Pinge, pinged Pikkus, pikkused Paralleelselt Pingeallikas, pingeallikad R Ristõige, ristõiged Rööpühendus, rööpühendused Rikkuma, rikkuda S Suund, suunad Suurus, suurused Sisetakistus, sisetakistised Seadus, seadused Suletud () Segaühendus, segaühendused Summa, summad Soojusenergia, energiad T Tähis, tähised Töö, tööd Temperatuur, temperatuurid Tugevus, tugevused Takistus, takistused Takisti, takistid V Vool, voolud Voolutugevus, voolutugevused Valem, valemid Vooluallikas, vooluallikad Võrdne, võrdsed Voltmeeter, voltmeetrid Vooluring, vooluringid Väärtus, väärtused () Volt, voltid Vatt, vattid Võimsus, võimsused ܭ
nõuete järgimisest. Elektrikilpidele, mille kaitse on alla 35 A, peab olemas olema sammuti tehniline dokumentatsioon ja vastavusdeklaratsioon, kuid tehniline dokumentatsioon võib koosneda ainult koostisosade vastavusdeklaratsioonist. Ühe ajami toiteahelaga kilbi all on mõeldud kilpi, mis on varustatud ainult ühe lülitus- või kaitseaparaadiga. Milline informatsioon peab olema antud kooste kohta? 1. Nimesildid 2. Tähised 3. paigaldus-, käidu- ja hooldus juhised. · Nimesildid Kõik koosted tuleb varustada õhe või mitme vastupidavalt tähistatud ja nähtavale kohale kinnitatud sildiga, mis on nähtav(ad) ja loetav(ad) ka pärast kooste paigaldamist. Nimesildile tuleb kanda : a. Tootja nimi ja kaubamärk (Tootja all mõeldakse organisatsiooni (juriidilist isikut), kes võtab endale vastutuse valmis kooste eest.); b
E4 Tulede lüliti Pistmiku pool E19 Seisutulede lüliti Tagatulede juures J2 Suunatulede relee Esiosa juhtmestik L1 Vasak kaugtuli Tagatulede juures L2 Vasak Lähituli L3 Parem lähituli Tagaosa juhtmestik L4 Parem kaugtuli Muud tähised: M1 Vasak külgtuli 91 M2 Parem tagatuli Teise lehekülje aadress M3 Parem külgtuli A2/3 Pistiku ja klemmi tähis M4 Vasak tagatuli Juhtmete tähised M5 Vasak esim. Suunatuli 30 Ühenduses aku plussklemmiga M6 Vasak tagum. Suunatuli 15 Süüteluku väljund M7 Parem esim. Suunatuli X Süütelukust juhitav pinge
Cheopsi (Hufu) Chepherni (Hafra) Mykerinose (Menkaura) Sfinks lisaks hauakambrid, templid, väikesed püramiidid Templitest Algselt säravvalge Tura lubjakivist ja võibolla kaetud kullaga, pind siluti siledaks kvartsiidiga. 2000 ruutmeetrine ala 4. dünastia ajast ( 25512471 ekr) Maailmaime Üks blokk kaalub u 2,5 tonni Ajaloost Ühe vaaraode perekonna erinevad põlvkonnad Matmispaigad, astronoomilised tähised, koguda loodusenergiat Platoo kaart Cheops Suurim kivist ehitis 10 sajandini, suurim inimese poolt loodud. Algul 146,6 m , hiljem 7,85 m madalam Pindala 5,4 ha 6,57 miljonit tonni Inimjõu abil, kangid, härjad 20 aastat 3 etappi, igas etapis kamber Esimene kamber lõpetamata Teine kuninganna oma Kolmas kuninga omasarkofaag(kivikirst) Palju erinevaid keeruliste käikudega koridore Temp 30 kraadi Cheopsi püramiidi koridor
Pinget võib võrrelda veetasemete erinevusega jõel enne ja pärast tammi. Voltmeeter Voltmeeter ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti, s.t. voltmeetri klemmid ühendatakse vooluringi nende punktidega, mille vahelpinget tahetakse mõõta. Vooluallika poolt tekitava pinge mõõtmiseks ühendatakse voltmeetri klemmid vahetult vooluallika poolustega. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugevat elektrivoolu. Valem ja Tähised Pinge igapäeva elus Närvirakkudes 50-60mV pinge. Patarei poolustel 1,5V pinge. Aku poolustel 12V pinge. Elektrivõrgus 230V pinge. Elektriangerjas 600 900V pinge. Kõrgepingeliinidel 30 000 150 000V pinge. Äikesepilvede vahel 100 000 000V pinge.
