(1930) ja "Kivi südamelt" (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus "Mureliku suuga". Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on "Hääl varjust" ja "Rõõm ühest ilusast päevast". Under on eesti keelde tõlkinud "Valiku saksa uuemast lüürikast", C. Baudelaire'i "Väikesed poeemid proosas", M. Lermontovi "Valiku luuletusi" ning M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jne. lavatekste. Tema kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus "Õnnevarjutus". 1681.a. ilmus Underi valikkogu "Mu süda laulab". Marie Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. MARIE UNDER (27
inimsuhted fantaasia. Peategelaseks on silmapaiste isik, kes on visadusele tõusnud elus paremale järjele, aga tähtis küsimus on kuuluvus. Kompromissiteema- mil määral võib vastuollu minna oma tõekspidamistega, et täita ük ajastu nõudmisi. "Pöördtooli tund" räägib Jannsenist. Peategelaseks poeg, kes arutleb isa tegevuse üle. Nt vastuolu Jakobsoniga. ,,Taeva kivi" maising ja peterson on kokku viidud. Nad ei leia ühist keelt. Kuna masing vanameelne ja peterson uuemeelne. (On tõlkinud ,,Alice imedemaal".) Alustas lühemate juttudega. Suurteos ,,Kolme katku vahel" 4 osa, räägib Balt Russovist ja Liivi sõja ajast. Tema kui eestlase läbi silma pandud sündmused, natuke saksa võimu vastu kriitilised. 78 tuli ,,Keisri hull" seda peetakse tippteoseks. ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev" (keegi läks saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal). Kui eesti vabaks sai, siis pühendus 20
vaatepuntidest. o Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. o Tuglase loomingus jaotatakse ilukirjandus kolme perioodi: 1) 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 2) 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. 3) 19251971: psühholoogiline realism. o Tõlkinud A.Kivi "Seitse venda" o Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi o Tõstis uuele tasemele reisikirja o Arendas edasi romaanizanri o Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi o Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming) o Lihtsam on teha uut regilaulu kui uut regivärssi. o Sõna on iseenesest tühine ja selle väljaütlemine on väike õhuväristamine, aga ta võib terve maailma kummutada. o On elu uni. Mina elan, kuid olen mõistmatu elu ees.
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse(vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia) Under on eesti keelde tõlkinud väga palju saksa lüürikat ja lavatekste. Surm Marie Under suri 25. september 1980 Stockholmis Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.
Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal Noorsooromaanivõistlusele ja see raamat oli üks võidutöödest. Raamat pälvis ka kultuurkapitali aastapreemia.
Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal Noorsooromaanivõistlusele ja see raamat oli üks võidutöödest. Raamat pälvis ka kultuurkapitali aastapreemia.
AINO PERVIK Maria Maasing EESTI LASTEKIRJANIK LUULETAJA TÕLKIJA Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor"
NÄDALA RAAMAT: Barbara Belford. "Oscar Wilde. Vaieldamatu geenius" Autor: Tiina Kaalep (25.05.2003) Tõlkinud Jaanus Õunpuu Tänapäev, 348 lk Pole kahtlust, et Wilde'i kuju Tartus saab selle raamatu läbilugemise järel teise tähenduse. Kahemõttelise, ütleme siis nii. Ja ma ei tea, kas selle raamatu värskelt läbilugenud ema ikka tahab Wilde'i kõrvale oma ilmasüüta poisslast istuma panna. Oscar Wilde juhtus elama ikka väga jäigal ajal. Ega ta pühak polnud, elas krooniliselt võlgu, valetas mõnuga, solvas seda nautides, jõi (ent kandis tähelepanuväärivalt hästi), aga kurjategija tänapäevases tähenduses ta ei ole. Kõik poisid, kellega ta hullas, olid siiski täisealised ja tahtsid ise Wilde'ga hullata. Nii et ajal, kui mitmes Euroopa riigis on seadustatud homoabielud, on üsna imelik lugeda argumente, mis kirjanik Wilde'i üle-eelmise sajandi lõpul vanglasse viisid. Wilde sai oma kirjanikukuulsuse tipul olles kaks aastat kõige karmimat türmi ...
