moonide näol. Loodus on aga andnud meie käsutusse nii mitmekesise ja suurepäraselt toimiva taimestiku ning sellist võimalust tuleks kasutada. Ravimtaimede kasutamis- õpetus tuleb vaid välja uurida ning need loodusest üles leida. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus · HARDING, J. Ravimtaimed, Tallinn: AS Tänapäev, 2009. · KAUR, S. Nahahaigused, Tartu: Ülikooli Kirjastus, 2010. · PAJU, A. Loodusravi, Tallinn: Printall, 1997. · PAJU, A. Loodusravi, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2002. · PAJU, A. Sootaimed, Tallinn: Raamatutrükikoda, 1999. · SARENDIK, K. Tohterduse abc, 8.osa, Tartu: Sünnimaa, 2010. · VÄRVA, M. Meie ravimtaimed, Tartu: OÜ Greif, 2010. Veebiviited · Akne.ee. Akne tunnused. [Online] Kättesaadav: http://www.akne.ee/index.php?id=18[3.01.2012].
kasvukohtadele ning liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. Kava annaks selgemad juhtnöörid ka omavalitsusele. Näiteks võiks kaaluda Tori põrgu viida eemaldamist maanteelt nähtava koha pealt, et vältida ebateadlikke külastajaid. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu: TÜ Kirjastus. 2. Eesti maastikud. (2008). Toim. Kaur, E., Kuusik, M., Sepp, K. Tallinn: Tänapäev. 486 lk. 3. Harilik hink. (2013). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hink (08.12.2015) 4. Keskonnainfo. (2012). Seire. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPa5djrkZK4rNe0u2f1kyQf3xf6s6CSv (01.12.2015) 5. KIK. (2015). Keskkonnainvesteeringute Keskus. [WWW] https://www.kik.ee/et/kes-me-oleme (17.12.2015) 6. Kõrvi tamm. (2010). Kaitstavad loodusobjektid. EELIS. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
tööandjad; Kehtestati alates 2002; Nõukogude pärand universalism Universaalsete toetuste eelistamine ning toetuste madalad määrad: Lapsetoetused (vajaduspõhine lapsetoetus alates aastast 2013); ,,tasuta" ja üldjuhul avalik haridussüsteem; Ravikindlustusega seotud, kuid osamaksetest sõltumatu ja suhteliselt minimaalsete tasudega tervishoiuteenus (v.a. hambaravi); Minimaalne töötasu ja rahvapension; Universalism vajadustest sõltuvad toetused Eesti sotsiaalpoliitika tänapäev Eesti sotsiaalpoliitika Sotsiaalne kaitse ,,sotsiaalsete" riskide vähendamine Haigus Puue Vanadus Toitjakaotus pere/lapsed töötus eluase sotsiaalne tõrjutus Eesti ja sotsiaalpoliitika Riikliku-sotsialistliku heaolusüsteemi pärand; Parempoolsed valitsused ja usk vabaturumajanduse poliitikasse; Liberaalne maksupoliitika ja madalad maksud; Põhjamaade heaolusüsteemidest õppimine; EL sotsiaalharta ja EL sotsiaalse kaitse standardid Rahvastiku vähenemine ja vananemine;
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil:
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-...
