sõltumata tööst temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Vara all on mõeldud materiaalseid kui ka rahalisi vahendeid. Süüst sõltumatu rakendamise eelduseks on varalise vastutuse kokkulee eest töötaja ja tööandja vahel. Seadusandja on ette näinud täsed tingimused, millele selline kokkulepe peab vastama. TLS 75(2) sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe üksnes siis kui 1) Sõlmitud kirjalikult ---- omakäeline allkiri, eraldiseisev dokument, täiendab kokkulepe tööandja ja töötaja vahel 2) Muuta kui muutuvad tingimused n: asukoht 3) Ruumiliselt, ajaliselt, esemiselt, mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud- kindlaks määratud rahalised vahendid, vara asukoht ning aeg mil vastutust kannab. Töötaja ei saa kanda kogu aeg vastutust 4) Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil
tõlgendavad ning temasse suhtuvad. Sageli huvitab inimesi see, kas suhtluspartner on avameelne, siiras ja kas ta väljendas oma tegelikke seisukohti ehk tahetakse teada, milline inimene tegelikult on. Seda on raske mistahes võttega üheselt määratleda, sest igas inimeses on koos palju tahke. Igas inimeses on omadusi või tundeid, mida ta hästi tunneb ning teadvustab. Neist arusaamine on omandatud kasvamise ja arengu käigus. Igapäevane koostegevus erinevate inimestega täiendab inimese ettekujutust iseendast. Siiski, vaatamata paljudele kogemustele või isegi süstemaatilisele analüüsile, võib igas inimeses olla midagi, mida ta enda kohta varem pole teadnud. See uus arusaam ei pruugi olla uudne ümbritsevatele inimestele, kes kogu aeg on teadlikud antud omadusest. Kuid ka ümbritsevate inimeste terasele vaatlemise alt võivad välja jääda mõned omadused, mis tulevad ilmsiks näiteks kriisiolukordades.
Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA Praktiliseks tööks gümnaasiumi astmes võib olla: - kunstiteos (joonistus, graafiline teos või tööde seeria, maal, skulptuur, makett, moekollektsioon jne) - ehted
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
Võib meenutada, et see on sel ajal laiem nähtus. Kross on üks põhilisi inspireerijaid, kes alustab ajaloolise proosa lainet. Krossi puhul on ka klassikalise ajalookirjutuse uuendamise taotlus. Ilukirjandus andis ajalookirjutamisel ikkagi teatavaid vabadusi – andis võimaluse näidata seda mitmekülgsemalt. Ta käib arhiivides, et lugeda vanu ürikuid. Teine külg asjal on see, et ta hakkab Eesti ajaloost mingeid huvitavaid tegelasi välja kaevama ja on suida konkreetselt näha, kuidas ta täiendab seda ajalookirjutust. Krossi loomingusse hakkavad ilmuma problemaatilisedmad tegelased. Lugejal tekib ka kohe küsimus, et kas tema teostel on ka nõukogude korraga ka mingi seos. Enamasti on, kuid see pole alati põhieesmärk. „Keisri hullu“ puhul on kindel, et mingeid paralleele ta vahetu kaasaja ja tsaarivõimu vahele loob. Ta käib ajalooga hoolikalt ümber ja oskab tasakaalustada ajaloolist täpsust, aga samas lubab ta ka endale oma mingit teatud vabadust
Kasuta vastustelehte küsimustikku probleem. Küsimuste-vastuste leht. VALETAMINE Tahtlikult öeldud väärinfo andmine eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia. Erineas eas olevate laste arusaam valest ja sellest, miks ei valetata, on erinev. Alla 3-4 aastane laps. Luisklugu, kus ta käis ja kus oli. See pole vale definitsiooni mõttes. See on fantaasiavale, mis tuleneb selleealise lapse kognitiivsest arengust. Laps täiendab infot, mis tal on, oma mõttes sellega, mida ta tahaks. Ta ei taha sellega mingit süütegu varjata, kedagi petta. Siiski peaks fantaasiavalega tegelema, kui ta seda pidevalt teeb. Kui koguaeg teeb või põhjuseks olla see, et vanemad pole piisavalt hoolivad ja hellad olnud lapse vastu, siis ta mõtleb välja sõbra, keda pole olemas. Teine põhjus võib olla tingitud, et vanemad on lapse üleujutatud fantaasiamaailmaga. Jutustavad muinasjutte, fantaseerivad jms. Siis lapsele jääb külge
