hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eemaldada ennast probleemidest ja sammuda eluga edasi. Raamat õpetas mulle, kuidas mitte sattuda päästmatusse olukorda. Tuleb osata õigel ajal lahti lasta asjadest, mis võivad sind liiga kauaks millegi või kellegi külge aheldada. Tegelikult ei sõltu me kellestki teisest, me ise tahame arvata,et sõltume. Laseme igapäevaselt mõjutada kellelgi iseenda tujusid ja tundeid, kui meil on olemas teine võimalus. Teiseks
Toitu peame mõistlikult jagama , sest kunagi ei tea, kas järgmine päev leidub kuskil söögipoolist. Meie hirmudeks on ka haigused, pidev teadmatus ning kaaslaste meeleheide,piinad ja valu. Ainus, mis meid veel erksatena hoiab on kamraadlus, me püüame olla positiivsed, teeme nalja ja hoiame kokku. Me oleme hakanud rohkem väärtustama enda elu ja sõpru,kellega me oleme koos rindel olnud. Me oleme justkui üks suur perekond, kes on alati üksteisele toeks. Sõprus on see, mis meid tõepoolest koos hoiab ning aitab meil olla sellised, nagu me alati olnud oleme. Sõpradeta oleks sõda veelgi jubedam kui ta on. Tänaseks oleme rindeeluga harjunud. Me võtame sõda kui saatust. Me ei mõtle kunagi sellele, mis saab homme, vaid elame päeva korraga. Muidugi me igatseme ka oma lähedasi aga me teame ka seda, et kui me kord juba koju läheme, siis on sealt väga raske taaskord lahkuda. Soovime Teile kõike head ning üritame oma riigi au ikka kõrgel hoida.
Samuti saab kodanik kuuluda erakondadesse, kuhu nimelt kuulub umbes 5% Eesti kodanikkonnast, millega ollakse Euroopas esirinnas, kui arvestada, et Eestis ei kuulu ametiühingud erakondade liikmeskondadesse. Seega on mul võimalus läbi kodanikuorganisatsioonide ise riigis midagi korda saata, seda kas siis poliitilisel, majanduslikul või sotsiaalsel tasandil. Demokraatlik reziim pakub kodanikele palju õigusi ja võimalusi. Seda aga ka eeldusel, et neid tõepoolest kasutatakse. Tänapäeva probleem on rohkem see, et inimesed on pasiivsed ning ei hooli end ümbritsevast elust. Demokraatia on jätkusuutlik vaid siis, kui on täidetud peamine tunnus- rahva võim. Rahvas peab tegutsema koos ning kujundama üsnagi noorest demokraatiast kodanikuühiskonna. Tänases ühiskonnas on teabeallikate paljusus suurendanud meie võimalusi kaasarääkimas ühiskonnas toimuvast.
kaskaadina, kumab läbi autori ülijulge filosoofia elu bioloogilise suuruse, mateeria tüseda keha jäävuse ülistus. Selle taustal osutuvad naeruväärseiks inimeste ja rahvaste sepistatud dogmad, kiriku- ja võimumeeste kehtestatud tabud ja normid, ka mõistuse hullusehood, näiteks sõjad, võimuiha ja türannia. Rabelais' keelemängud on nii erandlikud, et selle raamatu pulbitsevat hingust pole keegi suutnud hiljem matkida." (10.03.2007). Kohati ajavad autori sõnamängud tõepoolest naerma satiiriline naer võib olla vahel teravamgi relv kui kuri kriitika. Rabelais sõnastab ka ise raamatu kokkuvõttes oma peamise idee ja ütleb, et nii tema kirjutajana kui ka tema lugejad väärivad mõistvamat suhtumist kui terve kari silmakirjalikke inimesi,"kes tahavad rahvast uskuma panna, et nad muud ei teegi, kui kaevavad oma sisimasse, mõtisklevad ja palvetavad, paastuvad ja suretavad liha, ning see pisku, mida nad söövad-joovad, on tarvilik ainult
viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et söögilauas juhendas ta, kuidas kallutada supitaldrikut ja kuidas asetada lusikat suhu, et kujuneks harjumus viisakalt süüa. Klassiruumis oli ta väsimatu, juhtides alatasa õpilaste tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on istuda sirge seljaga. Kasvatustöö oli ühtviisi tugev nii kodus kui ka koolis. See, mida meile nüüd pidevalt korratakse, et kasvatus algab kodust ja ainult kodust, on minu arvates mõtlematu (või just taotluslik!)
