Sellel on absoluutne iseloom, mille kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega. Immuniteet kitsamas mõttes §76: riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Laieneb tegudele, mis on toime pandud väljaspool parlamenti. Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni lõppemiseni. Immuniteet laiemas mõttes §§62 ja 76. Riigikogu struktuur Riigikogu- täiskogu. Allorganid- riigikogu esimees ja aseesimehed §69, juhatus, komisjon §71 lg1 3. organi osad- riigikogu liige, fraktsioon §71 lg2, 3. Riigikogu komisjonid: Püsivad jagunevad alatised 11 (keskkonna- kultuurikomisjon jt), erikomisjonid 3 (korruptsioonivastane jt); ajutised on uurimiskomisjon (konkreetsed juhtumid), probleemkomisjon (suuremad ühiskondlikud probleemid, nt sooline võrdõiguslikkus ja HIV).
Otsese kontrolli vormid: *parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile), ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; *parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; *õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahkneva valitsuse seisukohtadest; *"rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve; *õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette. Kaudse kontrolli vormid: *erakonna ministritelt distsipliini nõudmine; *ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiilid; *tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Mida tähendavad Riigikogus erinevad hääletusnormid, nagu lihthäälte ehk poolthäälte enamus, kahekolmandikuline häälteenamus, koosseisu häälteenamus? (vt EV PS rakendamise seadus) Poolthäälte enamus poolt hääletab enam kui vastu.
rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Liikmed Liikmeks on olnud 63 riiki Algul ei võetud Rahvasteliitu kaotajariike Saksamaad ja tema liitlasi (SM liitus 1926, lahkus 1933) NSVL võeti liikmeks alles 1934 (visati välja 1939) USA ei liitunud (Kongress ei ratifitseerinud RL põhikirja) Eesti 1921-1940 ... Struktuur Keskus: Genf Juhtorganid: Täiskogu kõikide liikmesriikide esindajad Nõukogu alalised liikmed (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liige Rahvasteliidu nõrkus Võim väike: · Otsused pidid olema ühehäälsed, otsustusprotsess aeglane · Puudus oma sõjavägi · Kujunes peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks, tegevus allutatud Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidele ·
Vabaks said sellest kohustused taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Alates 1819.a said talupojad ennast ka vabaks osta. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine vallas, kirikumaksud. 1866. aasta vallareform Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse (vallavalitsuse ja vallakohtu) vabastamine mõisnike eeskoste alt. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu (kuulus 3-24 liiget). Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti paluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas omakorda vallavalitsuse. Vallal oli ka oma eelarve (maksud jagati talude peale laiali seda kasutati vallamaja, koolide, teede, sildade korrashoiuks jne). Majandus ja linnad Mõisamajandus 19 sajandil oli põhiline majandusüksus endiselt mõis, mis töötas talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl
naela, territooriumist 1/8 anti ära, Austria ja Saksa ühinemine keelati, tekkis uus riik Tsehhoslovakkia, kus elas 3 miljonit sakslast. Leping tekitas Saksas pahameelt, kuna nad ei tundnud end sõja alustajana või kaotajana ning taheti ka läbirääkimistel osaleda. Armee piiramine oli suur löök, kuna see oli Preisi sümboliks ning usuti, et sõjakahjude hüvitamine on ebaõiglaselt suur. 3. Rahvasteliit oli sisuliselt tänapäevase ÜRO eeskujuks. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igal ühel üks hääl Korralised istungid toimusid septembris. Tegeleti Rahvasteliidu tegevusvaldkonda kuuluvate või maailma rahu puudutavate küsimustega. Alalisteks liikmeteks olid GB, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA. 3.1 Põhimõtted Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid: rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine;
Vapsid – ehk vabadussõjalased olid Eestis 1920-30 a tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Isamaaliit – loodi 1934-40 riigis kestnud kaitseseisukorra kehtimise ajal, pärast seda, kui erakonnad ning teised poliitiliste ühingute tegevused seisma pandi. Tegemist ei ole erakonnaga. See oli kavandatud Kaarel Eenpalu ja tema pooldajate poolt vastukaaluks Pätsi asutatud kutsealastele omavalitsustele. Isamaaliidu struktuur: täiskogu ja keskjuhatus, maakonnakomiteed ja linnakomiteed. Põhimõtete ja kavade arutamiseks kutsuti kokku üleriiklik kongress vaikiv ajastu – Eesti ajalooperiood (1934 märts – 1940 juuni), kutsutakse ka riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Seda ajastut alustas Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vapside liidud ja ajalehed suleti, juhid vangistati.