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa, vene keelt). Oskab vabalt lugeda ning ka tõlgib. Nt „Dorian Gray portree“. Loeb palju. Loomingust pole leida teiste autorite stiili jäljendusi. Keskendub noortele haritlastele. „Pikad sammud“, „Noored hinged“, „Üle piiri“- Käsitleb avameelselt tudengineiu intiimseid mõtteid- häirib, shokeerib lugejaid. 1911 diagnoositakse tuberkuloos. Oli valida, kas surra diplomiga või elada diplomita, kuna eksamite aeg oli kurnav
Saab juhatada mäe tipuni. B eelkangastumine. Jõutakse mäe tippu. Ümbrus idüllilinne. Seal ilmub Beatrice, kes on laskunud Jumala juurest alla, et olla teejuhiks läbi taevaste. Pigem sümbol kui reaalne naine. Valge loor(usk), roheline mantel(lootus, loodus), punane tuunika (armastus ja halastus). Üks nümf viib ta läbi Lete jõe unustuse jõgi, unustab kõik halva. Toob aga uue jõe sinna juurde Eunoe taastub kõige hea mälu, kõik hea elust, mis on unustatud. D täiendab mütoloogiat. B selgitab universumi ehitust peensused, vastavused (teadmistele vastavad taevad, 7 esimest taevast vabadele kunstidele, 8. metafüüsikale, 9. taevas eetikale, 10. teoloogia D asetab eetika metafüüsikast kõrgemale). Taevastes ja paradiisis on need, kes on algusest peale Jumalale truud olnud. Esimene taevas on Kuu taevas mungad ja nunnad, keda on sunnitud oma tõotust vägivaldselt rikkuma. Merkuuri
Elu (ühiskonna areng) on dünaamiline element. Positiivne õigus ei ole primaarne, tegelik õigus tekib hoopis nn õiglase õiguse konkreetsel kohaldamisel praktikas. Selles mõttes on õigus konkreetne kohtu- või haldusakt alates selle realiseerimisest. Sisaldagu norm mida tahes, alles kohtunik või ametnik annavad kohaldades sellele õige sisu. Alles kohaldades avaldub positiivse normi tegelik sisu. Positiivse õiguse norm ei ole veel kogu õigusnorm. Kohaldades täiendab nt kohtunik seda moraalinormi või printsiibinormiga, need kokku on siis alles tegelik norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles peale kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust. 14. Normativistide teooriad. Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega
etappe ning annab vajalikke/soovituslikke tegevusi dokumentide ettevalmistamisel. Eelkõige on tegemist protsessijuhendiga, mitte äritegevuseks soovitusi andva dokumendiga. Turundusplaanile ja projekti äriplaanile esitatud sisulised nõuded on toodud EASi juhendites ,,Soovituslik juhend turundustoetuse turundusplaani koostamiseks ja toetuse saamiseks" ja ,,Soovituslik juhend turismi tootearendusprogrammi projekti äriplaani koostamiseks" (edaspidi EASi juhend). Siinne materjal täiendab nimetatud juhendeid. Juhendmaterjali sihtgrupp on nii suuremad kui väiksemad turismiettevõtted, kes soovivad taotleda toetust turismi turunduse ja tootearendusprogrammist või lihtsalt arendada oma ettevõtet sihipärasemalt. Juhendmaterjalis on eraldi välja toodud tegevused, mis seostuvad vaid taotluse dokumentatsiooni ettevalmistamisega. Juhendmaterjali lähtekohad Turundusplaani koostamisel on äärmiselt oluline leida sobilik üldistustase kokku tuleb
Näide: Eesti Akrediteerimiskeskuses on majandustegevuse raamest väljuvad tehingud, need, millega kaasneb sihtasutuse poolt osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade ning registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Kui põhitegevuseks on pagaritoodete küpsetamine, siis uue tehase omandamine on igapäevase maj. tegevuse raamet väljuv tegevus. ÄS 306.2 AS-I puhul, nõukogult tuleb saada täiendab luba nende tegevuste jaoks. § 317. Nõukogu õigused (1) Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või 11) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine või
