Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse im...
välismembraanist omase jäiga ja kurrulisest kesta, toimub sisemembraanist. rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti. 5 Golgi kompleks Koosneb Seal toimub lõplik membraanidest. valkude töötlemine. 7 Tuumamembraan Kahekihiline, Eraldab DNA koosneb tsütoplasmast fosfolipiididest ja tuuma. valkudest. 9 Rakutuum Koosneb Säilitada ja edasi karüoplasmast ja kanda geneetilist kromosoomidest. materjali. 1 Tsütoplasmavõrgu Koosneb Sünteesib aineid. 1 stik membraanidest.
Bioloogia 06.03.2012 Keharakkude moodustumine Interfaas Faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon e. DNA kahekordistumine ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstrueerimisfaas Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti
Too näiteid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. bakterid. 4. Kirjelda rakutuuma ehitust. Mis on tema tähtsus. sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuumamembraan koosneb 2-st membraanikihist, mille vahel on õõs. Ta eraldab tuumaplasma tsütoplasmast ja reguleerib pooride kaudu tuuma ainevahetust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumakesed. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5. Kirjelda inimese kromosoomistikku. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled on ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku on 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1-22 kromosoomipaar on mehel ja naisel ühesugused
Mitoos jaguneb omakorda neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Profaas: Faas, kus raku jagunemine tegelikult algab. Tsütoplasmaatilised mikroduublid lagunevad ning hakkab kujunema kääviniidistik. Moodustub 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomipaari, millest igaüks sisaldab kohekordset samaväärset DNA ahelat. Tuumakesed kaovad ja tuumamembraan hakkab lagunema. Prometafaas: Selles faasis on tsentrioolid juba liikunud vastaspoolustele, ent on endiselt seotud kääviniitidega. Tuumamembraan jaguneb vesiikuliteks, tuumake kaob ning kromosoomid kinnituvad mitoosi käävile. Vesiikulid jäävad nähtavaks kogu mitoosi vältel. Kääviniidid, mis algselt olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ala, kus enne oli tuum. Metafaas: ehk rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Sile...
Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahknevad Telofaasi lõpuks keerduvad lahti Kuidas toimub mitoos? 1. Profaas: Tuumake kaob Kromosoomid keerduvad kokku Rakutuum suureneb Rakk polariseerub Moodustuvad kääviniidid Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas: Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele 3. Anafaas: Tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad Kromatiidid eralduvad Tsentromeerid kahekordistuvad 4. Telofaas: Kääviniidid kaovad Sünteesitakse tuumamembraanid
Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas. A.) kääviniidid kaovad
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid rakutuum-kontrollib ja suunab raku elutegevust ribosoom-sünteesitakse valgud tsütoplasmavõrgustik-mööda kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse m ühendeid mitokonder-varustab rakku energiaga
Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Seenraku organellid · Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma · Tuumamembraan ümbritsetud membraaniga · Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest · Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga · Membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel:
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
Diploidne e kahekordne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Kahe järjestikuse jagunemise tulemusena tekib 4 tütarrakku. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv , sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Tsentrosoomi koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Profaas- tuumamembraan lagundatakse ja tuumakesed kaovad.Kromosoomid mikroskoobiga vaadeldavad. Tsentrosoolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid.(sarnaneb mitoosiga)Erinev: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. Kaasneb geenivahetus. Esimese jagnemise profaas on kauem- iseloomulik paljudele imetajate munarakkudele.
on vaja energiat. Ained liiguvad ainult läbi membraanis olevate valkude. Kirjelda tsütoplasma ehitust ja tema tähtsust. Tsütoplasma koosneb põhiliselt veest ja selles lahustunud ainetest. Ta seob rakku organellid ühtseks tervikuks ja aitab neil teha koostööd. Aitab aineid rakkus laiali kanda. Annab rakule siserõhu ja kaitseb selle sees olevaid organelle. Mis on tuuma ülesanne. Tuum juhib raku elutegevust ja säilitab päriliku informatsiooni. Kirjelda tuuma ehitust : pärilikuse aine, tuumamembraan, poorid, dna, rna, tuumake, kromosoomid, kromatiin ja geen. Tuumake on ümbitsetud tuumamembraaniga mille sees on poorid kus toimub info vahetus tsütoplasmaga, tuuma sees on tuumake mis on ümbritsetud pärilikusainega . Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid. Mis on kromosoomide ülesanded . Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine. *Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus? 1 rakkus on 16 kromosoomi.
