AATOMIEHITUS, OMADUSED orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidmise tõenäolsus on suur peakvantarv n – määrab elektroni energiataseme/nivoo, näitab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis n = 1, 2, 3, ..., 7 kihid K, L, M, N, O, P, Q mida kaugemal tuumast elektron on, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga ja seda suurem on ta energia. 2 maksimaalne elektronide arv energeerilisel nivool on 2 n => 2)8)18)32)etc orbitaalkvantarv l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 l = 0 => s-orbitaal l = 1 => p-orbitaal l = 2 => d-orbitaal
5-6 tilka, kontsentreeritud HNO3 NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni Töö käik: Pärast kontsentreeritud HNO3 lisamist munavalgu lahusele moodustub lahuses sabe, mis tõestab valgu denatureerimist. Peale selle, soojendame segu mille pärast lahus muutub kollaseks, mis tõestab, et toimus nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist muutub lahuse värvus eredamaks. Miks? Lahuse värvus muutub oranzikaks,mis tõestab, et valk sisaldab aromatase tuumaga aminohappeid, mida tõestab ammoniagi eraldamine. Parandage ära. Ammooniumhüdroksiidi tuli lisada, mitte ei eraldunud. Kollase värvuse tumeduse muutumuisest tuleb teha järeldus keskkonna pH kohta ja kas tekkinud ühend käitub pH-indikaatorina. See reaktsioon tõestas aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kvalitatiivne reaktrsioon. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad
Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit on aga muutunud kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel. Pea meeles! Keevitusleegi iseloomu määrab keevitaja silma järgi leegi kuju ja värvuse põhjal. Leegi reguleerimisel tuleb pöörata tähelepanu põlevgaasi- ja hapnikukulu õigele vahekorrale.
ja ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. Rasvkude on selline sidekoe liik, mille rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvrakud moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud. Elastne kõhrkude ja kõva luu kude täidavad tugi ja kaitsefunktsiooni. Veri on vedel sidekude. Veres on kolme tüüpi rakke: Punalibled transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest osa sobib mõne teise toote tooraineks, osa on rakule kasutuskõlbmatud või lausa kahjulikud ja rakk eemaldab need. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan Kõikide organismide rakke ümbritseb membraan, mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast
Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni
Terad tekivad vihmapiiskadest, kui need maapinna läheduses läbivad külma õhukihi. Jääkruubid, lumekruubid, teralumi. Vihmasaju esinemiseks peab vihmapiisale mõjuv raskusjõud ületama tõusa õhuvoolu. Lumeräitsakad nende tekkimiseks on vajalik tuumade olemasolu, mille ümber räitsakaid kujundv aine saaks tiheneda. Rahe tuumaks võib olla väike lumehelbeke või mõni tahke jääkristall.Selle tuumaga ühinevad alajahtunud veepiisad, mis tuumaga kokkupuutel jääks muutuvad. Õhuvoolud viivd ta ülespoole, kus ta uue kohi saab ja jälle allapoole langeb. Nii kasvab rahetera ja langeb raskuse tõttu lõpuks maapinnale. Jäide e. kiilasjää võib tekkida siis, kui talvel järgneb külmale sulailm ja kui õhk on veeaurust küllastunud. Külmade esemetega kokkupuutel muutub veeaur jäiteks