.. Või sina arvad, et lilled..." ,,Ah, ei, ei! Ma ei arva mitte midagi! Ütlesin, mis parasjagu pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad käsil!" Ta vaatas mulle hämmastunult otsa. ,,Tõsised asjad!" Ta nägi mind, nagu ma olin, haamer käes, sõrmed õlist mustad, kummardumas mingi asja kohale, mis paistis talle väga inetu. ,,Sa kõneled nagu suured inimesed!" See tegi mulle natuke häbi. Tema aga jätkas halastamatult: ,,Sa ei tee üldse vahet... ajad kõik segi!" Ta oli tõepoolest väga ärritatud. Ta raputas tuule käes oma üleni kuldseid juukseid. Tean üht planeeti, kus elab punase näoga härra. Ta ei ole kunagi lilli nuusutanud. Ta ei ole kunagi tähti vaadanud. Ta ei ole kunagi kedagi armastanud. Ta pole kunagi muud teinud, kui ainult arvutanud. Ja terve päeva kordab ta nagu sinagi: ,,Mina olen tõsine inimene! Mina olen tõsine inimene! Ja ajab end uhkusest puhevile. Kuid see ei ole inimene, see on seen!" ,,Mis asi?" ,,Seen!"
alust. Tarapitlaste vasakpoolsed poliitilised vaated ei olnud paljudele võimulolijatele meeltmööda, mistõttu süüdistati rühmitust Eesti iseseisvuse õõnestamises ning kommunistlike ideede ülevõtmises. ,,"Kommunistid!" -- see oli syydistus, mis meile juba esimesel loengul, Viljandin, osaks sai." Selles võis olla tera tõtt, sest Johannes Varesel, Tarapita liikmel, oli tõepoolest Nõukogude Liidust hea mulje ning ta oli mõnda aega isegi nõukogudemeelse valitsuse peaminister. Siiski oli Tarapita täiesti eestimeelne ning tegeles üksnes kultuuripoliitika ning selle probleemidega. Tarapita ei püsinud koos kaua, lagunes see juba 1922. aastal. Tähelepanuväärne on, et ühtseks rühmituseks suutsid koonduda nii erinevate vaadetega autorid. Lühikesest tegutsemisajast hoolimata avaldas Tarapita väga suurt mõju kunstile, kirjandusele ja
omavaheline suhtlemine. Analüüsi artikli põhjal, milles seisneb virtuaalmaailma kasulikkus ja kahjulikkus. Põhjenda oma väiteid vähemalt kahe poolt- ja kahe vastuargumendiga. Virtuaalsete maailmate kasulikkus seisneb nende majanduslikus käekäigus on inimesi, kes teenivad lausa oma igapäevast elatist virtuaalmaailmas teenuseid või tooteid müües. Et saada osa oodatavast kasumist, luuakse üha uusi maailmu. Ühelt poolt on sellised virtuaalsed lahendused tõepoolest inimkonnale nauditavad, sest kas pole mitte mugavam näiteks ostukeskustes higistamise asemel istuda pehmes tugitoolis ning valida omale meelepäraseid tooteid või raha ajalehtedele kulutamata kolada kinnisvaraportaalides ning otsida omale uut kodu? Kuid mis peamine kõikidel inimestel on selles valdkonnas võimalus. Teisalt jällegi hakkavad kõiksuguste portaalide reklaamid, mis valimatult inimeste e-mailidele saadetakse üsnagi tüütuteks muutuma.
Milline on edukas juht ja juhtimine? Milline peab olema ideaalne juht tänapäeva reaalides? Mulle koguaeg tundus, et edukas juht on see inimene, kes organiseerib tööd firmas nii: iga alluv töötaja mõtleb, et justnimelt tema töö toob firmale edukust. Aga tõepoolest hea lõplik resultaat tuleb ainult õige organisatsiooni pärast. Tõeline juht peab koguaeg olla varjus, ta peab nähtmatult suunata oma töötajaid vajalikku nõvasse ja koguaeg olla kõigide asjade kursis. Ta peab olema kõige asjade kursis, kõige eest vaadata, aga ei pea olema nähtav, et keegi ei tunduks tema ebameeldiva kontrolli. Juht peab omama spetsiaalsete omadustega, mis iseloomustaksid teda nagu liidri. Ideaalne juht peab olema nagu õpetaja alluvate jaoks, nagu iga õpetaja peab
tööandjale ja töötajale lahendada erinevaid probleeme või küsimusi, mille tõttu nad kaitsevad teine teist ohutegurite eest. Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust, läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale jne. Lugedes „töötervishoiu ja tööohutuse seadusi“, sain aru, kui vajalikud need protseduurid on. Tõepoolest, kõik sõltub ka meiest ehk töötajatest, aga mitte ainult tööandjast. Tarbijad alati saadavad kaebused tööandjale. Kindlasti, tööandja võtab enda peale vastutuse, aga, minu meelest, see pole väga õige. Vastutuse peaksid võtma ka töötajad ja aitama tööandjale lahendada probleemi. Kui töökeskkonnas kõik toetavad teine teist, töötaja tööandjat ja vastupidi, siis olen kindel, et ohutegurid on vältitud. Loodan, et nüüd olen teemast õigesti aru saanud
Pilguheit tudengiellu Saksamaal Tõepoolest, maksab ettevaatlik olla sellega, millest unistad. Kolm aastat tagasi leidsin TÜ Keemia Instituudi partnerülikoolide nimekirjast Konstanzi Ülikooli ja mõtlesin, et sinna läheks küll... Enne kohale jõudmist tegi mind murelikuks mõte sellest, et ilmselt maandun siin Saksamaal mõne ühiselamu peokorrusel. Teisisõnu korrusel, kuhu on elama kupatatud kõik loomulikult vahvad, kuid keskmisest tudengist rohkem lõbutsemisele orienteeritud erasmuselased. Pealegi, tõenäoliselt ei oskaks keegi neist mu vigast saksa keelt korrigeerida ja nii ei saaksi minu grandioossest plaanist „Saksa keel korralikult selgeks veel enne selle aasta lõppu!“ asja. Kohale jõudes tuli aga välja, et mind on hoopistükis õnnistatud küllaltki väikese ühika ja tervelt 5 toreda korterikaaslasega, kellest peale ühe jaapanlasest erandi kõik räägivad emakeelena just saksa keelt. Poole aasta pärast võin nii mõndagi saksa tudengielust pa...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Mini-Referaat Vana-Egiptus Tartu 2011 1. Egiptus on Niiluse and Suuremat osa Egiptusest katavad kõrbed, kuid, sealt voolab läbi ka Niilus-üks kahest maailma pikemast jõest. Niilus kulgeb oma avaras orus lõunast põhja poole, suubudes lõpuks Vahemerre. Suudme ümber laiub suur soine delta. Nagu on teada, Niiluse org ja delta moodustavad otsekui oaasi läänepoolse Liibüa kõrbe vahel. Veerohkuse tõttu on kliima orus pehmem ning taimekasvuks soodsam. Just seepärast asusidki inimesed väikeste rühmadena Niiluse kaldale elama. Ilma üleujutusteta ei saaks inimesed sealkandis elada. Nõnda siis ongi V sajandil eKr Egiptust külastanud Kreeka ajaloolane Herodotos öelnud: ,,Egiptus on Niiluse and.". On ka teada, et Niiluse jumala nimi on Hapi. Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena,. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal...
