Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad oma kütuse (vesiniku) ära kiiremini ning seega on nende eluiga lühem. Teiseks ei stabiliseeru nad nii lihtsalt kui Päikese massiga tähed ehk nendest ei pruugi saada lõpuks kääbuseid. Arvatakse, et Päikesest viis või rohkem kordi massiivsemad tähed ei stabiliseerugi, vaid plahvatavad. Plahvatuse käigus võivad puruneda tähe väliskihid, halvimal juhul puruneb täht täielikult. ( Oll, 2005) Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast. Seal viibimise ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Selliseid tähti nimetataksegi peajada tähtedeks
Päike, seda parve ümbritseb aga mõningasel kaugusel nõrkade tähtede lame rõngas. Keerulisema mudeli pakkus 1734. aastal välja teine inglane Thomas Wright. Tema arvas, et maailma keskel on Paradiis - Jumala ja õndsate elupaik. Keskmest igas suunas maailma äärealadel valitseb Väline Pimedus. Nende kahe vahele aga mahub Aja Hoovus ehk Surelikkuse Piirkond. See viimane kujutas endast õhukest kera kihti milles kõikvõimalikes suundades ümber Paradiisi tiirlevad tähed, sh. Päikene. See Surelikkuse Piirkond on nii õhuke, et vaadates nii maailma tsentri suunas, kui ka väljapoole, haarab meie pilk vaid üksikuid tähti, vaadates aga selle kihi enda suunas (mööda sfääri puutujat), näeme me lugematut arvu kaugeid tähti, mis meie pilgu ees kokku sulades moodustavad Linnutee vöö. Linnutee ehituse tõsisem uurimine sai alguse William Hercheli 1784. ja 1785. aastal avaldatud töödest. Ta üritas kindlaks määrata Linnutee ruumilist kuju
Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge (7500-10000K), sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb)
Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline energia soojuseks ja pilve temperatuur tõuseb Hüdrostaatilise tasakaalu olekus, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid Peajada eelses faasis ümbritseb tähti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas Selles faasis võivad tekkida planeedid Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus Päikese heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6 miljonit aastat tagasi suurenenud 40% võrra Iga täht tekitab tähetuult Pidev gaasi paiskamine ilmaruumi Sellega kaasnev massikadu on tühine
Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast
Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast
õppida?'' Täht selle peale: ,,Hmm... Miks ma peaksin tähti õppima, kui mul on need juba selged?! Te ise õpetasite need mulle. Tähtsamate nimed olid Auriga ...'' Täht ei jõudnud enam jätkata, sest Taevapealik segas vahele: ,,Ei! Ma ei mõtle neid tähti, mis asuvad taevas!'' ,,Mis tähtsa Te siis mõtlete?" küsis selle peale Täht. ,,Ma mõtlen neid tähti, millega kirjutatakse! Näed siin on mõned laused paberile kirjutatud. Kas tahad neid õppida?" ,,Eee... Need pole mingid tähed! Need on lihtsalt mingitest kriipsudest kokku pandud kujutised." Vastas jahmunult Täht vastu. Pealik üritab kuidagi veel Tähele selgeks teha, mis tähti ta mõtleb: ,,Mängid sa lolli või oled sa loll!? Sa ei mõika ikka üldse!Need on tähed millega kirjutatakse, mitte need tähed, mis asuvad taevas. Ka sina oled see täht, mis asub taevas." Tähel hakkas ka alles mõikama: ,,Ah need tähed. Nendest oled ma kuulnud
Päikesesüsteem 1.Millise kujuga on päike? a. täpp b. kera c.ketas 2.Mida heledamalt söed hõõguvad, seda kõrgem/madalam on süte temperatuur. 3.Mida punakamalt söed hõõguvad, seda madalam/kõrgem on süte temperatuur. 4.Sarnaselt on kindlaks tehtud Päikese kaugus Maast/läbimõõt/ pinnatemperatuur. 5.Märgi tõesed laused. Maale lähim täht on Alfa Centauri. Päike on meile lähemal kui teised tähed. Päike on kõige suurem täht maailmaruumis. Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi. Päikese sisemuses on temperatuur madalam kui pinnal. 6.Päike on täht. Miks paistab Päike teistest tähtedest palju suuremana? Päike särab kõigist teistest tähtedest palju eredamalt. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. 7.Päikese temperatuur Miks ei saa Päikese temperatuuri termomeetriga mõõta?.................................
sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldub, et sobilikust algmaterjalist tekib tähti vaid teatud soodsate tingimuste olemasolul. Vaatlused viitavad teiselegi olulisele omadusele: tähed tekivad mitte üksikult vaid gruppidena e. assotsiatsioonidena. Külmad tumedad molekulaarpilved, mida leidub paljudes Galaktika piirkondades võivad püsida sadu või miljoneid aastaid suhteliselt rahulikult. Siis aga häirib miski nende tasakaalu ja kutsub esile sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes sunnib neid sünnitama uute tähtede põlvkonda. Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks
punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7. Spiraalgalaktikal on pealtvaates näha spiraalharusid, küljelt kumerläätse kujuline. Ilmseim detail vähemalt 2 või rohkem haru, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. 8. S-galaktikas liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. E-galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. 9. Noored- suure heledusega peajada tähed, koosnevad valdavalt vesinikust, stabilised, Päikese sarnased, paiknevad galaktika spiraalharudes, äärealadel. Vanad- 1se põlvkonna tähed, muutunud hiidudeks, ülihiidudeks või kääbusteks. Sees raskemad elemendid, paiknevad galaktika keskmes. 10
150%. ·Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. ·Optimaalne kontrast on umbes 10:1. ·Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. ·Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. ·Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. ·Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. ·Tuleb anda silmadele puhkust ja vaadata kaugusesse. Klahvistik ja hiir ·Õlavöötme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale
...........16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles)
Orioni tähtkuju Tähed 4 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Linnutee, kuna see tundus huvitav teema. Ma olin enne juba kuulnud sellest, kuid ei teadnud päris täpselt, mis see on, tean, et see on seotud tähtede ja galaktikaga. Tahtsin selle kohta uurida ja referaadi teha. MIS ON GALAKTIKAD Nad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid.
kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga 6. Kuidas jaotatakse kaksiktähed? 1) visuaalsed kaksiktähed – märgatavad teleskoobiga vaadates; 2) füüsilised kaksiktähed – pole võimalik teleskoobiga jälgida, tehakse kindlaks heleduse või spektrimuutlikkuse järgi; 3) spektraalmuutlikud tähed – tehakse kindlaks spektrimuutuste alusel. 7. Kuidas on seotud tähe värvus ja temperatuur? - Mida kõrgem on tähe temperatuur, seda lühematele lainepikkustele tähe kiirgusmaksimum nihkub. Tähe värv on tähe temperatuuri indikaatoriks ja põhimõtteliselt on võimalik kasutada ka tähe värvust (kui punakas või kui sinakas täht on) tähtede temperatuuri määramiseks. Kõik punased tähed on külmad tähed ja sinakad tähed kuumad! 8. Mis on galaktika
Need võivad kahjustada tervist, lõhub rakke ning kahjustab DNA's, suures kogused kiirgused võivad põhjustatda mutatsioone/vähki. Kiirguskaitse- tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose, järgida kiirgusnorme Megamaailma füüsika Vaatlusastronoomia- käsitleb taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut Vaatlusvahendid ja nende areng- teleskoop leiuati 17.sajand, 19.saj leiutati spektromeeter ja arenes fotograafia, lisandus tähevalguse analüüs Tähtkujud- tähed liiguvad tähtkujude sees, nende nimetamine on väga vana, arvatavasti algas kõige heledamatele tähtedele nime panemisest Taevakaardid- astronoomiline kaart, mis kujutab tähede paiknemist maalt vaadates Astraalmütoloogia ja füüsika- Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena- Kalender- ajaarvestuse ja mõõtmise aluseks on on Päikesesüsteemi perioodilised liikumised. Kuu faasid- kuu valgus on maalt tagasi peegeldunud valgus, päike paistab
· Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood
Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000 pc ja paksus 2500 pc. Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks varbspiraalseteks ja korrapäratuteks.
