ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
Kromosoomi ehitus:rakk-tuum-2 kromatiidiline kromosoom.Kumbki kromatiid koosneb 1-DNA-st,2-kromatiidiline kromosoom moodustab DNA kahekordistuva tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoom...
Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi (60%-90%, olenevalt erinevatest rakkudest).Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid jpm. Samuti on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 4) Kirjeldage rakutuuma ehitust. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.Kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitu tuumakest. Need on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine
· Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele. · Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid. · Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. · Tekib 2 tütarrakku. Meioos: · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks. · Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. · Meioos koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku.
Muutlikkus väike Muutlikkus suurem 2. Mitoos INTERFAAS- faas kahe mitoosi vahel Rakus intensiivne aine-ja energiavahetus. DNA replikatsioon ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahti keerdunud PROFAAS- ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku (nähtavaks) Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine METAFAAS- eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keeruvad lahti
mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos, täielikul Profaas: ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega. Pärilikust kannavad glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond
tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Matafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Anafaas algab kromatiitide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas - kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. R.Hooke inglise füüsik kes avastas raku K.Linne - looduse klassifikatseerimine A.van Leeuwenhoek valmistas mikroskoobi L.Pasteur - kõige kuulsam bakterite uurija Kromosoomide ritsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine Meioos sugurakkude jagunemine Haploidne kromosoomide arv ühekordne kromosoomistik
a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne). 2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire. 4) Meioos on
Profaas: ettevalmistav faas, algab ääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks kromosoomid, tuumakesed kaovad Metafaas: kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, rändamisfaas, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas: eraldumisfaas, kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas: rekonstrueerimisfaas, sünteesitakse uued tuumamembraanid, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed Mitoosi tähtsus: 1)toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel, 2)tütarrakud on geneetiliselt identsed, 3)suureneb rakkude arv org. Kasv, 4)surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, moodustuvad sugurakud ja eosed
Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus Sügoot - viljastunud munarakk. 45) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Mitoosi faasid: Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas. · (1) Profaas (Ettevalmistav faas) - Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks; Tuumakesed kaovad; Tuum suureneb; Tuumamembraanid lõhustuvad; Algab kääviniidistiku kujunemine; Tsentrioolid liiguvad poolustele. · (2) Metafaas (Rändamisfaas) - Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile; Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. · (3) Anafaas (Eraldumisfaas) - Kääviniidid lühenevad; Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel).
püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed
jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes). 1)Profaas: Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø rakk polariseerub Ø rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad Ø moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: Ø kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale Ø kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: Ø kääviniidid kaovad Ø tuumamembraanid sünteesitakse Ø kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) Ø tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: Ø vajalik organismi kasvuks Ø vajalik surnud rakkude asendamiseks Ø vajalik paljunemiseks Ø päristuumsete rakkude jagunemiseks Interfaasis toimuvad rakulised muudatused: Ø raku ainevahetuse põhiprotsessid Ø organellide arv suureneb Ø ATP süntees Ø loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine Ø raku mõõtmed suurenevad Ø DNA kahekordistumine
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja...
Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas: Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele 3. Anafaas: Tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad Kromatiidid eralduvad Tsentromeerid kahekordistuvad 4. Telofaas: Kääviniidid kaovad Sünteesitakse tuumamembraanid Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Meioos on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioos kaasneb sugurakkude kõpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemsuena tekib neli tütarrakku. I jagunemine Interfaasis toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. 1. Profaas
Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga aga tsentriooli külge 3. Anafaas - rändamisfaas 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid (DNA molekulid, ühe kromosoomi osad) liiguvad eri poolustele 4. Telofaas rekonstrueerimisfaas 1. Kääviniidid kaovad 2. Kromosoomid keerduvad lahti 3. Tekivad tuumakesed 4. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 5. Toimub ka tsütoplasma jagunemine e tsütokinees 6. Loomaraku membraan nöördub sisse ja nii moodustub 2 uut rakku (Kõik organismi rakud ei lähe mitoosi) Interfaas on kahe mitoosi vaheline eluperiood. - DNA replikatsioon (tekib 2 DNA molekuli, mõlemad kaheahelalised s.t. interfaasi lõpuks 4 ahelat) - ATP süntees
Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud. Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. Kirjeldage mitoosi faase. 1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse. Nende vahele tekivad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. 2.metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.anafaas: kääviniidid lühenevad ja kõikide kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest(tsentromeerid peavad kahestuma). Kromatiidid jõuavad rakupoolustele. 4.telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimub tsütokinees. 4.3. Rakkude jagunemine meioosi teel.