Üritatakse populariseerida elektriautot, meie peas keerlevad mõtted hoopis teistsugusest vesinikautost. Erinevaid energiaallikaid liites saame ka müüginubrites tõusuteel oleva hübriidauto. Usun, et keegi meist ei paneks imeks seda, kui mõne aasta pärast avastame ennast sõitmas sellise energiaallika toel, millele me praegu mõeldagi ei oska. Kasutatud kirjandus 1. Holt, Michael 1996. Leiutised. Tallinn: "Koolibri" 2. Wille, H.H. 1918. Auto minevik ja tänapäev. Tallinn: Valgus 3. Kas vesinik auto päästab naftasõltuvusest? http://v2rskeaju.wordpress.com/2009/01/02/kas- vesinik-auto-paastab-nafta-soltuvusest/ (23.03.2012) 4. Hübriidauto http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbriidauto 23.03.2012 5. Elektriauto http://et.wikipedia.org/wiki/Elektriauto 25.03.2012 6. Elektriauto http://www.zev.ee/index.php?id=10&id_lang=1 25.03.2012 7. Elektriauto http://www.elmo.ee/et/Elektriauto 26.03.2012 8. Levin, M. 1962
Gaas 2011. TEA entsüklopeedia 7. köide. TEA Kirjastus Mürkaine 1992, Eesti Entsüklopeedia nr 6. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Toksikoloogia 1996. Eesti Entsüklopeedia nr 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Toksikoos 1996. Eesti Entsüklopeedia nr 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Internetist Autode heitgaasid võivad DNAd kahjustada. 23.03.2005 http://www.postimees.ee/1466185/autode- heitgaasid-voivad-dnad-kahjustada 23.03.05 Autode ajalugu, tänapäev ja üldehitus 13.01.2013 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/?%DCLDEHITUS 13.01.13 Dimetüülformaat http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/kemikaalid-kodukeemia Kasutatud ? 17 Heitgaaside must mõju südame veresoonkonnale tõestatud 19.02.2010 http://forte.delfi.ee/news/auto/heitgaaside-must-moju-sudame-veresoonkonnale-toestatud? id=29265689) 19.02.10 Sariin
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu.................................................................................
meie kõigi loost.“ (Tiikmaa 2011, 226) 7. KASUTATUD KIRJANDUS Aleksijevitš, S. 2006. Tšernobõli palve. Tallinn: Maalehe raamat Georg Konksi. Intervjuu. Helisalvestis. Võru, 03.märts 2013 Kalju Jõgisuu. Intervjuu. Helisalvestis. Antsla, 02.veebruar 2013 Kalju Sült. Intervjuu. Helisalvestis. Kanepi, 22.veebruar 2013 Kostin, I. 2006. Tšernobõl reporteri pihtimused .Tallinn: Sinisukk. Tiikmaa, H. 2011. Sõda nähtamatu vaenlasega Eesti Tšernobõli katastroofis. Tartu: Tänapäev. Mittetulundusühing Eesti Tšernobõli Ühing, Tšernobõl. Viidatud 24.10.2013 http://www.tsernoboliuhing.ee/index.php?page=64
scola, kr. FP@8Z), Tafel
(tabula)
· Kristlus: Bischop (episcopus), Kreuz (crux), Kloster (claustrum), Pein (poena); ja kreeka k.:
Mönch (monachus, :@<"P±), Engel (angelus, ((g8@H), Münster (monasterium), predigen
(praedicare), segnen (signare); etc.Kreeka sõnad ladina keele kaudu: sceleton (F6g8gJ`H).
energy (¦
org/et/Loodus/Kesk Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_suurvoored_ja_j%C3%A4rved/ (viimati külastatud 02.04.2011). 5. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud. Kättesadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk- Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_salumetsad_ja_kultuurmaastikud/ (viimati külastatud 02. 04. 2011). 6. Kalda, T., Ilves, E. 2008. Eesti maastikud. Kirjastus Tänapäev. Lk. 78, 81. 7. Kink, H., Erg, K. Ürglooduse objekt: Vooremaa järved (Saadjärv ja Soitsjärv). Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=1127189353&obj=yrg (viimati külastatud 01. 04. 2011). 8. Koppel, L. 1982. Inimtegevusest Vooremaa maastikukaitsealal. Diplomitöö 14 9. Mets, R. 2011. Jääaja teemapargi ehitus läheb lahti. Tartu Postimees. Kättesaadav:
"Loomade farm" George Orwell 1. Kus, millal, kui kaua toimub teose tegevus? Teose tegevus toimub kolmekümnendate aastate lõpul ühes Inglismaa karjafarmis. Karjafarm kuulus esialgu Jonesile ja selle nimi oli Karjafarm. Hiljem muutsid loomad farmi nime Loomade farmiks. Tegevus toimus mitme aasta vältel (7-10). 2. Missugune on kujutatav ühiskond teose alguses? Teose alguses ei ole loomad vabad. Vana Major kirjeldab elu järgmiselt: "Meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks, ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimase jõuraasuni, ning sedamaid, kui meist enam kasu pole, notitakse meid julmalt maha. Ükski Inglismaa loom, kes on üle aasta vana, ei tea, mida tähendab õnn või jõudeaeg. Ükski Inglismaa loom ei ole vaba. Loomade elu on üksainumas viletsus ja orju...
