Uurimustöö Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet
Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad 15 3 Sissejuhatus Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid.Tärklis kuulub sahhariidide valdkonda.Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud.Ma püüan teile selgeks teha,et kust võib tärklist leiduda ja tärklise kohta informatsioone edasi anda. 4
TÄRKLIS · Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber · Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O · Tärklis on taimede glükoosivaru · Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv Amülopektiin struktuur. See on vees lahustumatu tärklis. · Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks · Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab
• Nii tootjale kui ka tarbijale on tähtis toiduaine kvaliteet. • Kvaliteetseid toiduaineid toodetakse toorme ümbertöötlemise meetoditega, mis tuginevad füüsika, keemia, mehhaanika, soojustehnika, mikrobioloogia ja biokeemia seadustel. • 4. Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused • PEAMISED! -Tärklis on süsivesik, mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. - Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka. - Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. - Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. - Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See
Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Süsivesikud jagunevad kaheks: Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid ehk oligosahhariidid. I Monosahhariidid Ehk lihtsuhkrud, kus C arv on 3-6 Näiteks: 1. RIBOOS - C5H10O5
· monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C H O ] tärklis, tselluloos, glükogeen 6 10 5 n Sahhariidide liigitamine Disahhariidid · Sahharoos (roo- või peedisuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + fruktoos · Maltoos (linnasesuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + glükoos · Laktoos (piimasuhkur) C H O 12 22 11 galaktoos + glükoos Disahhariidi teke C H O + C H O => C H O + H O
Hellus piim 2,5% Koostis: pastöriseeritud piim, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega Koostis: pastöriseeritud piim, tsitruselisand 9% (suhkur, sidrunimahl 14%, apelsinid 13%, paksendajad modifitseeritud tärklis ja pektiin, happesuse regulaator naatriumtsitraat, lõhna- ja maitseained), juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). 5 Hellus Haps maasika Koostis: piim, suhkur, maasikad (1,8%), glükoosi-fruktoosisiirup, õunad (0,3%), paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärv peedipunane (kontsentreeritud punase
Miks ei tohi veres olla palju rasvhappeid ?Vastus : Liigne hulk rasvhapped tõstab vere kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidid sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Millistest ainerühmadest koosneb tärklis ? Vastus : Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n.Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Denatureerumine ? Vastus: kalgendumine (ruumilise kuju muutmine) hapete, raskete metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel. Rasvade liigitus ? Vastus : Rasvasid leidub kõikides taimsetes ja loomsetes organismides. Seepärast liigitatakse rasvu taimseteks ja loomseteks rasvadeks.
on organismi peamine energiaallikas. Sahhariide jaotatakse lihtsuhkrute arvu järgi molekulis: Lihtsuhkrud e monosahhariidid lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit Monosahhariidid: Glükoos e viinamarjasuhkur (taimne) kuusüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine nt glükogeen ja tärklis,tselluloos ja kitiin Fruktoos e puuviljasuhkur(taimne) paljudes taimedes olev lihtsuhkur, molekulivalem on sama, mis glükoosil. Esineb rohkesti puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades. Riboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Desoriboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Suuremad süsivesikud on liitmolekulid, mis koosnevad kas mõnest või paljudest omavahel keemiliste sidemetega ühendatud lihtsuhkrutest.