Eesti 19. sajandi esimesel poolel Eestis toimusid 19. sajandil nii mõnedki muudatused. Need puudutasid nii talurahvast kui ka mõisnike. Eesti kuulus tol ajal Venemaa kooseisu, mida valitses sajandi alguses tsaar Aleksander I. Ta pooldas Katariina II ajast päris valgustatusideid ja proovis Venemaad reformidega euroopalikumaks muuta. Kuna suurem osa Venemaa elanikkonnast moodustas talurahvas, viis Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning ...
Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja ). Raha saamiseks müüs ta kogu oma lambakarja. Ja sõitis üle väina Aafrikasse. Kuid sellel maal räägiti ainult araabia keelt, mida ta ei osanud. Siiski hakkas temaga üks noormees rääkima ja lubas Santiago püramiidide...
tulnud siia oma silmaringi laiendama. Kas nemad on siis need õiged inimesed kes samuti jälgivad maailma iseeenese ''mätta'' otsast? Kui neile kõnnib vastu naine, silesäärne ja blond, nad vilistavad. Ka nemad õpivad sedasi elu tundma. Olen proovinud siin mätta otsas mõelda paljule. Üks mitmetest mõttekaaslasteks oleks see et kas tõde on olemas? Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed maapeal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükkis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma
Villu oli ühiskondlike olude vang tal ei olnud pükse, saapaid, süüa, ega ka sõpru. Tema ainsaks kaaslaseks oli kallis vanaema, kes kõrgest east tingitult ei olnud enam sotsiaalne ega ettevõtlik. Pärast vanaema surma võeti noormees Kuuse tallu kasulapseks, kus ta sai tunda nii isa-, ema-, õe-, kui ka vennaarmastust, mida ta varem ealeski polnud kogenud. Teda õpetati lugema ja kirjutama, ning kordki elus tundis Villu, et tal on elus võimalik veel midagi saavutada ja oma rahvast tõepoolest hädast ja viletsusest välja aidata. Nimetatud teose mõneti mõistatuslik ja vastuoluline lõpp andis siiski ehedalt mõista, et vaatamata heade inimeste suuremeelsetele tegudele ja püüdlustele seisis ka vanaduspõlves peategelase silmapiiril sümboolne metsavari. Kuigi Villu eluteel oli olnud mitmeid päikesekiirtena mõjuvaid isikuid ja sündmusi, ei olnud need piisavad pimestamaks kõikehõlmavat orjuse- ja vaesusevarju.
Kas seksuaalvähemusi tuleb kaitsta? Inimesed on läbi aegade süstematiseerinud oma elu läbi teatavate vajaduste. Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus jätkusuutlik seksuaalorientatsioon. Ometi elavad meie hulgas ka teiste orientatsioonidega inimesed, keda on tunduvas vähemuses( lesbid, zoofiilid, geid jne). Neid nimetatakse seksuaalvähemuseks. Enamjaolt kaasneb seksuaalvähemusega vägivald...