Veel ei tea meie ju oma tänavuse juubilari viimset sõna. Meil on rõõm teda parajasti näha tema mehiste aastate hariastmel. Üliviljaka Ed. Wilde 50-dal sünnipäeval kõneldi tema uuestisünnist, ja ilmuski täisvalminud ande meisterteos ,,Mäeküla piimamees". Vähem tootlik A. H. Tammsaare on just viiekümne eel jõudnud oma võimiste tipule, ja eks tohi meie ,,Tõe ja õiguse" autorilt oodata veel uusi kaaluvaid lisaväärtusi. Aga juba tänapäev tunnistame Tammsaare loomingut niivõrd tähenduspidevaks, et see meid kutsub ta seniste saavutuste ülevaatlikule ja kokkuvõtlikule hindamisele. Aimame tema arengu astmevaheldustes ühtlasi sellaseid käändusid ja keerundeid, et see meid kohustab mõtlikule sissetundmisele. 1. Mis paistab meile enne kõike silma Tammsaare kuju meelde tuletades? See on autori kadumine oma püüete ja teoste taha. Sõnatark, meie nimekaimaid, kodumaal elanud ja
3. Lugu väikesest varblasest, Voldemar Miller, lk. 183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Kooruke, Heino Väli, lk. 183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 5. Varblane teeb kalja, August Jakobson, lk. 227. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6. Vahvad varblased, Silvia Truu, lk. 226. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 7. Varblased, G. Boiko, lk. 40. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 8. Varblaste pidu, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 9. Sulipoiss, Juta Kaidla. Valgete liblikate aegu. Tallinn: Eesti Raamat 1968 10. Värvukese kaebus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 9 VARESED HALLVARES. Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, olles teistega võrreldes mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega
ee/docs/lisakogud/kirjandus/luik.htm 4) http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=7919 5) http://nukikad.onepagefree.com/? id=3674&onepagefree=jrt9gtqf2vkk371o84au1lol26 6) http://dict.ibs.ee/syn/ 7) http://www.epl.ee/artikkel/361334-------Viivi Luigega huvist,lähedastest inimestest ja sõnade leidmisest 4. november 2006 00:00Kätlin Kaldmaa 8) http://www.raamat.ee/?nodeid=284&lang=et 9) http://www.arileht.ee/artikkel/299237 10)Viivi Luik "Kogutud luuletused 1962-1997", tänapäev 2006 11)Raivo Kuusk "Sõna sisse minnes", Eesti Raamat 2007, lk 304-321 15
tekstis olevat viidet). Kirjandus Assmann, Jan 1975. Ägyptische Hymnen und Gebete. Zürich: Artemis & München: Müller. Assmann, Jan 1984. Ägypten: Theologie und Frommigkeit einer frühen Hochkultur. Stutt- gart: Kohlhammer. Clayton, Peter A. 2001. Vaaraode kroonika. Vana-Egiptuse valitsejad ja dünastiad va- litsemisaegade kaupa. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. David, Rosalie 2005. Religioon ja maagia Vana-Egiptuses. Tallinn: Tänapäev. Doherty, Paul 2004. Tutanhamon. Vaarao mõistatuslik surm. Tallinn: Kunst. Grimal, Nicolas A. 1992. History of Ancient Egypt. Oxford-Cambridge (Mass.): Oxford University Press. Hornung, Erik 1978. Grundzüge der ägyptischen Geschichte. Darmstadt: Wissenschaft- liche Buchgesellschaft. Hornung, Erik 1983. Conceptions of God in Ancient Egypt: The One and the Many. London: Melbourne and Henly. Jacq, Christian 2000. Nofretete ja Ehnaton. Tallinn: Kunst. Kulmar, Tarmo 2002