Lisaks toodavad lihatooteid ka „Valla“ ning „Järlepa“ sarjas. Tervislikke tooteid võib leida „Kerge“ ning „Eesti Lihaveise“ märgiga varustatud toodete seast. Järgnevalt toon ära tooted, mis asuvad vaadeldud kaupluses. 3.1 Lastevorst Keeduvorst on valmistatud sealihast ja veiselihast. Saadaval mugavas viilupakendis, väikepakendis ja kaalukaubana teenindusletist. Koostis: sealiha (35%), vesi, veiseliha (14%), seakamar, seapekk, lõssipulber (sealhulgas. laktoos), tärklis, kanamuna, keedusool (1,9%), stabilisaator: E1422, E450 ja E452; lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator E451, antioksüdant: E300, säilitusaine: E250. 3.2 Lihakas Lastevorst Rohke lihasisaldusega ja naturaalse lepasuitsuga ülesuitsutatud toode on „Lihakas Lastevorst“, mis on saadaval mugavas 360g ja 190g pakendis. Ilma E-621-ta, mis on naatriumvesinikglutamaat. 6
kaubamärgi all. Lisaks toodavad lihatooteid ka ,,Valla" ning ,,Järlepa" sarjas. Tervislikke tooteid võib leida ,,Kerge" ning ,,Eesti Lihaveise" märgiga varustatud toodete seast. Järgnevalt toon ära tooted, mis asuvad vaadeldud kaupluses. 1.1 Lastevorst Keeduvorst on valmistatud sealihast ja veiselihast. Saadaval mugavas viilupakendis, väikepakendis ja kaalukaubana teenindusletist. Koostis: sealiha (35%), vesi, veiseliha (14%), seakamar, seapekk, lõssipulber (sealhulgas. laktoos), tärklis, kanamuna, keedusool (1,9%), stabilisaator: E1422, E450 ja E452; lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator E451, antioksüdant: E300, säilitusaine: E250. 1.2 Lihakas Lastevorst Rohke lihasisaldusega ja naturaalse lepasuitsuga ülesuitsutatud toode on ,,Lihakas Lastevorst", mis on saadaval mugavas 360g ja 190g pakendis. Ilma E-621-ta, mis on naatriumvesinikglutamaat. 5
II OLIGOSAHHARIIDID ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID ...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa,
Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga.
hangivad taimed mullast. Veest ja süsihappegaasist orgaanilise ainete valmistamiseks on vaja energiat.Selleks kasutavad taimed päikese valgusenergiat. Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Enamasti toimun fotosüntees taimelehtedes,nende põhikoe rakkude kloroplastides.Mis on fotosüntees? Fotosüntees on keerukas mitmeastmeline protsess. Kõigepealt moodustab kloroplastides suhkur-glükoos.Sellest omakorda tekib tärklis. Tärklis talletub taimes varuainena , mida vajadusel kasutatakse. Nii glükoos kui ka tärklis on orgaanilised ained.Taimedes toodetud energiarikkad orgaanilised ained on ka toiduks teisele organismidele. Fotosünteesi käigus eraldub keskonda hapnik. Seda on nii palju,et jätkub hingamiseks nii taimedele endile kui ka teistele organismidele. Fotosüntees toimub rohelistes rohelistes taimeosades. Fotosüntees orgaaniliste ainete moodustumine süsihappegaasi neeldumine hapniku eraldumine
ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel seotud keemiliste sidemetega. NT: Tärklis, glükogeen, tselluloos(mugulad maa all) ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis: varuained taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen: nn loomne tärklis. Varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudest. Asub inimesel maksas ja natuke lihastes. Meie energia. Tselluloos: rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad). Kõige levinum ühend. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin: Seeneraku kest või putukatel LIPIIDID Ei ole polümeer
siis β-glükoos. 2. α-glükoosil tekivad jääkidest tärklised, β-glükoosil tselluloos. 6) Mille alusel jaotatakse monosahhariidid D – ja L- vormiks? Sõltuvalt vesiniku ja hüdroksüülrühma asukohast 5 C aatomi juures. OH paremal- D; OH vasakul- L 7) Kirjuta fotosünteesi iseloomustav reaktsioonivõrrand. 6CO2 + 6H2O ==== 6O2 + C6H12O6 == tärklis/tselluloos + H2O 8) Mis on glükogeen? Toidust saadav loomne tärklis. 9) Iseloomusta glükoosi keemilisi omadusi (2) sarnanevad aldehüüdidega ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, käärivad. 10) Kuidas saadakse sorbitool? Sorbitool tekib, kui glükoosi aldehüüdrühm oksüdeerudes annab glükoonhappe v redutseerub. 11) Kus igapäevaelus kasutatakse piimhappekäärimist? Piiima, kurkide, kapsa hapendamisel; silo valmistamisel. 12) Iseloomusta fruktoosi ehk puuviljasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem-
SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad ained Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõnede hormoonide koostisesse. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.