Seejuures kiirgab ta 2-3 neutronit ja suur hulk energiat. Lõhustumisel kasutatakse tuumade pommitamiseks aeglaseid neutroneid. Kiired neutronid ei suuda lohustumist esile kutsuda. Voib muutuda ahelreaktsiooniks, kui lohustumise tagajarjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lohustumisi. Leiab aset tuumareaktoris, aatompommis. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. 5. Erineva energiaga neutronite reaktsioonid tuumaga. Tuumalagunemise mehhanism. Silmapilksed, resonants ja hilinevad neutronid. Tuumalagunemisel vabanev energia. Reaktori jääkenergiaeraldus. Tuumakillud. 3 Tuumalagunemisel vabanev energia: Silmapilksete גHilinevate ג Tuumakildude kvantide kvantide Neutronite β osakeste Antineutronite kin
Intertsellulaarsubstants on konsistentsilt sültjas, mistõttu nimetatakse massi ka terminiga Whartoni sült Loote arengu hilisemates staadiumides ilmuvad intertsellulaarsubstantsi kollageensed kiud Retikulaarne sidekude Retikulaarse sidekoe moodustavad retikulaarrakud, mis on omavahel ühenduses jätkete abil – neist jätketest moodustub retikulaarse sidekoe võrgustik Retikulaarrakud on heleda tsütoplasmaga ja intensiivselt värvuva suure ümara tuumaga rakud Lümfisõlmedes, lümfisõlmekestes, tonsillides, põrnas moodustab retikulaarne sidekude organi sidekoelise toese e strooma Retikulaarsed kiud on hõbedalembesed e argürofiilsed kiud – võimaldab kasutada värvimisel hõbetamise meetodeid Rasvkude Rasvkoe kahest vormist (valge, pruun) on rohkem levinud valge rasvkude Lipiidide e rasvaainete kogumiskohaks, hulk looma organismis vb erinevatel perioodidel väga erinev (sõltub toitumisest)
vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal. Silelihased asuvad siseelundite seinades,veresoontes kus toimuvad tahtele allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib kesta mitusada
vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal. Silelihased asuvad siseelundite seinades,veresoontes kus toimuvad tahtele allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel.Puudub vöötlihastele iseloomulik Ca siduv valk troponiin,selle asemel kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi silelihased: Spontaanaktiivsuseta silelihased Spontaanakttivsusega silelihased(sooleseinas) Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine aeglane,aktsioonipotensiaal võib
Seetõttu lapse transplantatsiooniantigeenid erinevad vanema antigeenidest ühe haplotüübi poolest. Kuna aga õdedel ja vendadel võivad transplantatsiooniantigeenid olla ka identsed, kui nad on pärinud vanematelt samad komplektid . Kõige enam on levinud tüüp HLAA1 HLAB86,7%. Teised haplotüübid esinevad tunduvalt harvemini. HLAA3 HLAB74%. MHC molekulid ei ole võrdselt jaotunud organismi rakkude vahel. I klassi molekulid: on tavaliselt tuumaga rakkudel (mõnedel liikidel on ka erütrotsüütidel ja trombotsüütidel). II klassi molekulid: on piiratult antigeeni esitlevatel rakkudel, (APC) ehk dentriitrakkudel ja aktiveeritud makrofaagidel, B-lümfotsüütidel, mõnedel liikidel aktiveeritud T rakkudel ja veresoonte endoteeli rakkudel. Iga lookuse mõni alleel põhjustab paljude allotüüpide polümorfismi, koodeerides III MHC klassi molekule C2, C4a, C4b ja faktor B.
tasemele. Ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab (gamma) kvandi. kui 1 cm paksune pliiplaat vähendab gammakiirgust poole võrra, siis sama efekti saamiseks peab betoon olema 6 cm paksune ja tihendatud pinnas 9 cm paksune. 15 lagunemine Kui tuumas on neutroneid liiga palju, siis tekib kiirgus. Kui neutroneid liiga palju, siis osa neutronitest muutub prootoniteks. Vaba tuumaga sidumata neutron muutub a prootoniks: n t + - i n p +e +v n e 16 u t lagunemine 14 6 C N + e + 14 7