Avalikud suhted on organisatsiooni suhted teiste organisatsioonidega, sihtgruppidega või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni poliitikat, eesmärke jms. Avalike suhete alal töötajat nimetatakse suhtekorraldajaks või avalike suhete korraldajaks. Avalike suhete alal on vaja: · Plaanimisoskust · Strateegia kujundamise aluste tundmist · Praktilisi teadmisi pressikonverentside korraldamisest · Head suulist ja kirjalikku eneseväljendamisoskust · Oskust kasutada kaasaegseid infovahendeid Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon, mis · väärtustab avalikkuse suhtumist, · määratleb avalikkuse huvidega kooskõlas olevad üksikisiku käitumisviisid või organisatsiooni poliitika ja toimingud ning · plaanib ja viib ellu programmid teenimaks avalikkuse mõistmist ja heakskiitu. Avalike suhete ülesandeks on anda võimalus organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks suhete korraldamise kaudu ...
Venemaa Üldinfo Vastavalt põhiseadusele on Venemaa föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
Istutada rühmadena, peenardessse, kasutatakse klumpides ja lõikelillena Sorte üle 100, lai värvivalik, jagunevad kolme rühma Suureõieline gladiool``Novalux`` Liblikõieline https://www.aiasober.ee/tooted/lillesibulad/gladioolid-14- gladiool``Jackpot`` Kääbusõieline gladiool``Nümph`` /2191 Kasutatud allikad · Barlage, A., M. Von Berger, F. Suur püsikuraamat. (2012). Varrak. · Orehovs, A. Dekoratiivsed püsikud. (2017). Tänapäev. · https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/27 · http://maiupoldoja.blogspot.com.ee/2016/10/virtuaalne- herbaarium.html · http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede- virtuaalherbaarium.html · https://www.bakker.com/en-gb/p/cannas-mixed-M43628
Tänaseks on empiirilised uuringud näidanud aga ühte olulist asja professionaalsetele vale avastajatele (politsei nt). Nimelt, et tuleks püüda vabaneda valedest stereotüüpidest, uskumistest valetamise vaieldamatute tunnuste osas, sest nende kasutamine viib soovimatute effektideni (nt rassidevahelised kommunikatsiooni häired). 27. Emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika (ajalugu, üldpõhimõtted, tänapäev ja perspektiivid). Üks psühholoogia rakendamise võimalusi kriminaalmenetluses, kus põimuvad õiguslikud, psühholoogilised, füsioloogilised ja tehnilised küsimused, on emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika. Laiemalt on see valdkond tuntud valedetektori ehk polügraafi kasutamisena. Valedetektori toime täpsuse kohta on teada vähe teaduslikke tõestusi. Autoriteetne ekspert, psühholoog P. Ekman väidab, et ligi 4000 artiklist ja raamatust, mis olid pühendatud
