paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170
Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude. Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas luuletajana, saades proosakirjanikuks Emil Tode nime all. Kokku on ta avaldanud 6 romaani: 1993 "Piiririik" - Esimene tähelepanu võitnud teos, mis pälvis 1994. a. Balti Assamblee kirjandusauhinna ja seda on tõlgitud seni 15 keelde. Raamat räägib Ida-Euroopast (mitmete vihjete kohaselt
veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas näiteks ,, Kaval-Ants ja Vanapagan'' , ,,Kalevipoeg'' , ,,Kilplased'' ja paljud teised . 1974 aastal kanti kirjanik Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja . Eno Raud oli abielus tuntud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning neil oli kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud . Eno Raud suri 9. juulil 1996 Haapsalus .
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006
Abielus Viiu Härmiga, neli tütart. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Erik Rummo Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Rummo on ´´Viimse reliikvia´´ laulutekstide autor. Tuntud lavastus ´´Tuhkatriinumäng´´. Loomingust Paul-Eerik Rummo on kirjutanud näidendeid, lasteraamatuid, filmitsenaariume, laulusõnu, luuletusi, dramatisseringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ava 16.15 Tähelaev Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo#Isiklikku https://www.google.ee/search?biw=1366&bih=613&tbm=isch&sa=1&q=paul+eerik+r ummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&oq=paul+eerik+rummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&gs_l=ps .3...925259.934569.0.934700.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0 .0....0.02XtX9rP6e8 http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/tahelaev/saated/797c14be-4069-4902-b875-5f65 891ca12b Tänan kuulamast!
suurendas provintsidelt võetavaid makse. Nero kasutas saadud raha ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, ise ta esines teatris ja tsirkuses.64. a.süüdistas ta Rooma hiigeltulekahju pärast kristlasi ja laskis neid julmalt vaenata. 65. a. paljastati Nero vastane Piso vandenõu; Lucanus, Petronius, Seneca jm. ning teda sunniti enesetappu tegema. Kasutatud kirjandus: ''ENE'' nr. 6 lk.594 http://et.wikipedia.org/wiki/Nero Ernst Eckstein, "Nero". Ajalooline romaan. Tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2007 Pildid: 5 fakti: Nero oli lapsendatud. Ta oli Rooma keiser. Ta lasi kristlased hukata. Ta esines teatris. Ta esines tsirkuses. Ettekannet tehes sain teada, et Nero oli natuke julm, aga ta tahtis vaid riigile parimat.
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Ur...
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming
Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees, Ainult ülevalat tähtesinast tuhmjalt; Kuskil kaugel haugub hirvsikk uhmjalt, Ja üks kägu naerab minu metsas. Kuidas põleb kõrv sul
· Oma laulu ei leia ma üles · Päikese lapsed · Las jääda ikski mets · Nagu merelaine (1993-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad) · Muretut meelt ja südametuld (1994-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad) Tähtsus Leelo Tungal on tuntud Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija kellelt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut noortele ning lastele. Lisaks on ta avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tõlkinud ja kirjutanud nukunäidendeid, kuuldemänge laulu- ja muusikalitekste, tegutsenud publitsisti ja kriitikuna, koostanud aabitsa ja emakeele lugemikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden
5 Teosed Näidendid · "Caligula" (1941, 1945; eesti keeles 1989; tõlkija Ott Ojamaa) · "Arusaamatus" (1944; eesti keeles 1989; tõlkija Henno Rajandi) · "Piiramisseisukord" (osalt romaani "Katk" dramatiseering, 1948) · "Õiglased" (1950) Romaanid · "Õnnelik surm" (La Mort heurese; esimene, käsikirja jäänud romaan, ilmus postuumselt 1971; eesti keeles 2005; tõlkinud ja järelsõna: Tanel Lepsoo) · "Võõras" (L'Etranger; 1942; eesti keeles 1966, 1989, 2003; tõlkija Henno Rajandi) · "Katk" (La Peste; 1947; eesti keeles 1963, 1989, 1996; tõlkija Henno Rajandi) · "Langus" (La Chute; 1956; eesti keeles 1989; tõlkija Krista Soomere) · "Esimene inimene" (Le Premier homme; jäi lõpetamata; ilmus 1994; eesti keeles 2000; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Triinu Tamm) 6 Essee
rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kirjandus: Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on kirjandus?
tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3. Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad
Ameerika teose analüüs 1.Autor ja teos:Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby". 2.Ilmus esmakordselt 1925.aastal. 3.Romaan, realism. 4.Tõlkinud inglise keelest Enn Soosaar. 5.Tegevusaeg on 20.sajandi algus. 6.Tegevuskohad West Egg, New York. 7.Peategelased:Nick Carraway, Jay Gatsby, Daisy Buchaman. 8.Tähtsamas kõrvaltegelased:Jordan Barker, Mr.Wilson, Myrtle Wilson. 9.Sündmusik: Jay Gatsby korraldab oma majas suuri pidusid selleks, et võita tagasi oma kunagine armastus Daisy. Gatsby naabrimehe Nicki kaudu nad lõpuks kohtuvad ja plaanivad koos elu alustada, kuid teel New Yorkist West Eggi ajab Daisy kogemata alla oma mehe Tomi armukese Myrtle. Myrtle abikaasa mr.Wilson arvab, et Gatsby tappis tema naise, ning vastutasuks tapab kuuli lasuga Jay Gatsby ja ka enda. 10.Põhiidee:Ebaõigluse näitamine, et vaene noormees ei saa abielluda tüdrukuga, kel on raha, ehk raha eest ei saa kõike. 11.Autori enda ...
• Raamatu on kirjutanud Jean-Jaques Sempe´ ja Rene´ Goscinny • Sempe´ on sündinud aastal 1932 Bordeaux’s. Ta on ka illustreerinud seda raamatut. Tänu tema poja Nicolasele, on ta saanud inspiratsiooni raamatusse. • Goscinny on sündinud aastal 1926 Pariisis. Ta õppis Buenos Airese Prantsuse Lütseumis. Ta on töödanud abiraamatupidajana, kunstnikuõpilasena reklaamiagentuuris, sekretärina, kunstnikuna ja ajakirjanikuna. Muid fakte: • Prantsuse keelest on tõlkinud Helle Michelson • Eestis väljastati raamat Tallinnas, aastal 1993, kirjastuses Kupar • Prantsusmaal väljastati raamat aastal 1957 • Sellesse raamatusse on kogutud kolm teost: “Väike Nicolas”, “Väike Nicolas ja ta sõbrad” ning “Väikese Nicola’s vahetunnid”. • On väljastatud ka raamat “Väikese Nicola’s talv ja suvi” Aitäh kuulamast!
Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html http://luikjatraat.synter
biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise,
romaanides. (Johann Köler) "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) "Professor Marteni ärasõit" "Keisri hull"(Timotheus von Bock) "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. "Paigallend" "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised" Kross on tõlkinud vene, inglise, saksa, rootsi, soome, ungari keelest. Krossi on tõlgitud 22 keelde.
arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. · Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. · Kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid Eestis. · Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. ,,Tõde ja õigus" Esimene jagu inimese võitlus maaga Teine jagu inimese võitlus jumalaga Kolmas jagu inimese võitlus ühiskonnaga Neljas jagu inimese võitlus iseendaga Viies jagu tagasi pöördumine, alistumine
· Õppis 1980-1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat · 1985-1987 töötas Hiiumaal Lauka kooli bioloogia ja keemia õpetajana · Hiljem töötas ta vabakutselise tõlkja, kirjaniku ja ajakirjanikuna · 1989-1990 töötas ta ajakirja Vikerkaar toimetajana · 1993. aastal kirjastuses Tuum ja Eesti Vabariigi välisministeeriumis Looming · Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid · Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk.