lõpetanud. Tehti ettepanek koostada uus vallakogukonna seadus. 1866 võetigi see vastu. Selle tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisniku eestkoste alt. Sama seadusega anti omavalitsuse senised politseilised funktsioonid. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda 3-24 liiget. Vallavanem oli tähtsaim ja valiti talurahva seast, temal oli talupoegade üle politseivõim nii talumaadel kui ka mõisamaadel. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 1866 reformiga paika pandud kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. 10. Vaimuelu 19. saj I poolel Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks saada kõrgharidus Eestis. Aga 1802. aastal avas Tartu Ülikool taas oma uksed
rahukonverentsil 1919.a., põhikiri jõustus 1920.a. 44* Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. 45* Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile): 28* Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. 29* Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida.
1. detsembril moodustatud Risto Ryti uus valitsus võis Helsingis tegutseda teadmises, et soome rahvas on üksmeelsem kui kunagi varem. Selle tõenduseks oli rahvaväe vapper ja meeleheitlik võitlus oma kodumaa eest, mis äratas imetlust kogu maailmas. Olles veendunud, et N. Liiduga otsestes läbirääkimistes kokkuleppele jõuda pole võimalik, ning tundes võitluse ebavõrdsust, pöördus Ryti valitsus 4. detsembril 1939 abi saamiseks Rahvasteliidu poole, kes kutsus kokku liidu nõukogu ja täiskogu. N. Liit keeldus aga Genfi tulemast, väites, et temal ei ole Soome valitsusega (mõeldes O.Kuusineni valitsust) mitte mingisuguseid konflikte. Samasuguse selgituse oli Moskva andnud ka teistele lepitajatele riikidele. Rahvasteliidu täiskogu otsusel mõisteti N. Liidu tegevus hukka ja ta heideti Rahvasteliidust välja. Soomele lubati nii materiaalset kui ka moraalset toetust. Rahvasteliidu täiskogu koosolekul ilmnes aga suure kurioosumina, et Soome lähimad naabrid
elluviimist, õigusloome koordineerimist ning õigusaktide terviktekstide koostamist. Hea õiguspoliitika tähendab toimivaid ja põhiseaduspäraseid seadusi. Kõige üldisemalt võib õiguspoliitikat mõista osana riigi aktiivsusest ühiskondliku keskkonna (tegelikkuse) kujundamiseks. 14. Eelnõu esimene lugemine Ettevalmistav töö. Eelnõu võetakse esimeseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelnõu algataja või esitaja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Esimene lugemine algab eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja ettekandega. Seejärel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust
kokku elas seal 20saj algul u. 40000 eestlast. peale peterburi mindi ka pihkvamaale, kaukaasiasse, krimmi. 1866 aasta vallareform- võeti vastu uus vallaseadus, mille tulemusena vallakogukond vabanes lõplikult mõisniku kontrolli alt. põhimõtteks oli see, et iga mõisa territooriumil elavad talupojad moodustasid omaette valla. valla omavalitsuse juhtimine käis nii, et eesotsas oli vallavanem. valiti ka volikogu, volikogu liikmete arv oli 3-24ni. kolmas instrument oli valla täiskogu, mitte kõik valla elanikud ei kuulunud sinna vaid peremehed, rendiperemehed ja 10ndik maast something-something. vallavalem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. vallavalitsuse liikmete hulgas oli ka mitmesuguseid muid ametnikke nagu nt. vallakirjutaja, käskjalad, ämmaemandad jt. riigivõim ei usaldanud täiel tasandil demokraatia valimisviisi sisseseadmist. see kõik hakkas juba madalal tasemel eestlasi poliitiselt harima. 1877 a. võeti vastu vene riigi linnaseadus.
*Oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *Funktsioon-järelvalve valitsuse üle. Seaduseelnõu menetlemine *Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse mentlemiseks. *Eelnõu algataja annab õiguse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. *Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. *Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. *Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. *Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud häääletatakse täiskogul läbi.Lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele.
– Tööandjad – Töötajad – Erinevad huvigrupid/ elualad • Igaks kaheks aastaks valib komitee büroo, mis koosneb 36 liikmest (12 iga grupi kohta), presidendi ja kaks asepresidenti nii, et iga grupp oleks sellel tasandil esindatud. REGIOONIDE KOMITEE Regioonide Komitee on nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Loodi Maastrichti lepinguga (1993). • 344 liiget (kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad). • Aastas toimub kuus täiskogu istungjärku ja vastu võetakse ligikaudu 60 arvamust. • Kuus valdkondlikku komisjoni ning üks rahandus- ja halduskomisjon. • 28 riigi delegatsioonid. • Neli fraktsiooni. • Komitee tööd juhib president, asepresident ja juhatus. • Liikmed on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, kelle esitab liikmesriik. Liikmed nimetab ametisse Euroopa Liidu Nõukogu. Liikmete ametiaeg kestab viis aastat ja nad võidakse ametisse tagasi nimetada. Juhatus
Õige b. Rahvusriikide parlamentide esimeestest (spiikritest) Väär c. Fraktsioonide esimeestest Väär Question 3 Kes on "kvestor"? Vali üks vastus. a. Spiiker Väär b. Rahandusametnik Õige c. Audiitor Väär Question 4 Kus asub Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Vali üks vastus. a. Luksemburgis Väär b. Brüsselis ja Luksemburgis Õige c. Brüsselis Väär Question 5 Kus toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Vali üks vastus. a. Brüsselis Väär b. Strasbourgis Õige c. Luksemburgis Väär Question 6 Millist rolli täidab Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Vali üks vastus. a. Abistab parlamenti ja kindlustab suulise ja kirjaliku tõlke Õige b. Juhib Euroopa Parlamendi tööd Väär c. Kindlustab EP istungite protokollimise Väär Question 7 Mis ülesannet täidavad Parlamendi delegatsioonid? Vali üks vastus. a
· Lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi Magasivilja kogumine Vaestehoolekanne Vallakogukondade eesotsas talitaja (Eestimaal) või 2 vöörmündrit (Liivimaal) mõisnike eestkoste all · 1866 vallaseadus Vabanemine mõisnike eestkoste alt Valla omavalitsuse struktuur: · Valla täiskogu (päris- ja rendiperemehed) · Vallavolikogu (3-24 liiget) (täiskogu valib) · Vallavalitsus (vallavanem + abilised) (palkas abiks erinevaid ametimehi > vallakirjutaja, koolmeistrid, käskjalad jne.) · Vallavanem (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) Püsis tsaariajastu lõpuni 7. Linnad ja kaubandus 16-19. saj
Kohtute haldamine Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine on riigis kättesaadav. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad: Riigikohtu esimees (juhib Nõukoja tööd) viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku kaks Riigikogu liiget Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud prokurör õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega Kohtute haldamise nõukoda: Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, struktuuri, asukoha, kohtunike arvu ja
-) See seadus tõi kaasa talupoegade väljarände, sest Eestimaal oli maa puudus. *) Ümberasujatel oli maksuvabastus. *) Lähimad ümberasumise paigad olid Peterburi ja Pihkva kubermang. *) 1897. aasta seisuga, kui toimus esimene Venemaa rahvaloendus, siis väljaspool Eesti alasid elas umbes 100'000 eestlast. * 1866 anti välja vallaseadus, mille kohaselt vald vabanes mõisniku kontrolli alt. -) Vallas oli kõige tähtsam, valla täiskogu, kus olid kõik peremehed ja ka 1/10 maatameestest. -) Valla täiskogu valis valla volikogu kolmeks aastaks. *) Seal oli 4-24 inimest. *) Pooled pidid olema peremehed, pooled maatamehed. -) Valla täiskogu valis ka vallavanema, kes pidi olema kindlalt peremees. -) Valla volikogu, koos vallavanemaga valis koolmeistri, vallakirjutaja, kallakasaka(s). -) Igal vallal oli ka vallalaegas ja vallamaja. * 1874 toimus ka sõjaväe reform, mille kohaselt teenistusaeg lühendati kuuele aastale.