Kui tiirlemistasand on vaatekiirtega risti või üsna vähe kaldu, võib tähepaari liikumine olla suuremas teleskoobis hästi jälgitav, on tegemist visuaalkaksikuga. Kaksikute tiirlemistasand võib aga olla üsna kaldu või meie poole serviti , nii et paarilised perioodiliselt teineteise suhtes peitu poevad. Süsteem paistab meile siis varjutusmuutliku (kaksik) tähena. Tsefeiidid- Kõige omapärasemad ja astronoomidele väga kasulikud muutlikud tähed. Kaksiktähed ehk mitmiktähed- 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse.
heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3
heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3
LÄHEVAD -- UDUKOGUD Kosmos pole tühi, seda täidab tähtedevaheline aine. See koosneb gaaside (peamiselt vesiniku ja heeliumi) ning tolmu (peamiselt süsiniku ja räni) segust. Tähtedevaheline aine on tähtede ja galaktikate toormaterjal. See võib tiheneda, nii et moodustuvad udukogud (lad k nebula) . Ühest sellisest udupilvest võib jätkuda kümnete tuhandete tähtede tekkeks. Udukogud on aga ka tähtede surma tulemus. Suuremad tähed võivad termotuumakütuse ammendamisel oma olemasolu lõpetada osalise laialipaiskumisega (tekib planetaarne udu, mille keskele jääb kuum tuum -- valge kääbus) või täieliku plahvatusega (supernoova). TÄHED -- KUUMAD GAASIKERAD Tähed on muidugi päikesed -- samasugused nagu meie Päike -- gaasikerad, mis tekitavad energiat ja saadavad välja kiirgust. Neid on igas suuruses. Näiteks punaste kääbustähtede mass võib olla kümnendik
Nad võivad endale lubada erinevaid strateegiaid. Riskiks on senisest edust tingitud liigne uljus või teiselt poolt - liigne mugavus. Rahalehmad on turuliidrid aeglase kasvuga turul. Need ettevõtted enam selle toote arendamiseks sellel turul ei investeeri. Tuleb kas välja töötada uus toode, millele nõudlus kasvab või minna sellisele turule, kus kasv on veel kiire. Küsimärgid on väikesed ettevõtted kiiresti kasvaval turul. Nende tulevik sõltub sellest, kuidas käituvad Tähed. Kui tähed jätkavad investeerimist turuosa kasvatamisse, ei ole väikestel võimalik turu kasvust osa saada. Kui aga Tähed on jäänud mugavaks, avaneb väikestel võimalus turu kasvu arvel kasvada. Koerad on väikesed ettevõtted aeglaselt kasvaval turul. Tõenäoliselt haaravad Rahalehmad peagi ka nende turu, mistõttu sellised ettevõtted tuleks likvideerida. 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta sisaldab: o rahavoogude aruande
1610. a suunas Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse ning sai selgeks, et riba helenduse põhjuseks on tohutu arv nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. 18. sajandi lõpus alustas üks kõigi aegade edukamaid astronoome- vaatlejaid William Herschel tähtede süstemaatilist loendamist erinevatel kaugustel Linnuteest ning tegi kindlaks, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. W. Herschal näitas, et kõige paremini saab nähtut seletada oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschal visandas ka selle tähesüsteemi oletatava kuju- lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam- vähem sama, oletati, et Päike asub süsteemi keskel. Tänaseks on teada, et meie kodu- tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1
GALAKTIKAD Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Päike on üks meie galaktika (Galaktika ehk Linnutee galaktika) tähtedest.
Tähed on taevakehad, mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised, mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni, see tõttu ühinevad vesiniku aatomid, tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit
2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat. • Täheparv, milles asub Päike. • Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va.
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak?