sadamalinna, asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Ühel hetkel hakkab teda aga painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal - kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle - tüdrukule, keda ta kunagi armastas... See on paeluv ja filosoofilise tooniga lugu iseendasse vaatamisest ja eksistentsiaalsuse lätete avastamisest. · "Sõnad" Les mots (1964) Prantsuse keelest tõlkinud Leili-Maria Kask. Perioodika, 1965. (Loomingu raamatukogu,1965, 25/26 (397/398)) Novellikogu: · "Sein" (1939; eesti keeles 1965) Näidendid: · "Kärbsed" (1943) · "Räpased käed" (1948) · "Kurat ja Vanajumal" (1951) · "Kinnine kohus" (1944) Eesti keeles koos Altona Vangide näidendiga. prantsuse keelest tõlkinud E. Vasara, T. Hallap, Eesti Raamat, 1989 · "Altona vangid" (1959; eesti keeles 1989) · "Sõnad" (1964; eesti keeles 1965)
maastikukunstnikest sain teada, et Constable üritas välja tuua oma maalidel ehedat valgust ja kastevärskust, seevastu Turner'ile meeldis maastuke maalida väga romantililselt ning soojades toonides. Friedrich'i maastikumaalid olid pigem täis sümboolikat. Paljud maalid olid tal melanhoolsetes toonides. KASUTATUD KIRJANDUS · "Kaks kuulsat meistrit", Õpetajate Leht, Nr.9, 01.03.2002 http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/01.03.02/elu/2.shtml · Robert Cumming (Eesti keelde tõlkinud Rinna Jürgens, Tiina Kanarbik, Mari Kelve- Liivsoo, Anu Lamp, Ave Randviir) 2007, Silmaringi Teadmik- "Kunst" Tallinn: Kirjastus Varrak · Robert Cumming (Eesti keelde tõlkinud Lore Listra) 2000, "Suuri Kunstnikke" , Kirjastus Koolibri · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.htm
keskendub roheliste katuste rakendamisele erinevates riikides ja maailmajagudes. Tuuakse välja spetsiifilisi taimi, mida on võimalik rakendada eri paikades. 6. Sulev Nurme. Terrass. http://www.sulevnurme.org/pages/artiklid/terrass_txt.pdf Lühiartiklis käsitletakse terrassi olemust ja funktsiooni. Neid selgitatakse läbi konkreetse disaininäite. 7. Beate Slipher. 2009. Aed ja ruum. Terrassid, väliköögid ja mänguplatsid koduaias. Kirjastus Varrak. Norra keelest tõlkinud Enn Anderson. Aiakujunduse ksiraamatus antakse juhtnööre väliruumi kujundamiseks. Antakse nõu erinevate aiakonstruktsioonide rajamisel (taimedest sein, eraldav puitaed, terrass, pergola). Tuuakse näiteid sobivatest materjalidest ning tehnoloogiatest. 8. Firma Ageeta. Seemnemaailm- tõlkija. Vertikaalhaljastus. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=139 Artikkel kirjeldab vertikaalhaljastuse (dekoratiivtaimede kasvatamine erinevatel tugedel, seintel,
aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa "Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972) "Toonekurg vahipostil" (1974) Luule "Kalakari salakaril" (1975) "Käbi käbihäbi" (1977) "Padakonna vada" (1985)
Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi Selma Lagerlöf Teos on välja antud aastal 1926 Stockholmis, eesti keelde on tõlkinud Vladimir Beekman. Algselt pidi sellest saama Rootsi koolide geograafia õpik. Raamatus on kirjeldatud Rootsi loodust ning kirja on pandud palju legende. Peategelane, Nils Holgersson, on jutu alguses sõnakuulmatu laps, kes soovib palju halba. Tundub, et ta ei hoolinud kellestki. Sellest, et Nils kohtleb teisi elusolendeid negatiivselt, saabki raamatu alguse. Poiss kiusab härjapõlvlast, kes karistab poissi. Nils läheb koos
Jana Jeltsova,10.R Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorso...
kasutati ka koduõpet. Poisslapsi soovitas ta õpetada vähemalt 2 tundi päevas, tütarlapsi vähemalt 1 tund päevas. Tänu sellele, et Lutheri teese levitati, arenas ka trükikunst. Et inimesed saaksid aga trükikunsti oma igapäeva elus kasutada, oli neil vaja haridust, tänu millele osati kirjutada ning lugeda. Kokkuvõttes ma arvan, et Martin Luther on hariduse arengus üks üpriski tähtis isik. Kui ta poleks Piiblit saksa keelde tõlkinud ning pidanud tähtsaks seda, et maarahvas oleks võimline oma emakeeles lugema väikest katekismust ning mõistma luterluse põhitõdesid, poleks vast haridus nii kiirelt levima hakanud.
("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". lisaks Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Pildid Aitäh tähelepanu eest!
