ensüümid, mukopolüsahhariidid ja hüaliin takistavad spermi pääsu munarakku). Pärast viljastamistmunaraku kortikaalreaktsioonil vabanevad ensüümid lõikavad ZP2 katki. See mehhanism takistab polüsmermiat. Pärast spermi tuuma sisenemist: munaraku tuum lõpetab meioosi; spermi tuumas vahetab munarakk protamiid histoonide vastu, kompaktne DNA vabaneb ja moodustub isas-protonukleus; kummagi pronukleuse DNA replikatsioon; totipotentsuse teke; tsenriool jaguneb; tuumamembraanid lagunevad- esimene mitoos-kaherakuline blastuda; emrbüo oma genoomi aktiveerumine. Totipotensus sugurakkudes ja sügoodis: kaks täieliku DNa de ja remetülatsioonilainet - gametogeneesil ja pärast viljastamist. Munarakk reprogrameerib spermi tuuma totipotentseks pronukleuseks. Vermitud geenid ei demetüleerita. PGC rakkude DNA demetüleeritakse ja remetüleeritakse gametogeneesi käigus, gameedid- terminaalselt diferentseerunud rakud. Pärast viljastamist uus globaalne reprogrameerimine
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas. Rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. Kääviniidid kaovad. Tekivad tuumakesed. Kiiresti jagunevad naha- ja vererakud. Aeglaselt lihas- ja närvirakud. Meioos ehk sugurakkude jagunemine (eosed) Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Sugurakkude tootmine/paljunemine. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosil on kaks jagunemist: Meioos I
Kui mutatsioon X-liiteline, siis kõik isased järglased mutantsed, emased mitte. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. Hübridiseerimine – võimalik liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse kas inaktiveeritud Sendai viirusega või polüetüleenglükooliga. Esmalt liituvad rakumembraanid, seejärel tuumamembraanid. Kui hübriidne rakk jaguneb, lähevad inimese kromosoomid järk-järgult juhuslikkuse alusel kaotsi. Somaatiliste rakkude hübridiseerimist saab kasutada inimese geenide kaardistamisel tingimusel, et uuritav geen avaldub hübriidses rakus ja tema funktsioon on eristatav hiire omast. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. Hübriidsete rakkude analüüs võimaldab tuvastada, millises kromosoomis uuritav geen
pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Plastiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 19. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Loomaraku ehitus – mikrotuubulid, mitokonder, tuum (tuumake, tuumamembraanid kromatiin), tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskude – rakud on piliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid
pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Plastiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 19. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Loomaraku ehitus mikrotuubulid, mitokonder, tuum (tuumake, tuumamembraanid kromatiin), tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskude rakud on piliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid
38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. Rakkude hübridiseerimine: võimalik liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks. Rakendatav inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste rakke. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse (nt inaktiveeritud Sendai viirusega). Liituvad raku-, siis tuumamembraanid. Hübriidse raku jagunemisel lähevad inimkromosoomid järkjärgult kaotsi. Mitmete rakujagunemiste järel hübriidses rakus alles 1 või vähesed inimese kromosoomid. Isegi, kui katsetingimused ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil. Hübriidse raku uurimisel saab kindlaks teha millises kromosoomis geen avaldub, kuid selleks, et välja selgitada kindlat
Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas. Rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. Kääviniidid kaovad. Tekivad tuumakesed. Kiiresti jagunevad naha- ja vererakud. Aeglaselt lihas- ja närvirakud. Meioos ehk sugurakkude jagunemine (eosed) Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Sugurakkude tootmine/paljunemine. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosil on kaks jagunemist: Meioos I
Võimalik on liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks. Meetod on rakendatav ka inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste, näiteks hiirte rakke. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse kas inaktiveeritud Sendai viirusega või polüetüleenglükooliga. Esmalt liituvad rakumembraanid, seejärel tuumamembraanid. Kui hübriidne rakk jaguneb, lähevad inimese kromosoomid järk-järgult juhuslikkuse alusel kaotsi. Pärast mitmeid rakujagunemisi on hübriidses rakus alles veel ainult üks või väga vähesed inimese kromosoomid. Miks see nii toimub, on seni selgusetu. Isegi, kui katsetingimused on ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. Osa rakke ei liitu, palju on ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse
Võimalik on liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks. Meetod on rakendatav ka inimese geenide kaardistamisel. Tavaliselt hübridiseeritakse inimese rakkudega näriliste, näiteks hiirte rakke. Kokkusegatud rakkude liitumist stimuleeritakse kas inaktiveeritud Sendai viirusega või polüetüleenglükooliga. Esmalt liituvad rakumembraanid, seejärel tuumamembraanid. Kui hübriidne rakk jaguneb, lähevad inimese kromosoomid järk-järgult juhuslikkuse alusel kaotsi. Pärast mitmeid rakujagunemisi on hübriidses rakus alles veel ainult üks või väga vähesed inimese kromosoomid. Miks see nii toimub, on seni selgusetu. Isegi, kui katsetingimused on ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. Osa rakke ei liitu, palju on ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse