sajandil maalis. Kui aga näen sõbranna juures elutoa seinal uhket "Mona Lisat", siis ei ole see minu jaoks kui hinnaline kunst, vaid koopia. Kunstiks pean ka teatrietendusi. Teatrilavastusi pole võimalik kopeerida, sest iga etendus on erinev. Ükski nätleja ei näitle mitte ühelgi etendusel täpselt samamoodi, seega on iga teatrietendus hinnaline kunst. Eespool mainitu näitab kuidas määratlen mina piiri kunsti ja mittekunsti vahel. Kunst on mingi eesmärgiga tehtud looming. Seda võib tõlgendada erinevalt, kuid kokkuvõttes on see siiski meelelahutus. Kunst peab tekitama inimeses emotsioone. Piir kunsti ja mittekunsti vahel ametlikult puudud, kuid iga inimene võib need piirid enda jaoks ise seada.
ei suutnud lõpetada. Ta peitis pildi ning põgenes iseenda hinge eest. Ka tänapäeval on inimesi, kes kasutavad ära oma kaaslasi või kas või loodustki, et endal oleks parem ja muretum elu. Kui inimene sisendab endale, et ta ei olegi nii halb, kui tegelikult on, siis tekib sama sündroom mis oli Dorianiga. Või kasutades ära maad, kus me elame isiklike hüvede rahuldamiseks, mõtleme ainult iseendale ja ei vaeva ennast murega, mis võib juhtuda tulevikus, kui maa on rikutud. 4. Kuidas tõlgendada romaani pealkirja? Romaani pealkirjaks on ,,Dorian Gray protree" ja romaan pöörlebki ümber Dorian Gray ja temast joonistatud portree. See maal oli oluline, kuna see vananes ja Dorian püsis ise noorena. Portree paljastas noormehe hinge süngemad jooned ja muutis silmale nähtavaks tema sooritatud patud. Dorian kasutas portreed, et teha kõik, mis oli tema aadliseisusele keelatud. Romaani pealkiri on ehtne vihje sellele, millele Oscar Wilde oma teoses rõhku paneb
Seda võib ka tegelikult vaadata siin samas Eesti ühiskonnas omavahel suhtlevaid rahvuseid (nt. eestlased ja venelased), tihti juhtub et eestlane parandab venelase grammatikalisi vigu kuid kui ei teata, et tegemist on teise rahvusega peetakse teda rumalaks. Kokkuvõtteks oli väga huvitav ja hariv artikkel mida lugeda, kuna selliseid fakte kui selliseid kohtame me igapäeva elus nii palju, kuid ei oska seda sellisel viisil tõlgendada ja see artikkel tõlgendas need kultuurilised erinevused väga huvitava nurga all lahti.
senimaani kuni reaalsus kätte jõuab. Samuti kui soovin tulevikus oma äri teha, siis tänu piiride avatusele on oma toodete või teenuse turustamine Euroopa Liidus lihtsaks tehtud, kuna nõuded ja seadused on ühesed. Kohati ongi väljaspool Eestit lihtsam oma äri alustada, kuna Eesti ametiasutused kipuvad olema liiga bürokraatlikud ning peavad näpuga seadustes järge, oskamata neid loogiliselt võtta või tõlgendada ettevõtjale soodsas suunas. Ja muidugi siin juurutatakse kõik Euroopa Liidu seadused kõige eesrindlikumalt ilma mõtlemata kui teistes riikides nii range ei olda ja püütakse rohkem ettevõtjaid toetada. Puutusin selle teemaga kokku eelmisel aastal uurimustöös beebikosmeetika valdkonnas, mille käigus sain aru, et kosmeetikat oleks kohati kergem toota näiteks Inglismaal kui Eestis. Õppimisvõimaluste puhul oleks võimalik minna vahetusõpilaseks, kuid selleks peaks samuti
mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist lapse arengut mõjutab suures osas lasteaed ja kool. Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma
põhimõtteid looduse ja selle elutsükli kohta. Üheks muinasusu põhi elemendiks oli vägi, mis ei olnud niivõrd seotud füüsilise jõuga. Väge omasid kõik elusolendid. Väge oli ka samuti teatud obektides,paikades, sõnades ja taevas. Taeva puhul oli näha väe avaldumist äikese ajal. Sõnu kasutati loitsimiseks,nõidumiseks ja ravimiseks. Inimesi, kes sellega tegelesid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad oskasid enamasti loodust paremini tähele panna ja seda tõlgendada andes uskumusi ja oskusi põlvestpõlve edasi. Elusolendites ei olnud väge kõikjal samal määral, täiskasvanutes, eriti aga meestes oli väga rohkem kui naistes ja lastes. Loomadel, inimestel oli väge kõige rohkem peas, südames, veres, küüntes, juustes ja hammastes. Näitsikutel enamasti lõigati juuksed enne naitumist lühikeseks ning samamoodi aeti orjad kiilaks, et nende väge vähendada. Mujalt sai väge juurde juues teatud looma verd või süües teatud elundeid.
