Ringliikumine Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s
Keskkonda negatiivse mõjutamise eest makstud tasu Säästva arengu põhimõte Säästva arengu põhimõte on Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Mis on ökoloogilise seljakoti ühik kg tööstusreovee puhastusmeetod Tööstusreovee puhastusmeetod on Sadestamine Kellele/millele antakse ökomärgis Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust Millise energiallika energiasaagis on suurim Millise energiaallika energiasaagis tulevikus suureneb Millisel viisil puhastatakse gaasist tolmu osakesed Gaasiliste heitmete puhastusmeetod Graavitatsiooniga Keskkonnakaitse eesmärgid tööstuses
nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne. Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
Nt: mõned loomad on ahvid (P) - S on piiritlemata mahus. Täismahuline termin. Mõned inimesed on rikkad - P+ aS- Nt: kõik Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T koerad hauguvad (P). Haukuda võib hunt, rebane. S- iP+ Kui S ja P on olemas, siis on tegemist otsustusega. Kui neid pole siis pole tegu otsusega. Üldjaatav otsustus, tähis A. Mis teed? Kuhu lähed? Miks lähed? Vasak pool. Sammu marss. Ära tee. Jäta järgi. Ära sega - küsivad, paluvad, anuvad, käskivad - need pole otsustuslaused, siin pole S P struktuuri. 2. Otsustus: ükski S ei ole P. ( Terminite maht S+ eP+ ) Üldeitav lause. Tähis E. 3. Otsus: mõni S on P. (Terminite maht S- iP- (+) ) Osajaatav lause. Tähis I. Ebatavaline võimalus (+) kui predikaat on täismahus. 4. Otsus: mõni S ei ole P. (Terminite maht S- oP+ ) Osaeitav lause. Tähis O.
isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. ● Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum. Autoriõigus tekib kirjandus, kunsti ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes (vedelike sisehõõrde mõõt) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool- on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest(aatomid, molekulid, ioonid, radikaalid, elektronid), molaarmass on ühe mooli mass Tähis: M, Ühik: g/mol o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid- Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. o Termodünaamiline protsess Termodünaamiline protsess- kas pööratav või mittepööratav. Pööratavaks protsessiks nimetatakse
Ra 3,2 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: S355J2G3 EN 10025-2 ISO 2768-1 f 0.14 2:1 Teostas: R.Sild Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis: J.Särak Kolb 000.000.022 Kinnitas: J.Piiritalo Leht: Tähis: Formaat: TTK MI-81 1 000.000.022 A4 50 40 20 2 7 4X4 5°
KONVEKTSIOON soojusülekande viis vedelikes ja gaasides, mis toimub aine enda ringlemisena. SOOJUSKIIRGUS soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses. Kiiratava energia hulk sõltub temperatuurist, kiirguri pindalast. Samal temperatuuril kiirgavad (neelavad) tumedad kehad rohkem kui heledad. 6. Mis on soojushulk? SOOJUSHULGAKS nimetatakse keha siseenergia hulka, mis keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Q= cmt Q soojushulk 1J c aine erisoojus 1 J kg oC m aine mass 1 kg Soojushulk, mis on vajalik keha soojendamiseks või eraldub keha jahtumisel, on võrdeline temperatuuri muuduga, keha massiga ja sõltub ainest. 7. Mis on erisoojus? Keha soojendamiseks kuluva või jahtumisel vabaneva soojushulga sõltuvust ainest
omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2. Näiteks: S355JO (Re= 355N/mm2, täiendava tähisena purustustöö tähis (tabelist). b) B- betooniterased (sarrusterased): nr. iseloomustab voolavuspiiri, Näiteks: B500 (Re= 500N/mm2) c) Y- eelpingestatavad betooniterased (sarrusterased): nr. näitab minimaalset tõmbetugevust. Näiteks: Y1770 (Rm=1770 N/mm2) d) R-relsiterased: nr. näitab minimaalset tõmbetugevust. Näiteks: R880 ( Rm= 880 N/mm2) e) H- kõrgtuge külmvaltsleht külmtõmbamiseks: nr. näitab min. voolavuspiiri või kui on toodud minimaalne tõmbetugevus, järgneb numbrile täht T
Vaheseinad Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest: kandvad vaheseinad: sisesein, sisemine kandesein, mittekandvad vaheseinad: eraldab üht ruumi teisest. Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited Näide >R’w, dB Naaberruumid kostavad lä ...