libedikust värsikeevitaja Trissotiniga(Ingmar Jõela), keda eelnimetatud naised ülistasid. Moliere'ile oli omane kirjutada näidendeid värsis. Nii on ka see teos edastatud värsilisel kujul ja see oli väga paeluv. Oli väga huvitav ning süvenema panev kuulata erinevaid sõnamänge nii usutaval ja arusaadavalt kujutatuna nagu seda tegid lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased. Sellel on oma osa ka kindlasti teose prantsuse keelest eesti keelde meisterlikult tõlkinud Ants Orasel. Etenduse humoorikaim stseen oli luuletaja Trissotini koos teda jumaldavate naiste ja tütre Henriette'iga. Samal ajal kui leedid teda ülistasid ja igat tema kirjutatud soneti rida mitmeid kordi kordasid, siis noor Henriette pidas nende üle vaikselt naeru ning parodeeris Trissotini liigutusi. Lavale ilmus ka õpetlane Vadius(Jan Teevet), kes kreeka keelt oskas, kuid kes üllatuseks tegi Trissotini loomingut maha.
muredele („Väike ranits”, „Pururikas laps”, „Kristiina, see keskmine”). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. [2] Loomingust leiab näiteid 6. Lisast. Lisaks lasteraamatutele on L.Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste (Tungla sulest on sündinud üle 900 lauluteksti), koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Nüüdseks on temalt ilmunud üle 70 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele, kümmekond luulekogu täiskasvanutele ning lapsepõlvediloogia „Seltsimees
Deanly, Thomas M. Dischi ja Haralan Ellisoniga üks ameerika ,, uue laine" ulmekirjanduse juhtautoreid. Zelazny loomingu iseloomulikumaks jooneks on mütoloogilidse ainese rohke ja asjatundlik kasutamine. 1966. aastal ilmusid Roger Zelazny esimesed romaanid ,,See surematu" (this Immartal) ja ,,unenägude valitseja" (The Dream Master) -, mida hindasid auhindadega nii kriitikud kui ka lugejad. Lisainfo raamatu kohta. Tõlkinud on juhan Habicht.Keeletoimetaja Endla Hint. Tõlge eesti keelde aastal 1992. 7.Lisaülesanne. 1. 2. 3. 4. 5. Ülevalt alla saad Hell Tanneri tüdruku nime 1)Üks raamatu tegelane. 2) Kes võtsid Hell Tanneri kinni? 3) Peategelase perekonna nime kaks viimast tähte.. 4) Mis on raamatu pealkiri? 5)Selle raamatu autori perekonnanime kolm viimast tähte.
massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid on jääst, külmunud gaasist, kividest ja tolmust koosnevad tombud. Enamasti liiguvad nad Päikesest kaugele. Kui komeet tuleb Päikesele lähedale, hakkab ta sulama. Siis tekib talle pikk helendav saba. Mõnel komeedil kulub mitu tuhat aastat tiiruks ümber Päikese, aga Halley komeeti nähakse Maalt iga 76 aasta järel. Viimati ilmus see taevasse 1986. aastal. Kasutatud kirjandus: ,,Suur Tarkuseraamat" tõlkinud Urmas Alas, EGMONT 2007 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem
· 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kirjandus · Franz Werfel, "Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Rita Tasa. Eesti Raamat, Tallinn 1996
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga
Mehed vs naised: (John Gray; MEHED ON MARSILT, NAISED VEENUSELT; Kupar; Tallinn 1996; tõlkinud Tiina Vallkivi) originaali tiitel: John Gray; Men are from Mars, Women are from Venus; Harper Collins Publishers; New York, 1992) Meeste enesehinnangu määrab võime saavutada tulemusi. Naise enesehinnangu määravad tunded ja suhete kvaliteet. Naine soovib jagada oma päevaprobleeme(oodates mehelt tuge), mees hakkab aga kohe lahendusi pakkuma. Marslane poeb koopasse, et üksinda oma probleeme lahendada, veenused aga saavad kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt. Billy ei saa peres kõigest toimuvast aru, kuid kõik pereliikmed tahavad temaga hästi käituda. Kurt Billy on oma vennale Daniel’ile hea sõbra eest. Daniel ei suuda Billyt kaotada, sest ta tunneb end muidu üksikuna ja ei saa kellegagi rahulikult oma elu sündmusi arutada. Etendus jutustabki...
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, k...