Võin öelda, et riietusele oli etenduses rohkem tähelepanu pööratud kui lavakujundusele. See muutis ooperietenduse ka natuke üksluiseks, kuna enamus ajast oli lavale paigutatud vaid mõned postid ja üks laud. Kui ka lavale oleks rohkem keskendatud, oleks etendus minu jaoks ka meeliköitvam. Ooperietenduse juures ei olnud midagi halba, kuid puudusid ka iseärasused, mis oleks selle eriliselt meelde jätnud. Lavastaja oleks võinud lugu veidi teistmoodi tõlgendada ja fantaasial lennata lasta. Niiviisi jääks see ooper publikule kauemaks mällu. Giuseppe Verdi oopereid tuntaksegi just tema suurepärase muusika järgi. Kuid see oleneb ju ka sellest, kes neid meloodiaid esitab. Käesoleva etenduse ooperilauljate esituses kõlasid Verdi lood suurepärast. Lisaks sellele, et nende hääled kõlasid vapustavalt, nad ka näitlesid väga hästi. Erinevate näoilmetega tõid välja oma emotsioone
jaatus. Õnnelikuks saamiseks on mitmeid eri viise. Ühele pakuvad õnnelikuks saamise võimalust heateod, teisele aga materiaalsed esemed. Igaüks tõlgendab õnnelikuks saamist vastavalt sellele, kuidas tahab, nt uus auto, mõni mäng, jalgratas, hea hinne eksamil, uus kallim, mõni lotovõit. Põhjuseid võib olla mitmesuguseid- eeltoodud näidete põhjal vägagi materiaalsed viisid. Samuti saab materiaalset õnnelikuks saamise viisi tõlgendada läbi kogumismaania. A' la markide, pudelikorkide, kleepsude või mille iganes kogumisega. Kui fanaatikule see meeldib ja ta sellest rõõmu tunneb, saab öelda, et ta tunneb end kogudes õnnelikuna. Teised inimesed, kes õnnelikuks saavad, on vaimse õnne pakkujad ja kogujad. Inglismaalgi oli mees, kes peale ema surma hakkas käima mööda tänavaid, andes iga päev ära 10 dollarit ühele erinevale inimesele, lootuses kuulda mõnda vahvat lugu
olemasolu on hästi tõestatud Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad? Mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte? Kuna unenägusid on vähe uuritud, siis ikkagi on need küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada Aitäh tähelepanu eest!
raamatutes. Ütlus, et raamat on su parim sõber, peab nii mitmete inimeste puhul paika. Lugemissoov ja kujutlusvõime on tihedalt teineteisega seotud. Lugemine arendab kujutlusvõimet, kuid ilma kujutlusvõimeta on raske lugeda. Kui inimesel puudub oskus asju visuaalselt ette kujutada, läheb ta kergema vastupanu teed ning vaatab pigem telekat. Lugemine ongi sellepärast arendav, sest see jätab sulle ruumi ka ise asju välja mõelda. Olenevalt raamatust saab seda väga mitmeti tõlgendada. Autorikeskselt, tekstikeskselt või lugejakeskselt tõlgendades omandab raamat hoopis uue tähenduse.Seega võib ka väita, et raamatu lugemisel on väga suur osa ka inimesel endal. Erinevad inimesed mõistavad raamatuid erinevatel viisidel.Raamatute lugemine on pea alati arendav. On raske leida raamatut, mis põhjustaks inimese taandarengut. Mõjutava sisuga raamatuid on olemas, kuid neid peaks lugema eriti kriitiliselt. Lugemiskiirus on ka mõjutav tegur lugemisel
ta on veenudnud et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holdeni otsingute eesmärk on üsna ebareaalne-otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks,üldisemalt võttes õritab ta lihtsalt oma elu mõtestada.Ta eesmärk on müstiline ja Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua.Põlates kõike enda ümber,saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest-kuristikku rukkipõllul,kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist.Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Romaani lõpuks on Holden nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud.Üritades kaitsta talle armsaid inimesi, on ta teinud asja ainult hullemaks ning olnud ise julm ja ebainimlik.Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võib-olla ta mõistab, et ennast naailmast isoleerides ei ole võimalik seda parandada.
Ja see ei piirdu ainult tüdrukute seas. Juba rohkem poisse tunnevad, et nad ei ole piisavalt „mehised“, ja hakkavad oma keha muutma viisidega, mis ohustavad nende tervist. Meedia aitab tarbijal kasulikku infot saada, mõnikord tõstab see teadlikkust teha vahet heal ja halval. Meedial on suur mõju noortele, kuidas nad tunnevad ja näevad erinevaid olukordi. Tänapäeval peab olema meediat tarbides ettevaatlik, kuna alati pole teada millisest allikast info pärineb. Meediat võib tõlgendada kui meelelahutuse üht vormi, seal võib esineda lugusid, mida on raske uskuda, et see päriselt olemas on. Meedia on oluline sotsialiseerija ja väärtusmaailma kujundaja, selles ei kahtle tänapäeval ilmselt enam keegi.