kinnituvad tsentromeerile. ANAFAAS : kromatiidi lahknevad, liiguvad raku poolusele. TELOFAAS: keerduvad kromatiidid lahti, tuumamembraan moodustub, tuumakesed, tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune. *faas kahe mitoosi vahel *toimbub DNA kahekordistumine *ATP süntees *suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv *tsemtrioolid kahestuvad *kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena.
lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik. Kääviniidistik koosneb organiseeritud mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest (kinesiinid); tsentrosoomid liiguvad raku eri poolustele; lahknevate tsentrosoomide vahele moodustub kääv algul tuumaväliselt. Hiline profaas ehk prometafaas tuumake on kadunud, tuumamembraan hakkab lagunema 7. Mis toimub mitoosi metafaasis? Anafaasis ? Metafaas: Kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile käävipooluste vahel ja moodustavad nn. metafaasi plaadi; kromosoomide kinetohoorid on aktiivsed, aga ei funktsioneeri; kinetohooride tõmbejõud on tasakaalustatud kromatiide siduvate tsentromeeride poolt; kääviniitidele mittekinnitunud kromosoomid tekitavad signaali, mis lükkab edasi anafaasi alguse. Anafaas:
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid
Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas(eraldumisfaas) Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ehk primaarsoomise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas(rändamisfaas) Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele(ATP energia arvel) Telofaas(rekonstrueerimisfaas) Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinnes-tsütoplasma jagunemine Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakkud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Haavade paranemisel Meioos Rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda Diploidne- normaalne kromosoomide arv Haploidne- 2 korda vähenenud kromosoomide arv
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused).
omakorda moodustavad vormi ning osaleb ruumilise võrgustiku rakkude ja ning see annab rakule rakuorganellide mehhaanilise tegevuse, liikumises. jäikuse ja kuju. Tuum Tuuma ümbritseb Juhib raku elutegevust Rakus on üks tuum, kahekordne ja säilitab pärilikku aga üks või mitu tuumamembraan, milles informatsiooni. tuumakest. on väiksed augud ehk Membraan kaitseb poorid. Tuumas on kas tuumas olevat üks või mitu tuumakest geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid.
Viimases asuvad ribosoomid. Toimub valkude süntees ja töötlemine. Esimeses sünteesitakse ning töödeldakse lipiide ja süsivesikuid. ● Tsütoplasma ● Ribosoom - koosnevad rRNA-st ja valkudest. Nendes toimub valgusüntees ● Golgi kompleks - päristuumse raku organell, mis koosneb membraanidest. Toimub lõplik valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse ning lüsosoomidesse. ● Rakumembraan ● Tuum ● Tuumake, tuumamembraan, tuumapoorid ● Fosfolipiidid - fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega ehk hüdrofiilne, teine ots on vett tõrjuv ehk hüdrofoobne. ● Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani mis ei vaja lisaenergiat ● Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
RNA tüübid: mRNA (informatsiooni-RNA), tRNA (transport-RNA), rRNA (ribosoomi-RNA). mRNA ülesandeks on viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse tRNA ülesandeks on tuua ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA kuulub ribosoomi ehitusse. Joonis 3 DNA(vasakul) ja RNA(paremal) struktuurid PÄRILIKKUSAINE ASUB TUUMAS Eeltuumsetel asub pärilikkusaine tsütoplasmas. Päristuumsete rakkudes ümbritseb tuuma tuumamembraan. Tuumamembraani ülesanneteks on lahutada üksteisest geenide avaldumise etapid ning kaitsta DNAd füüsiliste ja keemiliste mõjutuste eest. Tuumamembraanis on tuumapoorid. Tuumapoorid reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. Kõiki rakutuumas paiknevaid kromosoome kokku nimetatakse kromatiiniks. Kromotiini kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus. Tuumas on ka üks või mitu tuumakest. Neis sünteesitakse ribosoomi-RNAd,
Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Nad on värvusetud, sinised või punakad. Kuju järgi jaotatakse bakterid: A-batsill, B-kokk, C ja D-kerakujulised, E- spirill, F-vibrioon. Arhed ehk ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Arhedel puudub tuumamembraan ning nad jaotatakse kolme rühma: metanogeenid, halofiilid ja termofiilid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Neid saab jaotada: toitumistüübi järgi- autotroofsed ja heterotroofsed; liikumistüübi järgi- viburloomad, ripsloomad, amööbid ja eosloomad. Protiste, millel puuduvad
kahekromatiitseteks. · Profaas kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks valgusmikroskoobis. Tsentrosoom kahestub ja tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuumake ja tuumamembraan kaovad. Moodustuvad kääviniidid. · Metafaas kahekromatiidsed kromosoomid liiguvad ekvaatorile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Anafaas (rändamisfaas) kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. · Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuum ja tuumake, jaotub tsütoplasma e toimub tsütokinees. Kokkuvõte · Kromosoomid jaotuvad võrselt tütarrakkude vahel.
