Et kombinatsioonid tekivad lähtehelide sagedusest allpool, siis ei suuda viimased kombinatsioontoone maksida ja nii on nad tihitipeale kuuldavad. Helikõrguse ja põhitooni vahel valitsevad lihtsad suhted nagu ka valjuse ja helirõhu taseme vahel. Tämbri ja spektri vahelised suhted on keerulisemad, tõenäoliselt sellepärast, et tämbri mõiste on just nagu prügikast, kuhu kogutakse kõik need erinevused kahe heli vahel, mis on võrdsed kõrguselt ja valjuselt. Tämber võib peegeldada väga erinevaid heli omadusi nagu valjuse mähisjoon, heli puhkemine ja vaibumine ning muidugi ka spektri tunnusjooni nagu osahelide amplituudid. Tämbri määratluse kohaselt tuleb kahe heli puhkemise vaheline erinevus liigitada tämbrierinevuste hulka, mis muudab olukorra keerulisemaks. Kui üritada arvudena väljendada komplekshelide vahelisi tämbrierinevusi, siis selgub, et saadavad näitajad meenutavad iga kriitilise riba sees liidetud heliastmete erinevusi. Nagu
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem. Nad on väga kitsapiirilised, programmeerilmiskeelt ei saa nt kasutada sotsiaalsete suhete sõlmimiseks jne. * loomulik keel see on see keel, mis on kujunenud väga pika aja jooksul ning avaldub peamiselt sõnaliselt
mõjutatav konkurentide reklaamikampaaniate poolt. Teenindaja on inimene kelle töö olemus on suunatud teiste inimeste või ühiskonna teenindamisele ning sisaldab teenindust. 10 TEENINDAJALE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Kannatlikkus Viisakus Oma temperamendi ja emotsioonide üle kontrolli säilitamine Tolerantsus Paindlikkus Meeldiv hääle tämber (intonatsioon) Miimika kontrollimine Maitsekas riietumine Oskus säilitada naeratus igas olukorras Huumorimeel Klient ootab teenindajalt: ABI - klient ootab oma probleemidele lahendust ja vajaduste rahuldamist. USALDUST - pöördutakse nende teenindajate poole kes on oma ala professionaalid ja tunnet toodet ja teenust hästi. TEENINDUSLUBADUST- Ära kunagi luba seda mida sa ei suuda täita!
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot m...
Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani".(Selle arengu algimpulsina ei saa jätta arvestamata ülemaailmset majanduskriisi 1929.a., mille tõttu Cage kaotas oma elukoha ja vanemate toetuse.) Juhusemuusikat iseloomustab see, et teoste muusikalised dimensioonid (heli tugevus, kestus, tämber, registrid) on sama avatud nagu kompositsioonide üldine pikkus - nn."kindlaksmääramata muusika". 30-ndate lõpus leiutas Cage ettevalmistatud klaveri, mis tänu keeltele asetatud poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on
KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ...
Mutualism - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). Mükoriisa - ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Müra - on akustikas, raadiotehnikas ja infoedastuses ilmnevad juhuslikud elektrilised v akustilised võnkumised, mis häirivad signaalide vastuvõttu. Akustilises müras põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Neoendeem - on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohver ehk kannatanu Oligotroofne - ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon. Tüüpilised oligotroofsed ökosüsteemid on rabad ja oligotroofsed järved.
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub....
-Akromaatiline (pimedas nägemine) - kepikesed * kanapimedus Nägemine Pimetähn - nägemisnärvi asukoht silma võrkkestal Järelpilt - nägemistaju inertsus, kujutise püsivus võrkkestal (nt kino efekt) Täiendvärvid - ühe süsteemi moodustavad värvid (nt punase täiendvärv on roheline) 2)Kuulmisaisting *Kuuleme heli 16-20000 Hz-ni. Seda tekitavad häälelained. *Kuulmiskeskus aju oimusagaras. Hääle psüühilised omadused: · hääle valjus heli tugevus · tämber võnkumise kuju · kõrgus võnkumise sagedus · hääle kestvus · Kuulmine · Müra ebakorrapärane võnkumine · Heli korrapärane võnkumine · Valge müra kõikvõimalike sagedustega helide koosmõju 3)Maitsmine AISTINGUTEGA SEOTUD NÄHTUSED (SENSOORNE ISOLATSIOON, ADAPTATSIOON, SÜNESTEESIA) Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 ...
perilümfile (toimub rõhulaine amplifitseerumine)teokanalis paikneval basilaarmembraanil hakkab Corti organ võnkumaCorti organi kuulmisretseptorid e kravarakud kalduvadkatioonkanalid avanevad, K voolab rakku sissekarvarakk depolariseerub, Ca- kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid. Karvarakud moodustavad sünapsid sensoorsete neuronitega, mille aksonid moodustavad vestibulaarnärvi (osa VIII kraniaalnärvist). Ototliitorganis katab sensoorset epiteeli (karvarakke) geelja massi kiht, mille pinnal paiknevad kaltsiumkarbonaadi kristallid ehk otoliidid. Otoliitorgan võtab vastu infot pea staatiliste asendite ja lineaarse kiirenduse kohta.
