neli imperatiivi: vaatlus, isetegevus, praktika, siduvus on ja jäävad klassikalisteks. Émile Varajane lapseiga (esimene raamat) Kõik on hea, mis tuleb Looja kätest, kõik hävib inimeste kätes. Selles olukorras, milles asjad praegu seisavad, oleks inimene kõige moonutatum olevus, kui ta jäetaks sündimisest peale enese hooleks teiste hulka. Kõik mis meil sündides puudub, mida aga vajame täiskasvanuna, saame kasvatuse teel
vaheliset nurgast. Kui magentvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. 6. Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga 7. Magnetinduktsiooni ühikuks SI süsteemis on tesla 8. Magnetjõud võivad olla nii tõmbe- kui tõukejõud. 9. Milliste objektide ümber on magnetväli? a. Liikuvad laetud kehad b. Vooluga juht c. Liikuva vooluga juht 10. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. 11. Magnetvälja jõujooned väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad lõunapoolusele. 12. Kaks paralleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. pöördvõrdeline juhtmete kaugusega b. võrdeline juhtmelõikude pikkusega c
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p A fs mgh mis veel alla ei lange. Kineetilise energia p...
(3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsiooniga: (i) Ideaalse gaasi molekulid on punktmassid, mille kogu-ruumala võrreldes gaasi sisaldava anuma ruumalaga on kaduvväike, s.t. seda ei arvestata. (ii) Ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad tõmbe- ja tõukejõud (molekulaarjõud), väljaarvatud molekulide põrgete korral ilmnevad lühiajalised tõukejõud. Põrked on absoluut-selt elastsed. Paljud kergemad gaasid alluvad normaaltingimustel küllalt hästi ideaalse gaasi mudelile. Alljärgnevalt esitatav käib val-davalt ideaalse gaasi kohta. Kõige üldisemalt määratakse gaasi olek kolme olekupara-meetriga: absoluutne temperatuur T, rõhk p ja ruumala V (mõnikord kasutatakse eriruumala Vo - massiühiku ruumala). Ideaalse gaasi seadused
Aurud-gaasilises olekus olev aine, mis tavatingimustes eksisteerib ka vedelas või tahkes olekus (nt: veeaur, jood J 2). Kõiki gaase ja aurusid on võimalik viia rõhu tõstimse ja temperatuuri alandamisega vedelasse ja tahkesse olekusse. s.t. et ka gaasidel on sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelikud - ained, mis voolavad raskujõu mõjul. Temperatuuri tõstmisel hakkavad vedeliku osakesed kiiremini liikuma ja nende tõukejõud ületavad tõmbejõud, mistõttu osa neist väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