Loodusõpetus 7.klass Ained ja segud Mõisted. 1.aatom-on üliväike aineosake,mis koosneb aatomituuumast ja elektronidest. 2.aineosake-on aine väikseim osake,kas aatom või molekul. 3.destilleerimine-on vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel. 4.filter-on poorsest materjalist keha,mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist. 5.filtrimine-on vedeliu või gaasipuhastamine kübemetest. 6.küllastunud lahus-on lahus,milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 7.küllastunud niiskus-on antud temperatuuril suurim veeauru kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9.lahusti-on aine,milles teatud teine aine lahustub,nt vesi, milles lahustub keedusool. 10.lahustuv aine-on aine,mis on ühtlaseltjaotunud mingis teises aines. 11.molekul-on aatomitest koosnev aineosake. 12.niiske ...
Kordamisküsimused: 1. Selgita või defineeri mõisteid: monohübriidne ristamine, dominantne alleel, retsessiivne alleel, intermediaarsus, analüüsiv ristamine, genotüüp, fenotüüp, genealoogiline meetod. 2. Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. 3. Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 4. Monohübriidne ristamine- ristamine mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 5. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. 6. Retsessiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. 7. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus 8. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuri...
1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis). Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g. Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad kannavad mänguajal erinevaid mütse: ühel võistkonnal on tumesinised ja teisel valged. Väravavahil on punane peakate.
Valemi tüüp Valem Tähised Ühikud Optiline tugevus D = 1/f D - opt tugevus D - dpt Sagedus f=1/T f - fookuskaugus f-m Rõhk p=F/S f - sagedus f - Hz Rõhk vedelikes p=ρgh T - võnkeperiood T-s Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2 v - kiirus v - km/h m/s Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur ...
2. Teraste Vene tähistussüsteem Teraste Vene tähistussüsteemi kohaselt on igal terasel oma margitähis. Enamiku teraste margitähises näidatakse terase keemiline koostis kas täielikult või osaliselt, osa teraseid tähistatakse vaid marginumbriga. Margitähise algul olevad tähed näitavad terase otstarvet: - tavaterased, y-süsiniktööriistateras, A-automaaditeras, -kuullaagriteras, P-kiirlõiketeras, E- elektrotehniline teras. Margitähise lõpus olevad tähised näitavad terase desoksüdatsiooniastet, kvaliteeti, valmistamisviisi või otstarvet: 1. , c, c- desoksüdatsiooniastmest tulenevalt vastavalt keev ( taandatud ainult Mn-ga), poolrahulik ja rahulik teras ( nii Mn-ga kui ka Si-ga taandatud) 2.A-kõrgekvaliteediline teras, A-( või )- eriti kõrge kvaliteediga teras. Näiteks: täht näitab ümbersulatusviisi kvaliteedi tõstmiseks- elekterräbusulatus) 3.- valuteras. Terase koostist näidatakse margitähises tähtede ja numbritega
KAS LEIBADE HALLITAMISE KIIRUS SÕLTUB TEMPERATUURIST? Lühiuurimus Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Koht, aasta Kas leibade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimisobjekt: leivad(Tallinna peenleib, Must leib, Jassiseemneleib) Muutuja: Muutujaks on temperatuur Taustinfo: Kuidas erinevad leiva sordid reageerivad 15 päeva jooksul erinevatel temperatuuridel.Samalaadselt toimivad ka valmistoidud.Nt: Kui jätta värske pitsa temperatuurile +4- +6 läheb see halvaks umbes nädala jooksul. Hüpotees: Leivad hakkavad kiiremini hallitama soojas kohas kui külmas. Hüpoteesi kontrolimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega.Katseobjekte on kolm rühma, kus igas rühmas on kolm leiva viilu (1 Tallinna peenleiva viil, 1 Jassiseemneleiva viil, 1 Musta leiva viil).Kõik leivad on kilekottide sees, sest muidu kuivavad nad ära.Esimese rüh...
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J ...
