Süsivesikud Loengumaterjalid K.Port Klassifikatsioon · Monosahhariidid lihtsüsivesik, väiksemateks osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos)
leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites. Glükoos on väga tähtis toitaine ja see käärib hästi. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Veel on laialdaselt kasutatav polüsahhariid tärklis (C 6H10O5)n ehk rahvapäraselt kartulijahu. See katab suure osa inimese energiavajadusest ja on taimede glükoosivaru. Paljudele meenub tärklisega seoses kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel.
Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Seda ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 9. a)vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakulisest püsivat temperatuuri b)Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates toimuvates keemilistes reaktsioonides 10. Glükogeen Tärklis varupolüsahhariidid taimedes Tselluloos- tugiaine taimedes Tselluloos- varupolüsahhariid loomades 2.3 glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 2.4 a)varuaine glükogeen b)ehituslik kitiin putukatel 2.5 Joonisel on kujutatud valku. 1)Joonisel on näha valkude monomeere ehk aminohapete jääke 2)Joonisel on erinevat järku struktuurid 3)Joonisel on valkudele globulaarne ehitus 2
2. Monosahhariidid süsinike aatomite arv on 3-6 (glükoos, fruktoos) Oligosahhariidid 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud (sahharoos) Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9
0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK Vesi, taimsed õlid 25%, petipiimapulber, tärklis, emulgaatorid, sool 0,3%, säilitusaine kaaliumsorbaat, happesuse regulaator E330, looduslähedane lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, vitamiinid A, D, E, B1, B2, B6, B9, B12 (20% päevasest vitamiinikogusest), omega3, omega6, transrasvhappeid 0,5 g, kolesterool 1mg, Na 0,12g. Energ toiteväärtus 1500 kJ/370 kcal, valke 0,2g, süsivesikuid 3g, rasvu 39g. 4. MUMUU Võideks, 400g 31,50 EEK Piimarasv 57%, taimne õli 10%, juuretis. Energ 2544
1.Sahhariidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Lihtsuhkrud: glükoos, fruktoos. Liitsuhkrud: tärklis. Kiudained: pähklid. 2. Glükoos C6H12O6, fruktoos C6H12O6 ja galaktoos C6H12O6. 3. maltoos C12H22O11. , laktoos C12H22O11 ja sahharoos C12H22O11. 4. Ksantaankumm. 6. α-ja β-glükoosi sruktuurivalemid erinevad üksteisest. α-glükoosil on 1.ja 2. süsiniku aatomi juures asuvad ühel pool molekuli tasapinda. β-glükoosil on aga tasapinna erinevatel pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 %
maltoos- koosneb kahest glükoosijäägist laktoos- glükoos ja galaktoos piimasuhkur Polüsahhariidid- tärklis- mugukartul telluloos- taimeraku kestades kitiin- putukate ja seente rakukestades gükogeen- varueine lihastes ja maksas Süsivesikute funktsioonid: · energeetiline- organismis süsivesikuid lõhustades · struktuurne- putukate kest · ligimeelitav- nektar õites · varuaine- tärklis, glükogeen · kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid:
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaa...
piiritus Kirsti Teedla Raili Essaul Üldiselt – Tehniline piiritus ehk etanool (C2H6O) – Värvuseta vedelik – Tuntuim alkohol – Leidub looduses – Leidub looduses nii vabalt kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Enamikes riikides peale araabia maade on etanool legaalne – 40-protsendilist lahust tuntakse viinana Millest? – Pärmseentest, mida leidub looduses vabalt, kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Puuviljades ja viinamarjades leiduv suhkur – Tärklis, mida sisaldavad kartulid ja teraviljad Tootmine – Pärmseentega kääritamine – Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Nafta krakkimisel (kuumal temperatuuril töötlemine) eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel (liitmine veega) Pärmseentega kääritamine – Suhkruid ja tärklist sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni – Vanim alkoholi tootmise meetod – Glükoos muundub etanooliks ja süsinikdioksiidiks
(selgitus!) Inimene vabaneb süsihappegaasist kopsude abil. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis reguleerib rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd, mille hulka kuuluvad(4) valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid, hormoonid ja antibiootikumid. 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos Nad sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku molekule. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) energeetiline b) ehituslik 12.Taimne varusahhariid on tärklis,esineb mugulas, sibulas,risoomis (kus) loomne varusahhariid on tselluloos, esineb maksas ja lihastes. (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita errinevad ülesanded: a) energiaallikas- annab 2x rohkem energiat kui sama kogus sahhariide b) kaitseülesanne- kaitseb temperatuurimuutuste eest c) lahustid- teatud vitamiinid lahustuvad vaid
Sahhariidid e. süsivesikud Koostis: süsinik, vesinik, hapnik. *Veesõbralikud ained. Suhkruteks nimetatakse väikese molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees. Siirupiteks nimetatakse suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid. GLÜKOOS (C6 H12 O6) *leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades. *käärib lahustes väga hästi *tähtis toitaine Kasutamine: 1) lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta. FRUKTOOS (C6 H12 O6) *laialt levinud puuviljades *kõige magusam suhkur *käärib ja seedub raskemini kui glükoos SAHHAROOS (C12 H22 O11) *tavaline suhkur *leidub suhkrupeedis ja suhkruroos *laguneb glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine...
