II osa Tuumafüüsika 1) Kirjelda aatomituuma koostist ja ehitust, kui suur (väike) on aatomituum (suurusjärk)? – Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni tähis on Z, prooton on positiivse laenguga. Neutroni tähis on N ja neutron on laenguta. Neutronite mass on prootonite massist veidi suurem. Tuuma osakeste kogumassi nimetatakse aatommassiks, mille tähis on A. A=Z+N Prootonite kogulaengut nimetatakse tuumalaenguks, mille tähis on ka Z. Tuuma tähis on ZAX, kus X on keemilise elemendi tähis. Tuuma mõõtmed on suurusjärgus 10-14m. Tuuma osakesi hoiab koos tuumajõud, mille tunnused on 1. On looduses esinev tugevaim jõud 2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massidefekt
tundides Matemaatik 80 5 4 5 a Füüsika 60 4 3 3 Keemia 40 3 5 4 17 Jalgrattur sõitis 48km kiirusega 16km/h, 60km keskmise kiirusega 15km/h ja 65km kiirusega 13km/h. Arvuta jalgratturi keskmine kiirus. 18 Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähis Me Kui variatsioonireas on elemente paarisarv, siis mediaaniks on kahe keskmise liikme poolsumma. 19 Mediaani eelised: 1) lihtsamini leitav 2) vähem mõjutatud eranditest 20 Mediaani puudused: 1) ei kasuta kogu infot 2) tunnuse muutudes allpool või ülalpool mediaani jääb mediaan samaks. 21 Kumba eelistada, kas keskväärtust või mediaani? I grupp 8000 kr. 10 000 kr. 14 000 kr
Molekulaarkineetiline teooria nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, ...
1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid, elektronid, neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma laengut 5) Peamised elemendid: Õhus- lämmastik,hapnik, Vees- hapnik,vesinik, Inimeses- hapnik,süsinik,vesinik, Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium 6) Kuidas muutuvad metallilised omadused rühmas ja perioodis ? Rühmas- ülevalt alla tugenevas, Perioodi: vasakult paremale nõrgenevad
Keha teeb tööd siis kui on täidetud 2 tingimust: jõud ja liikumine. A=F*s*cos. A-töö(J) F-jõud s-teepikkus -nurk F ja s vahel. Võimsuseks nim keha poolt tehtud töö ja töö aja jagatist. Tähis-N. Valem- N=A/t. Mõõtühik-W. Energiaks nim keha võimet teha tööd (energialiigid: mehaaniline, soojus, elektri, valgus, tuuma). Mehaaniline en. jaguneb kaheks: kineetiline energia, potentsiaalne energia. Kineetiline energia- on kehal siis kui ta liigub. Nim ka liikumise energiaks. Valem- Ek =mv2 /2. Tähis- Ek (kin.e). Kin.e sõltub põhiliselt kiirusest (püssikuul). Lisaks sõltub ta massist (kaubarong). Potentsiaalne energia- on kehal siis kui ta asukoht teiste kehade suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub ta massist (kivi või udusulg). Deformeeritud keha. Valem Ep=kx2/2. Näiteks: vibu 6)Energia jääv...
skaalaga Seetõttu on välja mõeldud erinevaid mõõtmismeetodeid otseste ja kaudsete mõõtmiste jaoks Mõõtmismeetod on viis, kuidas mõõta füüsikalist suurust PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju on ruut, on pindala leidmine lihtne Ühe külje pikkus tuleb korrutada iseendaga ehk tõsta ruutu Siit tuleb ka pindalaühik ruutmeeter 1m*1m =1m2 Kui keha on ristküliku kujuline, siis tuleb korrutada omavahel kahe erineva külje pikkused Tähis S PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju ei ole tavaline kujund, siis on vaja pindala leidmiseks kasutada teisi meetodeid Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse keha pind teadaoleva pindalaga ruutudeks Nt jagame toa ruutudeks Ühe ruudu pindala on 1m2 Mis on ruumi pindala? Mida väiksema pindalaga on ruudud, seda täpsem on tulemus RUUMALA MÕÕTMINE Täites akvaariumi veega ei saa me vee kogust
SI-süsteemi põhiühikud Jkr. Füüsikaline Füüsikalise Ühiku nimetus Ühiku tähis nr. suurus suuruse tähis 1. pikkus l meeter m 2. mass m kilogramm kg 3. aeg t sekund s 4. voolutugevus I amper A 5. temperatuur T kelvin K 6. valgustugevus kandela cd 7. ainehulk mool mol
rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt
· Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähisx. · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max
vahelist kaugust. Kontrolli kas pendli amplituud aja jooksul väheneb. Vaatle täisvõnget. Täisvõnge on pendli liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi samasse asendisse. Mõõda võnkeperiood. Võnkeperiood on ühe täisvõnke sooritamise kestus. Suhtelise vea vähendamiseks mõõdetakse mitme võnke kestus ja jagatakse see võngete arvuga. Arvuta võnkesagedus. Võnkesagedus on ühes sekundis sooritatud täisvõngete arv. Võnkesagedus=1/võnkeperiood Perioodi tähis on T 3 Sageduse tähis on f Sagedus on 1 Hz, kui sekundi jooksul tehakse üks täisvõnge. Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku.
