Koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Moodustab põhilise osa inimese lihastest. Lõtvuvad vastavalt tahtele. Südamelihaskude- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames, rakkude kokkutõmbed toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ning nad ei väsi kiiresti. Ei allu tahtele. 8. Närvikoe ehitus ja ülesanded. Vastus: Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu närviimpulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. 9. Naha ehitus (joonis)
IT-Süsteemide riistvara Ohutustehnika Ohutustehnika tundmine on iga ameti elementaarne osa. Tehnikaga tegeledes on see aga veel tähtsam, kuna seal sa ei vastuta ainult enda ja teiste turvalisuse eest vaid ka tihtipeale võõra vara eest. Tegeledes arvuti ja pea kogu muu tehnika riistvaraga on esimene etapp seadme välja lülitamine ja vooluvõrgust välja ühendamine. Mitte mingil juhul ei tasu komponente lahti ühenda kui need on veel vooluvõrgus. Komponentide vahetamine voolu all lõppeb tavaliselt komponendi või komponentide läbipõlemisega. Samuti, kui sa ei tea mida sa teed, ei tasu voolu all oleva seadme riistvara puudutada. Isegi kui tänapäeval suuremosa arvutitest, mobiilidest jne töötavad sisemiselt nii madalatel pingetel ja vooludel, et see ei ole inimesele ohtlik, on kohti, kus on suuremad voolud ja pinged. Peale selle, sa võid seadet staatilise elektri tõttu ...
Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud. - Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele. - Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi. Tõmbuvad kiiresti kokku, lõtvuvad inimese tahtele, väsib kiirest. - Südamelihaskude- ainult südames, kokkutõmme ja lõtvumine automaatne. 3) Närvikude koosneb närvirakkudest, lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse
222 reaktorit. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat.
toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja, samas ensüüm inaktiveerub. Sademe eemaldamisel jäävad lahusesse vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse kaudu. Aromaatse tuumaga aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja seetõttu saab neid hästi detekteerida spektrofotomeetriliselt. Proovides mõõdetakse kindlal lainepikkusega valguskiirguse neelduvust. Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml. Kasutades kaliibrimissirget saadakse optiliste tiheduste kaudu türosiini kontsentratsioon
Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii koolis ning mis on pea iga eestlase teadvusest läbi käinud kas mõne lavastuse, artikli või raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon nooreestlaste tegevuse läbi eesotsas Suitsu ja Tuglasega - vana kaanon asendati oma tuuma poolest uusromantilise kaanoniga. Hoolimata edaspidistest püüdlustest kaanonit muuta, on sajandi algul loodud luulekaanon püsinud pea kogu sajandi samasugusena. Seega on välja kujunenud üsna kindlad eesti luulekaanoni põhinormid. Kui nende põhinormide valgusesse asetada Kolgi ja Alveri käsitletavad luuletused, siis ilmnevad nii erinevused kui ka mõned sarnasused.
Orgaaniline keemia I Kontrolltöö 1 1. Erinevat tüüpi sidemed orgaanilistes ühendites Kovalentne mittepolaarne side ühine elektronpaar sidemel jaguneb mõlema tuuma vahel ühtlaselt. H· + ·H H-H (või Cl-Cl, Br-Br) Kovalentne polaarne side ühine elektronpaar on rohkem seotud ühe või teise tuumaga, st on nihutatud elektronegatiivsema aatomi suunas, seda märgitakse osalaengutega (+/). Nt. C-H, C-Cl Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus, seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus on keskmine. (see aatom, mille elektronegatiivsus on
Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsa...