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka elulooduses. Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid...
erituvad organismist hõlpsasti. Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. S üs ive s ik s uhkur SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, seentes 1-3% Nad kuuluvad rakkude koostisesse. S üs ive s inike üle s ande d: Ene rg e e tiline - kõige kiiremini kasutatav energiaallikas. S truktuurne taime- ja seeneraku kestas. Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) SAHHARIIDIDE LIIGITAMINE MONOSAHHARIIDID Glükoos, fruktoos OLIGOSAHHARIIDID Maltoos, laktoos POLÜSAHHARIIDID Tärklis, tselluloos, glükogeen SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Füüsilise töö puhul suure tähtsusega. Vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel
13) Vee tähtsus orgamismis - kõik organismid koosnevad põhiliselt veest ning vajavad oma elutegevuseks pidevalt vett. 14) Hüdrofiilseteks nim aineid, mis vees lahustuvad. 15) Hüdrofoobsed on ained, mis vees ei lahustu, nt rasvad. 16) Sahhariidid on süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosvevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas 17) Monosahhariidid on lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit (nt. tärklis, tselluloos, glükogeen ) 18) Oligosahhariidid koosnevad 2-10 süsinikuaatomist, mis lahustuvad vees hästi, liiguvad organismis kiiresti ja on kergesti omastavad. (nt. laktoos, maltoos) 19) Polüsahhariidid on süsivesikud, mis koosnevad kahesta rohkemast lihtsuhkrust (nt. tärklis, tselluloos, glükogeen)
Ained organismis Kõige enam on organismides anorgaanilisi aineid (vesi,soolad~80%). Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Veel on lipiidid (rasvad, õlid, vahad), sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos) ja nukleiinhapped (DNA,RNA). Ioonid organismis K ja Na- närvid, veri, tsütoplasma. Ca- luud. Mg- DNA, RNA, taimel klorofülli koostises. P- rakumembraan. I- kilpnäärmehormoonid Sahhariidid Mono- glükoos, riboos, desoksüriboos, fruktoos. Polü- tärklis, tselluloos, glükogeen. Oligo- laktoos, kitiin. Energia- VSR Ensüümid-V Liikumine-V Transportimine- VS Ehitusmaterjal- VSR Kaitse- VSR Varuaine- SR Füsioloogiliselt aktiivsete ainete koostises- S (Valgud, suhkrud, rasvad)
Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks
1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks. 5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige c) glükoos kuulub polüsahhariidide hulka / õige d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f) RNA tüüpe on palju 6) Leidke kui palju saab Teie organism energiat, kui sõite l00g sidruniküpsiseid. 100 g portsjonis oli 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g süsivesikuid. Vastus: Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta.