tean üsna täpselt enamike teadlikust kui ka suhtumist alkoholi. On vaid käputäis neid, kes oskavad mõjujookide tarvitamisel ja nö joomisel vahet teha. Enamjaolt saadakse kokku ja(eriti poisid) juuakse ette teades üle oma piiri. Põhiprobleem on tegelikult selles, et oma vigadest ei taheta kuidagi õppust võtta, hoopis uhkust tuntakse selle üle, kes rohkem jõi ja kes kus üles ärkas. Juba aastasadu on vanemate poolt teismelistele öeldud, et noorus on hukkas ja kuidas vanasti oli. Tõepoolest, statistika andmeil on viimaste aastakümnetega noorte vägivalla tase tõusnud. Vägivalla suureks tuleallikaks on aga kõrgete kraadidega lõvijook, mille manustamisel muututakse julgemaks, kuid vähendatakse võimet ennast kontrolli all hoida. Aga millest või kellest ikkagi võtavad noored eeskuju? Väga suurt rolli mängivad siin reklaamid. Enamike sisu on tuua pudel käes mees esiplaanile ja kõigile kõrvalolijatele eeskujuks( A.Le.Coq-Pehmotõrje). Noored aga ei mõista, et
suhtlemise viis on tema küsimustele vastamine. Oskuslik vastamine annab kliendile rahulolu ja võib pälvida müügipotensiaali. Kahjuks ei pööra teenindaja kliendi küsimustele alati vajalikku tähelepanu, vastates neile kas liiga lühidalt või ükskõikselt. Kuid klienditeenindaja töö seisnebki selles, et kliendid oleksid rahulolevad ning sellisel puhul ei ole teenindaja oma töönõudeid täitnud. Küsimuste esitamise viisi järgi tajub klient, kas teda tõepoolest soovitakse siiralt aidata, kuid ka neil on oma soovitused. Esitada oleks sobiv ainult üks küsimus korraga ja siis oodata kliendi vastust. Küsida tuleks ainult seda, mida tõepoolest kliendi huvides oleks vaja teada ja ebaoluline uudishimu kõrvale jätta. Kõige tähtsam on esitada küsimused loogilises järjekorras, et klient ei satuks segadusse ega tunneks ennast kui ülekuulamisel. Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese
viisil Nt ,,Noored hinged", ,,Pikad sammud", ,,Üle piiri" 3) Kuidas on Tammsaare looming seotud Piibliga? Tammsaare on oma loomingus väga palju kasutanud piibli-ainest, nt ,,Juuditi" lugu on Piiblis olemas, mugandas näidendi vormi, muutis tegelased psühholoogiliselt sügavamaks ,,Kuningal on külm" paljud motiivid Piiblist (nt kahe peaga vasikas, kes paneb inimesi usku vahetama) ,,Tõde ja õigus" Indrek arutleb selle üle, kas Jumal on tõepoolest olemas (II osa): Too 3 näidet Tammsaare loomingu autobiograafilisusest. Andres = Tammsaare isa Pearu = Tammsaare isa naabrimees Härra Maurus = Hugo Treffner 4) Mil määral sarnanevad Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" ja Tammsaare ,,Tõde ja õigus"? Mõlemas teoses leidub pikki targutusi Ühised teemad: kuritöö, süü ja lunastus Pea igal tegelasel on oma elufilosoofia 5) Mis on ,,Tõe ja õiguse" põhiidee? Mis on ,,Tõe ja õiguse" eesmärk?
Noored ei suuda enam peale sõda ühiskonnas toime tulla, sest sõda on kõik, mida nad tunnevad. 7. See raamat oli väga hea. Mulle väga meeldis teose mõte, kuna ma ise olen sõjast samal arvamusel nagu autor. 8. Paul- ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." Leitnant Bertinck- ,,Kasarmuhoov pole rinne." Paul- ,,Mis on puhkus? Kahevahelolek, mis hiljem kõik veelgi rängemaks teeb." Katczinski- ,,Riik ja kodumaa, nende vahel on tõepoolest vahe." Tjaden- ,,Välisandarmid, politsei, tulumaksud- see on see teie riik."
nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi. 6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 30 cm kõrguste vartega liivataim. Lehed hall-rohelised, jäigad, teravatipulised, ligikaudu niisama pikad kui vars. 7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis. Taime kõrgus 20-30 cm. Arvukad narmasäärtega õied oma argliku olekuga ja maheda lõhnaga. 8)Aas-karukell: Need taimed on tõepoolest üleni karvased, nii varred, lehed kui ka õied. Eriti pikkade karvadega on aga seemned. Neil on emakast järgi jäänud eriline kuni kuuesentimeetriline jätke, mis moodustab omapärase pikkade karvadega kaetud lennuaparaadi. 9)Nõmm-liivatee: Tavaline taim Eestis, vähem leidub Kesk-Eestis. Kasvab liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Huulõieliste sugukonnast, mitmeaastane. 10)Merikapsas: Maitselt on ta küllaltki kibekas. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede
Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad Mussoonkliimat iseloomustab aasta-ajati reeglipäraselt suunda muutvate õhuvoolude mõju. Suvel puhuvad tuuled ookeanilt ning talvel on tuule suund vastupidine - mandrilt ookeanile. Sellist nähtust põhjustab maismaa ja maailma mere erinev soojenemine ja jahtumine. Eriti tugevalt avalduvad mussoonid Kagu-Aasias, vähemal määral Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum õhk tõusma ülespoole ning selle asemele liigub Vaikse ja India ookeani kohal paiknenud jahedam, niiskem õhk. Talvel on aga pilt vastupidine, Euraasia mandri sisealad jahtuvad ning külmad õhumassid hakkavad laskuma ning piltlikult öeldes laiali vajuma. Nii puhubki talvel tuul mandrilt merele. Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike. Suvel aga, kui tuuled puhuvad ookeanidelt, toovad nad endaga kaasa ka ohtrasti...
Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile. Põgenemine virtuaalmaailma muudab tõsiselt isiksust, noorel inimesel kaob reaalsusetunne. Näiteks vastuseks vanemate nõudmisele lühendada arvutimängu aega üks teismeline hüüdis: ,,Arvuti see on minu elu! Te tahate minult ära võtta elu?!" Arvuti täidab tõepoolest laia ülesannete ringi: muusika ja raadiosaadete edasiandmine, filmide ja telekanalite peegeldamine, telefoni ja kalkulaatori ülesannete täitmine ning elektroonilistel mängudel mängimine ja veel palju muud. Sellisel moel avaneb inimese ees uus maailm lugematute võimaluste ja huvidega, mis ,,lülitab välja" ta reaalsest maailmast ja ,,lülitab ümber" enda peale.Lõpuks võib juhtuda, et inimene ei saa enam aru, mis on päriselt ja mis mitte, ta on loonud omale uue maailma
Argumentum ad hominem (ld. k. tõestus inimese kohaselt) tõestus, mis ei põhine objektiivseil andmeil, vaid on kohandatud kuulaja arusaamadele ja tundeile. Selle demagoogiavõtte kasutajad lähtuvad eeldusest, et kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi ka tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. Kes kord on juba olnud naerualune või kahtlustatav, sellel on raskem oma väidetega välja tulla. Samuti on levinud arusaam, et kui süüdistatakse, siis midagi pidi ju olema. Läti valitsusjuht ja justiitsminister on pedofiilid! Kõlab uskumatult, aga viimase poole aasta jooksul on seda väidet maailma ajakirjanduses nii palju korratud, et meie vaestele lõunanaabritele ongi silt külge jäänud. Publikule suunatud demagoogiavõtted Argumentum ad populum apelleerimine populaarsusele ja enamusele. Inimeses on ürgne konformsusevajadus, soov olla mitte välja tõugatud rühmast, mitte teistest erineda. T. Bachmanni arvates ohverdab inimene vabaduse, et võita mi...
peategelane ainult oma keha. Tema hing kuulub aga Herminele. Vähehaaval hakkab Harry elu nautima. Ta tantsib,suhtleb inimestega, kuulab muusikat tunneb asjadest rõõmu. Kuigi hunt teda pidevalt provotseerib ja kritiseerib, ei lase Harry end sellest segada. Ta saab aru, et õnn peitub selles, kui suudad naerda teiste ja ka enda üle. Tasapisi kaob temas ka eemaloleku tunne ning Harry tajub, et inimlik pool suudab temast valitseda. Pöördepunktiks sai maskiball, kus Harry tõepoolest oma hingesugulasse Herminesse armus. Lisaks sellele sai ta kutse maagilisse teatrisse. Harry ette asetatakse tema hinge erinevad osad: mees, kes vihkab uuendusi ning keeldub nendega kaasa minemast, noormees, kellel on oluline vastassoo tähelepanu, isik, kes tahab muuta oma elu. Harry suudab igat stseeni vaadates säilitada valitsevaks pooleks endas inimese, kuid kui tema ette asetatakse armastatud naine teise mehega suguühtes olema, siis lööb temas välja kiskjalik pool hunt.
allohvitserilt sellest teada, käskis kapten soldateil kohe mõisa ette rivistuda, mis täideti viivitamatult. Seejärel käskis ta püssid laadida. Vahepeal kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobnud, ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./.../ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./.../Rahva kallaletungi tõttu segunesid talupojad soldatitega, kes hakkasid nüüd tulistama ja jõudumööda end kaitsma. Kui soldatid olid väravate juurde taganenud, nihkus rahvas laiali, kuid tagantpoolt muutus surve tugevamaks. Sõjavägi taganes Atlasse viivat teed mööda. Kapten Bogutski sai väravatest väljumisel hoobi pähe
Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu: Orioni udukogu on meile lähim udukogu...
Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Ole siin Ole siin kui sind parasjagu kõige vähem ootan tule maailma ilusaimate lilledega sel tunnil kui me mõlemad oleme kaotanud nii palju et võiksime tõepoolest teineteist leida. Mu sõbra esivanemate talu Pandi uute omanike poolt kahe milli eest müüki Käisime seda vaatamas meie vabad ja vallalised kellele isegi laenu ei anta Mind rabas see elus reheelamulahmakas oja mis jooksis ümber õue ja ürgmets põllu taga Heitsime pilgu aitagi Mis uhke rivi vanu kirste ja kappe ja taganurgas tolmunud laegas sildiga KINDAD JA SOKID Vaataks õige järele mis kirjadega siin kunagi kooti mõtlesin Tegin laeka lahti Seal sees olid hoopis raamatud
ükskõik, mis kiiksu tõttu. Ka need inimhinged, kes ei ole kättemaksuhimulised, võivad varem või hiljem vastu hakata. Nagu ütles Hamlet, et kui see ei juhtu nüüd, siis ükskord see juhtub ometi. Kuid kui mõelda ja juurelda selle üle, siis Abraham Lincoln ütles ühe suurepärase lause, mille peaksid kõik elusolendid endale pähe raiuma: "Meie elu pole selleks küllalt pikk, et poole sellest tülidele kulutada."See lause käib hästi Hamleti kohta, kelle elu tõepoolest jäi üsna lühikeseks vimma pärast, mis oli tal tema onu vastu. Raamatu peategelase vaen onu vastu nõudis aga palju rohkem inimelusid, kui ta esialgu plaanis. Nii juhtus ka kahetuhande kümnenda aasta märtsi lõpus Moskvas toimunud terrorirünnakus, mille põhjuseks võis olla kättemaks märtsikuus Põhja-Kaukaasias tapetud mõjukate islamivõitlejate eest. Nagu Postimehes kirjutati, et kuna vastase põhilised ideoloogid on tapetud, siis tavainimene peaks arvama, et kõik on hästi
Üks põnevamaid asju Islamiga seoses ongi terrorism. Inimesed, kes islamist kui religioonist suurt midagi ei tea, ongi arvamusel, et kõik moslemid on terroristid. Tegelikult see nii aga ei ole. Nii nagu teistes religioonides, on ka ismalis erinevad rühmitused. Märtrid ehk mudžahiidid arvavad, et nad panevad pomme moslemite kaitseks ning surres märtrisurma, pääsevad nad otse paradiisi. Moslemite jaoks on džihaad püüd ning üks püüetest on võitlemine jumala eest. Tõepoolest, ka märtrisurm kuulub nende hulka, kui ka moslemid ise tõstatavad küsimuse, et kas seda saab võtta samatähenduslikult nüüd, kui relvad on muutunud veristemaks ning kas naise ja lapse surm on ikka õigustatud jumala kaitsmisel ja kas see on jumala meelepärane tegu. Islam on väga laialt levinud religioon ning järgijaid tuleb aina juurde. Üks selle asjaolu põhjusteks võib olla see, et koraanis ette ennustatud nüüdseks juba teoks saanud tulevikusündmusi. Näteks
Vihane lennureisija Situatsioonülesanne 1. Probleem Probleem on lennujaama öise vahetuse juhil Margie Jamesil. Ta peab tegelema ühe rahulolematu reisiaga. Tunnus: Väga vihane reisija. Põhjus: Lennu käigus kaduma läinud kott. Tagajärg: Reisija rahulolematus. Rahulolematu reisija võib kaevata lennufirma kohtusse. Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud reisija omab lühikese aja vältel erinevaid psühholoogilisi positsioone tekitab see tugeva konflikti. Psühholoogilistest positsioonidest esinevad reisija puhul: Laps ja Vanem. Täpsemalt abitu laps ja kriiseeriv, kuri vanem. Kuna reisija...
Eneseteostus ja selle hind Inimese üheks suurimaks vajaduseks on eneseteostus. Enamik meist püüdleb selle poole me käime koolis mitte ainult selle pärast, et peab ning on kombeks, vaid ka selleks, et end arendada ja harida, me võtame endale erinevaid hobisid, et näidata enda andeid nii spordis kui ka kunstis. Inimesed otsivad tunnustust ning kiitust, tahavad silma paista ning erilised olla. Tõesti, kas kõige kohutavam ei ole mitte olla keskpärane ning halli massi eralduv? Ameerika psühholoog William James on öelnud: ,,Otsi üles see hingeseisund, mille puhul sa tunned end kõige sügavamalt ja jõulisemalt elavat ning millega käib kaasas sisemine hääl, mis ütleb: ,,Selline olen ma tegelikult." Ja kui sa oled selle seisundi leidnud, järgi seda." Tõepoolest, inimesel peab olema silme ees mingi suund, kuhu ta tahab jõuda, miski, mis teeb õnnelikuks ja terviklikuks. Seda leida on võib-olla raske, kuid tul...
