märtsil 1982) on eesti kirjanik, tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik. Ketlin Priilinn lõpetas 2004. aastal Eesti-Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise eriala ning asus tööle vabakutselise ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastööd ajalehele Äripäev ning ajakirjadele Ärielu, Director ja Interjöör. Priilinna sulest on ilmunud mitmeid raamatuid nii lastele, noortele kui täiskasvanud lugejatele. Samuti on Ketlin Priilinn tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde. Abiellus 2010. aastal ja kannab nüüd ametlikult nime Ketlin Rauk, raamatute kirjutamist aga jätkab Priilinna nime all. Autor Margus Tuks(koer) Eneli Susanna Martin Katrin Marja-liis Vanaema Maarja Meelis Isa Ema Arvamus
Ajalugu August Rei Sisukord: Sisukord..........................................................................................................lk2 1 Elulugu............................................................................................................lk3 Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus.........................................................lk4 Eesti Vabariigi algusajad..............................................................................lk5-6 Tegevus paguluses.........................................................................................lk7 August Rei teosed...........................................................................................lk8 Tõlkinud..........................................................................................
kosmoselaeva sisenemas. Ufo sööstis jõe poole, sukeldus Brooklyni silla lähedal ja ei tulnud enam pinnale. Politseinikud leidsid, et nad ei saa nii pöörasest loost ettekannet teha. Teisest küljest pidid nad jälle kaitsma New Yorgi maksumaksjaid, kaasa arvatud see naine. Nad vaidlesid mitu kuud selle üle, mida teha. Selliseid juhtumeid on kirjeldatud palju raamatus ,,Maailma põnevaimad kohtumised tulnukatega``(Octopus Publishing Group Ltd, tõlkinud Piret Raudsepp ja Liina Viires, Varrak, 2007) Kohtumised humanoididega tunduvad inimestele nii hirmutavad, mälu kustutamise tõttu on mälestused ähmased. Inimesed kalduvad pigem arvama, et nägid kõike unes. Nad ei taha, et teised hakkaksid neid hulluks pidama ja hoiavad oma mälestusi aastaid endale, kuni mõne sarnase kirjutise mõjul ka oma lugu mõnele ufoloogile jutustavad. Alles hüpnoosis meenub neile rohkem.
PõhjaIirimaa on Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. PõhjaIirimaa pindala on 14 120 km² ning Elanikearv on 1 775 000. PõhjaIirimaa keskuseks on Belfast PõhjaIirimaal ametlikku lippu ei ole. Kasutatud kirjandus Internet · http://et.wikipedia.org/ · http://en.wikipedia.org/ · http://images.google.ee/ Raamatud · "Pere atlas" Tõlinud Toivo Lodjak · "Õpilase Geograafia entsüklopeedia" Tõlkinud Lauri Laanisto ja Tõnis Värnik. · "Maailma riigid" Tõlkinud Marek Laane · "Geograafia õpik 5. osa" Kalev Kukk
Viini klassikud 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalide kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid er...
luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet"). Veel on ta tõlkinud näiteks tsuktsi muinasjutte (,,Unesnõiduja"), Pu Songlingi ,,Libarebased" ning ,,Libarebased ja kooljad", koos abikaasa Ly Seppeliga ,,1001 ööd". Koos eestindasid nad türgi luule valimikud ,,Isahirve öö" ja ,,Lind tulemäe kohal" ning soome luule valimiku ,,Kaarsild". Andres Ehin on üks 1960. aastate luulepõlvkonna mõjukamaid ja tuntumaid esindajaid ning üks kõige radikaalsem luuleuuendaja Eestis viimasel neljakümnel aastal.
Kreekakeelne theos tähendab jumalaid, jumalikke olendeid, kuid mitte sugugi "Jumalat" selles tähenduses, nagu seda sõna meie päevil kasutatakse. Seepärast ei tähenda teosoofia "Jumala Tarkust" nagu seda tõlgitakse, vaid Jumalikku Tarkust, st. tarkust, mis on jumalatel. Teosoofia, sõnasõnalises tõlkes "teadmine jumalikust", on ideede kogum, mis väidab et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest. Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa. Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetan...