SAHHARIIDI NIM. KEEMILINE EHITUS OMADUSED LEIDUMINE LOODUSES SAHHARIIDI ÜLESANDED RIBOOS 1) vees lahustuv 1) koeensüümides 1) RNA koostisosa C5H10O5 2) lihtsuhkur 2) vitamiinides 3) valge 3) kõikides organismides (RNA) DESOKSÜRIBOOS 1) valge 1) desoksüribonukleotiidide koostis 1) DNA komponent C5H10O4 2) vees hästi lahustuv 2) DNA koostises 3) toatemp. tahke aine GLÜKOOS 1) lahustub vees hästi 1) mees ...
viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained Glükoos- valge värvuseg, vees hästi lahustuv kristalne aine. Kas: energiaallikana ja ravimina, klaasi ja tekstiilitööstuses Tselluloos- tahke, värvuseta, kristalse struktuuriga aine, ei lahustu, kas: paberitööstuses Tärklis- valge värvusega, pulbriline aine, külmas ei lahustu kas: toiduainetes, koduses majapidamises, ravimite valmistamiseks Sahharoos- valge värvusega, vees lahustuv valge kristalne aine kas: toiduaine, toidu ja
MAJONEESI PLUSSID JA MIINUSED Majonees koosneb munarebust ja õlist ning ligi 250 aastat on seda maitsestatud naturaalse äädika, soola, pipra ja sinepiga. Majoneesi pannakse ka looduslike paksendajaid, nagu näiteks tärklis, nisujahu ja zhelatiin, lubavad vähendada rasvasisaldust kuni neli korda, säilitades samas majoneesi iseloomuliku maitse ja konsistentsi. Majoneesi (ise)tegemisel on oluline munade päritolu, sest majonees sisaldab toorest muna. Majonees "Tarplan" Koostis: taimeõli, vesi, paksendaja (modifitseeritud tärklis, guar- ja ksantaankummi), suhkur, sinepipulber, sool 1,2%, toiduäädikas, piimavalk, lõhna- ja maitseaine, säilitusaine
kabjad Transpordi funktsioon valgu molekulid aitavad teostada transporti rakkude vahel Kaitsefunktsioon antikehad on valgud, mis ühinedes antigeenidega hävitavad viimased Signaalfunktsioon membraanis olevad valgu molekulid vahendavad infot raku sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel Kontraktsiooni funktsioon valgud võimaldavad liikumist SÜSIVESIKUD Organismi tähtsaimad energiaallikad Lagunevad kergemini kui rasvad Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja
Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Koostas: Janika Lensment KK-12 Mis need on ? Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60- 90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas. Suhkrud – glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine... Disahhariidid (sahharoos ja maltoos) hüdrolüüsuvad veega kuumutamisel happete või fermentide juuresolekul. Kuumutamisel suhkrud karamellistuvad, olemuselt on see käärimisprotsess. Tärklise muutumine... Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstrrinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess
Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne.
Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Etaanhape ehk äädikhape- CH3COOH on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hüdroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikaks. Väga ohtlik aine. Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne.
.................................................................................... 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad sellised igapäevaselt tuntud ja elutähtsad ained nagu suhkur, tärklis, tselluloos jt. Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt
Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks glükoos ja fruktoos, riboos, desoksüriboos. 3-6 C-d Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks laktoos, sahharoos, maltoos. 5 C-d Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid (rohkem kui kolm). Energeetiline ja ehituslik ülesanne. Näiteks tärklis ja tselluloos, glükogeen. 6 C-d 6. Kus leidub erinevaid sahhariide (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, tärklis, tselluloos, kitiin)? V: riboos- RNA, desoksüriboos- DNA, glükoos, fruktoos- toidus, laktoos- piimas, maltoos- linnases (tekib seemnete idanemisel), tärklis- mugulas, sibulas, risoomis, tselluloos- taimed, nt puitunud varrega taimed, kitiin- lülijalgsete välisskeletis ja seente rakukestas 7
tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest tärklis laguneb ensüümide toimel glükoosiks ning sellest saab energiat pika aja jooksul. Ka tõuseb veres glükoosi tase aeglaselt. 7. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame- veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. 8
struktuur, mis mõjutab jahu kvaliteeti. Euroopas mõeldakse jahust kõneledes siiski enamasti nisujahust, kuigi jahu tehakse ükskõik millistest söödavatest teradest jahvatatud pulbrist. Sortide erinevus tuleneb sellest, milline on jahu proteiinisisaldus, kuid peale selle on veel olemas pleegitatud, bromaadiga töödeldud, vitamiinidega rikastatud, ning muid erinevaid tüüpe jahusorte ja segusid. Nisutoodete puhul on jahu keemilises koostises olev vees lahustumatu valk ja tärklis pagaritoodete tehnoloogiliseks aluseks. Rukkitoodetel on seevastu tähtsal kohal tärklise ja pentosaanide gruppi kuuluv limaaine. Nisujahu keemiline koostis Nisujahu keemiline koostis on üks keerukamatest. Nimelt sisaldab see kõige rohkem süsivesikuid. Peamise osa kuivainetest (kuni 80%) moodustab tärklis ja suhkur. Tärklist on 67-70% , 2,9% suhkruid, 9,9% kiudaineid, 15% valke, 2,3% lipiide, 1,95% toiteelemente ja 14% vett.
