Neeldusmismaksimumid UV-piirkonnas asuvad lainepikkustel 270-280 nm, mistõttu on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsionisegu proovides mõõdetakse kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ehk optilist tihedust (D)/absorptsiooni (A). Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mikromooli/ml (1 mikromool = 181 mikrogrammmi = 0,181 mg), kuigi lahuses võib olla ka teisi aromaatse tuumaga aminohappeid. Antud kaliibrimissirge abil leitakse A väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks
suhete seaduse kehtivust, määras elementide aatommasse. Arvas, et iga keemiline ühend koosneb pos ja neg laenguga osast (mis omakorda võivad koosneda eri laengutega osadest), pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisi, mis kehtib tänapäevani,.. Oli paljude keemiliste elementide avastaja (Li, Vanaadium..) Takistav mõju: Laurent´i orgaaniliste ainete tüüpide teooria, mille järgi koosnevad org ühendid eetomite rühmitustest, mis seostuvad tuumaga (tuum võib olla 1 aatom ja laengud pole seejuures olulised)) ning org ühendite 3D mudelid- neid Berzelius ei toetanud ja Laurenti ees jäid paljud uksed seetõttu suletuks. Avogardo seisukohad jäid Berzeliuse pärast tunnustamata, seega jäi mooli mõiste tulevikku ja määratud aatommassid olid suhtelised. (Avogadro- samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumaald gaase võrdse arvu osakesi) 26. Nimetage olulisemaid Berzeliuse poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias.
8.Murenemispinnavormid Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Tunneli efektiks. Alfaosakesed on väikese läbimis võimega ja nad ei suuda isegi läbida paberi lehte. Aega mille jooksul bisotoobi kogus väheneb pooole võrra , radiaktiivse lagunemise käigus nim. Poolestusajaks.Beetakiirgusn ilmeb siiis , kui kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonitega täidetud energia tasemetes tunduvalt kõrgemal.Neutron ei saa prootoni tasemele laskuda ,kuigi võimuls on selleks olemas. Seepärast neutron muutuma ise prootoniks. Ka vaba tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem prootoniks, selle käigus tekib Elektron ja veel üks kerge neutraalne osake antineutriino. NB ! Beeta lagunemisel jäääb tuumamassiarv muutumatuks ,kui tuumalaeng suureneb 1 võrra. Tekib uuus keemiline element mis on perioodilisus tabelis 1 koht tagapool. Beetakiirguse peaks kinni plekktahvel. Gammakiirgus e. Gamma lagunmine tekib juhul kui tuuma stabiilsus on rikutud. ( Tuumaenergia on minimaalsest kõrgem )
rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt väärtuslikult paarilt palju rohkem järglasi. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse surrogaatemadeks ehk asendusemadeks. In vitro viljastamine väljaspool organismi munaraku viljastamine. Dolly meetod kloonimisel udararaku doonori rakutuum ja eemaldatud tuumaga munarakk liidetakse elektriimpulsiga, vegetatiivne rakk areneb kultuuris, embrüo siirdatakse surrogaadile ja saadakse tuumadoonoriga geneetiliselt identne isend Terapeutiline kloonimine tekitatakse kloonembrüo, eraldatakse tüvirakud ja neist kasvatatakse koed/organid Tüvirakud diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid.