· Vabavorm ja segavorm "Mina olin Jüri Üdi" · 1978. a · Üdi paremik · Uus algus · Surematus · Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) · Ta on kirjutanud koos T. Rätsepaga näidendi "Olevused", mille ta ise lavastas TRA Draamateatris 1980 · Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1985 Juhan Liivi luuleauhind. "Viiding on tõesti olnud mulle väga kaua aega tähtis. Tegelikult oli Jüri Üdi esimene luuletaja, keda ma millalgi
Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelseid teoseid On Eesti kirjanik,tõlkija ja libretist Looming "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Tunnustused
„Valge“, mis oli 2013. aastal: Louise Monoghan „Röövitud: põgenemine Süüriast“ ja Nabila Sharma „Julmus: traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest“ 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-
„Valge“, mis oli 2013. aastal: Louise Monoghan „Röövitud: põgenemine Süüriast“ ja Nabila Sharma „Julmus: traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest“ 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-
Kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed Fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu Ideede lõtv seotus Paranoilisus Kindla teemaderingi eristamatus Manchester Civil Olga Simonova Justice Centre; Mott Teosed Kundera tuntuim romaan on 1984. aastal ilmunud „Olemise talumatu kergus“("Nesnesitel ná lehkost bytí", eesti keeles 1992; 2000, tõlkinud Leo Metsar). Eesti keelde on veel tõlgitud "Surematus", "Nali", "Teadmatus", * Monologues, 1957-1964-1965 Plays: * The Owner of the Keys, 1962. * Two Ears, Two Weddings (Slowness), 1968 * The Blunder, 1969 * Jaques and His Master, 1971 (Hommage to Diderot in 3 acts) Fiction: * The Joke, 1965 * Laughable Loves, 3 parts: 1963-1965- 1968, complete 1969 * Life is Elsewhere, 1969/70 * The Farewell Waltz (earlier translation: Party), 1970/71 * The Book of Laughter and
1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Kuid sümbolikoormat kannab siin peaaegu iga elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Luulekogud: "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidend · "Päike näkku" (1981) Novellikogud: · ,,Koputa kollasele aknale" (1966) · "Islandi suvi" (2003)
edasiandmise võimatuks. Ma pean nendega nõusutma, kuna antud näidentit oli tõesti raske tõlkida. Juba Máximo Estrella nime tähendusega seonduvat on raske edasi anda. Siiski oli ,,Luces de Bohemia" esimese stseen minu jaoks huvitav lugemine ning selle ja analüüsi käigus saadud informatsiooni põhjal loeksin ma seda näidendit kindlasti edasi. Kasutatud materjal: Ramón Mar del Valle-Inclán ,,Sonaadid" (järelsõna), tõlkinud Ruth Lias, Eesti raamat, 2002 Jüri Talvet ,,Tõrjumatu äär", Kirjastus Ilmamaa, 2005 http://digital.library.okstate.edu/etd/umi-okstate-1415.pdf http://html.rincondelvago.com/luces-de-bohemia_ramon-maria-del-valle-inclan_34.html http://www.britannica.com/EBchecked/topic/622266/Ramon-Maria-del-Valle-Inclan http://www.bookrags.com/biography/ramon-maria-del-valle-inclan/ http://www.wikipedia.org
osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus. Goleman, emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerijana, pakub asutuste ja firmade juhtidele nõuandeid, kuidas läbi parema suhtlemise töö tulemusi parandada. Teosed: The Meditative Mind (1989) Emotional Intelligence: Why it can matter more than IQ (1995; eesti keeles: Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ, 2000, tõlkinud Inga Koppel, Mari-Ann Mändoja, Viivi Verrev ja Piret Viilu) Vital Lies, Simple Truth (1996) Working with Emotional Intelligence (1998; eesti keeles Töö emotsionaalse intelligentsusega: Emotsionaalse intelligentsuse kasutamine,2001, tõlkinud Aivo Roos) Primal Leadership: Realizing the Power of Emotional Intelligence (2002; kaasautorid R. Boyatzis ja A. McKee) Destructive Emotions: How We Can Overcome Them (2003)
Samuti on ta Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Tunnustused Rahvusmõtte auhind (2010) Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Eesti NSV teeneline kirjanik (1977) Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia suuruses 40000 krooni (2007) Tema elukaaslaseks ja abikaasaks on tõlkija Victoria Traat, kellega tal on 2 tütart. Victoria Traat on ka Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1996. On tõlkinud raamatuid paljudest keeltest. Victoria Traat Looming Nagu paljud teisedki kirjanikud alustas ka Traat luulega. Esimeseks luulekoguks oli 1962. aastal välja antud ,,Kandilised laulud" ja järgmiseks 1966. aastal ilmunud ,,Kaalukoda". Kokku on kirjutanud 12 romaani, välja andnud 21 luulekogu ja pannud kokku ühe näidendi. Samuti on ka kahe novellikogu autor. Oma loomingut alustas luulega. Luules on paralleelselt