Seletusi: Algab tüüpiliselt varases täiseas, tavaliselt elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal. Umbes 30% patsientidest esimene paanikahoog seotud võõrutusnähtudega psühhoaktiivsetest ainetest või alkoholist. 30-40% häire tekkest seletav pärilikkusega Mitmed neurokeemised mudelid. Kognitiivne mudel: Inimesed kogevad paanikahoogusid, sest neil on suhteliselt püsiv kalduvus tõlgendada teatud füüsilisi aistinguid, eelkõige ärevuse normaalseid sümptomeid, aga ka teisi aistinguid, katastrofaalsetena. Katastroofilisest tõlgendusest tulenevalt tajutakse neid kehalisi aistinguid kui märki koheselt lähenevast füüsilisest või vaimsest hädaohust. Kui inimesel on kujunenud kalduvus tõlgendada kehalisi aistinguid katastofaalsena, siis hoiavad paanikahäiret alal: ülivalvsus oma kehaliste
Seega, narratiiv põhineb refleksiivsusel, ühelt poolt, ja teiselt poolt põhineb see konstruktsioonil. See, kui me kõik nähtused, faktid ja asjad kõrvuti ritta paneme, et moodustuks tervik, siis esiteks me oleme need reflekteerinud (ehk teinud refleksiivse, tunnetusliku valiku); ja viis kuidas me need kokku paneme, on konstruktsioon. Ühesõnaga, narratiiv, mis tundub nii lihtne, on refleksiivne konstruktsioon. Selleks, et inimene, kui ta tahab midagi lugeda, vaadata ja tõlgendada, peab ta üles leidma koodid, mis ,,hakkavad tööle", aitavad märke tõlgendada. Koodid... ka tekst on sageli omakorda kodeeritud. Konstrueerimine on võimalik siis, kui on olemas teatud koodid ja märgid. Kui märgis avame tema tähenduse, siis see ,,reegel", kuidas ma selle märgi tähenduse avan, on kood. Kood on reeglite süsteem märkide avamiseks. Ühesõnaga, selleks, et tekstidest aru saada, peame nägema tekstides, piltides, muusikas jne Lugu
eetikas, mängu tulevad tunded, mis kallutavad inimest tegema neid otsuseid, mida ta parajasti teeb. Kuid eks tõega segunevad ka sellised nähtused nagu valetamine ja eksimine. Eks paljud meist ole valetanud, et näha targemad välja. Kui rääkida millestki, millest ise kuulnud ei ole ja vestluskaaslane esitab selge fakti, millele peab vastama, kuigi sa õiget vastust ei tea, siis tuleb muidugi häda vale appi. Seda võib hiljem tõlgendada ka kui eksimisena, kuna tegelikult sa ju ei teadnud, et sa valetad, kuna arvasid, et räägid tõtt. Tõde on tegelikult see, mis vastab faktidele ilma igasugust kõrvalmõtet omamata. Küll võib tõde teistmoodi mõista, see juba oleneb järjekordselt inimesest, olukorrast ja paljudest muudest asjadest. Kuid kes on see, kes mõistab tõde kõige paremini? Kas see on kohtunik, kes mõningatel juhtudel otsustab isegi inimelu üle? Alati ei tule ju kohtusaalis välja see tõde, mis on
Kas armastus saab tappa? ,,Armastus" tundub nii lihtne sõna, kuid on samas nii mitmemõtteline. Armastusele pole ühtset tähendust, iga inimene saab seda defineerida omamoodi, kuid mitte kunagi ammendavalt. Armastus võib olla lihtsalt positiivne tunne või ka sügavaim meelteelamus. Samas saab armastust tõlgendada ka kui abstraktse nähtuse kõrgelt väärtustamist või selle poole püüdlemist. Armastus annab palju jõudu, kuid suudab nõrgestada ka kõige tugevamaid. Kas armastusel on jõudu isegi tappa? Armastus on kui positiivne jõud, mis teeb õnnelikuks ja tekitab segadust. Mina arvan, et armastus suudab manipuleerida ka nendega, kes on enda ja isegi teiste jaoks äärmiselt tugeva isiksusega. Ja võib olla selle isiksuse isegi hävitada
Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib korraldada ka improväitlusi, sellisel juhul antakse väitlejatele teema tavaliselt tund aega enne väitluse algust. Jaataval võistkonnal on kohustus teemat defineerida ehk tõlgendada. Eitava võistkonna ülesanne on jaatava võistkonna kaasusele vastu väidelda. Väitluse ajal ei tohi väitlejad interneti, teiste elektrooniliste või muude vahendite abil täiendavat tõestusmaterjali otsida. Väitlejad võivad kasutada neid materjale, mis nad on väitlusele kaasa toonud. Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras. voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast
sisemine pimedus muutus valguseks, tavaline eriliseks, hirm armastuseks ja teadmatus teadmiseks. Seda võiks minu meelest võrrelda budismiga. Budismis on samuti elu eesmärgiks saada ,,valgustatuks", saada õndsaks ja puhtaks. Oluline ei ole mitte Buddha kummardamine, vaid iseendas rahu leidmine. Mina arvan, et alkeemia ongi selline paras segu teadusest, faktidest ja suurepärasest fantaasiast ning tahtest. ,,Kui nobelist Einsteini kuulsaid valemeid saab tõlgendada üheselt, siis alkeemik Newtoni kirjutiste trakteerimine on vaba, isegi kreatiivne tegevus, ja seda kõikidel aegadel," ütles Olev Remsu oma artiklis ,,Teispoolsus vist läbi nähtud" ajakirjas Looming. Sellest ma järeldangi, et iga alkeemik võttis ja võtab ka tänapäeval, alkeemiat omamoodi. Nii nagu füüsikas on erinevaid füüsikuid, kes kõik näevad maailma erinevalt, nii on alkeemias samamoodi. Igal alkeemikul on omad eesmärgid, mida ta peab tähtsaks, ja omad
Mis mind eesti ajakirjanduses häirib? Olen lapsest saati lugenud ajalehti ning nende aastatega on minu jaoks välja kujunenud mitmed häirivad tõsiasjad eesti ajakirjanduses. Minu lugemisvaldkonda kuulvuad sellised ajalehed nagu : Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht ja ka Eesti Ekspress. Argipäeviti võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas t...
tsiviilõiguse normides sisalduvate reeglite elluviimist või realiseerimist. Rakendamisel on oluline eristada kolme staadiumit: tuleb leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile selgitada, kas tegelikkuses on olemas normi koosseisu tunnused ehk faktilised asjaolud, mis võimaldavad seda normi kohaldada välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajätg kokku viia. Tsiviilõiguse tõlgendamine Tõlgendada võib mitmel viisil: Grammatiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine Tsiviilõiguse kehtivus Territoriaalne kehtivus Ajaline kehtivus Kehtivus isikute suhtes Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus on mehhaninsm, mis aitab erinevate sotsiaalsete riskide puhul inimest taas ühiskonda integreerida, tema elu taas inimväärseks luua. Sotsiaalõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii
Teostab põhitegevusi ,mis on seotud kaupade müügiks ettevalmistamisega. Järgib kaupade müügisaali paigutamisel kehtivaid põhinõudeid. Loeb ja käsitleb kauba saatedokumente ja kaubaaruannet ning tunneb kaupade inventeerimise põhinõudeid, oskab arvutada käibemaksu .Loob silmsideme ja teretab klienti kontakti alguses . Kasutab kliendi vajaduste väljaselgitamiseks aktiivset kuulamist ja küsitlemist . Kasutab kauba tutvustamisel ja esitlemisel põhivõtteid ja oskab tõlgendada kauba omadusi kliendi kasuks ja hüveks . Oskab soovitada kliendi vajadustele vastavalt kaupa, selgitada kauba kasutamist ning hooldust ja valdab kliendi nõustamise põhivõtteid . Tuleb toime kliendi vastuväidete käsitlemisega ja valdab üldiseid võtteid . Kasutab müümise ja lisamüügi teostamise põhivõtteid . Lahendab lihtsamaid ja tavapäraseid kaupadega seotud probleeme ja pretensioone ning edastab kliendilt saadud tagasisidet
positiivset? Kirjanduse tundideski on juhtunud, et antakse ülesanne, kus palutakse kirjeldada armastust, kuid see ülesanne võib osutuda oodatust raskemaks, kuna ühtset kindlat vastust pole. Võib kuulda erinevaid seletusi: ,,Armastada tähendab kannatada’’ , ,,See on soe tunne’’, ,,Kedagi armastada tähendab selle isiku nimel võidelda’’, ,,See on teiste heaolu enda omast ette poole panemine’’. Ka Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita’’ saab tõlgendada peategelaste armastust kui eneseohverdust. Mõlemad võtsid vastu otsuseid, toetudes sellele, mis oli nende arvates nende kaaslaste soov, jättes tagaplaanile enda tahtmised. Hiljem aga selgus, et kui nad oleksid omavahel rääkinud, siis oleksid võinud mõlemad õnnelikud olla. Põhinedes Bulgakovi teosele, ei peaks mitte ainult seadma kellegi teise soovid enda omast kõrgemale, vaid ka leppima sama tulevikuga, mis on hingesugulasel