Meie elame galaktikas, nimega linnutee, koos sadade miljardite tähtedega. Teadaolevas universumis on 200 miljardit galaktikat. Igaüks neist on ainulaadne, hiiglasuur ja dünaamiline. Kust galaktikad tulevad? Kuidas nad töötavad? Milline on nende tulevik? Kuidas nad surevad?. Nendele küsimustele üritame leida vastuse. Meie galaktika on umbes 12 miljardit aastat vana. Galaktika ise on hiiglasliku spiraalse ketta kujuline, mille keskel on hele punkt, milles paiknevad tähed tihedalt üksteise lähedal. Teadlased arvavad, et nagu iga galaktika keskmes on ka meie galaktika keskmes supermassiivne must auk, mistõttu ongi galaktika spiraalse kujuga, ja keskosas tihedamalt kokku surutud. Galaktikad on esmalt suured tähtede kogud, keskmine galaktika võib sisaldada keskmiselt sada miljardit tähte. Need on kohad kus tähed sünnivad ja surevad. Tähed sünnivad gaasi- ja tolmupilvedes, mida kutsutakse udukogudeks. Meie galaktika
ma rohkem teada tahtsin. Teema ei tundunud mulle liiga kerge ega ka mitte liiga raske. 3 Linnutee Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest.
kaasa ka asterioide, mis võivad tabada ka maad. Kui must auk oleks maa lähedal, neelaks see esmalt meie planeedi atmosfääri, seejärel planeedi enda. Musta augu mass ja tihedus on väga suur. Kujuta ette maad, kui suruda kokku maa kõigest golfipalli suuruseks, siis kaaluks see täpselt sama palju, kuid tihedus oleks tohutult suur. On ainult üks koht, kus on piisavalt tugev gravitatsioon, et must auk saaks moodustuda. Selleks on suuremad tähed. Kui massiivsed tähed, 10 korda suuremad kui meie päike, siis tähe kütuse: vesiniku otsa saamisel võtab gravitatsioon üle ja purustab tähe. Tekib supernoova: päike lendab õhku. Kuid on ka veel suuremaid tähti. Supermassiivsed tähed on 100 korda suuremad kui meie päike. Ja neil onka 100 korda suurem gravitatsioon. Kui üks neid tähti sureb, siis vallandub üks suurimaid plahvatusi universumis: hüpernoova. See on musta augu sünd. Kuna gravitatsioon on nii suur, siis
Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega. Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat)
2. Joonda järgmine lõik paremale. Kui oled teksti ära märkinud, siis märgistuse võtab maha hiireklõps või nooleklahvi vajutus. 3. Joonda järgmine tekst vasakule. Muuda kiri 14punktiseks. Selleks et teha muudatusi tekstis, tuleb muudetav tekstiosa enne ära märkida. 4. Muuda järgmises tekstis kõigi sõnade esimesed tähed poolpaksuks. Pane kõik suured tähed kaldkirja. Siit algab uus lõik. Teksti redigeerimiseks tuleb viia kursor sinna, kus me tahame teha muudatusi. Tähe kustutamiseks kursorist vasakul kasuta BackSpace'i, kursorist paremal oleva tähe kustutamiseks aga Delete'i. Sõna, lause või lõigu kustutamiseks tuleb see kõigepealt ära märkida. 5. Kustuta üleliigsed tähed ja muuda järgnev tekst punaseks: See on ligu esimene rida
-ki ja gi liide -Ki ja gi liiet on kerge õppida kui sa tead teatud tähti. Need tähed g, b, d, k, p, t, f, h, s, s, z, z. Kui sõna lõpus on mõni nendest tähtedest on lõpus liide ki. Aga kui ei ole sõna lõpus neid teatud tähti tuleb liide gi. NB:Selle pärast õpigi need tähed pähe!