lõpmatut juurdekasvu samal tüvel (Ristikivi, 1967: 78). 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bernard Kangro. [http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro]. 10.12.2009 2. Kruuspere, P. Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Tallinn: Eest TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008. lk 420- 430. 3. Kruus, O. Bernard Kangro elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 138 lk. 4. Muru, K. Bernard Kangro ,,Sütevakk südames". Tänapäev, 2008. lk 140. 5. Oras, A. Puud kõnnivad kaugemale. Tulimuld 1965, nr. 2, lk 118-120. 6. Ristikivi, K. Bernard Kangro. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 79 lk. 16
Enesehinnang ja selle mõju käitumisele KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Allik, J., Realo, A., Konstabel, K., 2003. Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Diamantopoulou, S., Rydell, A.M,. & Henricsson, L,. 2008. Can Both Low and High Self-Esteem be Related to Agression in Children?, Blackwell Publishing, 1,4, 12-15 3. Fennell, M., 1999/2005; Võit madala enesehinnangu üle. Tallinn: Tänapäev 4. Kammeyer-Mueller, J.D., & Judge T.A. 2007. Self-Esteem and Extrinsic Career Success: Test of a Dynamic Model. Applied Psychology, 1, 8, 10. 5. Kernis, M.H. 2005. Measuring Self-Esteem in Context: The Importance of Stability of Self-Esteem 6. Kon, I., 1978/1981; ,,Mina" avastamine. Tallinn: Eesti raamat 7. Nestler, J., 2007. Self-esteem and curing stress and burnout. [Online] http://www.earticlesonline.com/Article/Self-esteem-And-Curing-Stress-And-
Luts, J. Liiv, E. Vilde. 4. Teine maailmasõda ja pärast seda a) Kolmandik eesti kirjanikke põgeneb kodumaalt. b) Tegutsesid: D. Vaarandi, J. Smuul, K. Ristikivi, J. Kross, B. Alver, M. Unt, V. Luik, J. Viiding, D. Kareva c) Kassetipõlvkonna tulek 1962. a. 5. Taasiseseisvumine a) Noorterahutused punk. b) 1989. a. Balti kett c) 1991 Eesti Vabariik d) Tegutsesid: H. Runnel, O. Arder, A. Ehin, J. Kaplinski, P.-E. Rummo, M. Unt, D. Kareva. 6. 1991 tänapäev a) Uued kirjandusrühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad jt. b) Kodueesti ja väliseesti kirjanduse taasühinemine. c) Tegutsevad: A. Kivirähk, I. Hirv, L. Kunnas, A. Vallik, J. Rooste, Wimberg, T. Õnnepalu, K. Kender, M. Heinsaar, A. Ilves, J. Pehk, Contra jpt.
Ka see oli kirja pandud XII tahvli seadustes. Pillaja oli isik kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise ja tema lähikondlased võivad sattuda kitsikusse. Pillajal on teatav teovõime, kuid seda on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. Kasutatud allikad: Piirimäe, H.(koostaja). Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma : XI klassi ajalooõpik.Tallinn : Koolibri, 1998 Janson, T. Roomlased ja roomlannad : elu antiikajal. Tallinn: Tänapäev, 2009 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Pärnu: Penikoorem, 2005 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura, 2007 Matyszak, P. Iidses Roomas viie dinaariga päevas. Tallinn: Argo, 2010 Giardina, A.(koostaja) Vana- Rooma inimene. Tallinn: Avita, 2004 The Roman Empire homepage. http://www.roman-empire.net/society/society.html (28.04.2011)
kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt. kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi, mitmeparteisüsteem, allveelaev , pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958.