· Tsiviiljuhtimine, mille alused on: sõjaväelaste allutatus riigi põhiseaduslikule juhtkonnale; kutseliste sõjaväelaste professionaalsuse kõrge tase ühes oma pädevuse piiride tunnustamisega; ning riigi poliitilise juhtkonna ja ametkondade vajalik pädevus sõjalistes küsimustes. o Euroopa Liidu kodakondsus Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. ,,Euroopa kodakondsuse" mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
õmblemine). Vaba aega iseloomustab tarbimine – sel ajal kulutatakse ära palgatöö eest saadud tasu. Palgatöötaja perekonda võib määratleda ühe või mitme perekonnaliikme alusel. Kui rohkem kui üks täiskasvanud perekonnaliikmetest on palgatöötajad, põhineb perekond kahel või ena- mal isikul, kellel kõigil on palgatöötaja identiteet. Kuid palgatöötaja perekond võib põhineda ka ühel isikul (tavaliselt meessoost leivateenija), keda täiendab koduperenaisest abikaasa, kellel on tavaliselt koduperenaise identiteet. Kasulikud lisamaterjalid 73 Järeldus Kirjeldatud elustiile ja identiteete võib kombineerida nii harmoonilisel kui konfliktsel viisil. Kui abielupaari elustiilid ja identiteet on identsed või toetavad üksteist, on tulemuseks har- mooniline suhe
d. Avaliku halduse kandjate alusel – on kas riigihaldusorganite poolt vastu võetud haldusaktid või õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid ehk statuudid. 1.4 Haldusakti kõrvaltingimused. a. Kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus asetl eida võivast sündmusest lähtudes. 36 b. Lisakohustus: täiendab haldusakti põhiregulatsiooni ja ei sõltu haldusakti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisega. c. Lisatingimus: haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib üksnes lisatingimuse täitmisel. Nt kauplemisloale lisatakse klausel, et kauplemisluba jõustub pärast sanitaarremondi tegemist. d. Muutmisvõimaluse reserveerimine – hilisem muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine 1
loovtööde läbiviimist ning milliseid juhendmaterjale tuleb koostada õpilastele ja õpetajatele. Mõelda tuleks ka selle peale, kas õpilased on piisavalt ettevalmistatud erinevat liiki loovtööde tegemiseks ning kas õpetajad vajavad õpilaste juhendamiseks eelnevalt täiendkoolitust. LOOVTÖÖ KORRALDAMINE KOOLIS Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Kooli juhtkond koostöös õpetajate, infotehnoloogi, raamatukoguhoidjaga koostab loovtööde korraldamise juhendi, mis sisaldab ühtlasi läbiviimise ajakava. Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise
Õieti veel selgemalt kui vahetpidamata võitlustes, milledest räägib Läti Hendriku kroonika, tuleb sel ikka rõhuvamaks kujuneval üleminekuajal ilmsiks eestlaste imekspanemisväärt visadus ja kangekaelne paindumatus. On alanud taganemine tervel liinil ja positsioonide käestandmine. Kuid igal positsioonil on visa vastupanek, võimaluse järele isegi uus kallaletung, hoolimata isegi sellest, et see uusi vastaseid ning uusi karmimaid abinõusid nende vastu esile kutsub ja nõiaringi lülisid täiendab ning koomale tõmbab. Pikk vastupanek pidi viimaks ikkagi sellega lõppema,et kõik tähtsamad positsioonid läksid võõraste kätte. Võõraste käsutada ja kasutada pidid nad andma oma senised ajaloolised saavutused ja kultuurilised kogemused. Nende käsutada ja kasutada jätma oma maa ja selle aetud ning kaitstud piirid, oma jaotatud maakonnad ja korraldatud kihelkonnad, oma haritud adramaad ja puutumata metsmaad, oma sadamad ja kaubateed. Võõrastele andsid nad tuleviku jaoks n. ü
Õigustloov akt on koht, kust me leiame õigust, see ongi õigusallikas. Teised leidsin, et õigusakt on ka õigusallikas, kuid õigustloovad aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid. · Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista. · Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna. · Põhiseadus kui tippakt, millest vaatab vastu Eesti õiguskord, tema normid, läbi õigusallikate. · Rahvusvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahtumatu osa. Teisele positsioonile võib lisada nelja siseriikliku õiguskorda mingi osa rahvusvahelisest õigusest.