3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk, tööstusdisainilahendus) ei anna kaitstud geograafiline tähis selle kasutamiseks ainuõigust ja sellel ei ole omanikku. Geograafilise tähise kaitse all mõistetakse eeskätt tähise registreerimisega omandatavat õigust kasutada tähist oma toodangul ning takistada isikuid, kellel seda õigust ei ole, tähist kasutamast. 6
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus-...
Mis on lained? · Laine on liikumine. · Laine tekib ümbritseva keskkonna häirimisel. · Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Lainete tekkimine ja levimine · Lained tekivad juhul, kui mingi keha tasakaaluasendist välja viia ja see keha hakkab võnkuma. · Võnkuv keha liigutab selle keskkonna molekule milles ta asub. · Keskkonna molekulid mõjustavad omakorda naabermolekule. · Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood Laineperiood aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse ...
Füüsika viimane töö 23.05.11 Mida nim. elektromagnetlaineks? Elektromagnetlaineks nim.elekrtivälja ja magnetlaine võnkumiste levimist ruumis. Periood, sagedus, lainepikkus? (definitsioon, tähis, ühik)? Periood- ühe võnke tegemiseks kulunud aeg. T (s) Sagedus- võngete arv ühes sekundis f(Hz) Lainepikkuse - vahemaa , mille laine läbib ühe võnke jooksul. (m/s) Elektromagnetlainete levimise kiirus? Levimise kiirus v(m/s) Milline oli järgmiste teadlaste osa EML-te avastamise ajaloos: Maxwell, Hertz, Popov, Marconi? Maxwell Millal toimus esimene raadioülekanne? A. Popov 1895.a Millisesse lainepikkuste vahemikku jäävad nähtavad elektromagnetlained? 0,38- 0,76
Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK – sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi. KUJUTISMÄRK – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid. RUUMILINE MÄRK – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet. HELIMÄRK – heli, meloodia, signatuur vms, mida on võimalik kujutada noodikirjas. Kaubamärgi eriliigid, mis tähistavad teatud ühistunnuseid, on: KOLLEKTIIVKAUBAMÄRK – isikute ühendusele kuuluv tähis, mida iga liige võib kasutada vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele. GARANTIIMÄRK – eri isikute kaupu või teenuseid tähistav märk nende kaupade või teenuste ühise
Otsekõne ja kirjavahemärgid ( näited ) 10.klass 1) otsekõne ( tähis O ) 2) saatelause ( tähis S ) (1.1) S:.......................: ,, O...............................( .!? ) (2.2) ,,O..........................( .!? )" s............................ (3.3) ,,O.....................,"s.............., ,,o.................( .!? ) (4.4) ,,O....................( .!?)" s...... ,,O...................( .!? ) Näited nende joonist kohta : (1.1) Isa ütles: , Poiss, kohe kooli !" (2.2) ,, Kohe lähen !" vastas poiss . (3.3) ,,Appi", karjus naine ,,appi!" (4
M 24x3 Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Alumine plaat 1 Teras 45 1050-88 2 Ülemine plaat 1 Teras 45 1050-88 Standardsed tooted 3 Mutter M20x2,5 15526-70 1 4 Polt M20x2,5 7798- 70 1
registreeritakse. Tavaliselt on iga dokumendi kohta märgitud: 1) dokumendi autor 2) pealkiri 3) koostamise kuupäev 4) registreerimise või saamise kuupäev 5) viit e dokumendi järjekorranumber Registreerimisel seostatakse dokument liigitusüksusega, millesse ta registreeritakse. Seda seost väljendab viit. Näit. 12-6-3/117, kus 12 on funktsiooni tähis 6 on dokumendi sarja tähis 3 on struktuuriüksuse tähis 117 on dokumendi järjekorranumber 8.2-1/133, kus 8 on struktuuriüksuse tähis 2 on struktuuriüksuse allüksuse tähis 1 on dokumendi sarja tähis 133 on dokumendi järjekorranumber registris DOKUMENTIDELE SÄILITUSTÄHTAJA MÄÄRAMINE Säilitustähtaja määramise eesmärk on tagada, et dokumente hoitakse alles nii kaua kui neid vajatakse.