Maailmamajanduse globaliseerumise ajastul peab iga logistikaettevõtte töötaja olema igat liiki transpordi ja nende omaduste osas hästi kursis ja olla professionaalne igasuguses transpordi liigis. KASUTATUD ALLIKAD 1. Logistika käsiraamat, Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003 2. Balti logistika. https://www.logistika.ee/ Kättesaadav: 15.märts 2019 3. Eesti laevanduse areng. https://veeteedeamet.ee/ , Kättesaadav: 15.märts 2019 4. Eesti transit ja logistika: tänapäev ja tulevik. https://www.riigikogu.ee/ Kättesaadav: 28.märts 2019 5. Elektrooniline konossement ja mereveokiri. Electronic bill of lading and sea waybill. https://digi.lib.ttu.ee/i/?6410 Kättesaadav: 1. aprill 2019 6. Konteinerite parameetrid. http://www.etslogistika.ee/teadmiseks/ Kättesaadav:16.märts 2019 7. Meretranspordi mõisted. http://www.etslogistika.ee/ . Kättesaadav: 29.märts 2019 8. Tramplaevandus. Annaabi. https://annaabi
Seepärast ongi tänapäeval paradoksaalsel viisil toimunud võõrandumine aktuaalsest kunstist, kuna too meid segab. Aga segama ta ju peabki! Me ei vaja kunstilt mitte asjade selgeksrääkimist, vaid kõigest kena vaheldust hallile argipäevale. Nõnda saigi kunstist - ja eriti muusikast - kõigest kaunistav ornament. Ilu otsinguil pöörduti just vana aja kunstide, vana aja muusika poole, kuna sealt leiti seda, mida otsiti. /--/ Niisiis vajame muusikas üha enam "ilu", mida tänapäev meile oletatavasti enam pakkuda ei suuda. Sellist, pelgalt "ilusat" muusikat pole aga ealeski varem eksisteerinud. "Ilu" on vaid üks muusika komponente, ainuvalitsevaks kriteeriumiks saame teda muuta siis, kui me kõiki teisi komponente ignoreerime. Alles ajast, mil me muusika kõikehõlmavust enam ei mõistnud või mõista ei tahtnud, muutus võimalikuks tema taandamine üksnes ilumõiste alla. /--/ Ei ole juhus, et eelmainitud muusika taandamine "ilusa" mõiste alla ning seega tema
Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. Inglise park 16. Kuidas väljendab ennast ehitistes industrialism ja postmodernism? Industrialismiga tuli ehituses kasutusele malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Nt. Eiffeli torn Postmodernism on ajajärk alates 1970. aastast ehk siis tänapäev. Arhitektuuri iseloomustab "uue ja vana" segu mis tähendab, et kasutatakse nii vanu detaile (sambad), kui ka uusi meetode (klaas). Näitena võib tuua Tartu kaubamaja. 18. Mis teeb ehitise huvitavaks? vastuvõetavaks? otstarbekaks? Igaüks peab sellele ise vastama, sest see on omaarvamuse küsimus. 17. Nimetage tänapäeva suurimaid ehitisi 19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis.
Muud 69,8 67 Kokku 980,6 1078 29 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.eestiarst.ee 2. wiki.zzz.ee 3. Psühhopatoloogia, Jüri Saarma, TÜ kirjastus,2000 4. Närvi- ja vaimuhaigused, V.Mihhejev ja T.Nevzorova, Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1958 5. Psühhiaatria minevik ja tänapäev, Jüri saarma, Tallinn, Valgus 1982 30
Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn? Praegusel aja hetkel vastates inimene tänavalt rikkus; asjad. Hea partner, maja, sotsiaalne tunnustus, naine jne. Defineerib asjade, hüvede läbi Platon & Aristoteles rikkused (sõbrad eelkõige, ideaalpartner, sotsiaalne
Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.(2) Sellel alal soovitavaid norme pole antud, küll aga on seisuga 23. 08.2009 selle ala maailmarekordid: · meeste kümnevõistlus 9026 punkti, 2001 aastal · naiste seitsmevõistlus 7291 punkti 1988 aastal (2) 17 Kasutatud klirjandus 1. Carr, G Kergejõustiku alused Tallinn, Tänapäev 2001 Lk 293 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik Viimati alla laetud 12.01.2010 3. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169626www.raamatukoi.ee Viimati alla laetud 12.01.2010 4. http://uuseesti.ee/18833 Viimati alla laetud 14.01.2010 5. www.miksike.ee/referaadid/kergejõustik Viimati alla laetud10.12.2009 6. Kleis, R Võõrsõnade leksikon Tallinn, Valgus 1983 Lk 663 18 Lisad Lisa 1 Soovitavad sprindinormid
- Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P. (1998) Practical Reason
of gambling, and on which gambling games do they play. I found out that almost all of these young people, who answered to my questionnaire, have played gambling games. Most of these young people gamble only once a year or less often. Gambling is more popular among male respondents. Also, their reason for playing was mostly because they like to take risks. KASUTATUD ALLIKAD 1. Blaszczynski, A. 2007. Võit hasartmängusõltuvuse üle. Tallinn: Tänapäev. 2. Federman, E. J., Drebing, C. E. & Krebs, C. 2005. Võitlus probleemse mänguhasardiga. Tallinn: Ersen. 3. Sepel, J. 2007. Mäng, hasart, sõltuvus... Tallinn: 4. Rulett. Entsüklopeedia Britannica. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/510817/roulette (21.02.2012) 5. Hasartmängud. Noorteportaal Nip. http://www.nip.ee/page/139/16/111 (22.02.2012) 6. Hasartmänguseadus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 (22.02.2012) 7. Pokker
Loend (laulud, rahvanaljatamised, kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II Folklooriprotsess: uurija ja uuritava suhe, rahvaluule fraasid, rahvaluule kaks ,,elu" Uurija ja uuritava suge
McKitrick, R.R., Michaels, P.J. 2007. Quantifying the influence of anthropogenic surface processes and inhomogeneities on gridded global climate data. - J. Geophys. Res., 112. http://www.uoguelph.ca/~rmckitri/research/jgr07/M&M.JG RDec07.pdf Murdmaa, I. 2004. Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean. - Horisont, nr 5. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html Nestor, H., Raukas, A., Veskimäe, R. 2004. Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik. Tallinn. Raukas, A. 2006. Kliima ja teadusmüüdid meie ümber. - Horisont, nr 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html Raukas, A. 2008. Liustike embuses. - Horisont, nr 4. http://www.horisont.ee/node/571 Singer, S.F. (toim.) 2008. Nature, Not Human Activity, Rules the Climate. Chicago, IL: The Heartland Institute. http://www.sepp.org/publications/NIPCC_final.pdf Spencer, R.W. 2009. How Do Climate Models Work? http://www
Kuid mitte kõigis ususüsteemides, mida religioonideks nimetatakse, pole jumalaid. Paljud budistid ei austa ühtegi jumalust. Üks ühisjoon nii budismis kui hinduismis on moraal: inimestele õpetatakse headust. Kõigis usundites pannakse suurt rõhku eetiliste õpetuste mõistmisele ja järgmisele. Inimesed, kes elavad oma elu kooskõlas oma usuga, pälvivad suurt austust. 16 Viited Dumortier, B. (2010). Religioonide atlas. Tallinn: Helve Trumann ja Tänapäev Partidge, C. (2006). Maailma usundid. Tallinn: Entsüklopeediakirjastuse AS Wilkinson, P.(2009). Usundid. Tallinn: Varrak Ringvee, Valk, R. H. (2010) Usundid. Tallinn:Koolibri 17
Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territoorium vs tegevus 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anünüümne 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
olulisemad lahinguid puudutavaid otsused. Need otsused said tihti saatuslikeks. Hitleril puudus võime usaldada Saksa armee juhtimist kogenenud kindralitele. See omadus oli aga Stalinil, kes usaldas oma kindraleid ja silmnähtavalt tõi see talle ka edu. 15 Kasutatud kirjandus 1. Antill, Peter. Stalingrad 1942. Tallinn: Koolibri, 2009 2. Bastable, Jonathan. Stalingradi hääled. Tallinn: Tänapäev, 2008 3. Beevor, Antony. Stalingrad. Tallinn: Olion, 2002 4. Black, Jeremy. Seitsekümmend suurt lahingut läbi aegade. Tallinn: Koolibri, 2006 5. David, Saul. Sõjalised prohmakad. Tallinn: Varrak, 2006 6. Keegan, John. Teine maailmasõda. Tallinn: Varrak, 2004 7. Kurovski, Franz ja von Manstein, Erich. Teise maailmasõja sõlmpunktides. Tallinn: Olion, 2007 8. Newark, Tim. Murrangulised lahingud: viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku
TARTU ÜLIKOOL ALKOHOLISMI MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID REFERAAT Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2013 Sisukord 1 2 Sissejuhatus Käesolev töö on tehtud uurimaks alkoholismi erinevaid aspekte.Esimeses osas lahatakse alkoholismi meditsiinilisi aspekte. Antakse ülevaade alkoholismi tekkimisest, erinevatest staadiumitest ja selle poolt põhjustatud haigustest. Teises osas vaadeldakse psühhosotsiaalseid aspekte. Kolmandas osas vaadeldakse alkoholismi läbi Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni mõistete. Alkoholi liigtarbimine tekitab kahju nii joojale endale kui ka ühiskonnale tervikuna. Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine mõjutab negatiivselt indiviidi tervist ja sotsiaalset käitumist, mis omakorda viib probleemide süvenemisele ühiskonnas laiemalt seal hulgas: kuritegevus, joobes põhjustatud õnn...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
seoses seksuaalsusega. Seks läks põranda alla. Sellest ajast on pärit kõige ilusam, sensuaalsem erootiline kirjandus. Seksuaalsus väljendus kirjanduses, ringlesid selleteemalised pildid, levis prostitutsioon, kondoomid ka lihtrahvale kättesaadavad. Meestel suurem seksuaalvabadus kui naistel (double standard) meestel oli õigus käia lõbumajades; lastega vallalised naised aga põlu all. 22.09.2008 - Tänapäev 20. sajandi 3 esimest aastakümmet Naistel paljastusid jalad ja selg, mehed ja naised võisid avalikult flirtida. 40-50-ndad aastad Seksuaalmoraal muutus kiiresti, tekkisid vabaabielud. A.Kinsey Seksoloogia teadusena oli aktsepteeritud. Samuti abielueelsed suhted. Toimusid muutused hinnangutes. 60-ndad aastad: Esimest korda tekkisid topless-baarid, nudism, grupiseks, vastuhakk
................................................................................ 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu..............................................................................................................................6 2.3 Tänapäev........................................................................................................................... 6 3 Akupunktuur............................................................................................................................ 7 3.1 Nõelravi näidustusi........................................................................................................... 7 4 Holistilne teraapia............................................................................
Esimest kohta välja ei antud. Autor on tööd esitamise järel täiendanud. 3 Põhiseaduse kümneaastase jõusoleku jooksul on õiguskantsleri kohta ilmunud terve rida kirjutisi nii eriala- kui ka ajakirjanduses, samuti üks magistri- ja mitu bakalaureusetööd. Erialakirjanduses ilmunud kirjutistest väärivad nimetamist eelkõige järgmised: T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2001, lk 140 jj; P. Järvelaid. Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. Akadeemia Nord toimetised, 1999, nr 2, lk 1927; R. Narits. Õiguskantsler. Eesti konstitutsiooniõigusest. K. Merusk, R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141147; H. Schneider. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 19911992. Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus
III maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks. 1970 rv õ printsiipide deklarats nende algatusel. Tekkisid valitsustevahelised organisatsioonid, samuti rv õ-se intensiivne kodifitseerimine (oluline roll ÜRO poolt loodud Rv Õ Komisjonil). Al 1960 konsensuse pm diplomaatilistel konverentsidel kokkulepete saavutamiseks. Hääletust ei toimu, tekst võetakse vastu, kui see on sobilik kõigile. Külm sõda – tänapäev: NSVL lagunemisega kadus vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ja lääneriikide vahel. USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine,
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