rikkumises süüdi olevale asutusele (ametiisikule) ettepaneku rikkumine kõrvaldada ning rakendada meetmeid samasuguste õigusrikkumiste vältimiseks. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt täielikult või osaliselt ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele või kõrgemal seisvale õigustloovale aktile, teeb ta akti vastu võtnud organile põhjendatud ettepaneku viia akt või selle säte kooskõlla põhiseaduse või seadusega. Õiguskantsler esitab Riigikogule sügisistungijärgu täiskogu kolmandal töönädalal ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ühelt poolt on see õiguskantsleri aruanne parlamendile oma põhiülesannete täitmise kohta eelneva 12 kuu jooksul. Teiselt poolt võimaldab ülevaate esitamine õiguskantsleril juhtida Riigikogu tähelepanu põhiseaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja õigusprobleemidele, millega ta on kokku puutunud.
motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. · Ku riigikogu võtab vabariigi presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab vp seaduse välja või pöördub riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus pühiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikohhus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab vp seaduse välja · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. · Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu mentlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib olla kuni kolm kuud, erandjuhtudel ka rohkem · Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse
koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel ehk äraseletatult kõiges, mis uurimise käigus Edgar Savisaare suhtes kindlaks tehti, polnud midagi ebaseaduslikku. 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu, ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse. Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. 1999
Küsimuse adressaat saadab kirjaliku vastuse Riigikogu esimehele, kes korraldab selle Riigikogu liikmetele teatavakstegemise. Õigusaktide menetlemine riigikogus 5 Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad
alusel eriõigustes, reguleerituna eriseaduste ja aktidega ning teda ei saa samastada kommerts-pangaga ega tavalise riigiasutuse või ettevõttega. Riigi keskpank on omaette põhi-seaduslik institutsioon sõltumatu ja vastutav. Eesti Pank asutati 1919. aastal aktsiapangana, mis sel ajal oli tavaline nähtus. Kuid vajaliku vaba kapitali puudumise tõttu aktsiaid realiseerida ei õnnestunud ning ainuaktsionäriks jäi vabariigi valitsus, kes täitis seega ka aktsionäride täiskogu ülesandeid. 1927./28. aasta pangareformiga säilis aktsia-panga vorm. Kõrgemaks otsustusorganiks oli aktsionäridest füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosnev täiskogu. Nüüdisajal on enamik keskpanku, nagu ka praegune Eesti Pank, riiklikud. Põhiprobleemiks on iseseisvuse aste, mille üle on terves maailmas aastakümneid vaieldud ja ilmselt vaieldakse ka edaspidi. Euroopa integratsiooniprotsessid on selles vaidluses kaalukausid küll rohkem keskpanga
3)kohtu vigade parandamine – kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve – moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused. 41.Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Kohtunikuks nimetamine. *Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja asjaajamist. Esimees esindab kohut ja vastutab eeskätt kohtu ja Euroopa Nõukogu võimuorganite vaheliste suhete eest. *Esimees juhatab kohtu täiskogu istungeid, suurkoja istungeid ja viiest kohtunikust koosneva kolleegiumi istungeid. *Esimees ei osale kodades käsitletavate asjade menetlemises, välja arvatud juhul, kui ta on asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik. *kinnitab eelarvet *järelvalve teostamine *vastutab kohtuniku koolituste eest. Valimine: Kohtu täiskogu valib kohtu esimehe, kaks aseesimeest ja sektsioonide esimehed kolmeks aastaks, tingimusel et see tähtaeg ei ületa kestuselt nende ametiaega kohtunikuna