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
Raamatud · 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. · 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. · 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. · 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn · 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. · 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. · 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn · 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn · 1990 Kõned, Tallinn · 1999 Usun Eestisse, Tallinn · 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu · 2008 Majanduspoliitika, Tallinn 7 Abielud ja lapsed Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel
1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest
kreeka, hindi ja heebrea keeles. Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: · Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988) · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) · "Vaikuse lävel" (2011) Doris Karve on tõlkinud ja kirjutanud luulet, näidendeid, esseid, artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri ja muusikatesotele ning pidanud mitmeid ettekandeid hariduse, ultuuri ja eetika teemadel. Ta on töödanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Iirimaal ja Flandrias stipendiaadina. Dors Kareva on oma töö eest saanud mitmeid tunnustusi : · Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 · ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993
Teener ohkas, kui kuulis, et peab juba varahommikul kuningriigis kõigile naistele kristallkinga jalga proovima. Kui teener leidis, et tuhkatriinule sobib kristallking, võttis Tuhkatriinu taskust välja ka teise kristallkinga. Haldjast ristiema hakkas jälle tegutsema, muutis Tuhkatriinu riided ilusaks. Halvad õed viskusid Tuhkatriinu jalge ette ja palusid vabandust. Tuhkatriinu andestas. Loo lõpus võtab sõna öökull, kes leiab, et see lugu on liigutav. "Tuhkatriinu" Itaalia keelest tõlkinud Anne Kalling Koolibri, 2001 Tuhkatriinu isa ei surnud. Tuhkatriinul kästi panna selga vana kleit. Tuhkatriinu isa sõitis ära. Prints avaldas Tuhkatriinule kuuvalgel armastust. Järgmisel päeval kuuutab heerold linna tänavatel, et kuningas võtab naiseks selle, kellele king jalga läheb. Võõrasõed proovivad vees leotades oma jalgu pehmemaks teha, et king neile jalga läheks. Kui sõnumitooja hakkas kingaga Tuhkatriinu juurest lahkuma takistasid Tuhkatriinu sõbrad loomad
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
..................... 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis viiulit. Aastatel 1992-1994 õppis ta tallinna 1. Õhtukeskkoolis ning lõpetas Eesti Humanitaarinstituudi teatri eriala aastal 1999. Ta on eesti Kirjanike liidu liige aastast 1992. Elo Ta on tõlkinud luulet soome ja inglise keeles. Tema enda luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi ja soome keeltesse. Elo Viidingu isa oli näitleja Juhan Viiding ja poeet ning ka Elo vanaisa oli luuletaja. Tema ema on muusikaõpetaja ja Elo abikaasa on kirjandusteadlane- ja kriitik. 3 Looming 2. Elo Viidingu esimene luulekogu kandis pealkirja ,,Telg“. Kolmes esimeses luulekogus kasutas ta varjunime Elo Vee, millest ta hiljem loobus. Tema kõige silmapaistvamaks
saksa klassikalist kirjandust. Cornelia oli tunnustatud, kirjalike huvidega õpetaja, kes tundis ka eesti keelt. Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed.Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina
Lai skaala mitmesuguseid karaktereid, mis näitab kirjaniku oskust tähele panna ja märgata erinevaid inimesi ning süüvida nende probleemidesse. Nende kirjeldamisel on kasutatud nii õrna lüürikat kui sooja huumorit, samuti irooniat ja satiiri. Tema teosed on väga filosoofilised ja psühholoogilised. Oma raamatutes väljendab Tammsaare ausust töö vastu, taotleb ühiskondlikku õiglust. Tema näidendeid on korduvalt lavastatud. Samuti on ta palju tõlkinud, peamiselt vene ja inglise keelest. „Tõde ja õigus” on eesti kirjanduse suurteos. Selle teosega tõusis eesti romaanikunst varasemast tunduvalt kõrgemale tasemele.