N=Um x Im/2 8. Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seadis, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tõstab pinget, kasutatakse näiteks elektrijaamades. Trafo koosneb kahest mähisest, kus on erinev keerdude arv. U1/U2 =n1/n2=I2/I1 9. Mida näitab temp, erinevad skaalad? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit Skaalad: 1) Celsiuse skaala ühik 1°C, tähis t 2) Kelvini skaala ühik 1 K, tähis T 3) Farenheit'i skaala 10. Kuidas on seotud osakese liikumise kiirus kineetilise energiaga? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 11. Mis on siseenergia? Keha siseenergia on osakeste kineetilise ja potensiaalse energia summa. Ideaalsel gaasil on siseenergia võrdeline temperatuuriga. 12. Ideaalne gaas? + Võrrand ? Reaalne gaas?
N (neutraal, neutral) II klassi elektriseade pistikud Seadme korpus ja selle metallist osa II kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid mis on varustatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga (kaitseisolatsiooniga). II klassi elektriseadet ei saa ühendada kaitsejuhiga ja tema kaitsevõime ei olene paigaldusoludest. II klassi seadme sildil on tähis ja mõnikord ka maanduskeelutähis III [kaitse]klassi elektriseade Isolatsioon Kaitseväikepingetrafo Kaitsväikepinge on U~£ 5 0 V ja U_£
inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m 8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass)
N (neutraal, neutral) II klassi elektriseade pistikud Seadme korpus ja selle metallist osa II kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest ei sõltu mitte üksnes põhiisolatsioonist, vaid mis on varustatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga (kaitseisolatsiooniga). II klassi elektriseadet ei saa ühendada kaitsejuhiga ja tema kaitsevõime ei olene paigaldusoludest. II klassi seadme sildil on tähis ja mõnikord ka maanduskeelutähis III [kaitse]klassi elektriseade Isolatsioon Kaitseväikepingetrafo Kaitsväikepinge on U~£ 5 0 V ja U_£
Väikse diiselpuhuri (68kw) rent sh kütus 5 tk 19 3.3. Detail-eelarvetabel Tabel 5. Detail-eelarvetabel Koo Mah Ajanor Ajakul Materja Masina Tööjõu Ühiku Kulu kirjeldus Tähis Ühik Kokku d t m u l d d hind 1 VÄLISRAJATISED 4 860 124,47 kr
Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. · Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnku...
Jõud on füüsikaline suurus (tähis F). Jõu ühikuks on 1 N (njuuton). Jõudu saab mõõta dünamomeetriga. Kui keha liikumise kiirjus või suund muutub, siis mõjub kehale jõud. Jõud on mõju, mis võib panna objekti liikumist alustama, seda aeglustama, suunda muutma või siis objekti kuju muutma. Keha mass Kehad on erineva raskusega. Mõned kehad on kerged, mõned rasked. Kui raske on keha, sõltub keha massist. Massi abil väljendatakse keha raskust. Massi tähis on m. Massiühikuks on 1 kilogramm. Keha massi mõõdetakse kaaludega. Keha massi mõõtmine põhineb Maa ja keha külgetõmbumise nähtusel. Kui Maa tõmbab kahte keha enda poole ühesuguse tugevusega, siis on nende massid võrdsed. Raskusjõud Raskusjõudu nimetatakse ka Maa külgetõmbejõuks ehk gravitatsioonijõuks. Raskusjõu tõttu kukuvad kõik kehad maapinnale. Mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Kehale massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Elastsusjõud
seda tugevam, mida lähemal laetud kehale, eleketrivälja olemas olu saab kindlaks teha laetud kehade vastastikuse mõju abil. Elektrilaengute ülekanne Elektri laengut võib edasi anda ühelt kehalt teisele, selleks tuleb elektriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mõlema keha laengud võrdustatakse. Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgu laeng jaguneb 2 võrdseks osaks. Seda katset mitu korda ... edasi vih käekiri halb Elektron laengu tähis on e = -1.6.10 -19 Elektrilaeng on elektonipeamine omadus Iga keha laeng on elektronilaengu täisarv kordne Q= n e Q keha laeng 1 c 1c= 1 kulon N- elektronide arv 1c on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolu tugevus on 1A. 1c=1as q=It Positiivne iooniks nim aatomit, mis on kaotanud ühe või mitu elektroni. Neg iooniks nim aatomit, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. Elektronide liikumine kehade elektriseerimisel