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust...
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb ...
Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline Olemas Olemas võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas
pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame. Raku elutsükkel jaguneb kaheks: interfaas ja mitoos (paljunemisfaas). Mitoos jaguneb nelja faasi, mille kestvus oleneb vastavast koest ja elundist. a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Profaas kromatiinidest kromosoomid. DNA replitseerub ja temast moodustuvad kromosoomid. Tsentrosoomist tekivad tsentrioolid. Metafaas tuumamembraan laguneb, kromosoomid väljuvad ja rivistuvad täpsel ekvatoriaalsel tasapinnal. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tekkisid kääviniidid. Anafaas Kromatiidide liikumine kääviniitide lühenemise tõttu. Telofaas uued tsentrosoomid, uued tuumamembraanid, uued kromatiinid, tekivad 2 uut rakku. Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste
tsentrioolid paiknevad tsentrosoomis üksteise suhtes risti. · Rakutuuma ülesanne on juhtida kogu raku elutegevust. · Raku tsükkel koosneb kahest põhiosast need on mitoos ja interfaas, nende kahe faasi vahele jääb nn kontrolltsükkel G1 ja G2. · Mitoos on raku jagunemine, siis puudub rakul tuum. Rakutuum on eristatav interfaasi ajal. · Interfaas on periood kahe raku jagunemise vahepeal. Eristatavad on kahekordne tuumamembraan ja tuum. (Kahekihiline- tuum, mitokonder; ühekihiline- vakuool; puudub- ripsmed, viburid, tsütoskelett?). Kromatiinaine ja üks või mitu tuumakest. · Tuumake- koht, kus toodetakse parasjagu RNAd. · Kromatiinaine on lahtipakitud kromosoomid. · Kromosoomid koosnevad DNAst ja temaga seotud histoonidest(valgud). · Inimese rakus on 46 kromosoomi(23 paari). · Kromosoomid on paarilised ehk homoloogsed kromosoomid(sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene).
c kõik üherakulised organismid c viirustes d bakterid d seenerakkudes e seened e taimerakkudes 7. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku esitades kolm erinevuste paari. Prokarüoot Eukarüoot Paljunevad pooldumise teel. Paljunemine toimub mitoosi või meioosi teel. Puudub tuumamembraan Tuuma ümber on membraan Ebasoodsates tingimustes moodustavad Ei moodusta spoore. spoore. 8. nimeta kellele rakk kuulub ja lisa organellide nimetused. 1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk Arvukalt vibureid, Tsütoplasma võrgustik, Tuum-ümbritseb kahekordne membraan. mis aitavad rakul liikuda. mitokonder, rakukest. Mitokonder- rakuhingamine
PROFAAS Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku. Tsentrioolipaarid eralduvad üksteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid. METAFAAS - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele. TELOFAAS Tuumamembraan nöördub sisse. Tsütoplasma kahestub ja moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interf...
aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumi geokronoloogiline tabel Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vt. õpik lk. 98! Täida kirjalikult järgnevad ülesanded. 1. Selgita mõiste ,,eukarüoot". PÄRISTUUMNE RAKK(PÄRISTUUMNE RAKUS ÜHINESID KÕIGEPEALT ERINEVAD RAKUKESTATYA BAKTERID, DNA HULK KASVAS NING SELLE ÜMBER MOODUSTUS TUUMAMEMBRAAN NING SELLEST TEKKIS EUKARÜOOTNE RAKK) 2. Endosümbioosi teooria järgi on kloroplastid ja mitokondrid olnud varem iseseisvad organismid. Millised 2 omadust nende juures seda tõendavad? KUI ALGELISES EUKARÜOOTSESSE RAKKU JÄI ELAMA HETEROTROOFNE AEROOBNE BAKTER, MIS ARENES MITOKONDRIKS. EUKARÜOOTSETE RAKKUDEGA KUHU SEEJÄREL ASUSID TSÜNOBAKTERID ALGAS ARENGULIIN MIS VIIV VETIKATE KAUDU MAISMAA TAIMEDENI. 3. Kellest pärinevad mitokondrid, kellest kloroplastid
Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4. Tuumamembraan kaob 5. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja kujunevad kääviniidid 2 tsentriooli vahele 2. Metafaas - eraldumisfaas 1. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga aga tsentriooli külge 3. Anafaas - rändamisfaas 1. Kääviniidid lühenevad 2
Bioloogiline tähtsus Organismi tunnuste Et saaks kohanduda säilitamine keskkonna tingimustega. Interfaas on aeg, kus toimub DNA replikatsioon, tsentrioolide kahestumine ja kromosoomid on lahti keerdunud. Mitoos kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel, mis on geneetiliselt identsed. 1. Profaas - algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku. Tuumamembraan lõhustub. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 2. Metafaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad. Kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 46 kromatiidi. 4. Telofaas kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid
Lämmastikalused: A-T, G-C Lämmastikalused: A-U, G-C mRNA- viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F.Crick , M.Wilkins ja R.Franklind. Viimane ei saanud Nobeli preemiat, sest ei polnud infos kindel ja Wilkins kasutas ise tema uuritud materjale Watsonile ja Crickile (kaks ahelat). Nobeli auhnd 1962aastal. Esimest korda oli ajalehes artikkel sellest 25.aprill 1953. REPLIKATSIOON / 8h TRANSKRIPTSIOON EESMÄRK DNA-molekuli kopeerimine Päriliku info avaldumine ehk
kasvab ning tagatakse organismi kasvamine; 3 - Surnud keharakkude asendamiseks vajalik; 4 - Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) 17. Millised on mitoosi teel tekkinud tütarrakud geneetiliselt? Identsed 18. Mis toimub ristsiirdel ehk krossingoveril? Homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. 19. Kirjelda meioosi toimumist kasutades mõisteid: paarilised kromosoomid, kromatiidid, tsentrosoomid, kääviniidid, tuumamembraan, haploidne, diploidne. 20. Leidke 4 erinevuste paari meioosi ja mitoosi vahel. 21. Millises rakutsükli osas ja mille tagajärjel muutuvad kromosoomid a) kahest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi algus B) ühest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi lõpp 22. Inimese epiteelrakus on interfaasi lõpus a)46 kromosoomi b) 46 DNA molekuli c) 1... kromatiidi ühes kromosoomis 23. Inimese epiteelrakus on mitoosi anafaasi lõpus a)... kromosoomi b) ... DNA molekuli c) ...
> plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine) 10. EUKARÜOOTSE JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS Eukarüoodid päristuumsed Prokarüoodid eeltuumsed protistid, seened, taimed, loomad bakterid Tuumamembraan, tuumakesed, Tuumapiirkond, tuumakesed puuduvad, palju diploidseid lineaarseid kromosoome 1 haploidne rõngaskromosoom. Histoonid olemas Histoonid puuduvad Ribosoomid on eri tüüpi Palju membraanseid organelle Puuduvad Tsütoskelett puudub
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, m...
5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine P...
Y kromosoom määrab mehe arengu. Vastavalt sellele, milline on sugurakkude kromosoomide kombinatsioon viljastumisel, sünnib kas poiss või tüdruk. Naistel on kaks Xkromosoomi, meestel on X ja Y. Kromosoomivalem ehk karüotüüp naise jaoks on 46,XX ja mehe jaoks 46,XY. Inimese normaalseks arenguks on kõik 46 kromosoomi ilmtingimata vajalikud. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada joonisel ja eristada I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse.
tsütokinees- tsütoplasma jagunemine interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust, teise mitoosi lõpuni. INTERFAASIS TOIMUVAD PROTSESSID: 1. DNA- replikatsioon ehk dna kahekordistumine 2. ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks. 5. Rakk lõpetab kasvu. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS: kromosoomid hästi nähtavad, tuumamembraan lõhustatakse, tuumakesed kaovad 2. METAFAAS: kromosoomid liiguvad keset rakku ning paigutuvad ühele tasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3. ANAFAAS: tsentromeerid jagunevad 2ks, kromosoomid jagunevad 2ks, kromosoomid liiguvad poolustele, kasutatakse ATP energiat 4. TELOFAAS: käävinidid hajuvad ja tuuma ümber sünteesitakse membraan ÜHEST RAKUST ON TEKKINUD 2 RAKKU, ERINEVAD NAD VAID SUURUSELT. MITOOSI TÄHTSUS:
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA m...