magevees ja mullas, tallus on puhma kujuga kuni 2m pikk, varuaineks eriline florideetärklis, pektiinist ja tselluloosist rakukestad koos vahelamellidega muudavad talluse sültjaks või lubjaga kivikõvaks nt korall). 2) Liitvetikad 13 liiki. Happelises puhtas magevees. Plastiidide asemel tsüanellid. MAISMAATAIMEDE EELLASED 3) Rohevetiktaimed (umbes 16 000 liiki, levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees, ka mullal ja puutüvedel, rakud ühe tuumaga, pigmendiks klorofüll ja karotinoidid, varuained tärklis ja õli, paljunemine vegetatiivne, sugutu ja suguline, jagunevad kolme klassi: mändvetikad (tallus suur ja keerulise ehitusega, enamasti mageveekogudes, moodustavad puhmastikke, vegetatiivne paljunemine sigipungade või talluse tükkidega, sugulise paljunemise elundid paljurakulised, kõige kõrgemalt arenenud rohevetikad, elutsükkel haploidses faasis)., ikkesvetikad ja ...). RIIK CHROMALVEOLATA
· leidumise Na väline suurema elektron lähebtõenäosusega kergesti Claatomite aatomissevahel · Positiivse ja negatiivse 2. Kovalentsete iooni molekulide sidemetega ahel tekib elektriline osakaal on tõmme ning ioonside looduses suurem, ku ioonsidemetega molekulide osakaal elektroni tõmme tuumaga on nõrgem, · Na 1 väliskihi sest sisemiste kihtide elektronid varjestavad tuumalaengut 22.11.12 31 Kristallid · Kristallides moodustavad aatomid ruumvõre · Kristallvõre olemasolu kinnitab röntgenkiirte difraktsioon tahkistes · Tunnelmikroskoop võimaldab saada kistallvõre kujutisi · Ruumvõre vastab aatomite potentsiaalse energia miinimumile 22.11.12 32
Isotoop- sama aine keemilisel elemendil Z (laeng/prootonite arv) sama, N (neutronite arv) on erinev.(aatommassi määrab püsivaim isotoop looduses) Isotoopide märkimine- Tuumajõud- mõjuvad tuumas mõjuraadius on väga väike ainult tõmbejõud ühed tugevaimad jõud ei sõltu laengust Eriseoseenergia- kuidas 1 osake on tuumaga seotud. Kergetel tuumadel väike. Ei muutu sujuvalt. Raual on suurim eriseoseen. (kõige rohkem en. Vaja kulutada selleks et seda tuuma mõjutada). (kõige parajama suurusega tuum- suurem-ääres läheb liiga kaugele, väike- polegi midagi seostada.)Maakoores seda kõige rohkem. Tähe lõppfaasis- supernoova- plahvatusega tekib raud. Kergetel suur seoseen. ise hoiavad üksteist. Rasketel seespool on suurem, väljas liiga kaugel. STABIILSED TUUMAD- 1)eriseoseen
energialiikideks. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. 2.2. Tuumkütus
Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. 3.4 Oksüdeeriv leek Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit on aga muutunud kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel. 3.5 Taandav leek 9 Injektorpõleti Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti.
3.4 Oksüdeeriv leek 8 Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit on aga muutunud kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Leegi temperatuur on madalam kui oksüdeerival ja normaalsel. Kergelt taandavat leeki kasutatakse malmi keevitamisel. 3.5 Taandav leek 9 Injektorpõleti
hemoglobiini, mis on hapniku transpordiks kohanenud. Keskmine hemoglobiini sisaldus veres on meestel 140...170g/l ja naistel 120...160g/l. Punaliblede purunemisel vabaneb neis hemoglobiin ja seda nähtust nimetatakse hemolüüsiks. See võib juhtuda järskudel temperatuuri kõikumistel, hüpotooniliste lahuste toimel, eetri ja alkoholi toimel või hoopiski mürkide ja toksiinide toimel. Leukotsüütid. Leukotsüüte on veres 1 liitris 6....10*10 astmes 9, need on tuumaga rakud, mis on suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või mitte: Granulotsüütideks (~65%) Agranulotsüütideks (25...35%) Graanulite värvumise järgi eristatakse granulotsüüte veel: Basofiilseid (0,5...1%) Eosinofiilseid (2...4%) Neutrofiilseid (~62%) Agranulotsüüte jaotatakse: Lümfotsüütideks (~ 30%) Monotsüütideks (~5%)