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Valulävi I=10W/m2. Heli valjus (L). 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L = 10log l/l0 (dB) intensiivsuse ja valjuse seos. Heliallika akustiline võimsus N=I*S I =intensiivsus, S= sfääri pindala kaugusel R heliallikast S=4piiR2. Levib õhus 330m/s, vees 1407 m/s. Sagedusel 512Hz koefitsent alfa klaasis = 0,027, betoon 0,015. Heli iseloomustavad kõrgus, intensiivsus, tämber. Heli kvaliteeti mõjutab tugevalt järelkaja e reveberatsiooniaja tekkimine kinnises ruumis. Normaalne on 1s. Bernoulli võrrand: Rõhk (p) on skalaarne suurus, mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust, p=F/s. Ühik on Paskal (Pa) 1Pa= N/m2 1atm=1,01*10astmes5 Pa. Joa pidevuse võrrand – S.index1.v.index1=S.index2.v.index2, kus S on pindala ja v on kiirus. Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga S
ihaldab ja mille nimel ta tegutseb. Liitlased ehk sõbrad aitavad ning vastased ehk vaenlased takistavad subjekti selles protsessis. Saatja saadab subjekti objekti järele, saaja saab objekti endale. Tihti on saatjaks ja saajaks objekt ise. 20.Millised on näitleja peamised väljendusvahendid? Näitleja väljendusvahendid: häälega seotud võimalused, miimika, zestid ja liikumine. Teksti suulise esitamisega seotud väljendusvahendid on hääle tämber, valjus, intonatsioon; rääkimise rõhud, rütm, kiirus; aga ka naer, nutt, köhatus jne. Miimika all mõistetakse tundeid väljendavaid näoliigutusi. 7 põhiemotsiooni: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. Zestid tähendavad teatris kõiki keha liigutusi ja poose. Liigutuste ja sõnade vahel võib olla kolme laadi suhteid: kinnitavad (mõlemad edastavad sama infot), täiendavad
eneseavamist, mis puudutaks ka kõiki vaatajaid. 60. Kuidas eristada mõisteid näitleja ja etendaja (performer)? Etendaja on laiem mõiste, mis hõlmab näitlejad, muusikuid jne 61. Mis on näitleja ülesanded laval? · Kehastada tegelast · Viia läbi lavastaja antud lavalised tegevused. · Esitada tegelase teksti. 62. Millised on näitleja väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid? · Paralingvistilised vahendid: hääle tämber, valjus, intonatsioon, rõhk, rütm, kiirus, paus, köhatus, naer, nutt jne. - annab infot kõneleja kohta, väljendab tegelase suhtumist mingitesse asjadesse või teistesse inimestesse. Mõtete rõhutamine jne. · Miimika - tundeid väljendavad näoliigutused. Põhiemotsioonid: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. - ül edasi anda tegelase tundeid · Zestid - kõik keha liigutused ja poosid
ihaldab ja mille nimel ta tegutseb. Liitlased ehk sõbrad aitavad ning vastased ehk vaenlased takistavad subjekti selles protsessis. Saatja saadab subjekti objekti järele, saaja saab objekti endale. Tihti on saatjaks ja saajaks objekt ise. 20.Millised on näitleja peamised väljendusvahendid? Näitleja väljendusvahendid: häälega seotud võimalused, miimika, zestid ja liikumine. Teksti suulise esitamisega seotud väljendusvahendid on hääle tämber, valjus, intonatsioon; rääkimise rõhud, rütm, kiirus; aga ka naer, nutt, köhatus jne. Miimika all mõistetakse tundeid väljendavaid näoliigutusi. 7 põhiemotsiooni: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. Zestid tähendavad teatris kõiki keha liigutusi ja poose. Liigutuste ja sõnade vahel võib olla kolme laadi suhteid: kinnitavad (mõlemad edastavad sama infot), täiendavad
kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda
23 KASUTATUD KIRJANDUS Aspel, A. 1989. Sürrealism ja Ilmar Laabani ,,Rroosi Selaviste". Vikerkaar, 3, 56-64 Laaban, Ilmar. 2000. Eesti entsüklopeedia 14. köide : Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Ehin, A. 1996. Ankruketis kinni. Looming, 12, 1682-1686 Ilves, A. Ilmar Laaban "Eludrooge ego-ordule" URL= http://195.250.160.49/viewdoc/F1F87197E953F739C225749700499030. 18. jaanuar 2009 Krull, H. 1996. Paragramm ja tämber. Looming, 12, 1687- 1697 Laaban, I. 1990. Oma luulet ja võõrast. Tallinn: Eesti Raamat Malin, J. Loomulik Ilmar Laaban URL= http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/11/kultuur.htm. 11. jaanuar 2009 2000. Eesti entsüklopeedia 14. köide : Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Merilai, A. 1994. Luule 1944-1992. Tallinn: Eesti Teadusteakadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Vaiksoo, J. 2005. Udu küpsetab kõigil koldeil oma külma leiba. Vikerkaar, 6, 103-105
Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne
erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat).
Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne
tükkidega“ (Musiktheater-Stücke), milles tekst, muusika, visuaalne külg, valgus, liikumine, režii on võrdsed komponendid. Ta on teinud ka heli- ja videoinstallatsioone. Vt näiteks Heiner Goebbels paysage avec parents éloignés (Maastik kaugete sugulastega) https://www.youtube.com/watch?v=bdYyYd1N1X4 Kaija Saariaho (s1952) Soome Tugevasti mõjutatud prantsuse muusikast ja ka elektron muusikast. „Armastus kaugusest“ (2000) Salzburg Olulisel kohal tämber 24 Helilooja Teos Stiil, ajastu või muu Tegelased ja tegevus Märkused iseloomulik Claude Debussy Pélleas ja Sümbolistlik Pélleas, Mélisande, (1862-1918) Mélisande draama, Prantsuse Arkel, Golaud (1902 Pariis) muusikaline draama
Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika,
1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. ILMAR LAABAN (1921 2000) Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000) 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak. 1957 Rroosi Selaviste intellektuaalsed mängud keelega, kõlaefektile rajatud paradoksid ja anagrammid. 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII VIII) 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid 1998 Ankarkättingens slut är sångens början häälutus sound poetry 23
Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster kobrakond. Aleatoorika- kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika- võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Hilisem looming: ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse,
Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest).
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning l...
Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud).
vahelaulude ehk songide näol. Jerzy Grotowski eneseavamine 60. Kuidas eristada mõisteid näitleja ja etendaja (performer)? 61. Mis on näitleja ülesanded laval? Näitleja ülesanded laval: 1) Kehastada tegelast 2) Viia läbi lavastaja antud lavalised tegevused. 3) Esitada tegelase teksti. 62. Millised on näitleja väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid? Näitleja väljendusvahendid: · Paralingvistilised vahendid: hääle tämber, valjus, intonatsioon, rõhk, rütm, kiirus, paus, köhatus, naer, nutt jne. · Miimika - tundeid väljendavad näoliigutused. · Põhiemotsioonid: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. · Zestid - kõik keha liigutused ja poosid. · Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel. Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · Grimm, kehagrimm (neutraalne, ajalooline, fantaasiagrimm, karaktergrimm) · Mask (näokate)
5. Dualism (vastandite samaaegsus): intiimsus (uus: väikevormid esiplaanil poeetilised palad, laul) monumentaalsus (grand opéra, suured koosseisud) fragment, detaili tähtsus terviklus Kuulus definitsioon fragmendi kohta Friedrich Schlegelilt: Fragment on nagu siil haraline, aga iseenesest ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August Wilhelm Schlegel: Harmoonia on muusika kõige romantilisem element.) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19
Armastatud olid töölauludes ka kangelaste-tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, m illest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja","Issand,seepuitpeab veerem a","Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt-kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus-hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga. Samasugune vajadus dikteeris ka tänavakaubitsejate hõigete omapära: vaja oli igal juhul tähelepanu äratada, tõmmata ostjate pilke kaubale. Lisaks sellele veel lootside hõiked vee sügavuse mõõtmisel