kooseneb prootonitest ja neutronitest 10.Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest 11.Tuumaosakesed e aatomituuma koostisosad nukleondid prootonid ja neutronid 12.Massiarv tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A 13.Aatomnumber prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z 14.Keemiline element kindla tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik 15.Elektronskeem koosneb keemilise elemendi nt C:+6 | 2)4) sümbolist, mille järel märgitakse elemendi tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaudu 16
mingil lubatud orbiidil. Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neeldutakse energiakvant. Energia kiirgamine ja neeldumine aatomis toimub vaid portjonite kaupa. 4.Kvantarvud - mõiste ja mida mingi konkreetne kvantarv määrab. Kvantarvud iseloomustavad aatomi olekut, määravad ära aatominerrgia taseme, määravad elektronkatte struktuuri jagunemise elektronkihtideks ja orbitaalideks. Kvantarve on kokku 4: a) Peakvantarv- keskmine kaugus tuumast, tähis n b) Orbitaalkvantarv- määrab orbitaali geomeetrilise kuju , võimalikud orbitaalid, mis on I väärtuse korral stabiilsed . Tähis I c) Magnetkvantarv- määrab orbitaali paiknemise teiste orbitaalide suhtes, tähis m d) Spiraalkvantarv- sisemine liikumine mkroosakestes,millega kaasneb kindel magnetväli. Tähis ms 5.Mis on kvantmehaanika peamised seisukohad? Kvantmehaanika – on füüsika haru, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri,
sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - nähtus, kus mingis punktis toimuv magnetvälja tugevuse muutus kutsub esile selle punkti lähiümbruses pööriselektrivälja. Magnetinduktsioon - magnetvälja mingis punktis iseloomustav vektoriaalne suurus. Tähis B ja mõõtühikuks 1 T (tesla). Magnetvoog - läbi mingi pinna suunduvate magnetjõujoonte hulka iseloomustav suurus. Tähis Φ ja ühikuks 1 Wb (veeber). Elektromotoorjõud - kõrvaliste jõudude töö, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses Nurkkiirus - pöörleva keha pöörlemiskiirust iseloomustav suurus. Ta näitab kui suure nurga võrra radiaanides ajaühiku jooksul keha pöördub.
1.Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? 2.Mida näitab kiirendus,arvutusvalem,tähis ja mõõtühik Kiirenduse suund. 3.Nihke leidmine ühtlaselt muutuval liikumisel. 4.Mida näitab keskmine kiirus? 1.Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra 2.Kiirendus näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus Arvutusvalem Tähis - Mõõtühik 1m/s² Suund kiiruse suund, aeglustuval kiiruse vastu 3. Nihke leidmine 4. Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhet a = g g=gravitatsioon (9.8) v = algkiirus v = lõppkiirus
õppematerjalidele [2.4], [2.5] Arvutused on läbi viidud tabeli kujul, vt tabel 2.2 ja tabel 2.3. Koondandmed on koondatud tabelisse 2.1. Tabel 2.1 Istu läbimõõt 18 mm tolerantsitsoonide H8/m7 koondparameetrid. Ava Võll Nimetus Suurus Suurus Tähis Tähis (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 18,000 N 18,000 2. Ülemine hälve ES + 0,033 es 0 3. Alumine hälve EI 0 ei -0,021 4
valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Hammasratas m = 4; z = 15 1 EN 10083-1 - C45E 4 Võll 1 EN 10025 - S235J2G3 2 Hammasratas m = 4; z = 35 1 EN 10083-1 - C45E 3 Võll 1 EN 10025 - S235J2G3
M 24x3 Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Vedav Hammasratas m=4 z=20 1 Teras 45 1050-88 Veetav Hammasratas m=4 2 1 z=36 Teras 45 1050-88 3 Võll 1 Teras 45 1050-88
See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala; tähis Vm; ühe mooli gaasilise aine ruumala 22,4 dm3.
kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omdus sama suuruse ja muutumise suunaga. ● mehaaniline võnkumine- nt pendel.- keha asend muutub ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat(kaugus või nurk) ● elastne võnkumine- elastse keskkonna rõhk antud punktid muutub. See leiab aset nt heli levimisel õhus või veel tihendustena. 14. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus ● Hälve- pidevalt muutuv suurus ja sõltuvalt sellest, kummal pool tasakaaluasendit keha momendil asub, loetakse kas pos. või negatiivseks. Tähis- x ja mõõtühik on m(meeter) ● ampituud- suurim kaugus tasakaaluasendist. tähis X 0 , mõõtühik m(meeter) ● periood- ühe täisvõnke kestus. Tähis T, mõõtühik s(sekund) ● sagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis f, mõõühik Hz(herts) 15
Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud ko...
MEHAANIKA füüsika osa, mis uurib mehaanilist liikumist. MEHAANILINE LIIKUMINE keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel STAATIKA füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. KULGLIIKUMINE selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramisek...
sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks. · Keskmise kiiruse leidmiseks leiame kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhte.
Elektriõpetus Sõna ,,elekter" on üldmõiste- kõik elektrilised nähtused. Elektriõpetus jaguneb: 1.elektrostaatikaks- paigalseisvad laengud ja nende vahelised mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele. Klaas saab +laengu, riie laengu. Kehad võivad elektriseeruda väljade ja kiirguste mõjul. Nt. löögi tagajärjel,
Liikumine saab olla kas ühtlane (kiirus ei muutu) või mitteühtlane (kiirus muutub). Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked, kiirus on muutumatu. Mitteühtlasel liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked traektoori erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. Keskmine kiirus on võrdne kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud koguaja jagatisega. Keskmise kiiruse tähis vk ja mõõtühik 1 m/s Hetkkiiruse all mõistetakse keha liikumiskiirust kindlal ajahetkel aga selle väärtust saab hinnata mitte hetke vaid lühikese ajavahemiku kestel leitava keskmise kiirusena. Tähis samuti v. Mida lühem on uuritav ajavahemik, seda täpsemini saab hetkkiiruse teada, sest seda vähem jõuab kiirus selle ajaga muutuda
AS Rõivas Direktor 21.09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2.1 3-5 Protokoll 2010 1 Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine aktsiaseltsile.
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1
1. Mis on fni määramispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? (õpikus lk. 125) 2. Mis on fni muutumispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? 3. Mida nim. fniks?(lk. 124) 4. Mida nim. fni nullkohtadeks? Tähis ja tingimus. 5. Mida nim. fni positiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 6. Mida nim. fni negatiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 7. Millal nim. fni vahemikus kasvavaks? 8. Millal nim. fni vahemikus kahanevaks) (lk. 134) 9. Missugust fni nim. kasvavaks? 10. Missugust fni nim. kahanevaks?(lk. 136) 11. Millal on funktsioonil kohal xe maksimum? (lk. 136) 12. Millal on fnil kohal xe miinimum? 13. Missugust fni nim. paarisfniks? (lk. 147) 14. Milline omadus iseloomustab paarisfni graafikut? 15. Missugust fni nim. paariituks? (lk147,148) 16. Milline omadus iseloomustab paaritu fni graafikut? Vastused 1. Fni määramispiirkonnaks X nimetatakse argumendi x kõigi väärtuste hulka mille korral saab f...