Leidub tähti, mis suuruselt ei ületa Maad valged kääbused ja leidub ka tphutu suuri tähti, milles mahuks vabalt Marsi orbiit. Selliseid tähit nimetatakse mullideks, sest tähtede masside suhteliselt väikesest erinevusest järeldub, et väga suure raadiuse korral peab tähe keskmine tihedus olema kaduvväike. Keemilise koostise poolest kujutavad tähed endast tvaliselt vesiniku ja heeliumiplasmat ioniseeritud faas, mille igas ruumalaelemendis sisaldub võrdne hulk elektrone ja positiivseid ioone.Teisi elemente leidub neis tühiste lisanditena. Tähe väliskihi ligikaudne keemiline koostis: 10000 vesinikuaatomi kohta 1000 heeliumiaatomit, 5 hapnikuaatomit, 2 lämmastikuaatomit, 1 süsinikuaatom ja 0,3 raua aatomit. Ülejäänud elementide sisaldus on veelgi väiksem.
Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 12. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. 13. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. 14. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
nende senistele sõbralikele suhetele lõpu teha. Raidi sõbralikkus oli seni Mikule väga palju tähendanud, teadmine sellest ilmajäämisest tekitas Mikus mõningast depressiooni. Raamatut lehitsedes ei olnud tal korraga mingit inspiratsiooni. Mikk vajus kummargile ja jäi mõttesse. Harjutus 5. Parandage vead, põhjendage reegliga oma parandusi. Seinakellgi L on heliline häälik, seetõttu tuleb liide gi. Lõplikult Ühe p-ga, sest kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Mootorratas- Õige, sest mootor ja ratas on kaks erinevat sõna ja kokkukirjutades ei kao ükski täht ära. ERAND: liitsõna liitumiskohal. Trepjas- Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Linlane- Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Portugallane- Õige. (mängin) harfi- Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Siinne Õige.
muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad. Difuusne udukogu • Difuusne udukogu kiirgab või peegeldab valgust • Nende helendust võib põhjustada mitu tähte. Massiivsed hajusad udud on piirkonnad, kus tekivad täheassotsiatsioonid. Mõned neist noortest tähtedest on nii massiivsed ja kuumad, et nende suur kiirgusenergia paneb udu gaasi • Kui tähed ei ole nii kuumad, siis peegeldub nende valgus tolmul, nii et tekib peegeldav udu, mis paistab valge või sinisena. • Hajusa udu mass võib moodustada kuni 100 000 Päikese massi. PEEGELDAV UDU • Peegeldavad udud "peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust • Ei ole tähed piisavalt kuumad, et ainet ioniseerida, seetõttu puudub peegeldaval udul omahelendus. Tähtede valguse hajutavad udu mikroskoopilised osakesed, mis alles teebki udu nähtavaks.
,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL
TÄHED JA PÄIKSESÜSTEEM TÄHT Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust Tähtede kogu TÄHTEDE TEKE Tähed tekivad kosmoses leiduva tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas
SÕPRUS Ammustest aegadest ette on nähtud: kui Päike on taevas, siis kustuvad Tähed Ent ometi küsimärk tekkind mu pähe, mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad
kannibaligalaktikateks . Rõngasgalaktikatel puudub keskosa , sest selle on ära võtnud sealt läbi lennanud galaktika . 3. Kuidas liigitada galaktikaid Elliptiline galaktika sarnaneb oma välimuselt kokkusurutud keraga . Elliptilised galaktikad koosnevad miljarditest tähtedest ning neid kutsutakse sfäärilisteks moodustisteks . Sellistel galaktikatel puudub seesmine ehitus . Tavaliselt leidub neis vähesel määral tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed . Tuntud Ameerika astronoom Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid "varast tüüpi" galaktikateks, sest ta arvas, et nendest arenesid hiljem spiraalgalaktikad . Korrapäratuid galaktikaid ehk ebaregulaarseid galaktikaid leidub tunduvalt vähem . Nad sarnanevad spiraalsete galaktikatega . Enamus korrapäratutest galaktikatest sisaldab endas suurtes kogustes gaasi . Üheks korrapäratu galaktika näiteks on Magalhãesi pilved, meie
hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke. Ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika keskme ümber. Spiraalharud tiirlevad samamoodi galaktika keskme ümber. Elliptilistel galaktikatel ketas ja selge allstruktuur peale tiheda keskse tuuma puudub. Elliptiline galaktika sisaldab ainult vanu tähti ning uute tähtede teket pole viimase 10 miljardi jooksul täheldatud. Tähed liiguvad juhuslikes suundades. Võrreldes spiraalse galaktikaga sisaldab elliptiline galaktika vähesel määral gaasi ja tolmu. Osades galaktikates gaas ja tolm puuduvad.
kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnast vaal).Eesti keel kasutab ladina kirja ja ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed. Kiri on peaaegu täielikult "häälikuline" (igale häälikule vastab kirjatäht). Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]). Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik:Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Tähed f, s, z ja z esinevad ainult võõrsõnades (nt sokolaad).
tähed saaksid hakata tekkima. Et galaktikad saaksid tekkida on vaja kokkutõmbeid. Minimaalne kokkutõmbumiseks vajalik mass on umbes miljon päikese massi. Galaktikate tekkimist määravad: 1. Algtingimused nendeks oleksid kokkutõmbumised, kokkutõmbumiste kiirus, algne keemiline koostis ja jaotumise kiirus. 2. Keskkond 3. Kohtumised teiste planeetidega nendeks oleksid põrkumised, ühte sulamised ja ühinemised. Nähtav aine: Nähtavaks aineks on: · Tähed · Külm gaas seda on võimalik vaadelda raadioteleskoopide abil · Kuum gaas seda võimalik vaadelda röntgensateliitide abil Tume aine: Tume aine pole seotud kiirgusega. 400 000 aastat peale Universumi paisumise algust olid tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10 -5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud
Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega.
vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. NÄITED: Suur vanker, väike vanker, Karjus, SODIAAK - Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA - ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel.
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3
LASTELEHT MÕISTATA! 1.ÜKS HANI KAKS KAELA?...................................................... 2.KERA EES KERA TAGA HIIRE KELDER KESKEL?....................................... 3.HALL KERA HAMBAID TÄIS?............................ 4.MAGUSAM KUI MESI TUGEVAM KUI LÕVI?............................................ PARANDA VEAD PÕTRAL MAIA METSA SES, VÄIGSEST AKNASD VÄLJA VAATAP: JÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST, LÄVEL SEISMA JÄB . KOPP KOPP LAHTI TE, METSAS KURI IAHIMEES! JÄNES TUPA TULE SAA, ANA KÄPA KAA! VÄIKE LIISA KUSTUTAS MÕNED TÄHED ÄRA,PANE TÄHED TAGASI! MI.....U NIM..... ON LIISAA JA MUL O..... KODU..... KO.....R BIMBO J..... KA.....S ROOSI. JOONISTA SIIA NAGU KIRJAS ON! JOONISTA KOLLANE PÄIKE.JOONISTA PUNANE LILL JA SININE AUTO.JOONISTA SIIA POISS JA TÜDRUK.JOONISTA KUUSEPUU JA KASK.JOONISTA MURU KA JA TAEVAS.KIRJUTA PILDI TAHA ENDA NIMI,KUUPÄEV,VANUS.
väljundisse. Tabeli järgi hakkame koostama valemeid. DCBA 0000 0 abcdef 0001 1 bc 0010 2 abged 0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis on see aga jaatus. Valemid: a=A'B'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+AB'CD'+A'BCD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC'D +A'B'DC+A'BCD+ABCD b=A'B'C'D'+AB'C'D'+A'BC'D'+ABC'D'+A'B'CD'+ABCD'+A'B'C'D+AB'C'D+A'BC' D+ AB'CD
UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE MS WORDI VAHENDITEGA Kodune töö Metsandus Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord 1TÄHED................................................................................................................... 3 1.1Katustähed..................................................................................................... 3 1.2Vene tähed..................................................................................................... 3 2INDEKSID.............................................................................................................. 3 2.1Indeksid ja astendajad.................................................................................... 3 3VALEMID............................................................................................................... 4 4TABELID JA JOONISED...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