· b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989
zu der esthnischen Sprach"- "Sissejuhatus eesti keele juurde" Autor: Heinrich Stahl Aasta: 1637 Taas välja antud: eesti keeles: 1974 saksa keeles: 1974; 1976; 2000 Saksamaal 2) "Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam"- ,,Grammatilised vaatlused eesti keelest" Autor: Johannes Gutslaff Aasta: 1648 Taas välja antud: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk. 3) "Eesti keele grammatika raamat" Autor: Johan Hornburg Aasta: 1693 ! Ei ole informatsiooni.
jõudu. Peamiseks veojõuks oli koerad, kelle kasutati ka roaks teistele koertele ja meeskonnaliikmetele. Roald Amundsen jõudis esimesena lõunapoolusele ja lendas üle Põhja-Jäämerest seega oli ta esimene inimene, kes oli mõlemal poolusel. 5 Kasutatud kirjandus (Centkiewicz, Mees, keda kutsus meri: jutustus Roald Amundsenist, 1988) Poola keelest tõlkinud Aarend-Mihkel Rõuk. https://et.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amundsen_roald1 http://www.eestiloodus.ee/artikkel4302_4262.html 6
tragöödiaid. • Kõige tundum tragöödia Shakespeari poolt on „Romeo ja Julia“ • Kasutatud kirjandus “Väliskirjandus”, K. Leht, O. Ojamaa, “Valgus” Tallinn 1977 • “Maailmakirjandus”, koostanud Jüri Talvet, Tallinn “Koolibri” 1995 • “Illustreeritud faktivaramu”, Dorling Kindersley, Dorling Kindersley Limited, London 1999; eesti keelde tõlkinud Mart Aru, Andre Help, Maarja Kangro, Lore Listra, Viktor Masing, Linda Poots, Ürge Reinsalu, Karel Zova, Ivar Veldre, Koolibri 2002 • http://www.draamateater.ee/uus/index.php?lk=14&show=39 • http://ylejoe.parnu.ee/~taimi/luuletused.html • http://www.shakespeare.ee/?lk=w.shakespeare • http://aphorismen-archiv.de/images/shakespeare.jpg • http://www.spacerad.com/mallakai/mural/images/Shakespeare.jpg • ttp://www.vatteater.ee/files/project/theatre_cafe_raamatud.jpg
Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: "Maailm on muinasjutt". "Maailm on muinasjutt" Maailm on liikuv lugu, mis alati otsas, mis langedes läbi aja iga hetk uuesti alustab otsast. Kareva maailmas · Kareva luulet on tõlgitud: vene; inglise; ukraina; turkmeeni; moldaavia ja teistesse keeltesse, koguna «». · Kareva ise on tõlkinud A. Ahmatova ja teiste luulet. Kasutatud kirjandus · "Eesti Kirjanduslugu", Koolibri, 2000 (E.Annus, L.Epner, A.Järv, E.Süvalep, M.Velsker); · "Eesti Kirjandusrahva Leksikon", Eesti Raamat, 1995 (Oskar Kruus).
mis saadaks maa peal nii suurt kui väikest. Et oleks rahu ja veidi rõõmu mis palju soojust meil hinge tooks. Et oleks rahu ja õnne ilmas, mis paneks naerma ka nukrad silmad. Et oleks rahu ja veidi headust, et iga kevad meis lootust tooks. Mu laulud ehk midagi muuta ei saa, kuid ometi südant neis valutan ma. Ei ole ma siiski kui haavatud lind, mu igatsus toetab mind. Laulgem koos ja kõikjal siis saatku meid see väike viis. Hulkuri valss (Johan) Alfred Tanner, tõlkinud Richard Janno / rootsi rahvaviis Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas sampanja, viin ja sartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi, tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ...