Elektritöö ja võimsus. Elektrivool elektrolüütides. ELEKTRIVOOLU TÖÖ: füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundumise mõõtu. tähis: A ühik: 1 J A = Uq A= Iut A= U2/ R * t A= I2 R t JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R
võib antud tingimustes arvestamata jätta. 5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. 8. Täisvarju tekkimise joonis. 9. Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks? Tähis, ühik. Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna
(kujundite üldiste omaduste uurimine). Autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest erinevalt ei teki tööstusomandi õigused üldjuhul automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb läbida registreerimisprotseduur vastavates riiklikes asutustes. Eestis -> Patendiamet tööstusomandi liikidest leiab praktikas kõige enam kasutamist kaubamärk. Kaubamärk on tähis, mida ettevõtja kasutab oma kauba või teenuse tähistamiseks, et eristada oma kaupa või teenust teiste ettevõtjate poolt pakutavatest kaupadest/teenustest. Kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused kaubamärgina registreeritud tähistamise kasutamisel ning õigusi keelata selle kasutamist teistel isikutel. Oluline on, et õiguskaitse antakse üksnes kauba/teenuse turustamisel kasutatavale tähisele, ning
VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või
ts an de ve ja Riik Rahaühik tähistus tähis 8- 8- 8- Jaapani Jeen JPY ¥ 0,0960449 0,0970009 Vene Rubla RUB 0,436468 0,434649 Eesti Kroon EEK 1 1
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a
Tasakaaluasendis püsib pendel paigas. Amplituudasend pendli asend, kuhu koormis pöördub tagasi. Amplituud kaugus tasakaaluasendist amplituudasendini. Täisvõnge ja võnkeperiood Täisvõnge pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood ehk periood täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis: T Mõõtühik: 1 s sekund Võnkeperioodi mõõtmine Sagedus Täisvõngete arv, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul ka iseloomustab võnkumist Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. Tähis: f Mõõtühik: 1 Hz herts Heinrich Rudolf Herz 1857 1894 Saksa füüsik Uuris põhiliselt võnkumisi ja tõestas elektromagnetlainete
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks.
KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor
14.Millest on tingitud elastsusjõud? Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. 15.Mida näitab keha jäikus(k)? * ühik on 1N/m * tähis k Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. 16. Keha deformatsiooni liigid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks
Füüsika Elektrostaatika.Kordamisküsimused ja vastused. 1. Mis on elektrilaeng? Kirjuta elektrilaengu tähis ja selle mõõtühik. Kuidas registreeritakse elektrilaengu olemasolu? 2. Mis on elektroskoop? Milles seisneb elektroskoobi töö põhimõtte? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud . 9
Autodel kasutatakse kombineeritud õlitussüsteemi: 1)Õlitus surve all. 2)Paiskumise teel õlitus. 3)Isevoolu teel. Mootoriõlid Kasutatakse mineraal, poolsünteetilist ja sünteelilist õli. Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida kaugemal täht tähestikus seda kvaliteetsemon õli(SA, SB, SC, SD jne). Kui on tähistused mõlemad tähed, nii S kui C siis on õli unuversaalne. Euroopa standard ACEA jaotub 3e rühma: 1)A siis ottomootorile, 2)Bsiis sõiduauto diisel, 3)E siis veoauto diisel. Nr. Näitab kvaliteeti(nt:A4), mida suurem number seda kvaliteetsem on õli.
peatüki § 4-le nõuetele. Lisaks määruses toodud nõuetele oli lisatud ka omalt poolt vajaminevaid juhtnööre. 2 DOKUMENTIDE LOETELUD 2.1 Eesti Maaülikooli dokumentide loetelu Eesti Maaülikooli dokumentide loetelu jõustus 14.08.2012. Dokumentide loetelu on koostatud funktsioonipõhiselt. Dokumendi esimene lehekülg on informatsioon ja sisukord. Tabel ülesehitus on järgmine: esimene rida funktsiooni nimetus, teisel real seitse veergu, milleks on sarja tähis, dokumendiliigi või sarja nimetus, säilitustähtaeg, teabekandja, juurdepääsupiirang, vastutav struktuuriüksus ning märkused. Dokumentide loetelu sisaldab üheksat funktsiooni: juhtimine, personalitöö, finantsarvestus, haldus- ja majandustegevus, info haldamine, õppetöö, täiendõpe, teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks
kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