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas
kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogumik On tõlkinud, kirjutanud esseesid, artikleid nii kirjanduse kui kunsti kohta. Oluline on esse Baudelaire`ist ja Sartre`ist. Viimased paarkümmend aastat viljeles häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) Eesti keeles "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) "Oma luulet ja võõrast" (1990) Rootsi keeles
Kellavärgiga apelsinid – ehk legaalne vägivald Kevin Harjo Anthony Burgess „Kellavärgiga apelsin“ Ilmunud orginaalis 1962, tõlgitud 2001 176 lehekülge Tõlkinud Udo Uibo Anthony Burgess’i kuulsaim raamat „Kellavärgiga apelsin“ on sisult väga huvitav raamat. Sellega lihtsalt on nii, et kas sulle meeldib, või ei meeldi üldse. Esmalt puutusin teosega kokku mõned aastad tagasi, kui juhtusin vaatama raamatu põhjal tehtud filmi. Filmi režissööriks on Stanley Kubrick, kes on nii mõnegi suurepärase filmiga hakkama saanud. Vaadates filmi, tuli mulle peale kõhedus. Ei saanudki kohe aru, kas see oli sellest et see film on geniaalne või hoopis ebameeldiv. Sellest hetkest alates teadsin, et tuleb ette võtta ka raamat. Alex, 14 aastane pätt tegeleb igapäevaselt ultravägivallatsemisega. Koos kambaga tegeleb ta röövimisega, peksmisega, vägistamisega ja isegi tapmisega. Ühel päeval Alexi „droogid“ ehk sõbrad reedavad ...
Veebilehe analüüs Võtsin vaatluse alla Saku Õlletehase veebilehe, mis asub aadressil http://www.saku.ee/. Sihtgrupid ja struktuur Veebileht on rangelt suunatud vaid täiskasvanule, küsides veebilehele sisenedes külastajalt, et kas too on 18 täis või ei. Klikkides ,,Ei" nupule, tänab Saku Õlletehas külastajat huvi eest ning märgib, et alla 18-aastasele külastajale on Saku õlletehase kodulehele ligipääs piiratud. Saku õlletehas on tõlkinud enda kodulehe kolme keelde eesti, vene ning inglise keelde, mis annab aimu, et oodatud ei ole vaid eesti keelt kõnelevad isikud, vaid ka inimesed mujalt maailmast. Struktuur on meeldivalt lihtne ning mugav kasutada, veebilehe päises on arusaadavalt ära lahterdatud erinevad teemad, milleks on: ,,Saku joogid," ,,Saku õlletehasest," ,,Õlleeksperdiks?" ning ,,Edasimüüjale". Lehekülg on külastajale meeldivalt rahulik
BOCCACCIO Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1...
,,Oscar ja Roosamamma" Karolin Kriiska Eric-Emmanuel Schmitt · Sündis: 28. märts 1960 · Prantsuse kirjanik ja lavastaja · On läbinud sõjaväeteenistuse. Õpetades ühe aasta filosoofiat sõjakoolis · On tõlkinud mitmeid oopereid · 2008. aastal võttis Belgi kodakondsuse · 9. juunil 2012 valis Belgia Kuninglik Prantsuse Keele ja Kirjanduse Akadeemia Schmitti eelneval aastal surnud Hubert Nysseni asemel akadeemikuks. ,,Oscar ja Roosamamma" · Ilmus aastal 2002 · ,,Oscar ja Roosamamma" on ühe jutsustuse osa ning käsitleb kristlust · Tõlkija: Indrek Kof · Kujundus: Ülo Pikkov Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut leukeemiat. Teda
Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) "Surmapõletaja" (2006) Soovitan teil tema teostest lugeda "Aja kuju" ja "Mandragora't", mis mulle väga meeldisid. Ma loen teile ka ühe luuletuse ette, mis on võetud tema luulekogust nimega "Aja kuju". Sa ei ole kellestki parem.