Ta nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Presidentalism- President on ühtlasi valitsusjuht, President koostab valitsuse, President valitakse otse rahva poolt Parlamentarism- Valitsuse moodustab parlament, President on üksnes esindusisik, Sagedased valitsuskriisid, Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Riigikogu struktuur: Juhatus, Täiskogu, fraktsioonid, komisjonid, välisdelegatsioonid, parlamendirühmad, ühendused rahva esindajana on välja töötada ja vastu võtta seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust, eelarve menetlemine, valitsuse kokkupanek ja kontroll. Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
Juhatas Maapäeva. · Maanõunike kolleegium 12 meest, valiti eluks ajaks, üks oli iga kuu resideeriv maanõunik · Aadlikonvent (Lm) või rüütelkonnakomitee (Em) Õigusi oli kärbitud 19. saj II poole reformidega, säilinud oli patronaadiõigus, postijaamade ülalpidamine jmt 5. Vallavolikogu, vallavalitsus 1866. aasta vallaseadus. Vallavalitsusse kuulusid: Talurahvaasjade komissar - riiklik järelevalveorgan 1889. aastast Vallavanem täidesaatev võim Valla täiskogu - esinduskogu Vallakohus kohtuorgan talupoegade jaoks, talupojad ise valisid endi seast kohtunikud, järelevalvet teostas 1889. aastast ülemtalurahvakohus. Talupoegade kogukondlikud oraganisatsioonid haldusülesannete täitmiseks ja kohalike küsimuste lahendamiseks. Vallavolikogu koosnes vallavanemast ja volimeestest, kellest pooled valiti peremeeste ja rentnike, pooled maameeste hulgast 3 aastaks. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid
kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) - põdurate maja, on aegade jooksul omandanud teise tähenduse ja tähendab tänapäeval vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237) Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid, külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas, külakorda käimine - perest peresse ülalpidamisele. Kõigil valla talupoegadel oli kohustus anda vallavaestele mõneks ajaks peavarju ja elatist 3. 1870-1880 hakati rajama valdadesse vaestemaju 4. Kerjamine oma vallas/linnas oli see lubatud. Valla- ja linnakogukond andis abi ainult "ausatele"
Olümpiaharta reegleid ning alluma ROK-i otsustele. Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele kuuluvad kõik õigused olümpiasümbolite (olümpialipu, olümpiadeviisi ja olümpiahümni) kasutamise suhtes. · ROK-i liikmeks saab olla vaid sellise maa esindaja, kus on olemas rahvuslik olümpiakomitee, kusjuures iga ROK-i liige on organisatsiooni esindaja oma kodumaal, mitte oma kodumaa esindaja ROK-is. · ROK-i töövormiks on täiskogu istungjärgud, mis toimuvad vähemalt kord aastas. · Istungjärkude vahel juhib olümpialiikumist ROK-i täitevkomitee. · Täitevkomitee ning kogu ROK-i tegevust juhib ROK-i president. · ROK-i töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Nendes keeltes tekkivate tekstiliste erinevuste puhul saab eelistuse prantsuse keel, kui kirjalikult ja selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti. ROK-i ülesanne on juhtida olümpismi edendamist vastavalt Olümpiahartale.
SELGITA EUROOPA LIIDU KOHTUSÜSTEEMI (MILLISTEST KOHTUTEST KOOSNEB, KOHTUJURISTI ÜLESANDED JNE)- Koosseis: Euroopa Kohtus ja üldkohtus on mõlemas 28 kohtunikku. Euroopa Kohtus on 8 kohtujuristi (Advocate General). Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse 6 aastaks, tagasivalimisõigusega. Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (13 kohtunikku) või 3 või 5 kohtunikust koosnevates kodades. Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tuleb välja kuulutada ombudsmani erruminek ning Euroopa Komisjoni liikme ametist tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis. Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul.