Tööde vormistamisel peavad olema järgmised punktid: 1. Töö eesmärk lühidalt ja arusaadavalt 2. Katsetatud asi või ese lühidalt iseloomustatud ja defineeritud katsetatud materjalid. 3. Kasutatud töövahendid töövahendi kirjeldus koos kasutusalaga käesolevas laboratoorses töös 4. Katsemetoodia(d) lühike ja konkreetne kirjeldus käesolevas laboratoorses töös sooritatud katsemetoodikate kohta. Valemid on nummerdatud ja tähised valemites lahti seletatud ning iseloomustatud mõõdetud ühikuga. Katsemetoodika põhjal peab olema antud laboratoorne töö reprodukteeritav. 5. Katsetulemused-protokollis peavad olema kirjas kõik katsete käigus saadud mõõtmise,kaalumise ja katsetamise tulemused. Põhiliselt peab need esitama tabelite ja graafikutena. Peavad olema kirjas ka proovikehade valmistamise ja katsetamise ajad. 6
Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 8. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 9.Kuidas ühendatakse ampermeeter hõõglambi ja patareiga, et mõõta voolutugevust lambis? Alguses ühendatakse ampermeeter hõõglambiga ja siis hõõglamp patareiga. 10.Defineeri voolutugevus, kirjuta valem, tähised, ühikud. Voolutugevus on arvuliselt võrdne juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I= 11.Mida nimetatakse elektrivooluks? elektrilaengugaosakeste suunatudliikumine 12.Mis tingimustel tekib elektrivool? Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu 13. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? elektrivoolu kokkulepeliseks suunaks loetakse positiivsete osakeste liikumis suunda 14
1. tund Kirjeldus: Arvutikomponentide nimetused ja tähised. Oskus lugeda neid müügipakkumistelt. Arvuti kokkupanekul on suur hulk komponente, millede kokkusobivust tuleb jälgida. Olulisemad nendest on emaplaat, protsessor ja RAM-mälu. Lisaks määrab emaplaat ära ka teiste komponentide valiku, mida arvuti komplekteerimisel vaja läheb. Loetelu vajalikest komponentidest (sulgudes on toodud mõned parameetrid, mida tuleks nende valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on)
Keily Türnpu 11b Uurimustöö plaan Kas saiade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimusobjekt: saiad Muutuja: temperatuur Taustinfo: Sai on puhtast nisujahust valmistatud ja pärmi abil kergitatud taignast küpsetatud, reeglina pätsikujuline pagaritoode. Kuidas reageerib sai temperatuurile, niiskusele ja päikesevalgusele? On tõestatud ka see, et sai hallitab suvel kiiremini kui talvel. Näiteks: Kui Tallinna peenleib jätta 25º kuumuse kätte, hakkab sellel hallitus tekkima 5 päeval. Hüpotees: Saiad hakkavad kiiremini hallitama soojemas kohas kui külmas kohas. Saiade puhul oleneb ka see, kui suur on õhuniiskus toas ja kas saiakott on avatud või mitte. Hüpoteesi kontrollimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega. Katseob...
7. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine suurim kogus, mis võib lahustuda 100g lahustis 8. Mille poolest erineb küllastunud ja küllastumata lahus? Küllastumata lahuses lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11. Keemiliste ainete tähised (mürgine, keskkonnaohtlik jt) Vaata õpikust. 12. Keemilise reaktsiooni tunnused. Värvuse muutus, lõhna teke, sademe teke, gaasimullide teke, soojuse eraldumine, valgusefekt 13. Keemilise reaktsiooni kulgemise tingimused. Lähteainetele lisaenergia andmine, kuumutamine, süütamine, valgustamine, elektrivoolu läbijuhtimine. 14. Ainete omadused mille poolest võrreldakse aineid? Aineid võrreldakse aine
Eskiisi koostamine. Etapid 7. Peenjoonega tõmmatakse välja vaadete üldkontuurid säilitades proportsioonid 8. Joonestatakse välja üksikelemendid 9. Teha lõiked ja ristlõiked 10. Enne lõikepindade viirutamist kustutada abijooned. 11. Tõmmata distants- ja mõõtjooned. 12. Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. 13. Kanda eskiisile pinnakaredus tähised ja tolerantsid. 14. Tõmmata kontuurjooned üle jämejoonega 15. Täita kirjanurk
· Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine ) · Tugev vastastikmõju ( tuumaosakeste vahel olev jõud ) 10.Mis on gravitatsioon ja vaba langemine? - Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11.Ühtlase sirgjoonelise liikumise mõiste /näited). - Keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. ( Rongisõit sirgel teel ) 12.Mida näitab kiirus, valem, tähised, ühikud ? - Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ühe ajaühiku jooksul. V= s / t , v , km/h ; 13.Millised on vektoriaalsed ja skalaarsed suurused (näited)? - Vektoriaalne suurus on vektor, millel on alati suund ( auto kiirus ) Skalaarne suurus on ilma suunata suurus ( mass ) 14.Mida näitab keskmine kiirus ? - Kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE-