asuvad ühe geeni erinevad alleelid (üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne). Genotüüp isendi geenide kogum. Genotüübist sõltub, millised pärilikud tunnused sellel isendil esinevad Fenotüüp isendi pärilike tunnuste avaldumine, st isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Transgeensus Mõiste, millega tähistatakse organisme, kes on muudetud nendesse võõr- DNA-molekulide sisseviimisega Terapeutiline kloonimine Protsess, kus munaraku tuum asendatakse doonorraku tuumaga, et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke. Reproduktiivne kloonimine Protsess, kus munaraku tuum asendatakse täiskasvanud organismi somaatilise ehk keharaku tuumaga. Saadakse organism, kes on geneetiliselt identne tuuma doonororganismiga. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakk ei sisalda
asuvad ühe geeni erinevad alleelid (üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne). Genotüüp isendi geenide kogum. Genotüübist sõltub, millised pärilikud tunnused sellel isendil esinevad Fenotüüp isendi pärilike tunnuste avaldumine, st isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Transgeensus Mõiste, millega tähistatakse organisme, kes on muudetud nendesse võõr- DNA-molekulide sisseviimisega Terapeutiline kloonimine Protsess, kus munaraku tuum asendatakse doonorraku tuumaga, et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke. Reproduktiivne kloonimine Protsess, kus munaraku tuum asendatakse täiskasvanud organismi somaatilise ehk keharaku tuumaga. Saadakse organism, kes on geneetiliselt identne tuuma doonororganismiga. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakk ei sisalda
redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 Hapete lahustega reageerivad nad veel aktiivsemalt kui veega, aktiivsemate leelismetallide korral võib toimuda plahvatus. 2. IIA rühma metallid: Veega reageerivad aktiivsemalt ka IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Veest tõrjutakse välja vesinik ja moodustub vastav hüdroksiid. Reaktsioon kulg on vähem aktiivsem kui leelismetallidel, sest väliskihi elektronid on tugevamani tuumaga seotud. Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. Leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega: Mg + 2HCl => MgCl2 + H2 3. P-metallid ja siirdemetallid: Ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid:
Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Reaktsiooni käigus süsinik ei loovuta elektrone ja moodustab neli kovalentset keemilist sidet. Süsiniku eripära võrreldes teiste keemiliste elementidega on moodustada arvukalt erinevaid ühendeid. Seda võimaldavad järgmised omadused. 1. Süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega. 2. Süsiniku 4 keemilist sidet võivad kombineeruda tabelis esitatud viisil:
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus
ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku. punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud) vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks. hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin. Valgulised fibriinkiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. lümf – on läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. lümfisõlm – lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka
Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'häbiväärset' osa, retoorilist kihti, mis tõstab poeemi kui mitte esteetiliselt, siis metafüüsiliselt küll. Stalini nime kasutatakse siira tunnetusliku väärtusena. Kusjuures tegemist ei ole pealiskihi, vaid teose tuumaga. "Poeemi Stalinile" mõistmine eeldab teatavat kogudusteadvust, täpselt nagu selleta ei saa mõista kirikulaule. Stalinistlik luule on tugevalt kinni piibellik-kristlikus kirikulaulupraktikas. Stalini-armastuseni viisid Smuuli kaks lapsepõlvejumalat, kodust kaasa antud patriarhaalne luterlik jumal ja jacklondonlik - suure laeva kapten, mis kokku tekitasid isikukultuslikku hoiakuid. Selle teooria tõestamiseks tuleb poeemi lugeda kristlase silmade läbi. Müstiline Stalin
energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gammakiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat.
osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku. Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu. Lootemuna edasine areng. Viljastatud munaraku e. lootemuna arengut võib vaadelda 2 staadiumina : Esimene staadium kestab munaraku viljastumisest 60. Elupäevani (ligikaudu 8 nädalat). Seda nimetatakse embrünoaalperioodiks ja selle perioodi inimalget embrüoks. Selles ajavahemikus moodustavad uue inimese organid Teine staadium kestab 60. elupäevast sündimiseni. See on fetaal- e. looteperiood ja embrüost
Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoossed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa Pankrease viimasüsteem Viimasüsteem algab juba aatsinustest, kus tsentroatsinoossed rakud moodustavad lülijuha intra-atsinaarse algusosa - vooderdab ühekihiline kuupepiteel Maks Hepar Maksa verevarustus maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist Hepatotsüüdid Hulknurksed ümara tuumaga rakud; esineb palju kahetuumseid rakke Sisaldavad hulgaliselt organelle, tsütoplasmas glükogeeni sisaldised Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete
(täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib hapniku ning see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. 14. Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid! · Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud. Transpordivad hapniku. · Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega. · Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere hüübimises. 15. Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste
Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia. Kohe viljastudes ei teki ühe tuumaga viljastunud sügooti alguses on kaks tuuma, mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine. Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula.