kokku. Tuumamembraan lõhustub. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 2. Metafaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad. Kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 46 kromatiidi. 4. Telofaas kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Meioos. Esimene jagunemine 1. Profaas lisaks ristsiire (vahetatakse samapikkusega DNA lõike, mis annab looduslikku mitmekesisust ja kõik sugurakud on erineva infoga). 2. Metafaas sama. 3. Anafaas kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku. 4. Telofaas moodustub kaks tütarrakku, mis ei ole identsed. Teine jagunemine 1. Profaas sama (ilma ristsiirdeta). 2
tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Mitoos(astmed) Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele ekvatoriaalsele tasandile. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma
- Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele - Tuumamembraan laguneb lõplikult - Tsentrosoomid asuvad raku poolustel - Kromosoomid on paigutunud raku ekvatoriaaltasapinnale 3.Anafaas: - Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad - Kääviniidid lühenevad ja tõmbavad kromatiidid teineteisest lahku - Kromatiidid e. tütarkromosoomid lahknevad ja liiguvad raku poolustele 4.Telofaas: - kääviniidid kaovad - Sünteesitakse uued tuumamembraanid - Kromosoomid keerduvad lahti - Tekivad tuumakesed Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis nähtavad muutused 5.PROMEANTE - Kromosoomid keerduvad ja muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks - Tuumakesed kaovad - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele ja nende vahele tekivad KÄÄVINIIDID - Tuumamembraanid lagunevad Rakutsükli regulatsioon: Rakutsüki toimumist või mittetoimumist kontrollivad erinevad molekulaarsed mehhanismid
vahel võrdselt. 1) Profaas: Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø rakk polariseerub Ø rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad Ø moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: Ø kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale Ø kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: Ø kääviniidid lühenevad Ø kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: Ø kääviniidid kaovad Ø tuumamembraanid sünteesitakse Ø kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed) Ø tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: Ø vajalik organismi kasvuks Ø vajalik surnud rakkude asendamiseks Ø vajalik paljunemiseks Ø päristuumsete rakkude jagunemiseks
Ristsiire - olemas Tütarrakud Identsed erinevad Faasid 4 8 Tütarrakke 2 4 Mõlemad on raku jagunemised Faasid on sarnased 13. Kirjelda mitoosi faase · Profaas kromosoomide ristsiire, tuumamembraanid lagundatakse · Metafaas Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile · Anafaas kromosoomid · Telofaas Moodustub kaks tütarrakku 14. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaas | mitoos 15. Kui pikk on rasedus? 37-42 nädalat 16. Kus toimub viljastumine? Munajuha laienenud osas 17. Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi
1) Profaas: o kromosoomid keerduvad kokku o rakk polariseerub o rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad o moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: o kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale o kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: o kääviniidid lühenevad o kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: o kääviniidid kaovad o tuumamembraanid sünteesitakse o kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed) o tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: o vajalik organismi kasvuks o vajalik surnud rakkude asendamiseks o vajalik paljunemiseks o päristuumsete rakkude jagunemiseks 9. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv jääb samaks 10.Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni?