võõrkeelsed. KOMBINEERITUD MÄRK sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. KUJUTISMÄRK koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, numbreid ega tähti. RUUMILINE MÄRK kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet. HELIMÄRK heli, meloodia või signatuur, mida on võimalik kujutada noodikirjas. (Ibid) Kaubamärgiks ei sobi tähised, millel puudub olemuslik võime eristada tarbija jaoks eri ettevõtte kaupu või teenuseid. Samuti tähised, mis on vastuolus avaliku korra ja 4 heade tavadega. Kaubamärgiks ei loeta tava- ja tõepäraste toodete või pakendite kujutisi ning tarbija jaoks eksitavat teavet andvaid tähiseid. (Ibid) 1.2 Kaubamärgi ajalooline areng ,,Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest
koostisaine (vinüülkloriid) on toksiline, siis on selle sisaldus toiduga kokkupuutuvas materjalis rangelt reguleeritud. Samuti on teada, et eriti PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud ka kantserogeenseks, põhjustades maksavähki. Seepärast on ka PVC tooted mitmel pool nimetatud keskkonnaohtlikeks. Vinüülkloriidi ühe lähteaine kloori tootmine on aga veelgi keskkonnaohtlikkum. Polüvinüülkloriidist valmistatud toodete rahvusvahelised tähised Polütetrafluoroeteen on sünteetiline tetrafluoroeteeni polümeer. Enim tuntakse seda esmatootja, USA keemiafirma DuPonti kaubamärgina registreeritud tavakeelse nimetuse teflon all. Ühend koosneb täielikult süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%) polümeer. Polütetrafluoroetüleen on termoplastne ja hüdrofoobne tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine
.................................................................................................. 1 2) ..mõlemad toimuvad komplementaarsuseprintsiibi alusel 3. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist koos sellelt sünteesitava mRNA-ga. Millised lämmastikalused on joonisel tähistatud numbritega 1 ja 2? Vastuseks kirjutage nende tähised. Numbriga 1 on tähistatud ...C.... Numbriga 2 on tähistatud ...U.... DNA struktuuri osa, mis joonisel on joonega piiritletud ning tähistatud X-ga nimetatakse .......desoksüribonukleotiidiks........... DNA ülesandeks rakus on ....info säilitamine ja edastamine ....................................... mRNA ülesandeks rakus on ....annab informatsiooni valgu sünteesi kohta.....................
9. Defineeri vabavõnkumine (sumbuv ja sumbumatu) ja sundvõnkumine Vabavõnkumiseks nim. süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Kui võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini, ss seda võnkumist nim. sumbuvaks. Sumbuvatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. Kui võnkumine toimub mingi välise perioodi jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 10. Mida nim. harmooniliseks võnkumiseks? Kirjuta võrrand ja selgita tähised Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- ja koosinusfunktsiooni abil nim. harmooniliseks võnkumiseks. 11. Mis on resonants ja kus seda kasutatakse? Resonantsiks nim. nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatute võnkesageduse määramisel ja ka paljude muusikariitade juures. 12. Mida nim. laineks? Mis on pikilaine ja mis ristlaine? Laineks nim
9. Defineeri vabavõnkumine (sumbuv ja sumbumatu) ja sundvõnkumine Vabavõnkumiseks nim. süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Kui võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini, ss seda võnkumist nim. sumbuvaks. Sumbuvatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. Kui võnkumine toimub mingi välise perioodi jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 10. Mida nim. harmooniliseks võnkumiseks? Kirjuta võrrand ja selgita tähised Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- ja koosinusfunktsiooni abil nim. harmooniliseks võnkumiseks. 11. Mis on resonants ja kus seda kasutatakse? Resonantsiks nim. nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatute võnkesageduse määramisel ja ka paljude muusikariitade juures. 12. Mida nim. laineks? Mis on pikilaine ja mis ristlaine? Laineks nim
9. Defineeri vabavõnkumine (sumbuv ja sumbumatu) ja sundvõnkumine Vabavõnkumiseks nim. süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Kui võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini, ss seda võnkumist nim. sumbuvaks. Sumbuvatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. Kui võnkumine toimub mingi välise perioodi jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 10. Mida nim. harmooniliseks võnkumiseks? Kirjuta võrrand ja selgita tähised Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- ja koosinusfunktsiooni abil nim. harmooniliseks võnkumiseks. 11. Mis on resonants ja kus seda kasutatakse? Resonantsiks nim. nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatute võnkesageduse määramisel ja ka paljude muusikariitade juures. 12. Mida nim. laineks? Mis on pikilaine ja mis ristlaine? Laineks nim
.................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega. Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle neutraal on maandatud, tähistatakse seda tähega T ning teisel kohal pingealtide osade kaitsejuhi
meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma. - Õhusõiduki meeskonnaliikme eest, kes on teel oma töökohale. - Otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejate eest. - Kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass ei ületa 2700kg. 4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks? MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu. 5. Seletage lühendid ja tähised (Yield, CASK, RASK, Belf), olge valmis arvutada Yield (Y) summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt; Y = ((pax*fare)/RPK)*100 (sentides!) RASK Revenue per available seat kilometers; RASK = ((pax*fare)/ASK)*100 CASK Cost per available seat kilometer; CASK = ((cost*block time)/ASK)*100 OPM Operational Margin; OPM = (RASK-CASK)/RASK Belf Break even load factor; Belf = CASK/Yield
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5
lähendada disaini hulgitootmise nõudeile. Tarbegraafika (plakat, postkaart, raamatukaas, pakend) kasutas kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina- ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. Moodsad tantsud olid charleston ja tango. Stiili tunnused Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak. Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. Furnituuri juures väärispuidud -palisander,
116 802 km) Mehhikol on 1806 lennujaama, neist 2 tähtsamat on Benito Juárez International Airport (Mexico City International Airport) ja Don Miguel Hidalgo y Costilla International Airport (Guadalajara International Airport) Kasutatud kirjandus: The World Factbook: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html Mexico country map: http://www.countrywatch.com/pdfs/mx_cntymap.pdf Maade ja linnade tähised: http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm Mehhiko wikipedias (inglise keelne): http://en.wikipedia.org/wiki/Mexico Mehhiko wikipedias (eestikeelne): http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko The Mexico Travel site: http://www.mexico.com/ International Civic Army: http://www.ngw.nl/ Map of Mexico: http://www.otsimrat.net/analysis/January282005/map_of_Mexico_small.jpg
2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? 3. Mis on valguse murdumine? 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents,
on tegemist paarisfunktsiooniga. süm y-
telje suhtes. F(x)=x2 , x4 .3.funk
piirväärtus-vaatleme funk f(x).kui
argumendi x väärtuste jada xn lähenemisel
arvule a üxkõik kummalt poolt kas paremalt
või vasakult funk väärtuste jada f(xn)
läheneb kindlale arvule A siis see arv A on
funk f(x) piirväärtus argumendi x
lähenemisel arvule a lim f(x)=A 4.funk
tuletis-funk tuletis on funk muudu ja argu
muudu suhte piirväärtus argu muudu
lähenemisel nullile.y=f(x) tuletiste tähised
y`,f`(x),dy/dx,df/dy,yx funk tuletis sümb.-
y`=lim(x0) y/x=lim(x0) f(x+x)-
f(x) / x ..funk tuletise väärtus mingis
puntkis näitab selle funk muutumiskiirust
antud punktis. 5.joone puutuja-joonele
mingis punktis tõmmatud puutuja on seda
punkti läbivate lõlikajate piirasend.putuja
võrrand y-y0=f`(x0)*(x-x0)
6.funk kasv/kah ja extreem-funk f(x)
kasvamispiirkond on selline osa
määramispiirkonnast milles suuremale
argu-le vastab suurem funk väärtus.kui
x1
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Protsess ideaalgaasiga ÜLESANNE NR.5 Ülesannete lahendamine õppeaines "Soojusõpetus" TE.0044 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille ...