Arendati edasi nii kirjandus kui ka teatrit. Ei kadunud kuskile ka eestlaste suur laulusoov, ka Rootsis korraldati laulupidusid. Moodustusid ka eestlaste kogudused ning kirikud. Ka teaduslik ning akadeemiline eesti arenes jõudsalt. Kõigi nende valdkondade tegevus sidus eestlase ühtseks grupiks ka võõras riigis. Poliitiline tegevus Eestlaste kogu tegevus väljaspool oma riigi territooriumi toimus Liitunud Rahvaste Täiskogu poolt 10. detsembril 1948. a vastuvõetud Inimõiguste Deklaratsiooni raamides, selle paragrahvide ellurakendamise vaimus kõigile rahvastele. Eriti on tulipunktis arusaadavalt meie oma maa ja rahvas, seega nii Eesti Vabariigi territooriumil kui ka sealt küüditatud kodanikkude inimõiguste kaitse, õigused poliitiliseks enesemääramiseks, rahvuslikuks kultuurieluks ja isiklikeks vabadusteks. Eestlaste poliitiliseks võitlusvahendiks on ainuüksi sõna. Tegevus seisnab informatsiooni
Komisjonid 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded Parlamendi komisjone on 20. Komisjonid koosnevad 2476 parlamendiliikmest Euroopa Ülemkogu (European Council) koosneb ning igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest ning Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu Euroopa Komisjoni presidendist (EL leping art. 4). poliitilist koosseisu. Ülemkogu on EL. Parlamendi komisjonid kogunevad Brüsselis üks või · Tõuke ja suuniste andmine liidu tegevusele kaks korda kuus ja nende arutelud on avalikud. erinevates valdkondades, k.a prioriteetide Komisjonides töötavad parlamendiliikmed välja, seadmine (nt rahapoliitika 1970
Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse häälteenamusega. Parlamendi komisjonid ·Parlamendi komisjone on 20.Komisjonid koosnevad 2585 parlamendiliikmest ·Kogunevad 3 nädala tagant ja istungid avatud, sõnaõigus vaid saadikutel. ·Igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. ·Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu poliitilist koosseisu. ·Komisjonides MEP-id: ·muudavad ja panevad hääletusele eelnõusid ja raporteid. ·Vaatavad läbi EK ja EN ettepanekuid ning vajaduse korral koostavad raporti, mida tutvustatakse täiskogu istungil. ·Lisaks võib parlament luua allkomisjone ja ajutisi komisjone Viis peamist laiemat võimalust, kuidas EP saab EL seadusloomeprotsessi mõjutada.
ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid – õigusaktide koostamine. Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides. Täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks. Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. Euroopa Komisjon El-i täidesaatev võim, mis vastutab liidu igapäevase juhtimise ja otsustamise ellubiimise eest ning on võrreldav riigi valitsusega.
seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe; 4) õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda ) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või justiitsminister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees
on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus. Riigikogu juhatus registreeris 2
seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe; 4) õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda ) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või justiitsminister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees
komissar pangas. [4] Nikolai Köstner [5] 1927. a. reformiti Eesti Pank. Kinnitati uus põhikiri, mille kohaselt Eesti Pangast sai iseseisev, piiratud funktsioonidega emissioonikeskpank. Panga peaülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine raharingluse ja lühiajalise krediidimahu korraldamise ning reguleerimise kaudu. Valitsuse aktsiate müümisega muudeti pank tegelikuks aktsiapangaks. Panga sõltumatuse tagamiseks valitsusest määratleti Eesti Panga juhtorganeiks täiskogu ja panga 10-liikmeline nõukogu, tegevjuhiks president ning täidesaatvaks organiks panga juhatus. [4] Välisrahareservide täiendamiseks võeti 1,35 mln. Inglise naela (27,6 mln. kr.) suurune välislaen, millest Eesti Pank sai miljon naela. Keskpangale anti üle ka riigikassa kulla- ja välisrahatagavarad. Panga põhikapitali suurendati (2,5 mln. kroonilt) viie mln. kroonini. Määratleti emissiooni mahud kattevara suhtes. Reglementeeriti keskpanga laenutegevus, korrastati laenuportfell
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
alust ning esitatakse kümme konkreetset ettepanekut Euroopa metsanduse arendamiseks. Euroopa Parlamendi uurimuses rõhutatakse samuti asjaolu, et komisjoni raport jääb ebapiisavaks teatavate päevakajaliste küsimuste osas, nagu metsatulekahjude laialdane levik Euroopa Liidu lõunapoolsetes liikmesriikides ning troopiliste metsade pindala murettekitav kahanemine.(1) ,,Kindermanni raportis" (dokument INI/2005/2054), mis võeti vastu 16. veebruaril 2006. aastal täiskogu istungil Strasbourgis, peeti samuti vajalikuks, et nõukogu ja komisjon vaataks objektiivselt üle võimalused kehtestada ELi aluslepingutes või Euroopa põhiseaduse projektis metsanduse jaoks konkreetne õiguslik alus, ning tehti uuringu tulemustel põhinev ettepanek, mis hõlmab 11 ,,strateegilist tegurit".(1) ,,Capoulas Santose raportis" (dokument INI/2005/2195) vt ka ,,Estrela raportit" (dokument
sajandisse kui Taani kuninga vasallid Harju-Virus käisid koos mees- ehk vasallipäevadel. 14. sajandil loodi ordu eestvõttel seisuste esindajate konföderatsioon ja toimusid üleliivimaalised seisustepäevad, milles 1422. Aastal kasvas välja Liivimaa maapäev. Liivimaa seisustepäeva aktid avaldati esmakordselt Bunge ,,Urkundenbuch´is"., teist korda Riias kolmes köites (1907-1938). Rüütelkondade, kes täitsid aadlikogu siseasjadele lisaks ka omavalitsuse ülesandeid, täiskogu oli maapäev. Maapäevade protokolle (maapäevaretsessid) on arhiivides säilinud 17. sajandist. 20. sajandi Eesti ajalugu on rikas parlamentaarsete ja muude esinduskogude poolest. Eestlaste esimene valitud esinduskogu oli ülemaaline rahvaasemike koosolek (Tartu 1905). Suuri kuid asjatuid lootusi pandi Eestis Vene impeeriumi parlamendile Riigiduumale (1906-1917),kuhu Eestist valiti 20 saadikut sh 13 eestlast. Neist tuntumad olid Jaan Tõnisson, Anton Jürgenstein, Oskar Rütli, Jaan Raamot
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
president saab erakorraliste valimiste üle otsustada. See võimalus on tagamaks riigikogu enamusele toetuva valitsuse moodustamist. Kui riigikogu ei ole prst umbusaldusavaldust võimeline uut valitsust moodustama, on võimalik pöörduda rahva poole uue riigikogu moodustamiseks. Kui riigikogu suudab uue valitsuse moodustada, ei tohiks erakorralisi valimisi välja kuulutada. 3.1.3 RIIGIKOGU SISEMINE KORRALDUS Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu istung hääletamise abil, kus osalvead kõik 101 liiget. Riigikogul on oma organid , kellel on pädevus küsimuste reguleerimiseks Riigikogu seees: esimees; 2aseesimeest; Riigikogu komisjon; fraktsioonid. Riigikogu juhatuse ül on juhtida riigikogu tööd ning tal on selleks rida pädevusi. Riigikogu esimees omab volitust kutsuda kokku riigikogu erakorraline istungjärk, ta asendab ka vabariigi presidenti.
komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud võivad seaduseelnõusid välja töötada, kuid Riigikogu ei ole kohustatud neid läbi vaatama. 2) Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt 2-l, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (riigieelarve) ka 3 lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. Lugemiste vahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. 3) Seaduseeelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel. Vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine - seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 10. klass ANNA ELEANOR ROOSEVELT Referaat Juhendaja: Kaia Laansoo Juuru 2007 SISUKORD ANNA ELEANOR ROOSEVELT.....................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 LAPSEPÕLV..............................................................................................................................4 ABIELU USA PRESIDENDIGA...............................................................................................6 Franklin Delano Roosevelt......................................................................................................7 SUHTED ÄMMAGA..................................................................................