kaitsekihi. Samuti on ta organismi varuainete talletuspaigaks (Roosalu 2006:242). Nahaaluskude kuulub tugikoe alla koosnedes peamiselt rasvkoest. Rasvkoest 80 % moodustab rasv ning lisaks leidub seal ka vett ja proteiine. Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvkoe rakkudeks on rasvarakud, fibroplastid ja makrofaagid. Rasvaraku ehk adipotsüüdi ehituses on iseloomulik et rakust suurema osa moodustab rasv ja tsütoplasma koos tuumaga on vaid õhukese kirmena rakumembraanist seespool (Nienstedt jt 1999:58). 7 Pärisnaha ja nahaaluskoe piiril paiknevad higinäärmed ja karvasibulad. Samuti on nahaaluskoes palju veresooni, ning sensoorseid närvilõpmeid. (Roosalu 2006:242). 8 Naha abielundid Karvad (pili) ja küüned (ungues) on sarvkihi struktuurid on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin)
Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat
• 3. kihis kuni 18 elektroni • Elektronkihtide arvust sõltuvad aatomite mõõtmed. Elektronkihid • Elektronid liiguvad selliselt, et nende energia aatomis oleks minimaalne • Madalaim energiatase on tuumale lähimal elektronkihil, st elektronid peavad asuma tuumale võimalikult lähedal • Elektronkihtide täitumine toimub kindlate reeglite järgi madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele Elektronkihid • Väliskihi elektronid on tuumaga nõrgemalt seotud, nad võivad üle minna ühe elemendi aatomist teise aatomisse • Keemiliste elementide väliselektronkihid sisaldavad 1-8 elektroni • Elementide keemilised omadused on seotud väliselektronkihi elektronide liikuvusega Elektronkihid • Kui elektronkiht liidab elektroni, moodustub negatiivselt laetud osake anioon • Kui elektronkiht loovutab elektroni, moodustub positiivselt laetud osake katioon Elektronkihid
ringesse. 2) Kollane luuüdi- toitainete ja rasvade varu. 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõluste abil kinnituvad lihased skeletile. 8. Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus? Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga, vöötlihaskudedes on palju 2 tuumi, sest koosneb lihaskiududest, südamelihaskude sarnaneb vöötlihaskoele, aga asub ainult südames, silelihaskoed paiknevad veresoontes ja õõneselundite seintes, vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9
Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki kõrgemat loomorganismi. Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes. Neist pole mingil juhul võimalik indutseerida embrüo teket, mida saaks viia emaslooma emakasse ning saada sel moel kloon. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). 5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID 1938 Saksamaa Freibergi Ülikooli teadlane Hans Spermann visandab kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga.
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et
Keskaegkond 230 miljonit aastat tagasi Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida
Evolutsiooniteooria: LV on liikide muutumise peamine põhjus, mis tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikkusest 5. Elu areng Maal, olulisemate sündmuste aeg, tunnuste muutumine (lisandumine). Universum 13-15 miljardit aastat tagasi planeet Maa u 4,2 miljardit aastat tagasi ---- (miljard aastat ei olnud elu maal) elu, esimesed rakud 3,5 (2) miljardit aastat tagasi (2 miljardit aastat tagasi on tõendatud) eukarüoodid 1,9 miljardit (esimesed tuumaga rakud, nt protistid jms) hulkraksed 0,7-0,9 miljardit (700-900 miljonit) ---- kambriumi ,,plahvatus" 550 miljonit (20 miljonit a on bioloogia mõttes väga lühike aeg) praeguste organismide eellaste teke (ussid, limused) elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi Organismid hakkasid omandama: Taimed tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht)
Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehnilin...
Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased, koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest, tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele) Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele) Silelihaskude (paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele) 1C Elundkonnad · Tugi-liikumiselundkond moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab, kaitseb ja võimaldab liikuda · Seedeelundkond lõhustab toidu väiksemateks koostisosadeks, need imenduvad ja jääkained eemalduvad · Vereringeelundkond kindlustab keha kõik rakud, koed ja organid vajalike ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse
[1] ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Elementaarosakesi õnnestub vaadelda tänu neile jälgedele, mida nad jätavad ainest läbiminekul. Jälgede iseloom lubab otsustada osakese energia, impulsi jms üle. Laetud osakesed kutsuvad oma teel esile molekulide ionisatsiooni. Neutraalsed osakesed ei jäta jälgi, kuid võivad endast märku anda laetud osakesteks lagunemise momendil või põrkumisel mõne tuumaga. Järelikult saab neutraalseid osakesi avastada ikkagi ionisatsiooni järgi, mida kutsuvad esile nende poolt tekitatud laetud osakesed. Ioniseerivate osakeste registreerimiseks kasutatavad seadmed jaotatakse kahte rühma. Esimesse kuuluvad seadmed, mis reageerivad osakese läbilennufakti ja võimaldavad mõnel juhul määrata ka tema energiat. Teise rühma kuuluvad nn. jäljekambrid, s.o. seadmed, mis lasevad vaadelda jälgi aines.