Toidu kogus oli sobilik. Menüüs võiks olla rohkem puu- ja juurvilju. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Teesalu, T; Vihalemm, T. (2001). Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu. Jänes, H. (2000). Koduse ravi ABC. Tallinn Tõlkinud Elken, M. (2001). Tervise käsiraamat. Tallinn. Tõlgitud teosest: Jorma Palo ja WSOY. (1998). Lääkärikirja. Helsinki. Selby, A. Tõlkinud Smidt, I. (2001). Tervistavad toidud. Tallinn http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm 17
Kasutatud kirjandus 1. ENE 1, lk. 136 2. ENEKE 1, lk. 43 3. "21 maailmakuulsat väejuhti" 2003. a. 4. "Maailma ajalugu sõnas ja pildis" 2003. a., lk. 38 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur 6. http://images.google.ee/images? hl=et&source=hp&q=aleksander+suur&lr=&um=1&ie=UTF-8&ei=xEvbSpnlD4rJ- QaTqcXIDQ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CCAQsAQ wAw 7. Sergei Zebelev, Aleksander Suur, tõlkinud Richard Kleis, EKS, Tartu 1929 8. Edison Marshall, Vallutaja Aleksander Suur (ajalooline romaan). Inglise keelest tõlkinud Kalli Karise. Perioodika, Tallinn 1997 9. Stefania Stefani, Aleksander Suur, itaalia keelest tõlkinud Anne Kalling, Koolibri, Tallinn / Alma Littera, Vilnius, 2000 10. Siegfried Fischer-Fabian, Aleksander Suur: unistus rahust rahvaste vahel, saksa keelest tõlkinud Rein Kärner, Olion, Tallinn 2002 11
· Me hoiame nõnda ühte, Tallinn 1982 (luulevalimik) · Tasakaal, Tallinn 1982 (luulevalimik) · Seitse naist, Scarborough 1988 (seitsme eesti naisluuletaja luuletused) Betti Alveri luule tõlked · Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes) · Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes) · Betti Alverová. Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes)
Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tuli pimendatud linnas" (1967) · "Etturid" (1968)
proosauuendusele Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks. Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. Filmid ja näidendid Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969) "Hundiseaduse aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalad" Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad" (1988) Valton on tõlkinud kirjandust vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari keelest. Tuntuimad teosed "Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976) "Arvidi maailmareis" (1981) "Vanad arved" (1981) Täname kuulamast! "Kiirustav kahetsus" (1989) "Kirikutrepil" (1989) "Kohtunikud ja kohtualused" (1990) "Proovipildid" (1990) "Üks tund Toledos" (1990) "Kuninglik lõbu" (1991) "Liisa ja Robert" (1993) "Liblikas, ilus ja paks" (2003).
See paistis silma kunstilise küpsusega ja on tervikuna vaadates ülemlaul ilule ja tõearmastusele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitisse Arbujad. Betti Alver oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
ühendusi.1965.aastast peab ta kutselise kirjaniku ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed. Looming Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga ,,Oakene" (1957). Ta on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlkinud lasteluulet.H. Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale ,,Mõmmi ja aabits". Ka on ta on üks koolides kasutatud ,,Karu-aabitsa" autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt ,,Toomas Linnupoeg" ning noorte tundeelu lahkav ,,Miks sa vaikid?". Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani. Tuntumad teosed Luulekogud · ,,Oakene" (1957) · ,,Vikerkaare all" (1965)
1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tor...
oma armastust Fausti vastu. (lk 92,93)Mefistofeles kiusatab Fausti oma kirele järele andma. (lk 122)Faust tuleb Margaretat kongist päästma. (lk 127)Margareta tahab ajada Mefistofelese minema,kuid lõppkokkuvõttes ta jäetakse üksi kongi edasi,kus ta saab päästetud. Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' Tõlkinud: August Sang Eesti Raamat 1983 .
Nanotehnoloogia tulevik Richard A. L. Jones Tõlkinud Kalle Hein Nanotehnoloogia areng on teaduses saanud viimasel ajal väga põnevaks ja uuritavaks haruks. Nanotehnoloogia on tehnoloogia haru, mis käsitleb tehnoloogilisi tegureid mille mõõtmed on väga väikesed ja mis toimiksid isegi aatomi tasandil. See võib saada suureks läbimurdeks inimeste ravimises, näiteks on välja mõeldud teeoria, kuidas robot, lastes inimese veresoonde, likvideerib seal trombi või on kuidagi teisiti kasulik.
“Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin” Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia “Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat” järgi Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama
Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi, mis on ilmunud lasteraamatus "Miä hummõn tulõ? Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