Õpetage meile ka meie, kui kodaniku, õigusi põhjalikult ja meeldejäävalt. Ma võiksingi jääda neid siia loetlema. Kuid kõige eelnevaga tahtsin ma jõuda mõtteni, et kooli ülesanne peaks olema õpilasi valmistada ette eluks, mitte eksamiteks. Tuleks kaotada mõningaid aineid või neid muuta ja asendada praktilistemate teadmiste omandamisega, sest nagu ütles Karl Ristikivi, kunagine eesti kirjanik: „Koolitunnistus ei tähenda midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.” Kuid kõike ei saagi oodata koolilt, tuleb ka ise olla aktiivne ja uurida võimalikult palju vanematelt või õpetajatelt. Me ei saa oodata ideaalseid muutuseid, kui me ise ei avalda enda mõtteid ega küsi midagi õpetajatelt. Peame andma märku nii endast, enda mõtetest kui ka ootustest ning vajadustest. Sest ka Sokrates kord ütles: „Hakka rääkima, et ma sind näeksin.” Aitäh kuulamast ja meeldivat päeva kõigile! Geir Stint 10.ü 16.05.2014
muutub õhkkond ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartlikult peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks otsekohe teatama, kui mõni pime või ühejlgne mees välja ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedusvärinaid tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest tühjade silmakoobastega kerjus. See on pime Pew, kes toob Billy Bonesile musta märgi, piraatide surmaotsuse. Nüüd ajab üks sündmus teist taga. Kapten saab rabanduse, aga enne kui pime Pew jõugukaaslastega Bonesi kastini jõuab, saab Jim kõige väärtuslikuma kastis olnud asja enda kätte. See juhatab teed hiiglasliku varanduse juurde. Kurikuulus ja julm piraatide pealik Flint joonistas selle kaardi enne, kui kotermann ta ära viis. Jim kiirustab kohalike
on väga raske endale leida Samas on info leidmine nädalaks või paariks suvilat, kerge ja ei tekita raskusi. kus puhata. Portaal esinab Eestit ja Lätit. Valisime selle sellepärast, et see on tõepoolest abiks. Samuti avaldas muljet see, et nii tagasihoidlik portaali välimus ei ole sugugi määrav. Toomas Eimla, Renate Kapp, Laura Nõgu
ning kaasaegset reostust. Ühtlasi on seal palju inimestevahelist kontaktset vägivalda, mis näib nagu harjutataks teineteise peal tapmist. See meenutab pisut arvutimänge, sest mõlemas on kasutatud animatsioone, mis imiteerivad reaalseid olukordi võimalikult tõepäraselt. Kõige selle juures on töö ilusamaks pooleks värskust täis loodus ja erksad linnud, kes pole karvavõrdki häritud toimuvatest õudustest. Installatsioon on tugevasti seotud näituse motiividega, sest surm ja ilu tõepoolest töös põimuvad. “Sõjakatastroofid 25” ning “Sõjakatastroofid 28” jäid algselt silma väga fotoliku välimuse poolest. Tegelikkuses on need väga oskuslikult valmistatud suuremõõtmelised maalid, mis kujutavad verega kaetud tüdrukut. Pilt on humanistlike tagamõtetega. Nimelt taunib autor süütute laste väärkohtlemist ning nende füüsilist kui ka vaimset tapmist sõjategevuse läbi. Töö sunnib mõtlema igasuguste konfliktide tahtmatute kannatajate peale
Noored ei suuda enam peale sõda ühiskonnas toime tulla, sest sõda on kõik, mida nad tunnevad. 7. See raamat oli väga hea. Mulle väga meeldis teose mõte, kuna ma ise olen sõjast samal arvamusel nagu autor. 8. Paul- ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." Leitnant Bertinck- ,,Kasarmuhoov pole rinne." Paul- ,,Mis on puhkus? Kahevahelolek, mis hiljem kõik veelgi rängemaks teeb." Katczinski- ,,Riik ja kodumaa, nende vahel on tõepoolest vahe." Tjaden- ,,Välisandarmid, politsei, tulumaksud- see on see teie riik."
Sõnade tähenduse tõesusel pole vahet, kui saadakse aru, mida see antud hetkel kellegi jaoks tähendab. On olemas kogemused, kuidas sõnu kasutada. Millal on põhjust sõnade tähenduses kahtlemiseks? On olemas lauseid, milles kahtlemiseks ei tundu tõesti olevat põhjust. Nagu näiteks selles, et maailm on juba väga kaua enne minu sündimist olemas olnud. Samuti ei mõelda pikemalt järele lause puhul: ,,Ma läksin oma koduuksest välja", et kas see uks tõepoolest olemas on. Loogikavastaste oletustega pole mitte midagi peale hakata, kuid selleks, et neid ära tunda, peab mõtlema, mis lause kasuks ja mis selle vastu räägib. Wittgenstein otsib ka seost tõe ja uskumise, uskumise ja kahtlemise vahel. Kui inimene midagi usub, siis ta ei usu mitte üksiklauset, vaid kogu lausete süsteemi. Me usume asju, mida on meile õpetatud ning me ei näe põhjust nendes faktides kahelda. Nad on meie jaoks tõesed
Selle mudeli kohaselt on kõige kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang, sellele on allutatud kaks spetsiifilisemat enesehinnangut (akadeemiline ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt kinnitust, kuid siiski on vastuseta jäänud mitmed teoreetiliselt olulised küsimused, mis seavad mudeli kehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. KASUTATUD KIRJANDUS Allik,J;Konstabel,K;Realo,A; TÜ Kirjastus,2003,Isiksusepsühholoogia.
DNA replikatsiooni käik: 1) ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. 2) mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid. 3) nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 8. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 9. Rakkude jagunemine on range kontrolli all. See on vajalik selleks, etrakud õigel hetkel tõepoolest jagunema hakkasid. Teiseks aitab rakujagunemise kontrollimine ära hoida kasvajate teket ja mutatsioonide levikut. Raku elutsüklis on nn kontrollpunktid, millest sõltub, kas rakk liigub järgmisesse faasi või mitte. 10. Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke.