Tavaliselt on rakukestad ehitatud tselluloosist. Mõnest taimest, nagu puuvill või lina, on võimalik saada kõrge tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Tärklise polümeerahelad hargnevad. Tärklist leidub näiteks leivas. Mis on dekstriinid? Tärklise lõplikult hüdrolüüsimata segu koosneb dekstriinidest. Kuidas liigitatakse sahhariide? Monosahhariidid, oligosahhariidid, olüsahhariidid
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur)
Keemilised omadused: > reageerib katalüsaatorite (happed, ensüümid) juuresolekul veega ja jaguneb kaheks - glükoosiks ja fruktoosiks > hüdrolüüsil tekkinud glükoosi ja fruktoosi nim. invertsuhkruteks Kasutamine: > toidu maitsestamiseks (konsentreeritud suhkrulahus ei soodusta hallitust ja seepärast kasutatakse seda toiduainete konsentreerimiseks) Leidub suhkrupeedis, maisis ja vahtramahlas, suhkruroos. 20. Tärklis (C6H10O5)n Levinud taimeriigis, kus sisaldub seemnetes (nisu kuni 80%, riis, rukis, mais) ja mugulates (kartul). Need ained varustavad keha süsivesikutega. Tärklis tekib taimede rohelistes lehtedes fotosünteesiprotsessil. Tärklis ei ole ühtne aine, vaid kahe aine segu. Koosneb 20-40% amüloosist ja 60-80% amülopektiinist, mõlema valem (C6H10O5)n, kuid n väärtus erinev. Amüloosi molekulis on umbes 200 alfa-glükoosi jääki, mis ühinevad spiraalsesse ahelasse (C6H10O5)200
3) Ensümaatiline pruunistumine Katalüüsivad ensüümid polüfenool oksidaas, lipoksügenaas, peroksüdaas. Polüsahhariidid Koosnevad rohkem kui 10 monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiid- sidemetega. Nende happeline hüdrolüüs annab monosahhariidid. Omadused erinevad teistest süsivesikutest suuresti. Nad on tunduvalt halvemini lahustuvad vees kui mono- ja oligosahhariidid, neil puudub magus maitse ja nad pole inertsed. Tuntumad esindajad on tärklis, tselluloos ja pektiin. DP polümerisatsiooni aste (Degree of Polymerization) monosahhariidi jääkide arv. Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud.
vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Inimese vananedes selle konsentratsioon tõuseb, koos sellega
protsessid, mis muudavad aine tumedaks ja annavad talle erilise maitse. Tekib karamell. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. · Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. · Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. · Füüsikalised omadused: valge, tahke, kurudise, ei lahust vees. · Polüsahhariid on näiteks toidus olev tärklis, tselluloos, inuliin ning glükogeen. · Inimtoidu põhiline polüsahhariid on tärklis (seedub peensooles). Saab jagada kolmeks: 1)Struktuursed polüsahhariidid - millest bakterid, taimed, vetikad jne. moodusavad omale rakukestad. Nt. tselluloos 2)Varupolüsahhariidid- mille varal loomad ja taimed loovad energiavarusid. Nt. tärklis ja glükogeen 3)Muud ül. Polüsahhariidid. Tarretise valmistamine- vetikatest saadav agar, agaroos või algiin. TÄRKLIS
Glükosiidsideme erinevad paigutused · Glükosiidside tekib suhkrute OH rühmade vahel · Vastavalt OH rühmade paigutusele ( glükoos või glükoos) · moodustub kas glükosiidside või glükosiidside · Tähtsamad elusorganismides esinevad sahhariidid: · monosahhariidid: glükoos (viinamarjades), fruktoos (puuviljades) · disahhariidid: sahharoos (suhkruroos), laktoos (piimas) · polüsahhariidid: tärklis (taimedes), glükogeen (loomne tärklis), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid)
POLÜMEERID · Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks.