P, M, A, T 1)Profaas: *kromosoomid keerduvad kokku * rakk polariseerub *rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad * moodustuvad kääviniidid 2)Metafaas: *kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigututuvad ühele tasapinnale * kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas *kääviniidid lühenevad * kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest ja liiguvad pooluste suunas 4)Telofaas *kääviniidid kaovad * tuumamembraanid sünteesitakse * kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) * tsütoplasma jaguneb kaheks * kaks emarakuga täiesti sarnast tütarrakku eemalduvad teineteisest MITOOS KINDLUSTAB KOGU PÄRILIKU INFO EDASIANDMISE EMARAKULT TÜTARRAKULE! Mitoosi on tähtis organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks 10. MEIOOS On suguraakude paljunemisel toimuv omapärane mitoos, mille tulemusel tekivad küpsed haploidse kromosoomide arvuga sugurakud
Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus,
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
·algab kääviniitide kujunemine ·tuumakesed kaovad 1Metafaas rändamisfaas ·kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ·kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge. 1Anafaas eraldumisfaas ·kääviniidid lühenevad ·kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) 1Telofaas rekonstrueerimisfaas ·jagatakse tsütoplasma 2 tuuma ümber ära ·kääviniidid kaovad ·tekivad tuumakesed ·sünteesitakse uued tuumamembraanid ·toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine ·taimerakus kujuneb vahesein ·loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Tähtsus: ·tütarrakud on geneetiliselt identsed ·suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv ·toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ·mitoos vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks 5.3 MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
PRO- JA EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS. Eeltuumne rakk Päristuumne rakk 1. tuuma asemel tuumapiirkond 1. tuum ja tuumake 2. üks haploidne rõngaskromosoom 2. palju kromosoome 3. kahekordse membraaniga organellid puuduvad 3. mitokondrid, plastiidid esinevad 4. sisemembraanistik puudub 4. sisemembraanistik hästi eristunud ( tuumamembraanid, sileda- ja karedapinnaline ts võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) 5. ribosoomid on väikesed, vabalt tsütoplasmas 5. ribosoomid suuremad, karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul 6. viburitel puudub korrapärane ehitus 6. viburitel on korrapärane siseehitus 7. raku diameeter ~0,5-5 µm 7
kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks
I faas eelfaas ehk profaas tuumake kaob, tsentrioolid lahkuvad, kromosoomid muutuvad nähtavaks, tuumamembraan kaob. II faas metafaas kõik kromosoomid on mingi aeg näha, tsentrioolid on poolustel, 2 kromatiidi III faas anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad. Algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele. IV faas telofaas kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad järk- järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub 2 tütarrakku. Tsütokinees tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. 14. Meioos Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniinid.
kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Mitoosi faasid: PROFAAS- ettevalmistav faas tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks algab kääviniidistiku kujunemine tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad tuumakesed kaovad METAFAAS- rändamisfaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- eraldumisfaas kääviniidid lühenevad kromatiidid liiguvad poolustele TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas kääviniidid kaovad tekivad tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine
arvu püsivus tütarrakkudes). 1) Profaas: kromosoomid keerduvad kokku rakk polariseerub rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad tuumamembraanid sünteesitakse kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed) tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks vajalik surnud rakkude asendamiseks vajalik paljunemiseks päristuumsete rakkude jagunemiseks Interfaasis toimuvad rakulised muudatused: raku ainevahetuse põhiprotsessid organellide arv suureneb ATP süntees loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine raku mõõtmed suurenevad
mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Kõik hulkraksed organismid ei ole jagunemisvõimelised. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda.