Olla või mitte olla Tihtipeale tekib inimestel dilemma, kas olla või mitte olla. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes, sest antud fraasi saab tõlgendada väga mitmeti. Tegemist võib olla lihtsa ja tänapäevase murega– kas minna reede õhtul välja, või jääda koju ning teha ära vajalikud tööd– või hoopiski sügavamõttelisema probleemikäsitlusega, ja sellisel juhul võib mängus olla ka inimelu. Lisaks eeltoodule mahub kahe äärmuse vahele ka olemise kui iseendaks jäämise mõte. Antud teemal on sobilik tõmmata paralleel Hamletiga. Ühest vaatenurgast seisis Hamlet valiku ees, kas lõpetada enda vaimsed piinad
Võrdsed võimalused ühiskonnas Võrdsed võimalused on viimasel ajal moodsad teemad. USA president Barack Obamagi rääkis hiljuti peetud aastakõnes sellest, et USA peab tema sõnul olema riik, kus inimestel on võrdsemad võimalused elus edasi jõuda. Eks Eesti poliitikute suustki saab samuti pidevalt sarnast juttu kuulata. Ise mõtleme võrdsetele võimalustele tavaliselt siis, kui meie endi või mõne meie lähedase õigusi mingil moel piiratakse. Kadedalt seoses sellega, kui mõnel sõbral näiteks väga hästi läheb. Meenuvad ütlemised - ,,mõni sünnib hõbelusikas suus" ja ,,igaüks on muidugi oma õnne sepp, aga kõigil ei ole sepikoda." Ajakirjanduses räägitakse sageli soolisest võrdõiguslikkusest. Meil on olemas lausa soolise võrdõiguslikkuse volinik. Iseenesest on see tore, et ta olemas on, kuigi vahel jääb arusaamatuks, mille eest ja mille vastu ta õieti võitleb. Kui jagada ühiskonnad laias laastus kaheks, siis võib neid vaadelda kasti- ja redelisüste...
Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6].
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta
süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra [1]. Rushdie juhtum oli märkimisväärne pretsedent sellepärast, et see oli esimene kord, kui islamimaailma juhid leidsid endal olevat õiguse otsustada läänes elava ja töötava kirjaniku elu üle omaenda ususeaduste põhjal. Islami seaduse karm tõlgendus nõuab surmanuhtlust nii apostaasia ehk usust loobumise kui ka blasfeemia ehk jumala pilkamise eest ja viimast on võimalik tõlgendada üpris laialt, selleks piisab halvimal juhul koraani sõnasõnalise tõetruuduse või Muhamedi prohvetistaatuse eitamisest. Rushdie oli küll sündinud muslimite peres Indias, kuid tema kui inglise keeles kirjutava Briti kodaniku ründamine tähendas sisuliselt islami seaduse rakendamist ülemaailmselt. Pussy Riot juhtum Venemaal Pussy Riot on Venemaa punkansambel. Pussy Riot astus 21. veebruaril 2012 Kristuse Lunastaja kirikus üles lauluga "Jumalaema, aja Putin minema", tantsides
läbinisti ideaalne.mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamine suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta. Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alataedlikult härib või rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolesel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsia, on neid vaja mäletada. Kuidas unenägusid tõlgendada? Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla kasulik see annab lisainfot meie hingelise ja kehalise seisundi kohta. Kuidas unesid psühholoogiliselt tõlgendada? Kõigepealt püüa endale võtta unenäos esinenud inimese, eseme, nähtuse roll. Katsu end sellega samastada. Unes nähtud inimesed ja esemed muutuvad sel ajal, kui sa end nendega samastad, sulle arusaadavamaks. Enamasti kajastavad nad midagi sinust endast.
rS 1 i 1 n( n 2 1) d i si ti Spearmanni korrelatsioonikordaja d – astakute vahe. Algul tuleb leida mõlema tunnuse astakud ning need omavahel lahutada (esimesest teine). Seejärel võtan d ruutu ning liidan saadud arvud kokku. Panen tulemuse tabelisse, ning saan teada mis on korrelatsioonikordaja väärtus. Selle väärtuse järgi saame tõlgendada seose tugevust. 2nv 1 N nv n s N Kendalli korrelatsioonikordaja (vastassuunalised + samasuunalised ) Selle puhul peame võtme aluselt ühed kindlad arvud ja vaatama kas nad on teistega võrreldes samasuunalised või vastassuunalised.