Iga paljunemine tõstab esialgset bakterite arvu kahekordseks. Ideaalkeskkonnas bakter paljuneb iga kahekümne minuti järel, viletsamates paikades kord ööpäevas. Kui bakteril enam süüa ei ole, siis tema võimalus ellu jääda on tekitada endast spoor. Spoor on bakter, mille kest on veelgi paksem ja mille sees kanaleid ei ole. Spoorina on looduses bakter hävimatu ja soodsate tingimuste taastumisel saab spoorist taas toimiv bakter. Kõrgemat järku rakud- tuumaga rakud Taimerakud, loomarakud ja seenerakud Taimerakk Nende rakkude funktioonid on palju keerulisemad, et nende tarvis vaja minevate geenide hulk on väga suur. Tuhandete geenide hoidmise tarbeks ongi vaja eraldi üksust- tuuma. Tuumast tulevad infomolekulid on kohe sealsamas tuuma küljes olevas karedapinnalises võrgustikus loetavad ja seal vastavad ribosoomid valmistavad neid valke, mida parasjagu vaja. Kest koos vakuoolidega annavad rakkudele piisava siserõhu, mille
Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma- kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Olemus ja mehhanism Tuumareaktsioon reaktoris käib nii:
plasmiin · t-PA plasminogeeni seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks Tserebrospinaal-, Perikardiaal-, katseklaasis või erilistes klaasist reguleerib neerudes sünteesitav Leukotsüütide kontsentratsioon 30. Fibriini saamine ja
kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse (Kosmoloogia). USAs Colorados asuva Southwesti uurimisinstituudi planeediteadlane Robin Canup on tulnud välja uue teooriaga, mis ilmus detsembris 2010 ajakirja Nature võrguväljaandes. Canup väidab, et tänapäevase rõngaste süsteemi näol on tegemist viimasena Saturni tohutu gravitatsiooni ohvriks langenud kuu jäänustega. See kuu oli põhimõtteliselt kivist tuumaga tohutu jääkuul. Kui selle kuu jäärikas pealispind oli tükkidena lahti kistud, liikus tuum edasi ja kadus allapoole Saturni pilvepiiri. Viimase hukatusele määratud kuu killud, millede läbimõõt oli algselt üks kuni 50 kilomeetrit, moodustasid jäise rõngaste süsteemi, mille mass oli tänaste rõngaste omast umbes tuhat korda suurem. Järgneva 4,5 miljardi aasta jooksul toimus nende suurte kamakate vahel loendamatu hulk kokkupõrkeid, mille tulemusena
Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. 1 Viljastamisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.2 Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel. Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt. Mehe sugurakk on laialt tuntud kui seemnerakk, kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid.
Ülemine kiht on kollane ja mitteläbipaistev,ta on leeliseline,alumine kiht on helekollane,ta on happeline.Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mille värvus on helekollane.Pärast NH4OH lisamist, nitrofenool käitus leeliselis keskkonnas kui hape ja lahus värvus kollaseks.Miks teil kaks kihti tekkisid? Katseklaasis tekkisid kaks kihti ,sest osa lahusest on happeline ja osa lahusest on aluseline,nad teine teisega ei segu. Järeldus:Lahuses olid valgud,mille koostises on aromaatse tuumaga aminohapped. 3.Milloni reaktsioon Reaktsioonis kasutatakse Milloni reaktiivi,mis koosneb elavhõbe(ll)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese lisandiga.Milloni reaktiviga reageerivad fenoolset rühma sisaldavad ühendid,valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktiiviga annab valk soojendamisel tugevalt intensiivset punaka sademe. OH O
suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi saab liigitada kolmeks etapiks: 1. Viljastumine ehk spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees ehk loote areng 3. Postembrüogenees ehk lootejärgne areng.