Peaminister Blairi visiit 2005. a novembris-detsembris, sh Eestisse oligi katse leida toetust ja poolehoidu oma ettepanekutele liberaalsema mõtlemisega uusliikmetelt. Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning teised Mandri-Euroopa riigid ei ole nõus oma põllumeeste toetusi drastiliselt kärpima. Järelikult tuleb kulusid vähendada muudes valdkondades. EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS JA TÖÖKEELED Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 1) vaba liikumine EL-i piires 2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
USA-s - Naturalisatsiooni kaudu (kodakonduse andmise otsustab lõpuks Vabariigi Valitsus) Kodakondsus kaotatakse: - Ise loobud avalduse alusel - Kodakondus võetakse ära - Kodakondsuse kaotab automaatselt, kui isik võtab vastu teise riigi kodakondsuse Euroopa Liidu kodakondsus: Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda kodakondsust! See ei muuda riigi poolt antud kodakondsust! Rahvas kui riigiorgan teostab võimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega! Rahvahääletus: §105 Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Referendum on sarnane mõiste (lad. k. referra populum rahvale küsimust otsustamiseks ette panema).
valvsusolukorra järelevalvet. Nakkustõrje reziimiraamat, kus esineb loetelu valvsusolukordadest, peab olema igas osakonnas kättesaadav, näiteks valvepostis. 2. Pidev mikrobioloogiliste proovide ja nende tulemuste järelevalve kogu haigla kohta, et avastada puhanguid ja ootamatuid muutusi nakkuste struktuuris või nakkushaiguste uurimises ja ravis. Kõigi mikrobioloogia laboratooriumi andmete kasutamine täiendab haiglanakkuste järelevalvet niihästi puhangute ennetamisel ja avastamisel kui ka nakkuste trendide seirel kogu haiglas. Nakkustõrjerühm peaks iga päev läbi vaatama järgmiste külvide tulemused: · verekülvid, · seljaaju vedelik, · veresoonekanüülitipud, · kõik intensiivravi ja neonataalse intensiivravi osakondade proovid, · operatsioonihaavade (eritise) proovid, · uriiniproovid.
Sakslased uskusid, et DQ teekord sümboliseeris ininkonnale omast lakkamatut traagilist vastuolu ideaalide ja reaalsuse vahel. Paroodiline naer algab, kui Cervantes paneb oma kangelase, rüütliromaanide lugemise mõjul mõistuse kaotanud ja end rändrüütliks kujutleva vaese hidalgo don Quijote'i oma rändrüütelluse ulma teoks tegema kaasaegses ajaloolises Hispaanias, tõepäraselt kujutatud keskkonnas. Seega DQ kujutlusest lähtuvad teod põrkuvad reaalsusega. Romaani sümboolikat täiendab kaasseikleja Sancho Panza lihtsameelse kirjaoskamatu talupoja, kes on nõus DQ kannupoisiks hakkama, sest tasuks lubab DQ temast teha vallutatud saare valitseja. Sancho Panza lisab teosesse mahlakalt rahvalikku kõnepruuki, vürtsikaid kõnekäände ja elutarku vanasõnu. Nagu rüütlitel ikka, nii pidi ka don Quijote'il olema südamedaam Dulcinea, kelle vastu on kangelasel suur armastus, mis juhib kogu tema seiklust, kuigi Dulcinea ise teoses kordagi ei ilmu. DQ riskib oma eluga
Inimese peamised mälusüsteemid - Oskused, lihtne tingimine – protseduuriline - Objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine – perceptual representation - Kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole – primaarne mälu - Üldised teadmised maailma kohta – semantiline - Isiklik teadvustatud minevik - episoodiline Pikaajalise mälu süsteemid ja mäluprotsessid Klassifitseerimine ehk liigitav lähenemine täiendab protsessidele orienteeritud lähenemist. Mälusüsteemid on eraldiseisvad kui omavahel suhtlevad ning ühiselt töötavad aju alasüsteemid. Amneesiauuringud Eraldiseisvuse ilmsed tõendid saadud amneesiapatsientidelt: pole ühest sündroomi kuid ühiseid omadusi - Uue info omandamise halvenemine - Retrograadne amneesia - Suhteliselt hea üldintelligentsuse tase - Tüüpilistes lühimälu mõõtmise ülesannetes normaalne tase
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
· Kompleksed. seisneb märkide õiges lahutatuses või seotuses ning vastavuses märgitavate asjadega. · Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · Praktilises elus on väga tähtis koht tõenäolisusel, · Võetakse vastu üksnes meeltega (värvid, helid), mis täiendab puuduvaid teadmisi. · Paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · Vaimu suhe sellistesse lausetesse on usk, oletus · Milledest tekivad reflektsioonid (sisemised ja arvamus. teadvuse seisundid), · Osalevad reflektsioonist ja sensatsioonist (aeg, · Riik nauding). · Riigi ülesanne on inimese vabaduse ja omandi kaitse.