SA sihtasutus s.a sel aastal saj sajand sealh, sh sealhulgas sen seenior, senior sept september skp selle kuu päeval sl, spl supilusikatäis sm seltsimees s.o see on st, s.t see tähendab stj saatja surn, srn surnud, sü säilitusüksus, säilik; söötühik sünd, snd sündinud, * t tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav T teisipäev tehn tehnika; tehniline tel telefon tk tükk(i) tl teelusikatäis tlk tõlkija; tõlkinud Tln Tallinn tn tänav tr trükk Trt Tartu tv, TV televisioon u umbes ukj uue, Gregoriuse kalendri järgi UÜ usaldusühing v või; veerg; vihik, vihk; väin; vald v.a välja arvatud; väga austatud VE väikeettevõte veebr veebruar vkj vana, Juliuse kalendri järgi vm või muu(d) vms või muud sellist, või muu seesugune vrd võrdle vt vaata õa õppeaasta õp õpetaja õpil õpilane ÄÜ äriühing ÜE ühisettevõte NB!
(Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi.
neitsi" · 1958-59 "Christoph Kolumbus avastab Ameerika (Christop Kolumbuse uni) · 1963 "Galacidalacidesokrüribonukleiinhape" · 1965 "Perpignani raudteejaam" · 1966-67 "Tuunikala püüdmine" · 1983 "Pääsukese saba" (katastroofiseeria) (NB:Dali viimane maal) 7 Kirjandus · Salvador Dalí, "Geeniuse päevik". Prantsuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sirje Keevallik. Kirjastus Kunst, Tallinn, 1999, 285 lk · "21 maailmakuulsat kunstnikku" (koostanud Annus Raud). Tallinn 2005, lk 207215 (ka kunstniku tähtsamate tööde loetelu) · Frank Weyers, "Salvador Dalí: elu ja looming [1904-1989]". Saksa keelest tõlkinud Meelika Öpik. Sari Väike kunstiraamat, kirjastus Koolibri, Tallinn 2006, 96 lk 8
Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna.
Looming Ilona Laaman kasutas pseudonüümi, milleks oli Lendav Madu. Ta on debüteerinud novellidega ,,Mana", mis on avaldatud 1959. aastal. Samuti avaldanud luulekogud ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" (1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984). Kodumaal on välja antud luulekogud ,,Mulle ei meeldinud su nimi" (1999) ja ,,Maakulgur on maadunud" (2003). Ta on tõlkinud rootsi keelde Valev Uibopuu romaani ,,Lademed" (1987) Ilona Laamani luulet on tõlgitud itaalia, rootsi, läti ja inglise keelde. Ta on välismaise EKLi liige aastast 1975, on saanud Eesti kultuurifondi noorsookirjaniku auhinna aastal 1971, Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi auhinna aastal 1983 ja Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna aastal 1987. Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole"
Eesti kirjanduse suurim eepik Anton hansen tammsaare Kiire ülevaade eluloost · Eesti prosaist, näitekirjanik, esseist, tõlkija ja mõtleja · Pärit järvamaalt. 1886. a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. ...
Mis on vabadus? Hannah Arendt Akadeemia 1991 a. Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale
Kord, minnes ühe oma sõbra juurde, meenus Newtonile tee peal, et ta oli unustanud võtta kaasa sealt laenatud raamatu, mida ta oli tahtnud omanikule tagasi viia. Ta pöördus tagasi koju, tõusis trepist üles, seisatus oma korteri ukse ees, luges kirjutust "Ei ole kodus", raputas pead ja ütles kahetsevalt: "Mis sinna parata." Siis läks ta sõbra juurde. Kasutatud materjalid Boriss Kuznetsov, "Newton". Vene keelest tõlkinud Igor Gräzin. J. Lang ja D. Rootsman, "Isaac Newton: suure teadlase elu ja töö" www.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton www.teaduskool.ut.ee/792
Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: kataloog=> rahvusraamatukogu=>sõna=> hobby=>keel=> inglise keel=>teaviku laad=> raamat b. Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Kopeeri siia pealkirja kõrval väljastatud kirje. Vastus: : Bürgin, Luc; Arheoloogia salatoimikud / Luc Bürgin ; saksa keelest tõlkinud Ants Sisask Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: Liitotsing=> kataloog=>TLÜAR teadusraamatukogu=>Sisesta sõna=> peakiri=> arheoloogia=>ilmumisaasta=> pärast 2000 ja enne 2002 c. Millise õppematerjali, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses, leiab elektronkataloogist? Kopeeri siia pealkirja kõrval väljastatud kirje Vastus: [Võrguteavik] / Helge Porila ; Eesti Haldusjuhtimise Instituut Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: ester.nlib
"Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn Astrahanis Kaitseala Emapuhkus Viimane monogaanlane Proosaraamatud "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006) "Päevaseiskaja LõunaEesti muinasjutud / SouthEstonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) "Kirjatud teekond" (Saara 2012) Tõlked teistesse keeltesse Luuletusi on tõlgitud soome, rootsi, inglise, iiri ja saksa keelde Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid tõlkeluuleauhindu Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna luulekogu "The Drums of Silence" eest aastal 2007 Samuti aastal 2010 Poetry Book Society Recommended Translation auhind luulekogu "The Scent of Your Shadow" eest
,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid: 1) "Aastaajad eesti luules"(1999) 2) "Sina ja mina" (2001)' 3) "Kabir" (2003) 4) "Väike värsiaasta" (2003) 5) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) 6) "Surmapõletaja" (2006) 7) ,,Vaikuse lävel" (2011) Doris... .. mis on elus olulisim: Äratundmine, muidugi. Milleks muidu oleme siia maailma paisatud? Võib-olla oleme põgus Jumala ekspertkogu - ja just meie mõistmisest, meie valikuist sõltub kõik järgnev
"Videvik" raamatuesitlus Taavi Poll 10d Raamatust: Raamatu pealkiri: "Videvik" Autor: Stephenie Meyer Ilmunud aastal 2008. Kirjastus Pegasus. Raamatu tõlkinud eesti keelde: Marge Paal Sündmuskoht Teose sündmustik leiab aset väikeses Forksi linnas, kus elab natuke üle 3000 inimese ning kus kõik inimesed tunnevad üksteist. Peategelased Edward Cullen - vampiir Isabella Marie Swan Renee Swan Bella ema Charlie - Bella isa Phil Dwyer Bella uus pesapallurist isa James jäljekütt, ihkab Bella surma Carlisle Cullen väikelinna arst Cullenite pere vampiirid, kes toituvad ainult loomade verest
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik
maomürgivastaseid seerumeid, siis karakurdi mürki meditsiinis ei kasutata. Karakurti kutsutakse rahva seas samuti mustaks leseks. Arvatavasti sellepärast, et sarnaselt musta lese liikidele sööb ka emane karakurt peale viljastumist isase ämbliku ära. 2 Kasutatud allikad Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A. Aben, H. Allik, J. Kahk jt, Tallinn 1989 Elusloodus. Tõlkinud H. Rauk, Tallinn 1983 Loomade elu. Selgrootud III. M. S. Giljarov, B. M. Mamajev, G. M. Dlusski jt, Tallinn 1984 http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_amblikud_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-1.htm http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2902/Zooloogia+ill _2008_3a_Pp.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Latrodectus_tredecimguttatus http://www.srv.net/~dkv/hobospider/widows.html http://www
Põhiline meetod nirvaana saavutamiseks, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1.tõde kannatusest, 2.tõde kannatuse põhjusest, 3.tõde kannatuse lakkamisest ja 4.tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade
Koitjärve maastikke võib ära tunda romaanis Kõrboja peremees. 191.aastast seadis oma elu sisse Tallinnas. Ta abiellus ning pühendas ennast kirjanikuametile. Elas tagasitõmbunult, laimeas avalikkuse tähelepanule eelistas ta lähedaste sõprade seltskonda. TÕDE JA ÕIGUSE OSAD 1)Võitlus tööga 2)Võitlus Jumalaga 3)Võitlus ühiskonnaga 4)Võitlus iseenda ja oma elurõõmuga 5)Alistumine Tema näidendid 1921 Juudit ja 1936 Kuningal on külm. Tõlkinud Fjodor Dostojevski Kuritöö ja karistus. Romaan Põrgupõhja uus Vanapagan 1939. ROMAANID: "Kõrboja peremees" (1922)"Tõde ja õigus" (1926-1933)"Elu ja armastus" (1934)"Ma armastasin sakslast" (1935)"Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939)