erinevalt mõtestada ja kohelda. Benedict on uurinud põlisameerika kultuure ning väitnud, et need erinevad üksteisest sama oluliselt kui Lääne kultuurid omavahel. (Raud 2013: 260-261) Algselt võib tunduda, et näiteks eesti ja soome kultuur on väga sarnased, ent siiski levivad inimeste seas pisut teistsugused väärtushinnangud ja tõekspidamised. Niisiis lisaks erinevale ajaloole, saab kultuuri erinevusi välja tuua ka inimeste käitumist võrreldes. Kultuuri aitavad tõlgendada raamatud ja erinevad tekstid, samuti võivad need muuta inimeste käitumist kultuuris. Teksti teevad tõlgendaja jaoks tähenduslikuks ja oluliseks julged väited ja jõulised kujundid. Mida innovatiivsem on tekst, seda tugevam on tema pretensioon muuta meid kui kultuurilisi olendeid. (Raud 2013: 396) Teksti kaudu saadud kultuuritõlgendus võib erineda kultuuris elamisest ja igapäevaelu kohta tähelepanekute tegemisest. Loetud teksti pärast ei peaks
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
kõik tegelased ja kujundid on tugevasti kokku surutud, mistõttu ruumilisust pole otseselt märgata. Teos on rahutu ja vastuoluline - pilt loob kuidagi tormava ja närvilise tunde ja kõik see sünniks nagu väga suures madalrõhkkonnas kõik nagu kiirustab ja närveldab, ent on justkui paks ja sompus ega jaksa tormata. Ometi on ka kiire pulsiga "pisikesi linnukesi," kes on paksudest ja koormatutest tuhat korda kiiremad ja energilised. Püüdes pilti kuidagi teisiti tõlgendada tundub, et käiks justkui vihane sõda helge ja tusase vahel. Õblukest helget on küll rohkem, ent tusane tundub jõulisem nagu rasked raudrüüs ristirüütlid ja nobedad moslemi linguviskajad. Teose loomise ajendiks võis olla autori sisemine hingerahutus ja pidev võitlus hea ja kurja vahel. Sisemaailm, kuhu kõike musta ja valgena nägemise vahele eksib ära ka mõni punane toon armastus.
Armastus- jõud või nõrkus? Friedrich Nietzsche on öelnud, et: ,,Armastus on seisund, kus nähakse äärmiselt kindlalt asju teistsugustena, kui nad on." Mis see siis on? See on tunne, mida saab tõlgendada mitmeti. On olemas armastus vastassugupoolte vahel, armastus vanemate ja laste vahel, armastus loomade, sõprade, sugulaste ja ka näiteks töö, hobi või riigi vastu. Armastus võib anda meile jõudu kuid sellel on ka võime meid uskumatult nõrgaks teha. Usun, et pole olemas inimest, kes võiks surmkindlalt väita, et ta pole kunagi elus armunud olnud. Muidugi tunduvad pooled meie armumistest tagantjärele mõeldes
Kodustele käitumisnormidele lisanduvad edaspidi organisatsioonide, näiteks kooli poolt ettekirjutatud reeglistik, mis on õpilasele täitmiseks ning paljud normid ei võimalda vaba tõlgendamist. Iga organisatsioon kehtestab oma reeglid ja sellest tekib ka organisatsioonikultuur. Minu seisukoht on see, et kui üksikisik on ühe organisatsiooni liige, olgu see siis kool või töökoht, peab ta austama seal kehtivaid mooraalinorme. Kui tema sisemine eetika lubab tal kehtestatud norme vabamalt tõlgendada või kui kehtivad moraalinormid ei kaalu tema jaoks üles teisi väärtusi, tuleks mõelda oma sobivusest sellesse organisatsiooni. Eetika on tihedalt seotud ka seaduskuulekusega. Mina pean ennast inimeseks, kes on seisukohal, et seadusi tuleb järgida. J. Donne on öelnud, et inimene ei ole saar, täiesti omaette, vaid osa maismaast, mis näitab, et teatud põhimõtted on vajalik ühiskonna tasandil kokku leppida selleks, et kooseksisteerimine võimalik oleks. Iga inimene saab
kahulikuks osutuda. Ja isegi kui otseselt ohtu poleks, sekkuks Euroopa Liit ikkagi vahele, et tõestada teistele riikidele oma võimu liikmesriikide suhtes. On ju kõik liikmesriigid loovutanud osa oma suveräänsusest ja Eesti on nii väike riik, et kui Euroopa Liit otsustab võimu üle võtta, ei tule keegi Eestit päästma, tahtmata omaenda riiki ohtu seada. Ometigi oleks Liidul mõjuv põhjus nõnda talitada: eestlaste püüdlust valimissüsteemi muuta võinuks tõlgendada kui süsteemi vastase aktina, suurt prantsuse revolutsiooni meenutava ülestõusu katsega. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike ei tunne ühiskonna stagnatsiooni, seega nad ei mõistaks, miks Eesti niivõrd radikaalseks tahaks ennast muuta. Sellele vaatamata on Eesti tulevik eestlaste endi südametunnistusel ja kui leiduks piisavalt motiveeritud inimesi, kes valmissüsteemi muutmist algataks, läheks enamus rahvast kaasa ja isegi Euroopa
või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja
Iga inimene on isiksus! Iga inimene on teiste jaoks omamoodi müsteerium-ka oma kõige lähedasemate mõtteist ja tunnetest on tihti väga raske aru saada. On võimatu lahata seda, mis toimub teiste peas, millised on tegelikult nende arvamused ja kas nad räägivad tõesti seda, mida mõtlevad. Iga inimese sisemaailm erineb teistest,samuti erinevad teistest ka tema iseloom ja elufilosoofia. Salapärased oleme enda jaoks ka tihti me ise, sest oma sügavaimaid hingesaladusi on meil endalgi pea võimatu täielikult tõlgendada. See tähendab, et igal inimesel on isiksus. Sõna isiksus mõistetakse väga erinevalt. Kõik teavad, et inimesed ei ole ühesugused. Mõned on hästi aktiivsed, teised sõbralikud ja kolmandad naeratavad hästi palju. Isiksus tähistab midagi sellist, mis on omane ainult erakordsetele inimestele. Tavaliselt arvatakse, et isiksus on midagi sellist mis paistab välja. Kuid tegelikult isik...
"Dorian Grey portree" Henry Wotton sententsid: Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi. Aga võib juhtuda, et vangistatud mees on hoopiski süütu. Sell...
Teine liikumine „Silentium“ esitatakse D-minooris. Kõige olulisem antud lavastuse juures „Adama passioon“ on, et kõik eelnevad kolm teost põimuvad läbi alles nüüd esilinastunud teosega „Sequentia“. See on alles aastal 2015 loodud teos, mis peegeldab ka Robert Wilsoni fenomeni ja on pühendatud temale. Lavastaja Robert Wilson oli hakkama saanud suurepärase tööga. Olulist rolli mängis tekst, mida Wilson oli suutnud ära tõlgendada. Etenduse mõttest arusaamiseks pidi omaette süvenema ja ennast eraldama reaalsusest. See, mida keegi lavastusest mõistis, on individuaalne, ent üks oluline sõnum selles siiski peitus. Teos viitas rohkem üksindusele, kurbusele ja inimese elule. Kohati oli aga raske mõista, mida üks või teine detail võis sümboliseerida. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et võimalus, kui Eestis toimub selline esmakordne esilinastus, on harukordne
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, se...
9) Ruudu, ristküliku, rööpküliku, kolmnurga, trapetsi ja rombi ümbermõõt ja pindala; 10) Trigonomeetria kasutamine geomeetriliste ülesannete lahendamisel; 11) Kuubi, risttahuka ja püstprisma ruumala ja pindala leidmine Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti keele töö koosneb kahest osast: 1. Lugemisülesanne kontrollib loetust arusaamist ja oskust loetut analüüsida, tõlgendada. 2. Kirjutamisülesanne kontrollib 1) häälikuõigekirja, 2) suure ja väikese algustähe kasutamist, 3) kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, 4) oskust kirjavahemärgistada lihtlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind-ja põimlauset, lauselühendit ja lisandit, otse-ja kaudkõnet, 5) oskust õigesti kasutada käändeid ja omadussõnade võrdlusastmeid, 6) oskust leida sünonüüme ja antonüüme.
Aga tõesti, inimesed ei oska ennast hinnata nii, nagu seda teeb mu sõber või pereliige. Kes siis näeb minus neid vigu mida mina ei näe ja kes näeb neid häid iseloomujooni, mida minu aju mulle ei seleta. Kahjuks on inimese keha nii ehitatud, et ta ei saa oma kehast välja minna sellel ajal, kui ta selles parasjagu sees on. Selle kohapealt hakkab juba usk vahele segama, kes usub, et meil hing on sees ja kes ei usu. Samas võib seda jällegi tõlgendada nii, et „Teiste silmas pindu näeb, aga oma silmas palki mitte“. Ehk me paraku hakkame inimesi hindama enne nende tundma õppimist. Seda tuleb ette igal elualal. Selle filmi järgi mulle Arvo Pärt hakkas täitsa meeldima. Ei ütleks, et enne ei meeldinud, aga ma lihtsalt ei teadnud teda nii, nagu ma sain seda filmi teel teada. Kindlasti oli ka meenutusmoment minu minevikku üks Pärdi palake „Ukuaru valss“, mida olen minagi mänginud ja mis tõi mulle sellel ajal
9. VIII Dresdeni pommitamise episood. Milline on jutustaja toon, kui ta mainib teine maailmasõja suurima inimohvrite arvuga pommirünnakut, milles Vonnegut imekombel ellu jäi? Analüüsi keelekasutust ja kujundeid, millega kirjanik rünnakuid kirjeldab. Ta hakkab rünnakut kirjeldama nagu see oleks päris tavaline sündmus. Võiks isegi öelda, et tema kirjelduses on midagi humoorikat, mis mõjub korraga nii masendavalt, kui kohati naljakalt. 10. Kuidas tõlgendada teose lõppu"Tsii-tsi-viit"? Arvan, et linnulaul teose lõpus võiks sümboliseerida sõja ja kõige muu halva lõppu või siis hoopis Billy surma.