· Me võime seda inimloomuse seadust kuulda võtta või ka ignoreerida. Religiooni ja eetika vahekord On kolm võimalust: 1. Religioon on eetika alus · Jumal kui maailma looja ja valitseja on ühtlasi kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja. · Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. 2. Religioon täiendab eetikat · Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. · Moraalsed (jumalikud) põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised. · Jumal armastab meid ja hoolitseb meie eest. Tema armastus innustab meid. · Kui Jumal lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. 3. Religioon ja eetika on sõltumatud · Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele oma vanematele.
kasu, võib nende koosevolutsioneerumist nimetada mutualistliküks koevolutsiooniks. Kui tegemist on antagonistlike suhetega, nagu herbivoori ja toidutaime, kiskja ja saaklooma või peremehe ja parasiidi vahel, on tegemist ühele poolele kahjuliku koosmõjuga. Sellisel puhul evolutsioneerub kasu saav pool teist poolt edukamalt ära kasutama, kahju saav pool aga ärasöömist vältima. Sellist evolutsiooni võib võrrelda ajaloost tuntud võidurelvastumisega, kus kumbki pool täiendab pidevalt oma arsenali. Sellisel võidurelvastumisel võivad olla mitmesugused tagajärjed. Kui üks pool areneb teisest tunduvalt üle, sureb esimene pool välja (kui saaklooma on võimatu tabada sureb kiskja välja, kui kiskja suudab liiga edukalt saakloomi püüda, sureb saakloom välja). Võidurelvastumine võib luua kummagi poole vahel valitseva tasakaalu (nagu see tavaliselt looduses on) või olla tsükliline. Viimasel juhul üks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
22 Kokkuvõttes võib õelda, et kaksikute uuringud näitavad pärilikkuse suurt rolli kuritegeliku käitumise kujunemisel, samuti nagu ka temperamendi, intelligentsuse, skisofreenia, depressioonide, neurootiliste häirete ja alkoholismi korral. ( Saar, 2007, lk 78-82) 2.1.5.2 Adopteerimiste uuringud Teine nüüdisaegne eksperimentaalne meetod selgitamaks pärilikkuse ja keskkonnamõju vahekordi kriminaalse käitumisele, mis täiendab kaksikute uuringuid, on adopteeritud laste uuringud. Adopteerimise korral eraldatakse laps pärast sündi bioloogilistest vanematest ja tema käitumine ei saa olla mõjutatud naturaalsete vanemate eeskujust. Väga sageli satuvad lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad) omaga
pandud ebaseaduslikult ja hoolimatult; (v) sõjavangi või muu kaitstud isiku teenima sundimine vaenuliku jõu kaitsejõududes; (vi) sõjavangilt või muult kaitstud isikult ausa ja regulaarse kohtumõistmise õiguse äravõtmine; (vii) ebaseaduslik väljasaatmine või ümberasustamine või ebaseaduslik vangistamine; (viii) pantvangide võtmine. Täiendav jurisdiktsioon. Rahvusvaheline Kriminaalkohus ainult täiendab riiklikke kriminaaljurisdiktsioone. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine,küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muud inimsusevastased teod, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamised poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahu vastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.
viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G
rahuldamisele, kuid tootja võib ignoreerida ühiskondlikke laiemaid ja sügavamaid huvisid. Nt. Ei taheta kasutada autode saastevastaseid seadmeid ja ohutusrihmu, kuid need on vajalikud nt õhu puhtana hoidmiseks, elu päästmiseks ja haiglakulude vähendamiseks. On vaja pöörata suuremat rõhku tervislikele toodetele, nende ligitõmbavuse suurendamisele ja kaupade kahjulike omaduste vähendamisele. Ühiskondlik turunduskonseptisooon täiendab eelnevat turunduskonseptsiooni suunates otsuse vastuvõtja tähelepanu mitte ainult tarbimisvajaduste rahuldamisele, vaid ka sellega kaasnevatele laiematele ühiskondlikele nähtustele. Eesmärgiks on nii üksiktarbija kui ka kogu ühiskonna elukvaliteedi säilitamine või parandamine, kestva heaolu tagamine. Pikaajalisi ülesandeid (nt kasumi teenimine) lahendatakse jooksvate tarbimisvajaduste rahuldamise kaudu tasakaalustatult