liiguvad vastassuundadesse), tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. · Mitoosi metafaas: kromosoomid raku keskossa, paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Mitoosi anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad), kromatiidid jõuavad rakupoolustele. · Mitoosi telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb kaheks (tsütokinees), moodustub 2 tütarrakku. · Inimese looteline areng: sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode
Kromosoomid liiguvad taku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.(ekvatoriaalnetasand) Kromosoomid on maximaalselt kokku keerdunud ja sa seega ka kõige nähtavamad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas Kääviniidi lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid erladuvad üksteisest. Tsentromeerid peavad kahestuma. Algad kromatiitide lahknemisega ekvatroiaaltasandil ning lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitake tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järkjärgul lahti- tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sise , tsütoplasma jagueeb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim tsütokineesiks. 15) Välimine looteleht ehk ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude Sisemine looteleht ehk entoderm: seede- ja hingamiselundkond
● Kromosoomid keerduvad kokku (kromatiin → 2-kromatiidiline kromosoom) ● Algab kääviniidistiku kujunemine 2. Metafaas ● Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile (keskele ühele reale) ● Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas ● Kääviniidid lühenevad ● Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP arvelt) 4. Telofaas ● Kääviniidid kaovad ● Sünteesitakse uued tuumamembraanid ● Toimub tsütokinees (tsütoplasma ja organellide jagunemine) ● Mitoosi tähtsus ● Kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ● Tütarrakud on geneetiliselt identse (a la õige kude õigesse kohta) ● Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv ● Surnud ja hukkunud rakkude asendamine Meioos - rakkude jagunemisviis, mille käigus tuumade kromosoomide arv väheneb poole võrra. Ühest
9. nädal kujunevad nägu, silmad, sõrmed, varbad; saab eristada sugu. 12. nädal loode liigutab käsi ja jalgu, nägu välja kujunenud. 24. nädal hakkavad kasvama juuksed ja küüned. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. Reageerib välisärritustele. 32. nädal elundkond välja kujunenud, pea allapoole. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. 40. nädal õige sünnitus aeg PILET 10 1.Meioosi faasid, kirjeldus ja tähtsus. Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, moodustuvad käviniinid. Metafaas kromosoomid pole täielikult eraldunud. Anafaas käviniinid lühenevad, kromosoomid poolustel. Telofaas moodustuvad 2 tütarrakku. Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega,tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. 2.Geneetiline kood ja valgu süntees.
Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis jälgitavad rakusisesed muutused. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad käviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid jagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomides moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad. Käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaasis lühenevad tsentromeeridelt lähtuvad käviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas leiame veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumas võib mikroskoobi all näha ühte või mitut tuumakest. Need on piirkonnad, kus kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed. Tsütoplasmas on ka kõik biopolümeerid valgud, nukleiinhapped. Peale selle on veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega. Tuuma sisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks ja see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d jne. kromosoomid on raku olulisimad osad. Enamasti neid ei näe, sest nad on peeneteks niitideks lahti harutatud. Neid on näha ainult rakujagunemise ajal, sest siis pakitakse nad niivõrd kokku, et neid on võimalik eraldada. Tuumas on tuumakesed, kus toimub aktiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
Metafaas- *kromosoomid liiguvad raku keskossa- tasapinnaliselt- Ekvatoriaaltasand *kromosoomid maksimaalselt kokkukeerdunult * Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele(teine osa kinnikunud tsentrioolidele) Anafaas- *kääviniidid lühenevad *kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest(tsentromeerid kahestuvad) * algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõppeb rakupoolustele jõudmisega Telofaas- * kääviniidid kaovad * sünteesitakse tuumamembraanid *kromosoomid keerduvad lahti- tekivad tuumakesed Tsütokinees- tsütoplasma jaguneb kaheks, selle tulemusena tekib kaks tütarrakku Osad rakud diferentseeruvad- omandavad vastava koe tüübile kuju ja talitluse- kaotavad jagunemisvõime(närvi, vöötlihasrakud) Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda(sugurakud)- 23 kromosoomi(24) Kaks korda vähenenud kromosoomisitik- haploidne(n)
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kujunemine. Metafaasis kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaasis kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. Telofaasis kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees, loomaraku plasmamembraan pöördub sisse, taimerakkudel kujuneb uus vahesein. 4 MEIOOS. Meioos on rakujagunemise erivorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA ja rakuorganellide replikatsioon Profaas: tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Homoloogilised kromosoomid liibuvad, toimub ristsiire.