Armastatud olid töölauludes ka kangelaste- tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, millest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja", "Issand, see puit peab veerema", "Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt- kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus- hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga. 6 SPIRITUAALID Aafrika suguharude vahelistes võitlustes oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja jumalad. Selles peitus loogika, sest kaotus näitas, et vastase jumalad
Õhutakistus jms. Helilised kaashäälikud- helid ja mürad kombineeruvad. · Helilised häälikud: häälekurrud koos ja võnguvad, helitud häälikud: häälekurrud avatud kolmnurkselt, õhk liigub vabalt läbi ülespoole · Häälepuuded: tsentraalsed- perifeersed; orgaanilised- funktsionaalsed (nt kõrivähk- psüühiline: hääletu pärast lähedase surma) Hääle omadused · Kõrgus (Hz) mõjutab: õhuvoolu tugevus, · Tugevus · Tämber PUUDUUU!!! Resonaatorsüsteem · Ülesanne: kõnehäälikut moodustamine · Kõnehäälik= helid ja mürad moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused ehk formandid(kui me ei õpi kuulma, siis me ei kuule) · Koartikulatsioon: naaberhäälikute mõjul hääliku tunnuste (formantide) osaline muutumine Hääldusorganid/ "artikulatsiooniaparaat" · Liikuvad (aktiivsed) elundid: pehme suulagi (reguleerib õhuvoolu), huuled, kurgunibu,
Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast). Ta kasutab levinumaid metafoore. Kalju nutab +konkreetne -e.o + e.o Aisopose keel on allegooriline keel; räägitakse loomadest, aga peetakse silmas inimesi
korda heliseda); telefonivestlust tuleb alustada tervitamisega, siis öelda firma nimi ja lõpuks oma nimi; Näiteks: "Tere hommikust! Klienditeenindus. Siin ... · kui oskan oma telefonihelina järgi öelda, et kõne on majasisene, võin vastata ainult eesnimega. Kui kõne tuleb aga väljastpoolt, esitlen end täisnimega. · Suheldes telefoni teel, on väga suur tähtsus sõnadel ja häälel - hea diktsioon, kõne tempo, pausid , hääle tugevus ja tämber. · Kõnelge otse torusse. · Naeratage telefonile vastates, sest see annab Teie häälele soojema värvi ja kõla. Helistaja tunnetab, et olete sellest kõnest tõesti huvitatud. · Telefonivestluses on tähtis ka kuulamisoskus. Tuleb keskenduda kuulamisele ja lasta kaasvestlejal oma probleem lõpuni rääkida. Reageeri vahemärkustega tema jutule, sest muidu tekib sissehelistaja tunne, et ta räägib tühjusesse.
juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast). Ta kasutab levinumaid metafoore. Kalju nutab +konkreetne -e.o + e.o
Terminoloogiline täpsustus heli ja hääle kohta: inimesele kuuldavat heli nimetatakse hääleks. Heliallikas – heli tekitaja Heli lainelist olemust saab tõestada kaudselt, kasutades katsetulemusi ja loogikat. Kuna heli korral esineb nii difraktsioon kui interferents, siis peab heli korral olema tegemist lainetega. Kaudne tõend on ka vees sõrme üles-alla võngutamine, mis tekitab laineid ja paneb ka eemal veeosakesed võnkuma. Heli põhiiseloomustajad on kõrgus, tämber, valjus ja kiirus. Uurime, millest oleneb heli kõrgus. Selleks on meil kaks võimalust: kas muuta heliallika sagedust või amplituudi. Sageduste alusel jaotatakse helisid kolmeks: toon, kõla ja müra. Toonile vastab ainult üks võnkesagedus. Kõla on muusikaline heli, millele vastab mitu võnkesagedust, mis kõik on põhisageduse f0 täisarv kordsed ehk ülemtoonid. Müra on heli, millele vastab igasuguse sagedusega ja muutuva intensiivsusega helisid.
Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika,
Peamisel on tegemist kõnekeskuste anatoomilis-füsioloogilise kahjustusega. Broca piirkond - Wernicke piirkond Kõne mitteverbaalsed komponendid - näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (higistamine ntx) , pilkkontakt, ruumilised vahekaugused. Ilmestab ja täpsustab kõnet, kannab mitteteadvustanud infot, kergendab rääkija enda kommunikatiivset tegevust. Naeratus, silmade kissitamine jne Kõne paraverbaalsed tunnused - Individuaalsed tämber, intonatsioon (võib tahtlikult peegeldada meeleolu), kõne tempo, pauside iseloom, pikkus, jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise reduktsiooni aste ( sõna lõppude söömine, grupilistel aktsent, dialekti tunnused ehk kõneharjumuse päritolu). Grammatilis-semantilised pauside täitmine, sõnade konstruktsioonide valik, väljenduslikkus. Kõne kategoriaalsed vanuselised, sotsiaalsed, territoriaalsed. TEEMA 12 TAHE
Alpisümfoonia. Kontserdid, kammermuusika, laulud. IXI TEEMA- XX saj. muusika 1. Impressionism. a) Debussy b) Ravel Impressionism tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi "värvilisi" harmooniaid, annab edasi muljeid ,väldib suuri kontraste. Hingeliste muljete edastamine. Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja tundeelu kunstilises kujutamises. Kõige olulisem imp. maalikunstis ja muusikas värv- kõlavärv, pilli tämber, kontuur ähmane meloodial konkreetsus puudub, heledad toonid ja värvid. Areneb väga täiuslik mängutehnika, lemmik pillideks puupuhkpillid. Muusika pealiskaudne- mänglev, vaatlev; sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõla järgnevused. Primitiiv rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäitusel 1889.a. Claude Debussy (1862- 1918)
kus I on antud heli intensiivsus ja I0 on nõrgema kuuldava heli intensiivsus ehk kuuldelävi ( I0 = 10 12 W/ m2 ) Kindla sagedusega heli nimetatakse puhastooniks ehk lihtsalt tooniks. Muusikatoon sisaldab tavaliselt peale ühe põhitooni sellest kõrgema sagedusega ülemtoone. Põhitooni ja ülemtoonide sagedused suhtuvad nagu täisarvud: 1: 2:3:4..... .Põhitoon määrab muusikatooni kõrguse, kuna ülemtoonide suhtelisest tugevusest sõltub selle kõlavärving ehk tämber. Heli, milles on esindatud kõikvõimalikud sagedused, nimetatakse müraks. Heli levimiskiirus sõltub temperatuurist. Eri keskkondades levib heli erisuguse kiirusega. Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus õhus 0°C ja normaalse õhurõhu puhul on 332 m/s Temperatuuri tõustes kasvab heli kiirus. Nii näiteks on kiirus 15 °C juures 342 m/s ja 100°C juures 386 m/s. Heli kiirused mitmesugustes keskkondades 0°C juures ( m/s )
kasvu- ja puberteetieas o kasvu soodustav mõju tütarlaste suguelunditele o sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine kehaehitus – rasvkoe ladestumine rindadele ja puusadele (meestel ei ladestu) luustik – kitsamad õlad, laiemad puusd (meestel vastupidi) lihased – väiksem lihasmass (meestel suurem) tämber – naishääle tämber (meestel häälemurre) juuste- ka karvakasv – kehal naistel vähem intensiivsem kui meestel, juustega vastupidi (naistel seotud hormoonide tootmisega, menopausi ajal juuksed hõredamad; meestel ei ole juuste hõrenemine seotus hormoonide alaproduktsiooniga); häbemepiirkonnas naistel kolmnurkse asetusega karvad, meestel rombikujulise asetusega.
zest, viipekeel 19 keha asend, poos silmside distants silmade ilme, pilgu suund riietus, ehted, makeup Auditiivsed ehk kuuldavad intonatsioon hääle valjus hääle kandvus kõne tempo hääle tämber pausid parasiithelid Olfaktoorsed ehk haistetavad lõhnad haisud aroomid Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit Naeratusel on piirkondlikud ja kultuurilised iseärasused Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Pilgu suund näitab alluvusdomineerimissuhet Zestid võivad olla osutavad, selgitavad rõhutavad
ÖSTROGEENID kasvu- ja puberteetieas o kasvu soodustav mõju tütarlaste suguelunditele o sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine kehaehitus – rasvkoe ladestumine rindadele ja puusadele (meestel ei ladestu) luustik – kitsamad õlad, laiemad puusd (meestel vastupidi) lihased – väiksem lihasmass (meestel suurem) tämber – naishääle tämber (meestel häälemurre) juuste- ka karvakasv – kehal naistel vähem intensiivsem kui meestel, juustega vastupidi (naistel seotud hormoonide tootmisega, menopausi ajal juuksed hõredamad; meestel ei ole juuste hõrenemine seotus hormoonide alaproduktsiooniga); häbemepiirkonnas naistel kolmnurkse asetusega karvad, meestel rombikujulise asetusega.
situatsioonikontekst puuduvad. Mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine kirjalikus kõnes pole sugugi lihtne. - afektiivne kõne – on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. Asjaoludele, et kõne on afektiivne, et temas kajastuvad emotsioonid, et ta pole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav. Kõne paraverbaalsed tunnused Helilised tunnused: - tämber – hääle helivõnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodab karakteristik. - intonatsioon – situatsiooniline, sõltub psüühilisest seisundist kõne ajal. Võib peegelduda meeleolu, suhtumine, ärevus. - tempo – kõne kiiruse valik keele normide piires. - pauside iseloom, pikkus ja jaotus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