4. Gustave looming Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielu naise Elisa Schlesingeri vastu. Esimesed alates 1836. aastast kirjutatud jutustused olid tugevasti mõjustatud imetlusest Goethe ja Hugo loomingu vastu. 1838. aastal alustas ta romaani ,,Ühe hullu memuaarid", sellele järgnesid ,,November" ja ,,Tundekasvatus". (2) 4.1 Väärib lugemist: ,,Madame Bovary". Provintsikombed. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn 1985 ,,Tundekasvatus". Ühe noormehe lugu.Tõlkinud Paul Viires. Tallinn 1972 ,,Kolm juttu" Püha Antoniuse kiusamine. Tõlkinud Tatjana Hallap, Tiiu Kaldna, Anu Lõun (2) 4.2 Väärib vaatamist: Madame Bovary ; Madame Bovary ja tema armukesed (2) 4.3 Väärib külastamist: Musee Flaubert, Flauberti sünnimaja ja meditsiiniajalooline muuseum Rouenis, Bovary galerii Roueni lähedal. (2) 6 5. Madam Bovary loomine
naksitrallid, kelle seiklustest on neli raamat. Ta on auga hakkama saanud ka nii proosalise asjaga nagu Vabariikliku Sanitaarharidusmaja väljaandel ilmunud "Kurjad mehikesed" (1961), mille tarbekirjanduslik eesmärk on ilmselge: õpetada lapsi pisikuid kartma ja käsi pesema. Talle ei ole tundmatud nukufilmid, nukunäidendid, lasteooper, kirjanduskogumike koostamine ja küllap on mõnda veel loetlematagi jäänud. Tõlkinud on ta ka, tõsi küll, ainult kaks raamatut. Võtame kokku: Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud olevat. Tema teosed näivad olevat loodud lausa mängleva kergusega. Aga see kergus on seda laadi, et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud
Peres oli 2 last. Suvel saatis pere ära, et oleks vaikne. Naine oli hästi seltskondlik, palju külalisi- häirisid meest. Naine ei mõistnud tema loomingu sisu täielikult. Väga Karini sarnane. Jätkab teatriarvustusi. Surm on sümboolne- kirjutuslaua taga saab südamerabanduse. LOOMING: Zanriliselt on looming mitmekesine- näidendid, romaanid, jutustused, novellid, novelletid, esseed, kunstmuinasjutud, kirjandusartiklid, luule mingil määral, tõlkinud O. Wildet ja Dostojevskit. Looming jaguneb kolme perioodi: I külarealism ja domineerib jutustus, II uusromantism ja domineerib novell, III psühholoogiline realism- romaan ja näidend. Kirjandus-teaduslikes artiklites ja esseedes oluline võrdlus, mis olulised kogu loomingus. Mats ja Vurle. Mats- looja, vurle- tarbija. Poolehoid matsile, leiab, et vurlelus süveneb Eestis. I PERIOOD: Domineerib külarealism, zanrina kõige olulisem jutustus, Maaelu teemad. Näha eeltööd ,,Tõele ja
Naer totalitaarse filosoofia vastu Autor: Leonid Stolovits, Tõlkinud: Toomas Kall Nõukogude aja näiliselt kõigutamatu ideoloogia, kus keskne koht oli antud marksistlik- leninlikule filosoofiale, varises ootamatult kiiresti põrmuks Mis ei tähenda, et kõik selle ideoloogia pooldajad oleksid selle maha jätnud. Veel enam, aeg-ajalt ilmuvad lagedale omamoodi tagasipöördujad. Kuid tagasipöördumatuid on hulga rohkem.1 Küsimusele, miks toimus nõukogude ideoloogia krahh nii tormiliselt vastab Stolovits, et nii
Uude maailma astumine Emma Donoghue ,,Tuba" Originaaltiitel: ,,Room" Tõlkinud: Hels Hinrikson Kirjastus: Hea Lugu 2011 Jutustus kujutab maailma läbi 5-aastase Jacki silmade, kes on elanud kogu elu koos oma emaga Toas, mis kujutab endast 11 ruutjala suurust aiakuuri. Jack kirjeldab kõike, mida ta näeb, lapseliku tähelepanelikkusega. Ta usub kõike, mida Ema talle räägib, ning kui ühel päeval Emme pojale nende olukorra kohta tõtt räägib, on tal raske midagi uut uskuda, sest ta kardab, et see võib järjekordne vale olla. Autor sai raamatu kirjutamisel inspiratsiooni Elizabeth Fritzli juhtumist: naist hoidis 24 aastat omaenda kodus keldris vangis tema isa ning nende aastate jooksul oli naisele vägistamise tagajärjel sündinud seitse laste, kellest kolme hoiti koos naisga luku taga. Noorim laps Felix oli 5-aastane, kui ta esimest korda keldrist väljus ning temal põhineb ka teoses Jacki tegelaskuju. Donaghue loob kujutluspildi, kuidas ma...