-) On iseloomulikult tugeva lõhnaga õhu käes tumenev tahke aine, heade desifintseerivate omadustega (surmab mikroorganisme), kuid organismidele mürgine. Leidub puidus, kivisöe tõrvas, põlevkivis ja põhjustab veekogude reostust. -) Fenoolid ei ole alkoholid, sest on tugevamate happeliste omadustega, kui alkoholid, sest fenoolides on vesinik nõrgemini seotud kui alkoholide hüdroksüülrühmas. -) Kui fenoolile lisada alust, siis tekib fenolaat ja vesi. -) Benseeni tuumaga seotud aktiveerivad rühmad soodustavad asenduste toimumist, sest toimub kolm vesiniku asendust teise, neljanda ja kuuenda C juures. *) Kui fenool ühendub halogeeniga, siis 3H'd asendatakse 3Br'iga. *) Kui fenool nitreerub, siis 3H'd asendatakse 3NO2'ga. * Aromaatsed amiinid on benseenid, milles asendatakse üks vesinik lämmastikuga ning neid nimetatakse aminobenseenideks või aniliin. -) Aniliin on vees raskesti lahustuv värvusetu, õlitaoline vedelik, mis õhus oksudeerub ja
Pinge võib aga esineda ilma vooluta. Ühendusjuhtmete kaudu ülekantud pinge tekitab alles siis voolu, kui läbi tarbija (näiteks elektrihõõglambi) saab toimida pidev elektronide liikumine. Elektrivool Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist. Sõltuvalt võimetest elektrit juhtida liigitatakse ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks ja isolaatoriteks. Mida kergemini on aine aatomites elektronid tuumaga seotud, seda enam on vabu elektrone ja aine on hea elektrivoolu juht. Need ained, mis ei oma vabu elektrone, on elektriisoleermaterjalid nad juhivad elektrivoolu väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Tähelepanu tuleb pöörata alumiiniumi ja vase õigele kokkuühendamisele. Vastasel korral pulbrista niiskuse mõjul tekkiv elektrokeemiline reaktsioon alumiiniumi. Vask- ja
kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale." TÕENE 25.Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime? Intermediaarsed filamendid 26.Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes? Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude 27."Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüütid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid tagavad vere hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja lamedates luudes. Leukotsüüdid tekivad lümfisõlmedes ja põrnas. Trombotsüüdid tekivad
Rakke ümbritseb elastne rakumembraan, saab muuta oma kuju ja läbida väikeseid kapillaare. Koosneb 60% veest ja 40% kuivainest (95% kuivainest mood. hemoglobiin). Põhifn on hapniku transport kudedesse. Noorvormil esineb tuum. Erütrotsüüdid hõljuvad vabalt vereplasmas, neil puudub aktiivne liikumisvõime. Arenevad vereloomeorganites (eluiga 120 päeva), vanad rakud lammutatakse põrnas. 14. Leukotsüütide ehitus ja talitlus Leucocyti - tuumaga, aktiivse liikumisvõimega ja väga erineva morfol. ehitusega vere vormelemendid. Organismis täidavad kaitsefni, mis väljendub rakulises kaitses - fagotsütoosis. Leukotsüüdid jaotatakse kaheks suureks grupiks: * granulotsüüdid - tsütoplasmas sõmerad – granulocyti 1) neutrofiilsed granulotsüüdid – neutrofiilid. Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud.
ISOTOOBIKS. NT: 1/1H, 2/1H (deuteerium) 3/1H (triitum). Looduses on teada üle 300 isotoobi, millest ligikaudu 230 on stabiilsed, 50 ebastabiilsed, radioaktiivsed. Aatomituumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tuuma stabiilsust. Aatomituuma kihilise ehituse kohaselt vaadeldakse tuuma kerana, milles prootoneid ja neutronid paiknevad SFÄÄRIDENA. Tuuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite vahekorrast, kui prootonite ja neutronite kihid tuumas on täidetud, on tegemist eriti stabiilse tuumaga. NT: 2/2He, 16/8 O jt. 2.2 Aatomi elektronstruktuur. Kvantarvud. Elektronvalemid kaasaegse aatomite ehituse teooria sisu kohaselt on elektroni täpse liikumise tee määramine võimatu. Saab vaid väita, et teatud elektron asub antud ajamomendil ühes või teises ruumiosas, kus elektroni leidmise tõenäosust nim. ELEKTRONPILVE TIHEDUSEKS. ELEKTRONPILVE all mõistame elektroni negatiivse laenguga jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis ORBITAAL