a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed. Sahharoos – roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid: tärklis, tselluloos ja glükogeen. Kitiin. 3. – 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C;H;O;N;P;S;Na;K;Ca;Mg;Fe;I) ülesandeid organismis. – Esimesed kuus on orgaanilistes ühendites kõige rohkem. C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid • H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed • O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. • N: aminohapped ja nukleiinhapped • P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises
· Paksud kissellid- 1L vedelikule 60-80 g Valatakse ettevalmistatud vormi ja jahutatakse, serveeritakse lisanditega Kissellid · Kissellid puuviljadest ja marjadest · Kissellid mahladest, mehudest, püreedest · Kissellid piimast- karamellkissell, kakaokissell · Köögiviljakissellid Magusad supid puuviljadest ja marjadest · Puuviljad või marjad keedetakse pehmeks, lisatakse suhkur ja maitseained ja keedetakse läbi · Lisatakse ettevalmistatud tärklis · Serveeritakse jahutatult 10-14`c Piima-munasupid · Piim, muna, tangained, maitsestamine · Piim kuumutatakse keemiseni sõristataske sisse tangained või jahu · Muna- rebu ja valge eraldi või koos · Lumepallisupp munavalge klimbid Supi valmistamiseks lisada samale piimale suhkur ja vahustatud munakollased Leivasupid · Leib,vesi või mahl, rosinad, maitsestamine · I moodus - ilma koorikuta leib leotatakse ja kuumutatakse koos leotusvedelikuga,
· Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos linasesuhkur glükoosi jäägid. - Sahharoos peedisuhkur glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3. Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. - Tärklis glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga.
● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks.
Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55 60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise
Paber on õhuke lehekujuline materjal, mis tekib tselluloosikiudude kokkuhaakumisel. Paberid liigitatakse erinevate kategooriate järgi: sõltuvalt tehnoloogiast, tooraine järgi, kaal ja paksus, tarbimisvajaduse, valmistamise piirkonna järgi. Paberipakkidele on peale märgitud kaal. Paber koosneb kiulisest materjalist, täidisainest, liimainest ja veest. Vananedes paberi koostis muutub, kuna tekivad erinevad ühendid. Paberile annab elastsuse vesi, aga mitte ainult seda teeb ka näiteks tärklis. Tärklis annab elastsuse, et tindid/trükivärvid läbi ei läheks. Tärklise määramisel kasutatakse kaaliumjodiidi. Kampoliga töödeldud paber neelab UV kiirgust, mis teeb ta vähem vastupidavaks. Kampoli kinnistamiseks paberikiudu oli vaja lisada kaaliumaliumiiniummaarjast. Paberitööstuses peale 80ndaid vähenes kampoli ja maarjase kasutamine märgatavalt. Paberile lisatakse ka täidisaineks kaltsiumkarbonaati (kriit) seda pannakse, et neutraliseerida paberit, kuna ajaga ta läheb
Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid organellid kromoplastid leukoplastid tsentraalsed vakuoolid Rakkude Piiramatu Piiramatu Piiratud(v.a. Piiramatu jagunemisvõime kasvajarakud) Varusüsivesik Tärklis Glükogeen Glükogeen Puudub Membraansete On On On Ei ole organellide olemasolu Rakkude suurus 20-40 µm 20-40 µm 20-40 µm 0,5-5 µm Teha selgitused plastiidide üleminekutest koos näidetega, millisel juhul vastav üleminek toimub. Kloropast (plastiidid, kus toimub fotosüntees) üleminekuga kromoplastiks (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid)
Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, suhkrust ehk riboosist ja 3st fosfaatrühmast. Glükoosi k...
sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid).
Tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent
Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: monosahhariidid(süsinike arv kolmest kuueni, viiesüsinikulistest on olulisemad riboos(C5H10O5) ja desoksüriboos(C5H10O4), kuuesüsinikulistest on suhkrutest tuntumad glükoos ja fruktoos(üldvalem mõlemil C6H12O6)Nii fruktoos kui glükoos on organismide peamised energiaallikad)., oligosahhariidid( tuntumad on sahharoos, maltoos ja laktoos), polüsahhariidid(põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen). Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad C, H, O. Sahhariidide ülesanded: energeetiline(17,6kJ energiat vabaneb 1gsüsivesikute oküdatsioonil), struktuurne nt. tselluloos taimerakkudes, ligimeelitav nt. õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks, varuaine taimedel tärklis ja tselluloos, loomadel ja seentel glükogeen. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad
saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid).
Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB! Nad riknevad säilitamisel kiiresti · Organismile on vesi tähtis sellepoolest kuna ta kuulub kõikide kudede koostisse. · On enamike toiduainete lahustajaks · Vesi on enamike toiduainete lahustajaks, on abiks lahustunud ainete edasiliikumisel ja jaotamisel organismis. 2
temperatuur, pH, teiste ainete (nt hapete) juuresolek. . Maitse intensiivsus väheneb koos ahela pikkuse kasvuga Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos 14. Polüsahhariidid (tärklis, dekstriinid, pektiinained): esinemine, ehitus, omadused. Tärklise muutused toidu valmistamisel: vee siumine, pundumine, klisterdumine, hüdrolüüs, destruktsioon. Mõjufaktorid: tärklise ehitus (teraviljast või kartulist), temperatuur, kuumutusaeg, tärklise-vee suhe, ensüümide aktiivsus. Tärklis ei lahustu külmas vees, kuid seob umbes 30% vett. Vee sidumisvõime kasvab temperatuuri tõustes tärkliseterad punduvad, nende maht suureneb umbes 10 korda. Kliiserdumine toimub 55°-80° C juures polümeeri ahelad moodustavad kolmemõõtmelise ,,võrkstruktuuri" sidudes enam vett kui pundunud tärkliseterad, suureneb viskoossus. Viskoossus sõltub amüloosi sisaldusest, keskkonna hapesusest, soola või suhkru lisandist. Retrogradatsioon on tärklisegeeli vananemine
ülesanne Kitiin Putukate kestades, seemneraku kestad Glükogeen Lihastes, maksas Süsivesikute ülesanded rakus: a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks tärklis kartulimugulates, glükogeen lihastes c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdro...
Organismide koostis Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodus- ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED:
ained ! Annab kaloreid (ca 390 ccal/100g) koosneb glükoosi ja fruktoosi tsüklilistest jääkidest Maltoos e linnasesuhkur () koosneb 2 glükoosi molekulist Laktoos e piimasuhkur Moodustub piimanäärmetes Lõhustamiseks on vaja laktaasi (ensüüm) Selle ensüümi puudumine on laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O energia varuaine taimedel (sibulates,mugulates,teraviljades) Riis, mais, kartul eriti tärklisi rikkad sooltorus hüdrolüüsi järel laguneb glükoosiks (C6H10O5)n + nH2O --H2SO4 nC6H12O6 Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes, koosneb glükoosijääkidest Energeetiline reserv,varu Glükoosi ebapiisuvusel
1BIOLOOGA METABOLISM Kõik saab alguse fotosünteesist! Fotosüntees on üks looduse kõige imelisematest protsessidest. Tänu sellele on võimalik kõikidel elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 glükoos glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid.
Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos)
ja jookide valmistamisel. Polüsahhariidid Polüsahhariidid kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikaks, tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Polümeeri hüdrolüüs on polükondensatsiooni pöördreaktisoon. Polüsahhariidid: - struktuursed polüsahhariidid bakterid, taimed, vetikad ja seened ehitavad sellest oma rakukestad NT: tselluloos - varupolüsahhariidid - loomad ja taimed loovad selle varal energiavarusid NT: tärklis ja glükogeen - muude ülesannetega polüsahhariidid pektiinid puuviljades ja marjadest tekitavad tarretisi tselluloos: - ehitatud -glükoosi jääkidest - sirge ahel koosneb mõnest tuhandest kuni kümnest tuhandest lülist - polümeeri molaarmass võib ulatuda üle miljoni ühiku - paberi, etanooli, mitmete tehiskuidude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks - hüdrofiilne - imavad niiskust tärklis: - ehitatud -glükoosi jääkidest - taimede varupolüsahhariidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