Et luua ühiskondlikuks koostööks baasi, on vaja seda soodustada ka hariduse kõigil tasanditel. 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine Ökokülade liikumine on viimase 40. aasta jooksul maailma globaliseerumisega seoses jõudu saanud rohujuuretasandi liikumine, kus proovitakse leida tehnoloogilisi lahendusi ja sotsiaalseid mudeleid, kuidas elada jätkusuutlikult, keskkonda ja teineteist kahjustamata. Nende kogukondade eesmärk on loodussõbralik eluviis, mida täiendab inimeste omavaheline teineteise arengut toetav teadlik töö. (Allikmäe 2010, 11). Maailma ökokogukondade ühends GEN International (Global Ecovillage Network), mis on rahvusvaheline MTÜ, millel on konsultatiivne staatus ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu juures (ECOSOC) ning ta toimib partnerina ÜRO Koolitus- ja Uuringuinstituudi (UNITAR) juures jätkusuutliku elu loomiseks Maal. (GEN Europe 2012) 15
õiguse üht olulisimat allikat. Nendega saab täita lünki kehtivas õiguses või arendada kehtivat õigust edasi seda õigluse põhimõtete tähenduses tõlgendades. Õiguse põhimõtted viiakse ellu õiguse rakendamisel eelkõige Euroopa Kohtu õiguse mõistmisel. Euroopa Liidu kirjutamata õiguseks peetakse veel ka tavaõigust. Selle all mõistetakse tavade või õigusveendumuste alusel sündinud õigust, mis täiendab või muudab esmast või teisest õigust. Sellise Euroopa Liidu tavaõiguse olemasolu võimalus on üldtunnustatud. Euroopa Liidu viimase õiguse allikana tuleb nimetada liikmesriikidevahelisi kokkuleppeid. Neid sõlmitakse, et reguleerida küsimusi, mis on küll tihedas seoses Euroopa Liidu tegevusega, kuid mille jaoks ei ole ELi institutsioonidele pädevust antud. Samuti eksisteerivad liikmesriikide vahel ehtsad rahvusvahelised lepingud,
riskiklass vastavalt käesoleva määruse lisale 7. (2) Elutähtsa teenuse osutaja nimetab katkestusi ennetavad ja nende tagajärgi leevendavad meetmed koos ligikaudse maksumusega ning meetmete rakendamise eest vastutajad. § 12. Riskianalüüsi järelhindamine (1) Elutähtsa teenuse osutaja jälgib süstemaatiliselt elutähtsa teenuse kriitilisi tegevusi, kasutatavaid ressursse, katkestusi põhjustavaid ohtusid ja tegevuskeskkonda ning oluliste muutuste ilmnemisel täiendab vastavalt riskianalüüsi. (2) Elutähtsa teenuse osutaja esitab täiendatud riskianalüüsi viivitamatult elutähtsat teenust korraldavale asutusele. § 13. Määruse paragrahvi 3 lõike 2 rakendussätted (1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud asutus või isik ei esita riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse määratud allasutusele 2010. aasta 1. detsembriks.
34% keskkonna spetsiifiliste mõjude arvele.18 Kaksikute uuringute tugevaks küljeks on lisaks see, et sarnaseid resultaate on saadud eri maades läbiviidud uuringutes, mis lubab neid üldistada laiemalt. 15.küsimus Adopteerimiste uuringud kriminaalse käitumise pärilikkusest Teine nüüdisaegne eksperimentaalne meetod selgitamaks päilikkuse ja keskkonnamõju vahekordi kriminaalsele käitumisele, mis täiendab kaksikute uuringuid, on adopteeritud laste uuringud. Adopteerimise korral eraldatakse laps pärast sündi oma bioloogilistest vanematest ja tema käitumine ei saa olla mõjutatud naturaalsete vanemate eeskujust. Väga sageli satuvad lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad ) omaga. Kui aga resultaadi
6) Liitumiseelne abi kandidaatriikidele 3 % (3, 1 miljardit eurot). 7) Reserv 0, 9 % (0,9 miljardit eurot) Saksamaa ja Holland on aastaid maksnud liidu eelarvesse rohkem kui on tagasi saanud. Kõige rohkem on saanud Hispaania, Portugal ja Kreeka, kes on vastu neile seni makstud toetuste vähendamisele. Euroopa Liidu kodakondsus. Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 1) vaba liikumine EL piires 2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis.
Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925) Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist G
Pooldas nn puhast kunsti ja vältis ühiskondlikke teemasid. Eriti tuntud on ta looduslüürika. Fet tunnetas peenelt inimese hingeelu, tema luule kajastab vaevumärgatavaid tundevarjundeid, seepärast võib teda pidada Bloki ja Pasternaki eelkäijaks (ENE 2). Fet ja Nekrassov moodustavad vastandite ühtsuse. Luuletajate eluajal on sel ühtsusel antagonistlik iseloom, tänapäeval omandavat see ajalooline vastandite ühtsus harmoonilise iseloomu. Üks vastaspool täiendab teist: Nekrassovi luule arendab kodanikutunnet, Feti oma ilumeelt. (Ehin ,,Ilmsi ja Ulmsi") Feti luuleteemad on kaugel originaalsest: õnnetu armastus, Kesk-Venemaa tagasihoidlik loodus, Jumala majesteetlikkus, vanakreeka mütoloogia. Eriline on aga see, et ta kujutas neid nähtusi impressionistlikul moel, püüdes alati haarata momendi ebapüsivust. Ta suutis kirja panna luuletuse ilma tegusõnadeta, ent ometi luua impressiooni rahutust liikuvusest. Tema
Otsuse võtab aga vastu juht. Otsuse vastuvõtmisega kinnitatakse juhitava protsessi analüüsitud probleemsituatsiooni lahendamiseks valitud tegevusvariant. Selle etapi eraldi väljatoomine pärast parima alternatiivi valimist on seotud kindlate kaalutlustega: Rõhutatakse otsuse vastuvõtmise kvalitatiivset iseloomu. Ettevalmistusprotsessis toimus otsuse formaliseeritava osa analüüs. Viimasel etapil täiendab otsuse vastuvõtja formaliseeritud analüüsi tulemuse (parima alternatiivi valiku selles mõttes) juhi kogemustest ja intuitsioonist tulenevate mitteformaliseeritud teadmistega juhtimisobjektist. Otsuse langetamise administratiivne akt lahutatakse otsuse analüütilisest ettevalmistamisest spetsialistide poolt. Juht vaatleb otsuse ettevalmistusprotsessi kui
Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Õues sajab vihma. Puu on märg, põõsas on märg. Linnul on külm, jänesel on külm. · Õpetaja esitab pildile osutades küsimusi: Milline on ilm? Mis on märg? Kellel on külm? Kus jänes istub? Mida jänes teeb? Kuhu jänes läheb? Mida jänes hüüab? · Õpetaja osutab pildile ja lapsed lõpetavad laused: Õues on ...; Jänesel on ...; Täna on ...; Päike ...; Puhub tugev ... . Käeline tegevus Laps täiendab pilti: lõpetab poolikud objektid, hiljem värvib. Mäng. Pusle Kümme suurt vihmapiiska on lõigatud pusleks. Vihmapiiskade tükid on põrandal laiali. Lapsed liiguvad muusika saatel. Muusika katkedes panevad lapsed vihma- piisad õigesti kokku. 53 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 17. LIIKLUS Kuulamine Lapsed seisavad. Fooris põleb punane tuli, üle tee ei tohi minna. Lapsed seisavad
Teemad ulatuvad põllumajandusest transpordini ja hõlmavad laiaulatuslikku ja ajakohastatud ülevaadet ELi õigusaktidest. Kajastamata on jäetud siiski vaid ajutist huvi pakkuvad juriidilised otsused, nagu toetuse andmise otsused. Praegu on see sait kättesaadav 11 keeles. PreLex veebisaidil jälgitakse õigusloome ettepanekuid ELi institutsioonide otsuste tegemise protsessi käigus ning Europe Direct täiendab muid andmebaase, pakkudes hõlpsasti loetavaid kokkuvõtteid ELi kohati pikkadest ja tehnilistest õigusaktidest (selle kaudu vastatakse ka kodanike küsimustele ELi kohta). Ülaltoodud materjal on avaldatud Euroopa Komisjoni poolt hallataval veebilehel. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses ülaltoodud dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega
•Kasum: $ 14 B (11,6%) •Töötajaid: 79000 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus Informaatikasse 9 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0b/Xbox_1.jpg/220px-Xbox_1.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/d/d2/Zune-colors.jpg/225px-Zune-colors.jpg The Xbox 360, Microsoft's second console in the gaming console market. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/35/Microsoft_logo.png Google •Loodud aastal 1998 •Juhtiv otsingumootori pakkuja, kuid täiendab oma tootenimekirja pidevalt •Käive: 10,6 B (72,8%) •Kasum: 3,1 B (110%) •Töötajaid: 10700 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus Informaatikasse 10 Google SUN •Loodud aastal 1982 •Java arendusplatvormi alusepanija ja eestvedaja •Käive: $13,9 B (6,2%) •Kasum: $0,5 B (154,7%) •Töötajaid: 34200 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus Informaatikasse 11 Sun Microsystems Logo EMC •Asutatud 1979 •Juhtiv “storage” seadmete tootja •2004 ostis VMWare