aminohapet. Kodeeritavad on nad selles mõttes,et igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped. Evolutsiooni käigus on kõrgemad loomad,sealhulgas inimene,loobunud mõndade aminohapete valmistamisest ning hangivad need toiduga. Kokku on neid 8. asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Puriin-kahe aromaatse tuumaga orgaaniline alus, mh. nukleiinhapetes esineva adeniini ja guaniini struktuurne osa. Puriinaluste formaalne lähteühend, millest adeniin ja guaniin kuuluvad nukleiinhapetesse Pürimidiin-kuulub rakkude geneetilise materjali (DNA ja RNA). Hulka. Pürimidiinaluste formaalne lähteühend, millest tsütosiin, tümiin ja uratsiil kuuluvad nukleiinhapetesse. 14. Valkude klassifikatsioon: Lihtvalgud e proteiinid (koosnevad ainult aminohapetest)
sõnades esisilbi i > jõ (tjõna `tina', sjõluma `siluma'), ä > ja (kjagu `kägu'), pikkade vokaalide diftongistumine (mua `maa'), ü-lõpulised diftongid (käümä `käima'), nn hilisdiftongid (tuät `taat'), s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs `ei pekstud', ei visäs `ei visanud'), lõputa da-tegevusnimi (harjuta `harjutada', riöki `röökida'), des-vormi tunnus -s (harjutas `harjutades', riäkis `rääkides'). Läänemurre Läänemurre on väga hajuva tuumaga murre. Väga vähesed läänemurde jooned on ainult sellele murdele omased. Tavalisem on, et need on laiemalt lääne-eestilised jooned, millele läänemurdes võib liituda mõni omapärane nüanss. Lisaks on läänemurdes vähe kogu murdealale ühiseid erijooni, need on võrdlemisi kitsa levikuga ja suhteliselt hilised. Ka läänemurde piirid naabermurretega on väga hajuvad ja murdele on iseloomulik paljude siirdealade olemasolu. http://clients.andromedia.ee/eki/sut_install.exe
laciniata). Tema lehed meenutavad veidi halli lepa lõhislehise vormi omi. Veel haruldasemad on teised sarapuuliigid. Kõrgetüveline sarapuu (C. colurna) kasvab ilusaks väikeseks puuks (suupärasem nimi võikski olla kõrge või sale sarapuu). Teda kasvab botaanikaaedades ja mõnes pargis, nii nagu ka erilehist sarapuud (C. heterophylla). Ka sarv-sarapuu (C. cornuta) kasvab meil võrdlemisi hästi, kuigi tema pähkleid ei tasu proovida, need on väga paksu kesta ja väikese tuumaga. 2 Lõigake nagu viljapuud: Sarapuu on tuultolmleja. Ta õitseb kevadel varakult, märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kui ilmad satuvad olema rõsked ja udused, jääb saak väikeseks. Teine õnnetus on väga külm talv, mis hävitab isasõied. Need kasvatab sarapuu ootele suve lõpul – juba septembris võib põõsastel näha pisikesi rohelisi urvahakatisi. Paremaks tolmlemiseks soovitavad kogenud sarapuukasvatajad aeda istutada vähemalt paar-kolm eri sorti
ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. · Veres rakuvaheaineks vedel vereplasma, milles erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. Närvikude · Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. · Koosneb peamiselt neuronitest ja gliiarakkudest. · Närvirakkude tuumaga osad paiknevad KNS hallaines ja närvisõlmedes. · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud). (valgeaine) · Gliiarakkude ülesandeks neuronite toetamine, kaitse, toitmine. · Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dendriitideks. Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid e aksonid juhivad närviimpulsid
mikroelektroonika, uued tooraineliigid ja energiakandjad); innovatsiooniprotsessi lühenemine teaduslik-tehniliste edusammude mõjul. TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 10 6. TOOTE KVALITEET JA STANDARTISEERIMINE ISO 9000 standardid defineerivad kvaliteeti kui toote või protsessi omaduste ja karateristikute kogumit, mis rahuldab määratud või eeldatavaid vajadusi. Toote kvaliteet on seotud toote põhihüve ehk toote tuumaga, mille omadusi hinnatakse ja püütakse mõõta objektiivsete kriteeriumite abil (kaal, liikumiskiirus, suurus, töökindlus jne). Lisaks põhihüvisele sisaldab toode kaasnevaid hüvesid, mis on mõõdetavad (näiteks joogipiima kolesteriinisisaldus, ravimite kõrvaltoime jne) või tähistatud laia subjektiivse spektriga. Tooted sisaldavad ka ühiskondlikke hüvesid: valmistamise ja kasutamise keskkonnasõbralikkus, ressursisäästlik tootmine, utiliseerivuse mugavus jt.