Seal annab iga saadik vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja põhiseaduslikule korrale. Samuti valitakse esimesel istungil Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Et külastada Eesti Riigikogu hoonet ja istungeid, tuleb täpsustava teabe saamiseks helistada Riigikogu kantseleisse. Õige oleks enne endale selgeks teha, kas soovitud ajal on üldse Riigikogu istungjärku ja täiskogu istungit. 2.6 Riigipea on kõrgeim ametiisik. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Presidendi valimised algavad Riigikogust. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Tavaliselt pakuvad suuremad erakonnad või koalitsioonipartnerid välja oma kandidaadi. Viimane ei pea olema Riigikogu ega ühegi partei liige. President valitakse salajasel hääletamisel. Riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt või vastu
a seadustega kujunes talurahva omavalitsus ehk vallakogukond. Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest. Vallaesimeheks sai Eestimaal vallatalitaja ja Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu. Vallaesimeheks sai vallavanem (kadusid vallatalitaja/vöörmünder). Vallavanem koos oma abilistega mood. vallavalitsuse ning palkas omale appi mitmesuguseid ametimehi : vallakirjutaja, magasiaidamehe jms. 1866.a reformiga paikapandud omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Pilet 5 Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Eesti ala oli jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. (Eestimaa
Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis.
sajandi algul. Küll aga ristiti põhjanaabrite justiitskantsler esialgu prokuröriks (prokuraattori) ning lisati talle süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse (perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige. Paragrahv 48 lõige 2 annab õiguskantslerile osalemis- ja sõnaõiguse parlamendi täiskogu istungil. Paragrahv 108 teeb õiguskantslerile ülesandeks valvata valitsuse ja presidendi tegevuse seaduslikkuse üle. Sama säte annab tema pädevusse järelevalve selle üle, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avaliku võimu teostajad järgivad sea- dust ja täidavad oma kohustusi. Oma ülesannete täitmisel on õiguskantsler kohustatud valvama põhi- ja inimõiguste realiseerimise üle. Lõpuks annab ta valitsusele ja presidendile juriidilist nõu. Kodusõja järel 17
(PS §98). Umbusaldusavaldust ja usaldushääletuse läbikukkumist käsitletakse Vabariigi Valitsuse, Peaministri või ministri poliitilise vastutusena. Riigikogu poolt heaks kiidetud seadused või muud aktid on Vabariigi Valitsusele täitmiseks kohustuslikud. Vabariigi 8 Valitsusel on seadusandliku initsiatiivi õigus ja ministritel sõnaõigusega osaluse õigus Riigikogu täiskogu ja komisjonide tööst. 37.Vabariigi Valitsuse ülesanded on sõnastatud PS §87. Selle kohaselt viib ta ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib riigiasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi õigusaktide täitmist, esitab Riigikogule seaduseelnõud ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks välislepingud, koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab selle täitmist ja annab täitmisest
Vabadussõja ajal üsna suurt sõjavarustus- ja toitlustuslaenu kaupade näol, aga mitte suuri rahalaene. Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24. veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja, mille koostas Juhan Kukk ja Mihkel Pung. Seejuures võeti eeskujuks Saksa Riigipanga ja Prantsuse Panga põhikirjad. 7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus moodustada eeltööde tegemiseks ja panga juhtimiseks kuni täiskogu kokkukutsumiseni kolmeliikmelise komitee, kanda Riigikassa summadest Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ning volitada ajutist juhatust korraldama panga aktsiate müüki eraisikutele ja asutustele. Põhikapitali Eesti Panga arvele kandmise päeva ehk 3. maid hakati tähistama Eesti Panga aastapäevana. 7. märtsil määras Ajutine Valitsus Eesti Panga juhatusse ajutiselt Eduard Aule, Mihkel Punga ning Johan Sihveri. 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