Vundamendivaiade märkimisel võib samuti kasutada märktarasid, Vaiad asuvad enamasti ühel joonel ning vaiarivide otspunkte kasutades saame jooned, kus vaiad asuvad. Projektist on teada kui kaugel vaiad üksteisest asuvad ning niimoodi on suhteliselt lihtne nende asukoht leida. Vaiade asukohad võib tähistada värvi või tähisvaiadega. Vaiad võib märkida ka lihtsalt koordinaatide järgi ja tähistades need värvi või tähisvaiadega, kuid alati kaasneb oht, et need tähised hävivad. Märktaradele märgitud vaiade teljed on aga korraliku püstitamise korral püsivad ning võimaldavad kergesti taastada vaiapunktide asukohad.
Arvestus " Elektrostaatika" Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: elektrilaeng: q/1C(kulon) jõud: F/ 1N(njuuton) elektrivälja tugevus: E / 1C/N kaugus laengust: r/ pinge: U/ 1V/(volt) töö elektriväljas: A/ J(dzaul) elektrimahtuvus: C/ 1F(farad) elektrivälja energia: E/ N(njuuton) elektrivälja potensiaal: sabaga p/ 1V(volt) Valemid: elektriväljatugevus: E(vektor)= F(vektor)/q punktlaengu elektriväljatugevus: E= k*q/r ruuduga laengutevaheline mõjujõud: F= q1*q2/ r ruuduga töö elektriväljas: A= E*q*s elektriline pinge:
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter
Küsimus 9 Kas Eesti esimene automaatliin tehases Volta Õige rakendati Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Flag question a. enne küberneetika mõiste kasutuselevõttu b. sellega samaaegselt c. hiljem Küsimus 10 APJ programmi tähised on Õige Hinne 1,00 / 1,00 S Flag question T N F U Lehekülg 3/3 11.01.2013 15:09
#DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! NB!Tuletised Inertsmomendi jaoks leitakse #DIV/0! vastavalt 1. ja 4. Jõumomendile ja #DIV/0! Nurkkiirendusele, sellest ka vastavad tähised Kontrolli mõttes võib aluseks võtta nt. 1 ja 3 või Uc(M) Uc(M) Uc() Uc() hoopiski 2. ja 4., vastused
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper OHMI SEADUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. TAKISTUSEGA SEOTUD DEFINITSIOONID 1.1. Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: . Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. 1.2. Takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on aine eritakistus: . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem ioonid võnguvad ja...
kaubanduse ja põllumajanduse kiirema arengu Kalifaat ja kaubandus Maailmakaubanduse liiklusteed ja kõik sõlmpunktid Islami käes Tollipunktid Kõik hästi tuntud teed Euroopasse, Hiinasse ja Indiasse kuulusid kaliif riigile Tekkisid kaubandusmetropolid: Bagdad, Kairo, Basra ja Buhhaara Tekkisid põhikapitaliga pangad, 10. ja 11. sajandil tunti tsekiga maksmise süsteemi Kaubateed väga heas korras, teeviidad ja vahemaade tähised Hõbemünt dirham https://www.google.ee/search?biw=1280&bih=689&tbm=isch&sa=1&ei=lfu5W7HMGIL7swGSk6X4Aw&q=dirham&o q=dirham&gs_l=img.3..0l2j0i7i30k1l8.34230.37230.0.38725.3.3.0.0.0.0.1312.1553.1j1j7-1.3.0....0.. .1c.1.64.img..0.2.241....0.Osqo273lrX4#imgrc=Az1SzWQYYSJVyM : Kalifaadi lagunemine Kooshoidmine muutus raskemaks Emiirid muutusid sõltumatuteks valitsejateks, allusid ainult Bagdadi kaliifdele 10. sajandil lagunes hiigelriik lõplikult
Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga.
seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,…) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg…). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa…) Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga.
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 10c klass Moonika Ajalik DEBORA VAARANDI Luuletaja Referaat Juhendaja: õpetaja Merle Pintson Põlva 2007 SISUKORD ,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE....