2 Kulumise piirmõõde Kaliibri Valmistusmõõtmete Valmistus- Arv- kuju ja Tähis arvutamine mõõde mm väärt liik Valem us mm
mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloor reageerib veega, vesinikuga ja metallidega. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kloori kõige enam levinumaks ühendiks on keedusool. Inimese organismis on kuni 200 g keedusoola. Inimese organism vajab päevas 5g soola. Kloor oli esimene eraldatud halogeen ja tema ühendeid teatakse juba varasematest aegadest. · nimetus Kloor · tähis Cl · keemiliste elementide perjoodilidussüsteemi7. rühma element · mittemetall · järjenumber 17 · aatommass 35,453 · värv rohekaskollane · terav lõhn · olekult gaasiline · tihedus 3.214kg/m3 · kuulub halogeenide rühma · lahustub vees · moodustab ühendeid kõigi elementidega (va. väärisgaasid) · looduses leidub ainult ühenditena · Sulamistemperatuur: -102 · Keemistemperatuur: -34
Inertsiaalne taustsüsteem-taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal.(New.Ic seadus) Inerts- nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju. Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate...
1)magnetvoog-füüsikaline suurus, mis võrdub pinda läbiva magnetilise induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev
F Ü Ü S I K A P Õ H I K O O L I L E Valemite kasutamise valdkond Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja aine seos Tihedus [roo] Kg/m3 Mass m Kg [roo]=m/V Ruumala V m3 Keha ühtlane liikumine Nihe s m
Keemia Mõisted: Aatom: nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused , neutraalne . Koosneb tuumast ja elektronidest . Aatommass: aatomi mass aatommassiühikutes , tähis A. Ioon: on aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Molekul: on aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis. Koosneb ühest või mitmest aatomist.
füsioloogilised ( tuuletõmbus, kukkumisoht) ja psühholoogilised ohutegurid, mis esinevad sinu töökeskkonnas (igas ohuteguri liigist vähemalt 2 näidet) 3. Paku igale ohutegurile välja lahendus, kuidas antud ohuteguri negatiivset mõju viia võimalikul miinimumini või vältida seda- mida selleks teha? 4. Vormidata töö korrektselt A4 leheküljele 1-2lk (12, Time New Roman) 5. Lisa tööle oma ees- ja perekonnanimi, kursuse tähis ja töö tiitel ehk pealkiri 6. Info leiad: www.ti.ee, http://www.tooelu.ee/ ja listi saadetud materjalist
(I=U/R; I voolutugevus,U pinge, R takistus) 5. Jadaühendus Rööpühendus I=I1=I2=I3 I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 U=U1=U2=U3 R=R1+R2+R3 1/R=1/R1+1/R2 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist · Juhi takistus on pöördvõrdeline ristlõike pindalaga. · Juhi takistus sõltub ainest. · Takistuse sõltuvust ainest iseloomustab ERITAKISTUS. · Eritakistuse tähis ; ühik ohm*m · Takistuse arvutamise valem R=*l/S 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist (temperatuuritegur ) · - näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuritõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. · R2=R1*(1+ * ) R2- Takistus temperatuuril 2 oomides
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
Anna Pertel 134823YASB Avogadro arv Avogadro arv (tähis: Na) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud mõõta täpsemalt kui ühegi teise elemndi massi. Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva tehnoloogiaga võim...