......................................................................................................... 8 Toksilisuse, ohu ja riski analüüs.............................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Ksüleen on benseeni tuumaga kahe metüülrühmaga aromaatne süsivesinik, IUPAC nimega dimetüülbenseen. Metüülgrupid võivad olla liitunud kolme erineva struktuuri kaudu, orto, meta ning para. Ksüleenilahuses esinevad kõigi kolme isomeeri segu. Aine, mida müüakse ksüleeni nime all sisaldab umbes 40% m-ksüleeni ning 20% o-ksüleeni ning p-ksüleeni ja etüülbenseeni. Veel leidub lahuses väikeses koguses tolueeni. Ksüleeni kasutatakse laialt histoloogias puhastusagendina, sama kasutust saab rakendad ka
......................................................................................................... 8 Toksilisuse, ohu ja riski analüüs.............................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Ksüleen on benseeni tuumaga kahe metüülrühmaga aromaatne süsivesinik, IUPAC nimega dimetüülbenseen. Metüülgrupid võivad olla liitunud kolme erineva struktuuri kaudu, orto, meta ning para. Ksüleenilahuses esinevad kõigi kolme isomeeri segu. Aine, mida müüakse ksüleeni nime all sisaldab umbes 40% m-ksüleeni ning 20% o-ksüleeni ning p-ksüleeni ja etüülbenseeni. Veel leidub lahuses väikeses koguses tolueeni. Ksüleeni kasutatakse laialt histoloogias puhastusagendina, sama kasutust saab rakendad ka
• südamelihase tegevus ei allu inimese tahtele; • südamelihase raku otsad on tugevasti kinnitunud naaberrakkudele, moodustades südamelihase võrgustiku; • südamelihase rakud on ristivöödilised ja raku keskel on üks tuum; • südamelihase rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadused. 6. Iseloomusta vöötlihaskudet ehk skeletilihaskudet inimese organismis. • vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega mitme tuumaga lihasrakkudest ehk silindrikujulistest vöötlihaskiududest; • vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid; • vöötlihaskude moodustab ka mõnede siseelundite nagu keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihaseid; • vöötlihaste tegevus allub inimese tahtel; • vöötlihaskiu sisemuses ehk sarkoplasmas on mitokondrid, rakusisaldised ning müofibrillid; 7. Kuidas jagunevad lihased inimese organismis? 1.aeglased osüdatiivsed lihased 2
Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umbes 70 keemilist elementi. Leukotsüüt (Joonis 1) ehk valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organiismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on liitris veres 6...10×109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilistele koostistele:
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%. Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- ja südamelihaseks. Silelihased asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused. Silelihased koosnevad kiududest ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihasel. Silelihases on Ca-ioonide sidujaks kalmoduliin. Ehituse ja funktsiooni järgi on silelihase tüüpe kaks: mitmik-üksus ehk spontaanaktiivsuseta silelihased. Seda tüüpi on silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ja karvapüstitaja lihas. Ja üksik-üksus ehk spontaanaktiivsusega silelihased
Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tuumaenergia eelised:
(fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) · Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega. · Uueneb kudedet kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. Rakud kaugel, rakuvaheaine. 3.2 RASVKUDE · Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik) · Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne. · Ülesanded: kaitse (mehhaaniline ja külm), varu (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained ...) 3.3 KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne. · Koosneb üksikutest kõhrerakkudest ja rakuvaheainest · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. 3.4 LUUKUDE
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
Mitoos, meioos, viljastumine Christiin Lember 12.klass 1. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Mitoos toimub ainult tuumaga rakkudes ning on eri organismirühmades erinev. 2. Telofaasis moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid keerduvad lahti 3. Et kromosoomide arv püsiks suguliselt paljunevatel organismidel stabiilne, toimub sugurakkudes protsess, mida nimetatakse meioosiks. Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni.
Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. Ribosoom on väga oluline organell ja seetõttu on tema koostiskomponendid (RNAd ja valgud) oma järjestustelt väga vähe evolutsioonis muutunud. Muutuste järgi neis on võimalik jälgida organismide fülogeneesi. Mida tähendavad mõisted „prokarüoot” ja „eukarüoot“? Eeltuumsed ja tuumaga. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju
Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler, kui Berzeliuse õpilane, jäi Berzeliusele kindlaks. 1836 näitas eksperimentaalselt, et etanooli molekulis vesinike aatomite osaline asendamine kloori aatomitega ei põhjusta suuri muutusi ühendi omadustes. Arendas välja org ainete tüüpide teooria , mille järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla 1 aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks e peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom, ammoniaagi molekulist lähtuvates ühenites aga N aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga vee molekulis (metüül, etüül jne)saadakse alkohol ja ammoniaagi molekulist amiin jne. Tänapäeval on radikaali mõiste teine- 1 paardumata
Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler, kui Berzeliuse õpilane, jäi Berzeliusele kindlaks. 1836 näitas eksperimentaalselt, et etanooli molekulis vesinike aatomite osaline asendamine kloori aatomitega ei põhjusta suuri muutusi ühendi omadustes. Arendas välja org ainete tüüpide teooria , mille järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla 1 aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks e peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom, ammoniaagi molekulist lähtuvates ühenites aga N aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga vee molekulis (metüül, etüül jne)saadakse alkohol ja ammoniaagi molekulist amiin jne. Tänapäeval on radikaali mõiste teine- 1 paardumata
vererakud Plasma: valgud, H2O , muud(toitained, vere gaasid , elektrolüüdid) Valgud: Albumiin : moodustab suurema osa (60%) plasma valkudest .väike molekulmass ja suur aine math, oluline transportvalk (rasvhapped jpm) Globuliin: Hõlmab endas tervet rühma sarnaseid valke, Osaleb SV transpordis (glükoproteiinid) Fibrinogeen : Oluline faktor vere hüübimisel Valged vererakud ja liistakud Leukotsüüdid (valged vererakud) - Valkjad tuumaga vererakud - Võimelised amöboidselt liikuma - Fagotsütoosi võimelised Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Vere liistakud e trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel ning veresoonte terviklikkuse tagamisel MONOTSÜÜDID (4-8%) Kõrge fagotsütoosi võimega difundeeruvad kudedesse moodustades makrofaage ERÜTROTSÜÜDID Punased vererakud - Produtseeritakse punases luuüdis - Lagundatakse peamiselt luuüdis (vähesel määral maksas ja põrnas) - Eluiga 100-200 päeva
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel.
2) Ovulatsioon sel ajal (14 päeva alates menstruatsioonitsüklist) hakkab meioosi läbinud munarakk liikuma munasarjast emaka poole 3) Kollakeha faas munarakk tõmmatakse toitainetest tühjaks ja eritatakse verega organismist välja Viljastamine e fertilisatsioon * toimub munajuhas ovulatsiooni ajal (u 14 päeva alates menstruatsiooni 1. päevast) Viljastumisel tungib spermi pea munarakku ja ühineb munaraku tuumaga, mille tagajärjel: 1) saadakse diploidne kromosoomistik 2) hakkab viljastatud munarakk paljunema e poolduma Esimene protsess, mis viljastunud munarakuga toimub on lõigustumine e segmentatsioon, millega tagatakse 1) organismi hulkraksus ; 2) tuuma tsütoplasmasuhete taastumine e tuuma muutumine väikeseks Lõigustumine võib olla sünkroone või A-sünkroone (inimesel) Umbes 6-7 päeva pärast tekib blastotsüst, kus on näha eri funktsioonidega rakke
Selle sisu on samasugune nagu juhtlõigulgi ja tema ehitamisel kehtivad samad põhimõtted nagu juhtlõigu tegemisel. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid Sissejuhatuse tegemisel on kolm olulist reeglit, mille järgimine tagab selle, et sissejuhatus täidab seda rolli, mis tal tuleb täita. • Esiteks, sissejuhatus on tervik. Huvilugu ja tuumlõik peavad olema nii sisult kui vormilt omavahel seotud. Huvilugu peab olema tuumaga nii sisult, vormilt kui meeleolult seotud. Seega: huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesksedsündmust, põhimeeleolu. • Teiseks, sissejuhatusega uudise kirjutamisel on tähtis reegel: uudise tegemine algab alati tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse alati pärast tuuma. On kaks viga: reporter läheb selliselt suvaliselt huviloolt edasi infoga, mis sellega seostub, kuid
aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46
aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46
erütrotsüüdid ja teised vererakud va need mis kuuluvad lümfoidsesse ritta. Lümfoidses koes on b lümfotsüüdid, need suudavad sekreteerid ja oma pinnal presenteerida antikehi. T- lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad eri suundadeks olulisemad t helper ja TC ehk tsütolüütilised lümfotsüüdid. Samuti on siin NK rakud, siin tuleb ka üks osa dentriitrakke. Müeloidne ride – erütrotsüüdid, basofiilid, eosinofiilid, vereliisatkud, neutrofiilid ja monotsüüdid. Leukotsüüdid – tuumaga rakud (imetajatel). Trombotsüütidel ja erütrotsüütidel pole tuuma. Nii lümfoidse kui müeloidse koe rakud millel on tuum on siis leukotsüüdid. Kolm suurusjärku vähem kui erütrotsüüte. Lümfotsüüdid – spetsiifilise immuunsüsteemi rakud on tuumaga rakkudest 20- 40%. Rakkude nimed on seotud värvimisega. Basofiil – värvid mida kasutati annavad aluselises keskkonnas reaktsiooni, neutrofiiilid jne. Väiksed lümfotsüüdid - naiivsed, kui opn juba
Tekib galvaanielement, plaat hävineb ning põhimetall säilib. 6 Mittemetallid Aatomi ehitus Mittemetallid asuvad perioodilisuse süsteemi neljandas kuni kaheksandas peaalarühmas st. välisel elektronkihil on 4- 8 elektroni. Eranditeks on vesinik, mille väliskihil on 1 elektron, heeliumil on 2 ja booril 3 elektroni. Kuna väliskihi elektronid tuumaga tugevalt seotud, siis keemilistes reaktsioonides mittemetallid liidavad elektrone või moodustavad teise aatomi väliskihi elektroniga ühise elektronpaari. Elektronide liitumisel väliselektronkihile kuni 8- elektronilise väliskihi moodustumiseni tekib negatiivse laenguga ioon- anioon (vt. Ioon). O +2e- O2- Füüsikalised omadused Agregaatolek- 22 mittemetallist on 10 normaaltingimustel tahked ( P, C, S, B, Si, As,
Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tuumkütus
on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest. Kaaslaste arv: merkuut(0), veenus(0), maa( kuu), mars(phobos ja deimos). Kuu on meie poole ühe ja sama küljega. See on tingitud pöörlemise, tiirlemise sarnasusest. Kõik neli planeeti on tahked, metallilise tuumaga. Maal on vedel metallikiht, mis pöörlemisel tekitab elektri ja magnet välja. Mida lähemal on planeet päikesele seda suurem kiirus, sest päike mõjutab oma gravitatsiooniga Planeetida koostis ja ehitus: 1. Nad on gaasilised, koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 2. Sissepoole minnes lähevad gaasid üle vedelasse olekusse. Tuum on väike, tahke- raua ja räni ühendid. Kuna uraan ja neptuun asuvad kaugemal on neil rohkem kivistaineid ja jääd- 3
Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütleb prootonite arvu tuumas. Prootonite arv ehk tuumalaeng määrab keemilise elemendi järjekorranumbri. Elektronkate Elektronkate tuuma ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Elekronkatteks nimetatakse aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogumit. Elektron on väga väikese massiga võrreldes aatomi tuumaga ja negatiivse laenguga osake. Kokkuleppeliselt loetakse ühe elektroni laenguks -1. Tervikuna on aatom neutraalne ehk 0. Aatomi laeng on 0. Aatomis on elektronide arv elektronkattes alati võrdne prootonite arvuga aatomituumas. Na +11| 2)8)1) ( aatomi ehitus) Elektronkate jaguneb kihtideks. Kihtides saab olla mitu elektroni. Igal elektron kihil saab olla kindel maksimaalne arv elektrone. 1 1. kiht maksimaalselt 2 elektroni 2
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb...
koordinatsiooniarvuga 8-K8 (12-K12) jne] d) Aatomiraadius (on vahemikus 0,05-3mm) e) Võre kompaktsusaste võrdeelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võrdeelemendi ruumalasse Metall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elsatsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide olemasoluga nende kristallvõre aatomite välimuses elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80 % kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained. Metallid ja sulamid liigitatakse koostise järgi kahte suurde gruppi raud ja rauasulamid
Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni
viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis,lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskkonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused. Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni.