Ülekeedetud,kartulitärklisega,soojas kohas seisnud. 23. Mis viga on tehtud kui kissell venib?Üle segatud 24. Kuidas valm.kisselle pehmelihaviljaga puuviljadest ja marjadest? Viljad surutakse läbi sõela, järgi jäänud kestad pannakse keema, maitsestatakse ja keedetakse, vedelik kurnatake ja kasutatakse kisselli keetmiseks. 25. Kuidas valm.kisselle mahlast ? keedetakse vesi maitseainetega ja kurnatakse, lisatakse suhkur keedetakse suhkrusiirup, lisatakse tärklis keemiseni ja lisatakse mahl. 26. Kakao ja karamell kisell? Kakao-piim keema,natuke kuuma piima segada,kakao lisada ülejäänud piimale.Karamell-suhkur pruuniks,kuumvesi,piim ja tärklis. 27. Kuidas valm.tugeva viljalihaga aedviljadest kisselle? Aedviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse, püreele lisatakse maitseained ja suhkur ja keedetakse läbi, lisatakse tärklis 28. Kuidas valm.puuviljadest ja marjadest magusaidsuppe(lisandid)? Puuviljad ja
Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal., on nad vajalikud kõikidele rakkudele. DNA on pärilikuse kandja ning seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tunnusena.
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35
Suhkrurikkad toitained mesi, puuvili, peedid, porgandid. Osa süsivesikuid muutub organismis reservrasvaks. Süsivesikute liigtarbimine võib viia rasvumiseni. Piirduma peaks päevas umbes 2500 - 2800 kcal-iga. Üks gramm süsivesikuid annab meile umbes 4,1 kcal-it ( 17,2 kJ ). Siin ei maksa unustada, et süsivesikud tekitavad ka hambakaariest. Näiteks hammasetele on ,,sõbralikum" sokolaad, kuna selles leiduv kakao ei soodusta kaariest. Teine süsivesikute liik tärklis ei lahustu vees. Tärklis peab seedeelundites olema eelnevalt suhkruks lõhustunud, vastasel juhul ta ei imendu verre. Kuna toit läheb maost sooltesse vähehaaval, tärklis aga seedib peamiselt sooltes, varustab tärklis organismi energiaga pikemat aega kui suhkur. Rakukest inimese seedeorganites ei omastu, sellepärast ei ole kestainel suurt toiteväärtusliku tähtsust; tselluloos on toidus vajalik kui pallastaine, mis ärritab soolte
c) 6C - heksoodid - glükoos, fruktoos, galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin c) heteropolüoosid - süsivesik + muu osa nt mukopolüsahhariidid : süsivesik + valk, sinna kuuluvad bioloogilised limad Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem
3) Kaitse – nahaalune lipiidide kiht 8) Bioreulatoorne funkts. 4) Kaitseb keha mahajahtumise eest 5) Peamine energia varu (varurasv) SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD – orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapniku (esmane energiaallikas)Nad on energiarikkad.(nagu valgud, ainult, et neid saab täielikult lagundada) Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD - Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised (rakudes pole monosahhariide, sest muidu hakkavad veega reageerima. (1g sahh. – 4g vett) Pentoosid (5 c aatomit) Heksoosid (6 C aatomit) Riboos(nukleiinhapete koostises, RNA) C5H10O5 Glükoos Desoksüriboos(nukleiinhapete koostises, DNA) Fruktoos C5H10O4
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
(reaktsioon veega) a) CO2+H2O=O2+C6H12O6 b) c) C6H12O6=2CO2+2CH3CH2OH 3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas
Süsivesikud · Koosnevad keemiliselt süsinikust, vesinikust, hapnikust. · Süsivenikuid jagatakse kolme rühma Monosahhariidid: riboos, desoksüriboos, glükoos (C6H12O6), fruktoos, 2. Oligosahhariidid Koosnevad mõnest monosahariidist. · sahharoos roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa. · linnasesuhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist · laktoos piimasuhkur 3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes), kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline tähtsus · energeetiline tähtsus [glükoos] · ehituslik funktsioon (struktuurifunktsioon) [kitiin ja tselluloos] · varuaineks [tärklis ja glükogeen] · toitefunktsioon [piimasuhkur]
I värvib tärklise vesilahuse siniseks, värv kaob soojendamisel. Hüdrolüüs: tärklisdekstriinidmaltoosglükoos (sai, jahu) TSELLULOOS C6H10O5 Struktuur- glükoosi jääk. N kuni 10 000. hargnemata ahelad. Hüdrofiilne- ei lahustu vees. Hüdrolüüs: Tsellulooslühenenud aheladglükoos Levinuim pdisahhariid maal. H H | | tärklis C C / O H | C tselluloos / O / CH
I. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Pentoosid: riboos, desoksüritoos Heksoosid: glükoos II. Oligosahhariidid · Maltoos ehk linnasesuhkur, moodustub kahest glükoosijäägist. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos koosneb ühest glükoosi ja kahest fruktoosijäägist. Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Süsivesikute tähtsus · On organismi esmaseks allikaks. · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. pH skaala · pH skaalat kasutatakse, et määrata lahuse happelisust või aluselisust. · Skaala varieerub 0-14: 0 kuni <7 = happeline 7 = neutraalne
Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest. Ka inimese eksisteerimine on võimalik tänu polümeeridele, kuna valgud, DNA, RNA ja tärklis on polümeerid, nendeta elu poleks võimalik 20. sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid, mida loodusest ei leia. Nende osa igapäevaelus on plahvatuslikult suurenenud ning muutunud valdavaks tarbeesemete, pakendite ja pinnakatete valmistamisel. Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi, puitu ja metalli.
glükoos e. viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e.puuviljasuhkur. Mesi on glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu. Argielus kõige tähtsam suhkur on sahharoos ehk tavaline suhkur. Kõige enam leidub teda suhkrupeedis ja suhkruroos, millest teda toodetaksegi. Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta on taimede peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse ja vartesse. Ta on ka taimede ja loomade tähtis toitaiene.Tärkliserikkad taimed on teraviljad ja kartul. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. Tärklisega sama molekulivalemiga on teine looduslik polümeer tselluloos, mille
nukleiinhapped). Vesi: hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada püsivat temp. Sahhariidid: monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: riboos ja desoksüriboos. 6C glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: sahharoos, maltoos, laktoos. Sahharoos koosneb glükoosist ja sahharoosist Maltoos linasesuhkur, koosneb 2 glükoosijäägist. Terad soe+niiske idanemine tärklis maltoos kuivatatakse ja jahvatatakse Laktoos glükoos, galaktoos (imetajate piimas). Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen. Tärklis talletatud glükoos, kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks.
Tulemused Jaani Majonees Kerge Koostis: taimne õli, joogivesi, suhkur, paksendaja (modifitseeritud kartulitärklis), suhkur, munakollasepulber, keedusool (max 1,3%), happesuse regulaator (äädikhape, sidrunhape), stabilisaatorid (ksantaankummi, guarkummi), säilitusained (kaaliumsorbaat, naatriumbensoaat), sinepi lõhna- ja maitseaine, toiduvärv (beetakaroteen). Jaani Oliiviõli Majonees Koostis: Taimneõli 50% (sellest 55% oliiviõli), vesi, suhkur, tärklis, sool (max. 1,5%), munakollasepulber, happesuse regulaatorid (äädikhape, sidrunhape), stabilisaatorid (ksantaankummi, guarkummi), säilitusained (kaaliumsorbaat, naatriumbensoaat), sinepi lõhna- ja maitseaine, toiduvärv (beetakaroteen). Tarplani Kaubandus Majonees ,,Proventsiaal" Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, vadakupulber, munapulber, sool 1,1%, paksendajad (modif.tärklis, ksantaankummi), sinepipulber, toiduäädikas, happesuse regulaator (sidrunhape), säilitusained
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti
3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame............toidust...............ja........veest......... 5. Väikelaste luud on elastsed, sest nende kehas on soolade sisaldus madal, vananedes kaltsiumisoolade sisaldus suureneb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad 6. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b) kaitse fn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis kuulub organismide koostisesse ja tekib organismide elutegevuse käigus, mille hulka kuuluvad (4) sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8
· tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab eneergiat) Kaitseks
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