4. Liigiteke olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest 12) Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal? Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 13) Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus? Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga üherakulised organismid (sarnasesid algloomadega) hulkraksed organismid (vetikad) 14) Millised organismid moodustasid esmase taimeriigi Maal, milles seisnes nende tähtsus? Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. 15) Millal toimus esimeste taimede siirdumine maismaale, kirjelda neid taimi, kuidas neid nimetati? Esimesed maismaataimed olid ürgraikad (umbes 450 miljonit aastat tagasi). Need olid
kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises see oluliselt ei osale. Maole järgneb lai sool, mille sisepinnal on iseloomulik keeritskurd. Soole algusossa siseneb maksast sapijuha, samuti kõhunäärmejuha. Maks on suhteliselt suur. Soolestik lõpeb kloaagiga. Vereringeelundkond Vere punalibled on piklikud ja tuumaga. Süda koosneb kojast, vatsakesest ja arteriooskuhikust. Arteriooskuhikust lähtub kõhuaort, millest haruneb viis tooma- lõpusearterit. Lõpuste läbimise järel koonduvad need uuesti kokku seljaaordiks, mis kannab hapnikurikka vere kehasse laiali. Keha suuremad veenid (neerudest tulev tagumine kardinaalveen, peast tulev eesmine kardinaalveen, küljeveenid) koonduvad kummalgi pool südant Cuvier' juhadesse, mis viivad vere tagasi südame kotta.
interinkompatibiilsed. Möödunud aastal Moskva Ülikoolis kaitstud doktoritöös (Шнырева, 2005) käsitleti uut genotüüpide rekombinatsiooni tüüpi looduses, kus substraadil kasvav viljakehi moodustav dikarüootne mütseel võib vahetada tuumi eostest kasvama hakanud (homokarüootsete) hüüfidega, ise sel viisil korduvalt dikarüotiseerudes. Teiste sõnadega, dikarüootne mütseel liitub monokarüootsega ja moodustub mütseel kolme geneetiliselt erineva tuumaga, millede jaotumine sellel mütseelil kasvavatesse viljakehadesse on juhuslik. Shnyreva (Шнырева, 2005) nimetab uut rekombinatsioonitüüpi kitsamas mõttes mittemeiootiliseks. Kirjeldatud asjaolu näib kokku sobivat M. Öpiku (1995) poolt saadud tulemustega, kus ta sai di-mono ristustel dikarüootse mütseeli sobivuse kolme liigi monokarüootsete testtüvedega. Hübriidide esinemist kandseente looduslikes populatsioonides näib
Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsagedus? Ei Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? bit Mida tähendab lühend PC? Personal Computer Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori töökiirust? GHz, kHz, MHz, Mida tähendab lühend AT? Advanced Technology Milline oli esimene laiaotstarbeline täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor? Intel Itanium Mitme tuumaga ILMA Hyper-Threading tehnoloogiata protsessoril on: Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid Sama palju registri komplekte kui protsessori tuumasid Firmal Intel 6. põlvkonna protsessori (Intel Pentium Pro) andmesiin on... 64- bitine Firma Intel 5. põlvkonna protsessorite Pentium (P5) andmesiin on.. 64-bitine Firma Intel protsessori 8088 andmesiin on.. 8-bitine Firma Intel protsessori 80386DX admesiin on.. 32-bitine
Ehitus: tuum puudub. Keskel paikneb raku tuuma ja organellide jääkidest moodustunud granulomeer, ümbritsetud tsütoplasmale vastava hüalomeeriga. Ehituslikus ei vasta trombotsüüt rakule, vaid lagunenud eelraku ühele osale. Funktsioon: on seotud verehüübimisega. Kahjustuskoldes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis, muutudes kiuliseks valguks fibriiniks, soodustab vere hüübimist. 26. Sültjas sidekude Sültja sidekoe rakud on haralised ja ümara tuumaga, rakud on osalt üksteisega seotud pikkade peente harude abil. Intertsellulaarsubstantsi moodustab vormitu sültja konsistentsiga mass, milles on rohkesti glükoosamiinoglükaane ehk mükopolüsahhariide. Vanemas sültjas sidekoes ilmuvad põhiainesse kollageensed kiud. Inimesel ja imetajatel esineb sünnimomendil sültjat sidekude ainult nabaväädis, täiskasvanud organismis see sidekoe liik puudub. 27. Lümfisõlme ehitus