4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed. Tähtsus: mood 2 tütarrakku geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv tagatakse organismi kasv; vajalik ka surnud rakkude asendamiseks. Raku jagunemisel 4 faasi profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Profaas kromosoomid nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid poolustele, kääviniidistiku kujunemine. Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees. Meioos rakujagunemise eriline vorm, mood sugurakud. Kromosoomide arv väheneb 2 korda; haploidsed
Apoptoos kontrollitud raku surm, juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: vanade rakkude eemaldamiseks, sõrmede ja varvaste tekkeks, mutatsiooni rakkude hävitamiseks. Mitoos: Toimumiskoht: toimub pea kõigis eukarüootsetes rakkudes Jagunemiste arv: toimub üks etappide ring Ristsiire: ei toimu Kromosoomide arv: jääb nt inimese puhul 46 Metafaas: kromatiidid liiguvad ühekaupa ekvatoriaalatasandile Anafaas: kromosoomide kromatiidid liiguvad poolustele ja lahknevad Telofaas: tekivad tuumamembraanid, tuumakesed Telofaasi lõpp: kromosoomid keerduvad lahti, algab interfaas Tähtsus: kasvamine, haavade paranemine Tütarrakkude arv: 2 Tütarrakud: geneetiliselt identsed Meioos: Toimumiskoht: toimub ainult sugurakkude eellasrakkudes Jagunemiste arv: toimub kaks järjestikku Ristsiire: toimub, vahetavad võrdse pikkusega osi Kromosoomide arv: väheneb I telofaasis tekkinud tütarrakkudes kaks korda Metafaas: liigutaks paarikaupa ekvatoriaaltasandile
Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. Mitoosi tähtsus · Toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. · Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos I Interfaas Toimub Dna replikatsioon. DNA kahekordistumine.
ja USA's. Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs. KORDAMINE 10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA Tsentrioolid- niitide kinnituskohad. Niidid- jagavad DNA'd kaheks. ANAFAAS: Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt. TELOFAAS: Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis. Tekivad tuumaksesed. Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!! Tuuma jagunemine on lõppenud. Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees) MEIOOS. Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv on tütarrakkuses väheneb kaks korda. Meioosin on kaks jagunemist. Teine jagunemine on väga sarnane mitoosile. Meioosi tulemusena tekivad sugurakud ja eosed. (märksõnad: sugurakud, spermid, eosed) MEIOOSI JA MITOOSI ERINEVUS. Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Vahetavad osi
C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas. A.) kääviniidid kaovad B.) moodustuvad tuumamembraanid C.) kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti. D.) rakumembraan nöördub sisse. 13. Isendi karüotüüp,kromosoomide liigitus nende ehituse alusel????.Diploidsus,haploidsus,genoom,homoloogia. Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või suguraku tuumas Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus, tähis on 2x. Diploidsus võib tähendada ka liigi normaalsele
Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. 2. Toitumissuhted ökosüsteemides. Ökoloogilise püramiidi reegel Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Saab alguse taimedest omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained. Taimi nim
kinnituvad kääviniidid • Anafaas – kääviniidid tõmbavad kromosoomid 11st lahku • Telofaas – rakumembraan nöördub sisse, moodustub kaks tütarrakku • II Jagunemine • Profaas – tsentrioolid liiguvad poolustele • Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasemele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele • Anafaas – Kromosoomid tõmmatakse pooleks • Telofaas – moodustuvad tuumamembraanid, moodustub neli tütarrakku 18. Kliiniline surm ja bioloogiline surm • Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit • Kliinilise surma korral on inimest veel võimalik elustada, kuid biologilise surma puhul see võimalus puudub 19. Viirused a) Ehitus • Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris b) Kas elus või mitte?’ • Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