27.Soojusjuhtivus 1. Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem ...
vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised jõud antud aines on väiksemad kui samades tingimustes vaakumis Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda. ii positiivse kui ka negatiivse laengu saamisel kaldub algselt laadimata
vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised jõud antud aines on väiksemad kui samades tingimustes vaakumis Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrilaengu jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade elektrilaengute kogu summa on konstantne. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengute tõukumisel. Seadme tähtsaim osa on Maast isoleeritud metallvarras metallist osutiga, mis võib varda suhtes liikuda. ii positiivse kui ka negatiivse laengu saamisel kaldub algselt laadimata
Clapeyroni võrrand Clapeyroni võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p(Pa), temperatuur T(K) ja ruumala V(m3), kui gaasi mass ei muutu: m=const. Normaaltingimustel 0C=273K, normaalrõhul 760 mmHg, s.o. 101 325 Pa, võtab gaasi 1 mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m3 (mool, tähis mol). Seega suurus pV/T on 8,31 J/ (mol . K). Seda nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse R-iga: R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa)
Ülekuumendatud auru rõhk, pü2 15 MPa Toitevee temperatuur, tü2 210 °C Kütuse liik gaas Lisatingimused trummelkatel B1. Põlemisproduktite arvutus. B1.1. Põlemisproduktite arvutus. Algandmed. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused 1 Süsiniku hulk tarbimisaines C % [2], tab. I* 15 ÷ 90 2 Väävli hulk tarbimisaines S % [2], tab. I 0÷7 3 Vesiniku hulk tarbimisaines H % [2], tab. I 0,5 ÷ 12 4 Hapniku hulk tarbimisaines O % [2], tab. I 0,2 ÷ 16
Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju.
Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha
lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes,
alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised sümbolid ja aatomnumber Keemiline element Keemilise Aatomnumber elemendi e. järjenumber tähis Metallid (tahked) Alumiinium Al 13 Hõbe Ag 47 Kaltsium Ca 20 Koobalt Co 27 Kroom Cr 24 Kuld Au 79 Magneesium Mg 12 Mangaan Mn 25 Molübdeen Mo 42 Nikkel Ni 28 Plaatina Pt 78
vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Galvonomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikmõju. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, ühiku tähis on 1 A. 1 A = 1 C : 1 s. Voolutugevus, mille väärtus on üle 100 mA, võib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada. Elektrivoolu liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alalisvooluks nimetatakse
ja selleks, et karjääri teha on vaja head haridust, mis kunagi pooleli jäetud ja hiljem on seda poole raskem saada. Ka mina elan, või vähemalt püüan elada, selle põhimõtte järgi, et ära kahetse midagi, aga samas väärtusta samal ajal ka tegelikult kõige tähtsamaid asju elus. Ma tean juba praegu, mida ma peale gümnaasiumi õppima lähen ja mis haridust ja kelleks tahan saada. Muidugi on elus tähis ka raha, kuna ilma selleta ei saa mitte midagi, aga see pole elus esimesel kohal. Kokkuvõtteks võin öelda, et me võiks rohkem oma tuleviku peale mõelda ja selle heaks ka midagi teha, aga samas lõbutseda ja teha asju mida hing ihaldab. Ja üldse, elu võiks olla lihtsam. Lihtsam selles mõttes et ei peaks nii palju mõtlema ja planeerima.
Termodünaamika Termodünaamika tegeleb: · Soojusülekannetega, so soojus läheb ühe koha pealt teise koha peale. · Soojuse muundumisega tööks. Termodünaamika on makrokäsitlus. Makroparameetrid on: · p Rõhk, · V Ruumala, · T Celvini temperatuur, · m Mass, · U Siseenergia, · Q Soojushulk. Geneetiline energia (ehk keha siseenergia) - Sõltub keha temperatuurist. Soojushulk Tähis Q, ühikuks 1J (ka 1 ca). Edasi kanduv energia. Siseenergia hulk, mis üks keha ära annab ja mille teine keha vastu saab. Q = mc(t-t0). Q = Keha annab ära soojust, Q+ = Keha saab soojust juurde. · c = erisoojus, · t0 = algtemperatuur, · t = lõpptemperatuur. Energia Energia ei teki ega kao, vaid levib ühelt kehalt teisele, muunduda ühest liigist teiseks. Soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele. Nt. pliidi küttekehas olev energia
Kaubamärgid Spordiriided ja -jalanõud Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Inimesed ostavad teatud firmade tooteid üksnes kaubamärgi pärast, kuigi see on palju kallim, kui analoogne teise firma toode,mis ei pruugi olla nime poolest nii tuntud. Click to edit Master text styles Second level Asutati 1948 Third level
Mõõdetav suurus Ühik Tähis Aeg min 0,00 Katla väljundvõimsus kW Q1 17,91 Vee kulu läbi katla m /h 3 Vv 0,65 Katlasse siseneva vee temperatuur ºC tsv 47,25 Katlast väljuva vee temperatuur ºC tvv 71,45 Katlast väljuva suitsugaasi temp
1. J. Thomsoni- loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Tema mudeli järgi ei saa seletada miks aatomid kiirgavad. Ernest Rutherford- kullalehega katse, aatomil on tuum ja selle ümber elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sag...
Ringliikumine-Punktmassi liikumine mööda ringikujulist trajektoori. Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2
1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.( vastastik mõju) * Jõu ühik on 1N, tähis F. * Jõud on suunatud suurus. Jõu mõjumise tulemus * Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse või keha deformeerimise. Kujutamine joonisel * Jõud on vektoriaalne suurus, seda kujutatakse noole abil. Noole algus punkt tähistab jõu rakendus punkti, noole teravik näitab jõu mõjumise suunda ja noole pikkus näitab kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osaksete suunatud liikumist. 2. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 3. Mis tingimustel tekib elektrivool? Peavad olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata vabalt liikuma ja vabadele laengukandatele mõjuv jõud. 4. Kuidas tekitada juhis kestev elektrivool? Tuleb kasutada vooluallikat. 5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7. Millised osakesed moodustavad metallis kristallvõre? Positiivsed ioonid 8. Millised osakesed liiguvad metalli kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 9. Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? Sest vabade elektronide kogu laeng on suurus...
Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024 Keha kaal Kaalu jõuühik Newton Tähis P=mg Keha kaal = raskusjõuga, kui keha on paigal P=m(g+a) Elastsusjõud Tekib kehade deformeerumisel. See on jõud mis püüab keha kuju taastada Deformatsiooni liigid: 1)Tõmme 2)Surve deformatsioon 3)Paindedeformatsioon 4)Vöäände deformatsioon 5)Nihke deformatsioon Hooke'I seadus Fe=k l Fe=elastsusjõud k-jäikus 1N÷m -deformatsiooni suurus(delta l) Fr=Fe-mg Hõõrdejõud Liigid:
Antud A= 1;B=2 Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt: d = D = 20 Istu tüüp: H8/f7 1. Tuvastada Istu tüüp (ava- võu võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). Antud juhul on tegemist avapõhise lõtkuga istuga, Avapõhisust näitab täht H ja lõtku näitab tähis f. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelistuga, muutmata istu tüüpi. Valitud ist on ISO 268-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgas. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. Kuna ava on H8 ja nimimõõde on D = 20 , siis võetakse tabelist tolerentsi järk: IT8 → T D =33 μm=0,033 mm
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peeg...
Enimkasutatud mürk krimikirjanduses on arseeen. Arseeni sulfiid ja oksiid on tuntud ja kasutusel juba iidsetest aegadest. Kuna arseenimürgituse sümptomid olid mõnevõrra halvasti määratletud, kasutati seda Marsh´i testi kasutuselevõtuni sageli tapmiseks. Tänu valitseva klassi tavale üksteist arseeniga mõrvata ning tänu arseeni kangusele ja varjatusele kutsutakse seda kuningate mürgiks ja mürkide kuningaks. Arseen on keemiline element, mille tähis on As ja aatomnumber 33. Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast ,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