Näiteks kui Euroopas muudeti õhu saastaisega seotud seadusi rangemaks, kolisid suurfirmad riikidesse, kus need seadused kas puudusid, polnud veel jõustunud või olid lihtsalt leebemad. Näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik on maailmas kahekümne vaeseima riigi seas ning selle riigi riigijuhid on nõus materiaalse jõukuse tõstmiseks ohverdama peaaegu kõik, mis neil olemas on. Mõnes mõttes saan ma neist aru, kuna neil on tõepoolest üsna lootusetu seis. Teisest küljest on olemas ka muid viise oma materiaalse rikkuse tõstmiseks, näiteks teha koostööd mõne majanduslikult eduka Euroopa riigiga. Minu arvates on kõige hullem see, et riigijuhid teavad, et see, millega nad tegelevad, on ebaseaduslik ja lõppkokkuvõttes seavad ohtu üle 7 miljardi inimese, kes võib-olla pole saastenormide eiramises üldsegi süüdi. Siinkohal oleks tarvilik luua automatiseeritud süsteem, mis iga teatud aja tagant kontrolliks CO 2
Näiteks kui Euroopas muudeti õhu saastaisega seotud seadusi rangemaks, kolisid suurfirmad riikidesse, kus need seadused kas puudusid, polnud veel jõustunud või olid lihtsalt leebemad. Näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik on maailmas kahekümne vaeseima riigi seas ning selle riigi riigijuhid on nõus materiaalse jõukuse tõstmiseks ohverdama peaaegu kõik, mis neil olemas on. Mõnes mõttes saan ma neist aru, kuna neil on tõepoolest üsna lootusetu seis. Teisest küljest on olemas ka muid viise oma materiaalse rikkuse tõstmiseks, näiteks teha koostööd mõne majanduslikult eduka Euroopa riigiga. Minu arvates on kõige hullem see, et riigijuhid teavad, et see, millega nad tegelevad, on ebaseaduslik ja lõppkokkuvõttes seavad ohtu üle 7 miljardi inimese, kes võib-olla pole saastenormide eiramises üldsegi süüdi. Siinkohal oleks tarvilik luua automatiseeritud süsteem, mis iga teatud aja tagant kontrolliks CO 2
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
ma siinkohal Baudelaire'i. Prantsuse luuletaja kirjutas kriitilistes esseedes kogumikus ,,Salongist 1859" maastiku kohta järgmist: ,,Kui puude, mäestike, vete ja majade kooslus, mida me nimetame maastikuks, on ilus, siis ei ole ta seda iseeneslikult, vaid läbi minu, minu armulikkuse, tänu ettekujutusele või tundele, mida ma temaga seon". Ma ei usu, et paljud poola maastikumaalijad vastavad Baudelaire'i nõudmistele. Kui mõned neist olid tõepoolest pintsliga töötavad luuletajad..., siis pakkus nende poolt maalitud loodus alust metafüüsilistele mõtisklustele. Seal ,,lubab taust tulla mõtteil", nagu sõnastas selle kord poola romantik Norwid.
märkimisväärne erinevus laava hangumise puhul on see, et praod ulatuvad kihis ülevalt alla põhjani välja. Tulemuseks on eriline kogum basaltsammastest, mis asetsevad imetillukeste vahedega tihedalt üksteise kõrval. Geoloogid kutsuvad neid pragusid "vuukideks" ja tervikus "sammasbasaldiks", Samba laius on tavaliselt ca 46 cm, kuid tuntakse ka suuremaid ja väiksemaid sambaid. Hiiglaste tee on selle unikaalse nähtuse suurepärane näide ning suur sillutis on tõepoolest hiiglasele vastav. Mõnedki sambad pole maapinnaga risti, vaid suuremal või vähemal määral kaldu: olenevalt sellest, kui palju pinnas järele andis või kui suur kivimimass peale surus. Samas on osa laavast jahtunud ebaühtlaselt ja sambad pole sirged, vaid väändunud. Muidugi on inimene lasknud fantaasial lennata ning andnud neile looduslikele skulptuuridele tabavaid nimesid. Mõnelgi juhul seostub nimega ka legend. Näiteks Orel
Varakeskaega peetakse suhteliselt vaeseks ja tumedaks ajajärguks, mil Euroopat külvasid mitmesugused segadused, sealhulgas näiteks majanduselu madalseis (varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nä...
2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn (pikihoone ja transepti lõikumiskoht) 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt(matmispaik, kooriruumi all) 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 4)romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervülvist moodustatud ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saaanud seintesse teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4 kuni8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. 5)Lamereljeef, kõrgreljeef, ehitistega seotud. Temaatika jutustav ja õpetlik .kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.peale kaunistamise oli
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas.
dekoltee kõik see näib pakkuvat küllaltki lihtsat , kerget erootilist rahuldust. Kuid uurides maali veidi põhjalikumalt, näeme , et kunstnik on teinud suuri pingutusi, et vaataja , niivisi naist näeks, reetes sellega, et vaatajat tahetakse rahustada tema teguviisi õiguses. Sisuliselt legitimmeerib maal selle, et vaataja suunab oma tähelepanu loozis, vastandades seda tähelepanule, mida tema kaaslane pöörab naistele teatri ülemistel rõdudel. Kuna mees tõepoolest uurib oma vaateväljas olevaid naisi , tõenäoliselt ka prostituute , kes tavaliselt kogunesid teatritesse, siis on tema tegu kõlvatu ja petislik , eriti sellepärast, et see toimub tema kaaslase selja taga. Niisugune ülesehitus suurendab tähelepanu, mida vaataja vaataja pildil osutub loozis istuvale naisele- otsekui põõraksime meie naisele tähelepanu, mida too pälvib ja mida talle ei osuta ta mühakas ja tundetu kaaslane-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