Seetõttu peab organisatsiooni juhtimisel tegelema vaid projektidega, mis suurendavad kasumit. Vastukaaluks sellistele vaadetele on kaasajal kujunenud normiks rääkida lisaks omanikele tulu teenimise kõrval ka ettevõtte sotsiaalsest vastutusest (corporate social responsibility) ja kõigi organisatsiooniga seotud huvigruppide vajaduste arvestamisest. Carroll (1993) defineerib huvigruppidena: inimeste grupid või indiviidid, kellest organisatsioon sõltub või kellega suhtleb. Ning lisaks täiendab: iga indiviid või grupp, kes mõjutab või on mõjutatud organisatsiooni tegevustest, otsustest, strateegiast, taktikast või eesmärkidest. Tuues selle teooria projektijuhtimise konteksti, siis on projekti huvigrupid, need inimesed ja nende grupid, kes huvituvad projektist ning võivad mõjutada projekti tulemust. Huvitatud osapool võib olla projekti innukas toetaja ja selle muudatuse propageerija või keegi, kes ei ole projektist teadlik, kuid mõjutatud selle lõpptulemusest
Sillad on iseõppivad seadmed ehk kui silda tuleb pakett sisse ning saatja on A ja vastuvõtja on X, siis sild algselt ei tea midagi, et kes kus asub. Kui pakett tuleb silda, siis selle järgi saab ta teada kumbal pool asub saatja A. Kui nüüd peaks silda jõudma pakett, mille saatjaks on X ja vastuvõtjaks on A, siis nüüd saab sild õppida selle järgi, et X asub teiselpool. Saatja aadressi järgi sild õpib ja vastavalt sellele ta oma tabelit ka täiendab ning määrab ära pordi, kust ta mingi paketi kätte sai. Sild töötab selliselt, et kui tuleb pakett, siis ta võtab selle täielikult vastu ja siis vaatab MAC aadressi, et kuhu saata. Kui tal on informatsioon olemas, siis ta saadab paketti sinna võrku, kui see just ei ole sama võrk, kust see pakett tuli. Kui sild ei tea, kuhu ta peab paketi edasi saatma, siis ta saadab selle edasi kõikidesse võrkudesse, välja arvatud sinna, kust see pakett tuli.
o olukorda, kus arvutustulem on niivõrd väike, et kujutub mäluvälja piirides nullina. Töötamisel ujukomaarvudega ilmnevad nimetatud ebameeldivused tunduvalt harvemini. Püsikomaarvudel määrab arvu kõrgeim koht arvu märgi; plussmärki tähistatakse 0-ga, miinusmärki aga 1-ga. Ülejäänud bitid esitavad kas murdarve 0, 2-15, ... 1- 2-15 või täisarve 0, 1, 2 ... 215 -1. Negatiivseid arve esitatakse üldjuhul täiendkoodis. Murdarvulisel kujutamisel täiendkood suurendab ehk täiendab arvu absoluutväärtust kaheni, täisarvulisel kujutamisel 2n-ni, näiteks 216-ni. Ujukomaarvude korral salvestatakse mälus lisaks märgile ja numbritele veel eksponent (arv, mis määrab koma asukoha). Eksponent näitab, mitme numbri võrra tuleb koma nihutada vasakule (kui eksponent <0) või paremale (kui eksponent >0), lähtudes algseisust, kus koma oli vahetult esimese numbri ees. Ujukomaarvud salvestatakse enamasti normaliseerituna, s
gaastühemikes tekkivad lahendused. Dielektrikuskadudeks nimetatakse dielektrikus Kõige sagedamini iseloomustatakse dielektri- elektrivälja toimel ajaühikus hajuvat ja dielektriku kuskadusid kaonurgaga või kaonurga tangensiga soojenemist põhjustavat energiat. tan. Kaonurgaks nimetatakse nurka, mis täiendab Alalispingel on kaod põhjustatud ainult juhti- faasinihet voolu ja pinge vahel mahtuvuslikus vusest. Seega kõlbab alalispingel ka kadude iseloo- ahelas kuni 90°. Ideaalsel, kadudeta dielektrikul on mustamiseks meile juba tuttav eritakistus ja = 90° ja = 0° . dielektrikuskadusid saab avaldada dielektriku ekvi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