τ y, K =0,56 σ e=0,56∗350=196 MPa 4.2. Keevisõmbluse tugevustingimus 6 196∗10 54∗103∗a−1 ≤ 1,5 Keevisõmbluse vähim paksus: 54∗103∗1,5 −6 a≥ 6 =411,5∗10 ≈ 4 mm 196∗10 10 mm>a=4 mm>3 mm 5. Saadud liite koostamiseks vajalik eskiis Mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda keevisõmbluste korrektsed tähised. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) seletused MASINAELEMENDID I -- MHE0041 6. Saadud konstruktsiooni võrdlus kodutöös nr 2 konstrueeritud
Operandi tunnuseks võib olla sisend (I), väljund (Q), märgend (M) jne. erinevates informatsioonihulkades, nagu bitt, bait, sõna ja topeltsõna. Seega operandi tunnus määrab informatsiooni asukoha protsessori mälus. Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi tunnustena kasutatakse sisendi puhul sõltuvalt sõnapikkusest vastavalt tähised I, IB, IW ja ID. Programmeeritavas kontrolleris toimivad vaid kahendsignaalid. Olek "0" tähistab pinge puudumist (0 V), olek "1" tähistab pinge olemasolu (24 või 220 V). Igal bitil on oma järjekorranumber ehk aadress. Baidi parempoolne bitt on aadressiga 0, ning vasakpoolne aadressiga 7. Samuti omab aadressi iga bait. Programmeerimiskeeles STEP 7 kasutatakse andmeid biti-, baidi-, sõna- ja topeltsõnapikkustena.
Keevitamine Põhimõisted Keevitus,keevitamine-Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitus tehnoloogia-on tehnika ala,mis käsitleb keevitus protsesse, kui toodetete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitus tehnoloogia hõlmab: · keevitus toodete projekteerimist,tugevus arvutusi, kvaliteedi taseme määramist · keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist. · Keevitus mettallurgiat, Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitavust · kvaliteedi tagamist,järelvalvet,kontrolli,personali pädevust. · Töökeskonda eralduvaid gaase,kiirgust,müra,ergonoomikat. Keevituse sooritus tehnika ehk keevitus tehnika-on keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. Keevitus protsess-konkreetne keevitus viis,mis eristatakse kasutatava energia järgi Põhimetall või materjal-keevitatav metall või materjal. Keevisvann-keevitamise ...
RÕHUMISJÕUST mida suurem on rõhumisjõud seda suurem on liikumine. 3 KOKKUPUUTUVATEST PINDADEST materjalist, pindade karedusest, pinnakonarlusest. Hooke seadus väikestel deformatsioonide keha elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise või lühenemisega. Valem: Fe = k l Tähised: Fe = elastsusjõud k = keha jäikus[1N/m] l = keha pikenemine või lühenemine. Töö valem: A = F .s mõõtühik: [ J ] (dzaul) Võimsuse valem: N=A/t mõõtühik: [ J/s ] Energia jäävuse seadus - keha potensiaalse energia arvel tehtud töö on muutnud keha kineetiliseks energiaks. Seega ei kadunud esialgne energia ära, vaid muutus ühest liigist teise. Võnkumine - perioodiliselt korduv liikumine
9) Farad - d) mõõtühiku nimetus (lk 65) 10) Elektrimahtuvus - c) füüsikaline suurus (lk 63) 11) Elektrostaatiline väli c) füüsikaline suurus 12) Elektrivälja tugevus - c) füüsikaline suurus (lk 30) 13) Elektromagnetiline vastasmõju - b) füüsikaline nähtus (lk 5) 14) Njuuton - d) mõõtühiku nimetus 15) Elektromeeter - e) mõõteriist (lk 81) 16) Aine dielektriline läbitavus - c) füüsikaline suurus (lk 23) 6 .Missugused on järgmiste suuruste ühikute tähised SI-s ? (7p.) 2 2 a) N*m /C 2 b) C /(N m) c) V/m d) C e) V f) N g) F h) ühikuta suurus 1) Elementaarlaeng h) ühikuta suurus 2) Elektrilaeng d) C 3) Elektrivälja tugevus c) V/m 4) Kuloniline jõud f) N 5) Potentsiaalide vahe h) ühikuta suurus 6) Pinge e) V 7) Elektrimahtuvus g) F 7. Kuidas käitub laetud osake elektrostaatilises väljas, kui välja töö on positiivne ? a) osakese kineetiline energia suureneb, ta saab kiirenduse, (1p.)
ELEKTROSTAATIKA Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: Valemid: Elektrilaeng q C - kulon Elektrivälja tugevus E=F/q Jõud F J dzaul Punktlaengu elektrivälja E=k*(q/r2) tugevus Elektrivälja E N/C njuutonit kuloni Laengutevaheline mõjujõud F=k*(q1*q2/r2) tugevus kohta Kaugus laengust r M meeter Töö elektriväljas A=Es=Eqs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