Oska kirjeldada lühidalt, mis nendes etappides toimub (ainult kõige olulisem!). Diploidne ja haploidne kromosoomistik millistes rakkudes leidub? Kromosoomide ristsiire mis see on, millal aset leiab, milleks on vajalik? (õpik lk 40-47, vt ka töölehelt) 1.etapp- PROFAAS (DNA pakitakse kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks, DNA replikatsioon, tuumamembraan laguneb, tuum suureneb, tuumakesed kaovad, moodustub kääviniit) 2.etapp-METAFAAS (Kromosoomid on maksimaalselt kokku pakitud ja need liiguvad raku keskele ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele) 3.etapp-ANAFAAS (kääviniidid lühenevad, anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustele) 4
Põhjustab borrelioosi. Põhjustab süüfilist. Assimileerib org. ühendeid redutseerivate S-ühendite juures. Anoksügeenne. CO2 fix pööratud trikarboksüülhapete tsükli abil. Leidub suurel hulgal seedetraktis, pinnases, vees. Võimelised seedima tselluloosi, kitiini jms. Rakusein valgust, puudub peptidoglükaan. Paljuneb pungudes. Mõnedel tuumamembraan! Intratsellulaarne parasiit. Põhjustab psittakoosi, trahhoomi, kopsupõletikku. Peptidoglükaan puudub. Rakkudel 2 vormi (elementaarkeha ja retikulaatkeha). Oksügeenne. Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon). Sümbioos liblikõieliste taimedega.
· Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Ühikud mida kasutatakse rakkude juures: · 1 mm (mikromeeter) 1*10-3mm=0,001mm · 1nm=1*1o-6mm · 1pm=1*10-9mm Rakuehituse põhjal jagunevad: · Päristuumsed organismid a) EUKARÜOODID (omab tuuma) a.i) Nt. Taimed, loomad, seened. · Eeltuumsed organismid a) PROKARÜOODID (tuum puudub, DNA tsütoplasmas) a.i) Nt. Bakter Päristuumne rakk Tuuma ehitus: 1. Kahekihiline tuumamembraan 2. Poorid AV tuuma ja tp vahel 3. Tuumake (tumedad alad raku tuumas)RNA molekul, uued ribosoomid 4. Kromatiin (-aine) DNA molekule, RNA molekule, valgud Kromosoomid: 1. Nähtavad raku jagunemise ajal (joonis lk 55) 2. Ehitus (lk 55) a. 1 või 2 DNA molekuli (reeglina 1) b. HISTOONID kromosoomi valgud (terava kujuga et biheeliks saaks selle ümber keerelda) pakivad DNA molekuli kokku, Kaitsevad DNA molekule c
RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele ...
Metafaasikromosoomide analüüsil on võimalik tuvastada kromosoomide kahjustusi ning muutusi kromosoomide arvus. Anafaasis eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ning tütarkromatiidid liiguvad raku vastapoolustele. Nende liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise kaudu. Iga kromatiidi võib nüüd käsitleda iseseisva kromosoomina. Telofaasis on kromosoomid liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustusele liikunud kromosoomide umber tekib tuumamembraan. Tekib tsütokinees ehk tsütoplasma jaotumine kahe uue raku vahel ning rakk jaguneb pooleks. Meioos Meiosis toimub kaks rakujagunemist. Esimene jagunemine (meioos I) on komplekssem ning seda nimetatakse ka redutseerivaks jagunemiseks. Selle jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ning lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Meioosi teasel jagunemisel (meioos II) mida nimetatakse ka võrdväärseks
Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis. 20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake, nende ülesanded rakus, tuumapoori kompleks Tuumamembraan- tuumaümbris (NE) koosneb kahest membraanist — välis- ja sisemembraanist; sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarne ruum; perinukleaarne ruum on otses ühenduses ER valendikuga; tuumaümbrist läbivad tuumapoorid Karüoplasma- on rakutuumasisene plasma; sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma olulisimad osad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