P ja K paistavad neist läbi nagu mattklaasist, Asteroidid on korrapäratu kujuga tahked väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi tihedama pilvekihi puhul on P või K asukoht märgatav ainult heledama laigu orbiitide vahel järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund.Kihtrünkpilved Komeedid: tahke tuumaga ja gaasilise sabaga taevakehad. Koosnevad peamiselt koosnevad suurtest hallidest pilvetükkidest või vallidest, võivad olla läbipaistvad veest ja vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. (pilvede vahelt paistab kohati päikest) või läbipaistmatud, koosnevad alajahtunud Meteoorid on atmosfääris lõpuni põlenud taevakehad veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega, annavad sademeid nõrga
Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalamast. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses ulatuses. Tuumareaktsioon Keemilisel reaktsioonil tekivad uued ained. Na + Cl NaCl Tuumareaktsioonil tekivad uued keemilised elemendid 7 N 14+ 2He4 8O17 + 1H1 1919 Rutherford Parim vahend tuumareaktsiooni tekitamiseks on neutron, kuna neutronil puudub laeng ja seetõttu liitub ta tuumaga kergesti. Ahelreaktsioon Tekib tuuma lõhustumisel, kuna tuuma lõhustumise käigus vabaneb 23 neutronit TUUM neutron Kui neutronite paljunemistegur neu n KILD k<1, reaktsioon lakkab k>1, o KILD t ron utr
V: bit 5)Vahemälu poole pöördumine on kiirem sest... V: vahemälu on protsessorile lähemal, vahemälu on kiirem kui opeteratiivmälu 6)Millised allpoolnimetatud ühikutsest väljendavad protsessori töökiirust? V: kHz, MHz, GHz 7)Milline oli esimene 64-bitine (IA-32e tehnoloogia) protsessor? V: AMD Athlon 64, Intel Pentium 4 EM64T 8)Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? V: Non-Uniform Memory Access 9)Mitme tuumaga koos Hyper-Threading tehnoloogiaga protsessoril on: V:Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid 10)Firma Intel < protsessori 80386SX andmesiin on.. V: 16 bitine 4.test Protsessorid 2 1)Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel Core i5 (protsessori numbriga 3350P)? V: 22nm 2)Mitu tuuma saavad kasutada Intel Coretm2 Duo protsessoris sama vahemälu? V: 2
aretus. · Kus erinevad organismid erinevad üksteisest ja oma looduslikust esivanemast. · Miks mitte ei võinud toimuda sellised ristamised looduslike tegurite mõjul. Loomariigi evolutsioon · Elu tekkis vees. · Organismide areng algas 3 miljardit aastat tagasi · Arvatavasti on vanimad elusolesed ilma tuumata organismid prokarüoodid (tänapäeval esindavad neid bakterid) · Järgmine samm oli eukarüootsete organismide teke ehk tuumaga organismide teke. · Arvatavasti tekkisid eukarüoodid, prokarüootide liitumisel (nn endosümbioosi tulemusel), kuhu raku koosseisu ilmusid: · Mitokondrid · Ribosoomid · Fotosünteesivatel rakkudel kloroplastid. · Eukarüootne ehitus tegi võimalikuks hulkrakse organismi tekke. · Taimedest olid need vetikad · Loomadest olid need arvatavasti pehmekehalised selgrootud oleksid (kellest ei ole säilinud kivistisi) · ~ 700 miljonit aastat tagasi
Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid vererakke: granulotsüüdid, lümfotsüüdid ning monotsüüdid; granulotsüüdid võivad olla nii ühe kui ka mitme tuumaga (neutrofiilid, basofiilid ning eosinofiilid) (Vique, 2004). Ateroskleroos (rahvakeeli veresoonte lupjumine) on haigus, kus ained, mis on enamasti kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel. Ateroskleroosi peamised põhjused on vere kõrge kolesteroolitase, liiga kõrge vererõhk,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