Väikelinn Chicago? Kirsten Boie ,,Väikelinn Chicago?" on saksa kirjaniku Kirsten Boie teos. Originaal on ilmunud aastal 1999. Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase
Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud ka mitmed Osho teosed. Tunnustused 2011 ''Metsas algavad hääled'' oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist 2011 Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium 2012 Gustav Suitsu stipendium 2014 Ajakirja Keel ja Kirjandus artiklipreemia PEAMÕTTED Carolina Pihelgase luuletused on peamiselt tunnetest ja loodusest. Väga palju on kirjutanud aastaaegadest ja neid kirjeldanud. Samuti inimestest ja oma
võttis politsei ta vahi alla. (Weyers, 2006) SURM Dali suri 23. jaanuaril 1989. aastal Figueresis oma muuseumi Galatea tornis, südamepuudulikkusse. Tema enda soovi järgi laip balsameeriti ja asetati hüvastijätuks nädalaks Figueresi muuseumi ning on ka maetud sinna, kus tema kalmu tähistab väike lihtne mälestusplaat. FIGUERESI MUUSEUM DALI-MINA EI OLE HULL KASUTATUD KIRJANDUS Blogspot. Frank Weyers, „Salvador Dalí: elu ja looming.“ Tõlkinud Meelika Öpik. Tallinn: Koolibri, 2006 http://1.bp.blogspot.com/_7JAArcms7_8/TUm0tVSEASI /AAAAAAAABz4/KKea2bTVRyo/s1600/rubie https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dalí Salvador, 2001; Weyers, 2006s.jpg 24.02.2013 Syrrealism/sissejuhatus.html/ Weyers, 2006; Salvador, 2001; Krauße, 2006
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat.Tammsaare tähendust saab täielikumalt hinnata muidugi alles siis, kui ta oma elutöö on täitnud. Alles siis on võimalik aru anda ta pikaldase kirjandusliku arengu lõppjäreldustest. Veel ei tea meie ju oma tänavuse juubilari viimset sõna. Meil on rõõm teda parajasti näha tema mehiste aastate hariastmel. Üliviljaka Ed. Wilde 50-dal sünnipäeval kõneldi tema uuestisünnist, ja ilmuski täisvalminud ande
hot.ee/ketlinpriilinn/) Haridus Ketlin Priilinn on lõpetanud Eesti-Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise eriala 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud Äripäevas, Ärielus, Directoris ja Interjööris vabakutselise ajakirjanikuna.( http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Kirjanduslik tegevus Ketlin on kirjutanud raamatuid lastele, noortele, kui ka täiskasvanud raamatuhuvilistele. Lisaks raamatukirjutamisele on ta neli raamatut inglise keelest eesti keelde tõlkinud. Kuid praeguseks on ta tõlketööst loobunud," kuid tegemist oli väga huvitava tööga," seletab Ketlin Priilinn. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Avaldatud teosed · "Koeralaps Berta seiklused" (Tänapäev, 2005) · "Lugusid koertest" (Kentaur, 2005) · "Peaaegu Tuhkatriinu" (Kentaur, 2007) · "Maarjamäe kägu" (Tänapäev, 2007) · "Anna ja tema merisiga Julius" (Tänapäev, 2007) · "Hõbeingel" (Tänapäev, 2007)
esile originaalseid ja vahel erakordseid isiksusi. Tegevusalad arenesid ja muutusid aja jooksul tundmatuseni. Sündisid "uued" inimesed, ning teised mandusid ja muutusid eeskujudest maskideks, farsitegelasteks, naerualusteks." (E. Garini eessõnast). Kasutatud kirjandus: · Renessansskunst põhja pool Alpe / Craig Harbison; [tõlkinud: Ingrid Järv; toimetanud : Tiiu Viirand]; Tallinn : Kunst, 2002 (Singapur : Toppan) · Renessansiaja inimene / [koostaja Eugenio Garin; tõlkinud: Margus Ott, Marika Põldma ja Auli Haabpiht; toimetanud Ursula Vent]; Tallinn: Avita, 2010 · http://kunstiabi.weebly.com/index.html · http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/renessanss/renessanss_exe/renessanssi_ideed.ht ml