head mereilma. Üks tema lisanimedest on Antheia (sõnast anthos 'õis'). https://encryptedtbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQvllfodXcldTv96TrSo1jZGESkvc4gAS_Qv14a3a08sW Oraaklid ehk ennustajad Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu. Laiemalt tuntud oli Delfi oraakel, mis asus Parnassose mäe jalal. Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. https://encryptedtbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQDxUlEYvr8F5HYHD1QQn Ft6sZROvm5ZrSflwGbkEuu_43sw82MA Kasutatud materjal http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=287&Itemid =5 http://11konspekt.blogspot.com/2008/11/vana kreekareligioon.html
Lisaks sellele toimub Clara ümber maagilisi asju. 4. Fantastilised elemendid. Vaimude nägemine, asjade liigutamine, inimeste tajumine. 5. Pidevad dialoogid. 2. Too filmist 3 maagilise realismi tunnust. 1. Clara suutis asju mõttejõul liigutada nt. liikusid lillevaasid, lauad tõusid üles jne. 2. Clara tundis ette, et ta õde sureb ja teadis, kus asus ta surnud ema pea. 3. Nii Clara, Esteban kui ka Blanca nägid Estebani õe vaimu. 3. Kuidas tõlgendada filmi põhjal ütlelust: ,,Esivanemate patud nuheldakse nende laste peal". Ma arvan, et see tuli välja siis, kui Estebani esiklaps kasutas enda sõjaväelist võimu ära ja peksis Blancat, et teada saada, kus Pedro on. Minu arust peksis ta Blancat ka sellepärast, et oli kade, et tüdruk sai enda isaga koos elada suures majas ning elas jõukalt. 4. Mida saad filmi põhjal teada Tsiili poliitilise elu kohta.
Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid talvepimedusest parima muusikalise huumoriga. Täiesti uutmoodi stand-up kontsert pakub üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. OMA JÕUL saab tõlgendada mitmeid moodi. Uuspõllu meelest tähendas see seda, et nad kõik on tulnud siia ehk siis Kuressaarde oma enda jõul. Ei ole kasutanud mingeid salajasi võimeid. Teiseks oli tal arvamus, et meil igaühel on hinges oma enda jõul. Ei ole kõigil sarnast jõulu vaid iga ühel on oma jõul. See oli tõeline naeruplahvatus ühte, pimedasse õhtusse. Jan Uuspõllu naljad on läbi teleka juba aegade parimad, kuid päris elus neid kuulata siis ei suudagi enam oma naeru tagasi hoida ja
Ole positiivne, hinga rahulikult ning püüa lõdvestuda Ära tähtsusta eksamit üle Kuidas toimida eksamil? Loe esitatud küsimused tähelepanelikult läbi, veendu, et oled mõistnud, mida tuleb teha Alusta kergematest ülesandest, tekkib rahulikum tunne, kui veendud, et tuled toime Raskemad ülesanded jäta vahele - lahendusidee võib tulla ootamatult, siis alusta tegutsemist Eksami reeglid Eksamil olles tuleb hoiduda kõigest, mida võib tõlgendada kui reeglite rikkumist Mahakirjutamine ja omavahel sosistamine on lubamatu Keskendu ainult enda tööle! Sõpra aidates võid ise kaotada Suuline eksam Suulistel eksamitel oleneb tulemus peale teadmiste ka suhtlemisoskustest Kasuks on rahulik, selge ja enesekindel esinemisviis Küsimuse sisust mittemõistmisel, palu täpsustusi Pisarad ja kaastunde äratamine eksamikomisjoni ei mõjuta Eksamil on oht läbi kukkuda, kui üliõpilane...
(Pease, 1994) 3.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. (Pease, 1994) 6 4. Tsoonid Üldiselt võib isikliku ruumi jagada neljaks kategooriaks, alustades kõige intiimsemast ja liikudes välja, avalikuma poole. Need kategooriad on üldisteks teejuhtideks. Tegelikkuses varieeruvad need inimeste puhul kergelt ja võivad tuntavalt varieeruda kultuuriti. (Pease, 1994) 4.1 Sisemine intiimtsoon Alates kehakontaktistkuni ligikaudu 15 cm
väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas sätestatud alustel. Seadus ei sätesta otseselt, milliseid täiendavaid aluseid võib põhikirjas ette näha. Osaühingut ei ole näiteks võimalik luua tähtajalisena ega sätestada põhikirjas, et ühing lõpeb automaatselt teatud tähtaja saabumisel. TsÜS-i § 27 lõike 1 järgi asutatakse juriidiline isik üldjuhul määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et juriidilise isiku loomine kindlaksmääratud tähtajaks on võimalik vaid juhul, kui vastav võimalus on seaduses otseselt sätestatud. Osaühingu puhul ÄS sellist võimalust ei sätesta (küll on aga näiteks ÄS-i § 103 lõike 1 punkti 3 kohaselt võimalik luua tähtajaliselt täisühing). Mis puudutab osaühingu lõpetamist ühingu pankroti väljakuulutamisel, siis seda sätet tuleb tõlgendada koos pankrotiseaduse vastavate normidega.
3. Lahendada ülesanne simpleksmeetodil. 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlg b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c2 c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub I tootmisressurss b1 d) kirjutada välja duaalne lahend ja tõlgendada saadud lahendit. 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend 7. Lahendada duaalne ülesanne duaalse simpleksmeetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