Kõike, mis oli kurb või nukker, suutis näidata ka naljaka varjundiga. Mulle ei meeldinud aga tema tagasihoidlikkus kohati. Oleks tahtnud rohkem ,,äktsionit". Miks ta oli teose tähtsaim tegelane? Sest läbi tema silmade räägiti seda lugu ning kui H. H. poleks jutustaja olnud, poleks ilmselt ka sellist pealkirja raamatul. Lolita. Vladimir Nabokov. Inglise keelest tõlkinud Hans Luik. Kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1990. Indrek Mägi 12B klass
Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a
Mary Poppins 28. veebruaril käisin koos oma sõbraga vaatamas muusikali ,,Mary Poppins". Teos on loodud Disney ja Cameron Mackintoshi poolt, kuid Eesti keelde on selle tõlkinud Leelo Tungal ja Anna- Magdaleena Kangro. Lavastaja on Georg Malvius. Etendus toimus teatris Vanemuine. Esinesid tuntud eesti näitlejad nagu Hanna-Liina Võsa, Andres Mähar, Merle Jalakas, Hannes Kaljujärv. Eelarvamus etendusest oli üldiselt hea, sest olin kursis selle muusikali populaarsusega ja süzeega ning pealegi pakub teater Vanemuine alati rõõmsaid ning positiivseid teatrielamusi. Muusikali ,,Mary Poppins" tegevus toimub Bankside perekonnas Kirsipuude alleel. Teose
12.klass Elulugu • Tõnu Õnnepalu • 13. september 1962. • Tartu Ülikoolis õppis botaanikat ja ökoloogiat. • Vabakutseline ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija. • Kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. (http://estonianworld.com) (Wikipedia, tonuonnepalu.wordpress) • On olnud ka õpetaja. • Töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses. • 1993. Töötas kirjastuses Tuum ja sama aasta septembris Eesti Vabariigi välisministeeriumis. • 2003. Aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. • Kirjanikunimed Emil Tode ja Anton Nigov. • Elanud ka Pariisis.
1947. aastal loobus ta lõpuks professorikohast Cambridge'is ja läks Iirimaale üksindust otsima ning 1938. aastal võttis omale Briti kodakondsuse. 1949. aastal diagnoositi tal eesnäärmevähk, mida ta ei hakanud ravima, kuna ei tahtnud enam kauem elada. 1951. aastal Wittgenstein suri. Teda on nimetatud "üheks ajaloo viiest suurimaist filosoofidest". Ta oli ülikarismaatiline isiksus, kes muutus kultuseks. Kirjandust: Ludwig Wittgenstein, ,,Loogilis-filosoofiline traktaat." Tõlkinud Jaan Kangilaski, Veiko Palge. Tartu: Ilmamaa, 1996 Ludwig Wittgenstein, ,,Filosoofilised uurimused." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2005 Ludwig Wittgenstein, ,,Tõsikindlusest." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2000 Kokkuvõte Mõtlejana on Wittgenstein kummaliselt vastuoluline ja samas moraalselt täiuslik. Ta eitab filosoofia võimalikkust ja kirjutab tuhandeid lehekülgi originaalset, püsiväärtusega filosoofiat.
Looming: · Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ernst Enno Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. · Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896-1904). · Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana
kuid valetamine ei ole kunagi ühekülgne. Siinkohal ongi paslik öelda, et valetamine sõltub inimese enda moraalsetest tõekspidamisest või siis sõltuvalt millist moraalifilosoofiat inimene järgib. Sest ükskõik mis situatsioonis inimene ka ei oleks, tähtis on enda ja teiste mitte ohtu seadmine, kuid kas selle nimel tasub valetada, see jääb iga ühe enda otsustada. Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E. The Definition of Lying and Deception. Stanford Encyclopedia of Philosophy, 21 February 2008. [http://plato.stanford.edu/entries/lying- definition/#DefLyi ] 20.12.2014 3. Pojman, L. P. Eetika – õiget ja väärt avastamas. Tõlkinud Tiiu Hallap. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, 2005, 423 lk 4. Primoratz, I. Lying and the “Methods of Ethics
Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase aastapeemia. 2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011. aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija
meetriliselt korrastatud riimilist värssi. Juhan Viidinguna rõhutab autorimina, lüüriline alge tugevneb, poeetika lihtsustub, autor taotleb kujundi ja keele puhtust, lakoonilisust, lihtsust, mis on kooskõlas kasvanud eetilise nõudlikkusega. Viiding on avardanud eesti luule poeetikat, uuendanud stiili- ja vormivõttestikku, mõjutanud oluliselt nüüdisaegse eesti kirjanduspõlvkonna suundumusi. Ta on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Luulekogud Närvitrükk (1971). Ma olin Jüri Üdi (1978) Realistliku ingli laul Elulootus (1980) (1968) Tänan ja palun (1983) Aastalaat (1971) Osa (1991) Detsember (1971)
argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi. Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää
Bert ja vennad Autorid:Sören Olsson ja Anders Jacobsson Illustratsioonid Sonja Härdin Rootsi keelest tõlkinud Anu Tarvis Tegelased:Bert Ljung(peategelane,kellele kuulub ka päevik),tema ema,isa ja vanaema,Ake Nordin(on Berdi parimsõber,kes on alati Berdi kõrval),Nadja Nilsson(Berdi pruut),Väike-Erik Linstett(samuti Berdi parimsõber),Nadja kolm räkkaritest venda:Roffe,Ragge ja Reinhold,Klimp(keda kõik kartsid,kuna lõi kõiki ja oli teistest tugevam),teised koolikaaslased(klassiõed ja klassivennad),Linda(Ake pruut,raamatu lõpus) Raamatust:
sajandi Ameerika prohvetiterohkest pinnasest. Oma kodukandis põhiliselt aareteotsimisega tegelenud Joseph Smith (1805-1844) rajas selle NY osariigis 1830. aastal. Tema autobiograafia kõneleb usulistest otsingutest ja ilmutusest 14-aasta vanuses, milles Jumal teatas talle oma vastikustundest kõikide uskkondade suhtes. Hiljem kuulutanud ingel Moron talle sajandeid tagasi maha maetud kuldplaatidest, millele graveeritud teksti Smith eriliste prohvetiprillide abil "muinasegiptuse keelest" tõlkinud. See nn. Mormooni raamat, mis sisaldab endas "igikestva evangeeliumi täiust" paralleelselt Piibliga, jutustab Iisraeli kadunud suguharude väljarändamistest tõotatud maale, Ameerikasse. 600. e.Kr. saabunud Lehi poegadest pärinevad sõnakuulmatud lamaniidid ehk indiaanlased ning Jumalale kuulekad nefiidid, kelle järeltulijateks on mormoonid. Õpetus: Kõik olev allub ülimale kosmilisele "pideva progressi" printsiibile. See käib ka
võtab? Kui kaugel on see aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Kas jääda vanade tavade juurde või võtta omaks võõraste maade uued kombed? Koht kirjanduses 2007. aasta Virumaa kirjandusauhind; Eduard Vilde kirjandusauhind (2007); 2007. aasta Apollo lugejate lemmik; Areeni kultuuriauhind. Autori kommentaar: "Kui see tänapäeva paigutada: toosama raamat võib saja aasta pärast olla täis ussisõnu, mida keegi lugeda ei oska. Kui keegi on seda vahepeal tõlkinud, siis loetakse, aga üldiselt seisab kogu see eestikeelne raamatupagas riiulil, on täis kummalisi ruunimärke, mida keegi lugeda ei oska. Kõik, kes siin elavad, räägivad omavahel inglise keelt. Või maeiteamiskeelt. Mina ei ole kindlasti veel see päris viimane, kes ussisõnu mäletab, kellele Põhja Konn veel mingit väge annab. Aga ma asetasin ennast sinna. Eks see olegi selle raamatu puhul nii, et ega see pole autor, kes siin pajatab, ma olin kogu aeg nagu rollis seda kirjutades..."
"Kuningal on külm" (1936). Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel.
"Kuningal on külm" (1936) Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Mälestussammas Tallinnas enne PRONKSÖÖD ja ...pärast PRONKSÖÖD Miks mässulised nii tegid? Soov rikkuda midagi eestlastele väga püha (suurkirjaniku kuju) Kättemaks Rumalus Hoolimatus Vandalism
ma vastasin: neid olnud neli-viis, ja küsisin, et miks sa küsid siis ja küsisin, et miks sa küsid siis. Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul ja ütles nii: kas on ka teada sul, kas sa ka tead, kas sina seda tead et see ei pidand tähendama head. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele Enesetapp Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil,Raplas Põhjus: Habras närvikava Veenide läbi lõikamine. Aitähh kuulamast! Rauno&Ralf (2012)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