- Asendamatud aminohapped on aminohapped mida inimese organism ise üldse ei tooda või toodab vähesel määral 73.Transgeensete loomade saamisviisid - Transgeeni viimine viljastatud munarakku – uute geenidega võõras DNA süstitakse viljastatud munarku tuuma naabrusesse - Transgeeni viimine viljastatud munarakku tüvirakkudega - Tuumkloonimine – munaraku tuumamaterjali asendamine eksogeense diploidse raku tuumaga - Geennokauditud organismid – huvipakkua geeni funktsioon rikutakse, normaale geen asendatakse rikutuga genoomi homoloogsel rekombinatsioonile - Tunnusnokauditud organismid – tulemuseks geeni mitteavaldumine või allareguleerimine 74.Kloonimine - Tõuomaduste parandamiseks - Somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku millest on eelnevalt eemldatud munaraksu olev geneetiline materjal, seejärel jagunema stimuleeritud
30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga
E = E s = 2.048 * 10 - 11 J ja E / A 0 1,28 * 10 - 12 J. 16.24. Uraan - 238 tuuma massidefekt on 3.2 * 10 - 27 kg. Arvutada uraani tuuma seoseenergia. E s = 2,88 * 10 - 10 kg. 16.28. Milline minimaalne energia on vajalik 3 Li 7 tuuma lagundamiseks tema koostisosadeks ? 6,3 * 10 - 12 J Ülesanne 16.6. Plii massiarvuga 209 on -. aktiivne. Missugune on tekkinud tuuma järjenumber, massiarv ja elemendi nimetus ? Ülesanne 16.12. 90 Th 232 tuumaga toimus - lagunemine, seejärel kaks - lagunemist ja veel üks - lagunemine. Millised tuumad tekkisid ? 1
Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piimatoite, kakaod, sokolaadi, magustoite, magusaid kastmeid, küpsetisi, jooke
- prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess. Tuuma mõjutavad osakesed: - osakesed, neutronid, prootonid, footonid jt. Tuumareaktsiooni käigus toimub energia neeldumine või eraldumine. Esimene tuumareaktsioon toimus 1917.a. E. Rutherfordi poolt. + + ¦H + + Lõhustumine 1938.aastal saksa tuumafüüsikud O. Hahn ja F. Strassmann uraani tuuma pommitamisel neutronitega tekib broom. Protsess, milles raske ebastabiilne tuum lõhustub kaheks (või rohkemaks) kergemaks,
Lõhustumisel tekkinud neutronid 5 Lõhustunud fragmentide lagunemise energia ... Gamma-radioaktiivsus 7 Beta-radioaktiivsus 8 neutronkiirgus 12 Vabanenud keskmine koguenergia 215 MeV Ahelreaktsioon Kui kasvõi üks 235U tuuma lõhustumisel tekkinud neutron põrkub uue tuumaga ja haaratakse selle poolt, siis lõhustumine jätkub ja tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge radioaktiivsusega vaheprodukte, mille laguneminel tekib lisaenergiat, mis omakorda aitab reaktsiooni üleval hoida. Tuumade lõhustumise reaktsiooni, mis suudab ennast ise üleval hoida, nimetatakse kriitiliseks reaktsiooniks ning 235U massi, mis suudab tekitada selleks vajalikud tingimused, nimetatakse kriitiliseks massiks. Kriitiline tuumareaktsioon võib tekkida
* pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kuid ka sümmeetrilise pikiprofiiliga voored pole haruldased. Voorte nõlvad on lauged 5-100. Koostise ja ehituse alusel jagunevad voored: 1) pseudovoored - drumlinoidid (voorelaadsed pinnavormid) 2) pärisvoored kaljuvoor _ ebasümmeetrilised tilga v. komeedi kujuga pinnavormid _ aluspõhjalised voored õhukese moreenkattega _ aluspõhjalise tuumaga voored _ vanemast moreenist tuumaga voored _ läbinisti moreenist koosnevad voored. Glatsiofluviaalsed kulutusvormid (e. erosioonilised vormid) Jääsulamisvee uuristusorud e ürgorud on orud, mis on täielikult kujundatud jää sulamisvee erodeeriva tegevuse tagajärjel. Neid jaotatakse vastavalt asendile jääserva suhtes: *radiaalsed *marginaalsed Jääsulamisvee äravooluorud on vanad orud, mida jääsulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