Oma teoses Sein und Zeit esitab Heidegger selle küsimuse kohe alguses. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud. Seda oli juba Dilthey oma vaimuteaduslikus psühholoogias märganud. 4 http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Martin%20Heidegger.pdf, 10.05.2010. 5 Heiddeger, M. Being and Time. Tõlkinud Joan Stambaugh. New York: State University of New York Press, 1996. 6 Ree, J. Heidegger. London: Phoenix, 1998. 5 Inimese tunnuseks on individuaalse olemasolu teadvus. Inimene on teatud vahekorras oma olemisega. Inimene teab, et ta on olemas. Seda konkreetset, individuaalset inimese olemist nimetab Heidegger kitsamas mõttes EKSISTENTSIKS. Vastandina kesk-aegsele filosoofiale
sammastel, koopamaalidel ning ka tarbeesemetel. Koopamaalid on säilinud isegi tänapäevani, kus nende loomisest on möödas juba 5000 a. 3 12 4 Kasutatud kirjandus 1. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Eg2.htm 2. Mait Kõiv, ,,Inimene, ühiskond, kultuur", I osa, Vanaaeg, As Bit, 2006 3. Dr. George Hart, tõlkinud Karmen Laus, ,,Vana-Egiptus", varrak 1997 4. ,,Õpilase ajaloo entsüklopeedia", varrak2005 5. Rachel Storm, tõlkinud Ehte Puhang, Eva Toome, Viivi Verrev, ,,Idamaade Mütoloogia", Varrak 2001 6. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm 13
Milliseid autoreid oskate nimetada ja Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; miks on nad olulised? Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, Mis on klassika? produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
Sama tähtis on, et see on üks põhjusi, miks hiinlased usaldavad suhtlemise ja inimestevaheliste kohustuste puhul sundimatust juriidiliste, usaldusväärsete ning ülemaailmaliselt kohandatud ja kodeeritud õigussüsteemide asemel. 9 6. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianism http://en.wikipedia.org/wiki/Confucianism Raamat: „Idamaade filosoofia,“ eesti keelde tõlkinud Henn Käämbre aastal 2009. Raamat: „Konfutsiuse tarkuseraamat,“ eesti keelde tõlkinud Gustav Pärn aastal 2004. 10
ja situatsioon. Traadi luule valimikke on ilmunud vene, läti ja bulgaaria keeles. Peaaegu kõik proosa väärtteosed ka vene keeles. Suhteliselt palju tõlgivad ta romaane soomlased. "Tants aurukatla 4 ümber" on ilmunud 8 võõrkeeles. Kokku on teoseid tõlgitud 30 keelde. Traat on tegutsenud ka tõlkijana, näiteks on ta vahendanud läti luuletaja Uldis Berzinsi loomingut. Ta on tõlkinud poola, tsehhi, makedoonia, vene, soome ja läti luulet. Tunnustused Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Vilde-nimeline kirjanduspreemia (1979) Virumaa kirjandusauhind Albu valla A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Tänaseks rohkem kui 60 teosega kuulub eesti kirjandusklassikute Vilde, Tammsaare, Ristikivi ja Krossi kõrvale. Kolmekordne Vilde-nimelise kolhoosi preemia laureaat ja teeneline kirjanik Mats Traat on kirjanik, kelle loomingule tema eluajal on ausammas püstitatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