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused
kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel fibriin, - vere hüübimist soodustav aine immuunsus, Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid omandatud immuunsus, kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel kaasasündinud immuunsus, Pärandub vanematelt järglastele.
Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde. Valgeid vererakke tekib nt harknäärmes. 10. Vererakud: ehitus, ülesanded, kus tekivad? Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasm...
Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas · Eluiga ligi 2-4 päeva · Tuumaga värvusetud rakud · Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem:
nendevaheline elektriline tõukejõud on võrreldes prootonite suurusega suur? (nad peaksid laiali lendama) · Neid hoiab tuumas koos tuumajõud, millel on tugev vastasmõju, kuid mõjuraadius on väga väike. · Tuuma vaadeldi analoogselt veetilgaga (väike kompaktne veepiisk). Kui tõsta see veepiisk teisele lehele (nt. roosi lehe peale), on piisake juba suurem, ta loperdab ning kipub lagunema väike tilk on stabiilne, suur laguneb. Samamoodi on ka tuumaga, kus prootoneid hoiab ühtselt koos tuumajõud, kuid kui on palju prootoneid, siis väikese mõjuraadiusega tuumajõul on raske neid koos hoida, sest äärtele enam ei taha väga mõjuda. Nii muutub suur tuum ebastabiilseks ja võib tekkida radioaktiivne lagunemine. · Tuumajõudude tugevus tingib selle, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub suur energia. Tuumade seoseenergia · graafik õpikust lk 136
Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid e. anatoomia
( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on : · Lümfisõlmed veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid. o Põrn moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik.
1.2Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. (http://www.tuumaenergia.ee/index.php? id=60#_msoanchor_1) 1
kooseluvorm, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest ning moodustab omaette leibkonna: täielik nukleaarne perekond kõik liikmed on olemas, on olemas mees, naine, laps või lapsed. mittetäielik nukleaarne perekond üks või rohkem liikmeid on puudu. Nt on olemas lapsed kellel on vanemad ära surnud. Tüüpilisem näide on nt isa, ema puudumine peres. binukleaarne perekond kahe tuumaga perekond. On siis kas üks või kaks purunenud perekonda, mille riismed kogutakse kokku ja moodustatakse kolmas perekond. ta on suuremast perekonnast sõltumatu, iseseisev majanduslikus mõttes. Autonoomne kooselu vorm. Sõltumatu majanduslikus ja emotsionaalses mõttes. · suur- e. laiendatud perekond- laiem sotsiaalne kooseluvorm, kus perekonna moodustab suurem vere- või võimusugulusgrupp:
mehhanismiga? Selle mehhanismi kasutamisega lagundatakse: Enneaegsete stop-koodonitega mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d). mRNAd, kus kasutatakse korraga erinevates lugemisraamides valgusünteesi initsiaatorkoodoneid. NMD toimub enamasti enne, kui on katkenud mRNA füüsiline side tuumaga. Enneaegset stop-koodonit sisaldav mRNA molekul, mis on jõudnud tsütoplasmasse, pääseb suure tõenäosusega lagundamisest. NMD on alati seotud lagundatava mRNA translatsiooniga - NMD toimumiseks on vajalik translatsiooni terminatsioon enneaegsel stop-koodonil. 7. Regulaatorvalkude olulisemad alaklassid pro- ja eukarüootsel geeniregulatsioonil? Heeliks-pööre-heeliks motiiviga valgud. Homeodomääni valgud. Tsinksõrme sisaldavad valgud.
Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku • Tekivad punases luuüdis • Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas • Ainsad tuumata rakud inimese kehas • Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanul umbes 35 triljonit) Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest • Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas • Eluiga ligi 2-4 päeva • Tuumaga värvusetud rakud • Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem:
Paralleeltöö: Paralleeltöö ehk lõimedega programmeerimine on vajalik eelkõige kahel otstarbel: teha mitut asja samal ajal kasutada efektiivselt arvuti ressurssi (eelkõige protsessori tuumasid) Lõim ehk thread Meie jaoks Java objekt Oluline meetod run() Kaks põhilist eesmärki: o Teha mitut asja paralleelselt (nt UI ja taustategevused) [Efekt saavutatakse ka ühe tuumaga arvutil] o Kasutada maksimaalselt arvuti ressursse (nt andmetöötlus, arvutused jms) [Efekt saavutatakse mitme tuumaga arvutil] Lõimede loomine Ise hallates ja Thread ja/või Runnable objekte luues Lastes mõnel API-l lõimesid hallata join() Käesolev thread peab ootama kuni viidatud thread on töö lõpetanud: th.join(); Millise nimega threadi objekt ootab? Vastus : Ei tea nime.. Pealõim ootas Paralleelne vs järjestikune täitmine
kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Seda kuumutatakse ja tekkinud auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga, põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Mis on isotoop ja mis sellega tehakse? Isotoop-Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Esimesi katseid radioaktiivsete isotoopidega hakati tegema 1935. aastal kui
türeoglobuliinis olevate türosiinimolekulidesse. Valminud hormoonid püsivad kolloidi sees türeoglobuliini küljes kinni peptiidsidemega. Depoovormist vabanemiseks folliikulirakud endotsüteerivad kolloidi ja hormoonid vabastatakse vereringesse. Kilpnäärme talituse skeem on esitatud joonisel 3. [2] Joonis . Kilpnäärme talituse skeem. [2] Kilpnäärme hormoonid toimivad mitmete elundite rakkudesse. Nad tungivad sihtrakkudesse ja ühinevad tuumaga, millele on suunatud nende peamine toime. Kilpnäärme hormoonid säilitavad osaliselt tuumade ribonukleiinhappesünteesi, ribosoomide ja mitokondrite valgusünteesi ning rakkude membraanistruktuuride sünteesi. [2] Kilpnäärme hormoonidele on iseloomulik nende mõju aeglus. Nende toime täielikuks avaldumiseks võib peale manustamist kuluda päevi. [2] Kilpnäärme hormoonidel on vereringele, hingamisele ja seedimisele mitmesuguseid,
Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tulevik
hilisemate sauruste eellased. Nad elasid pidevalt maismaal, sarvsoomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. AEGKONNAD Ürgaegkonnas (4500-2500 mln a. tagasi) : · tekkis Maa (4500 miljonit a. tagasi), · tekkis elu (3500 mln a. tagasi) esimesed elusolendid, kelleks olid bakterisarnased tuumata organismid. Aguaegkonnas (2500-542 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed fotosünteesivad organismid · tekkisid esimesed tuumaga organismid (u 1900 mln a. tagasi) · esimesed hulkraksed organismid (u 1500 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed hulkraksed loomad (u 570 mln a. tagasi) · meres oli selgrootute mitmekesisus suur Vanaaegkonnas (542-251 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed maismaataimed (u 400 mln a. tagasi) · seejärel arenesid eostaimed, oli eostaimede valitsemisaeg (350 mln a. tagasi) · esimesed paljasseemnetaimed (270 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed selgroogsed (u 500 mln a. tagasi)
Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud 6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke. Punalible – ERÜTROTSÜÜT, transpordib hapnikku ja süsihappegaasi, punane, kettakujuline Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb välja nagu liistak (:D) Valgelible – LÜMFOTSÜÜT, tuumaga, tähtis osa organismi imuunkaitses 7.Rakuorganellide ehitus, ülesanded. Oska joonistada. Ribosoom – valkude süntees. Puudub membraan, sinine kera Mitokonder – rakkude varustamine energiaga. Viinerilaadsed asjad, topeltmembraan, seest torujas Tsütoplasmavõrgustik – Karedapinnalisel: valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnalisel: süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport
tümiin uratsiil Peamine struktuur Pikk kaksikaheline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheeliks kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Kus leidub? Tuumaga rakkudel Rakutuumas ja rakutuumas, eraldi DNA on ka tsütoplasmas; bakteritel mitokondritel ja ainult tsütoplasmas kloroplastidel: bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamine ja Valgusünteesi teostamine
Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a. tagasi). Esimesed taimed olid vetikad. Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku
2. Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3. Kumm ja kummidetailide tootmine. Pilet nr.3 1.Metall mittemetall. Metallid ja sulamid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised)
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
-) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi. -) Ovotsüüt/Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi. -) Kromosoomide kahekordistamine toimub mitoosi: interfaasis. -) Munaraku viljastumine toimub: munajuhas. -) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis. -) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi. -) Inimesel esinevad sugukromosoomid kõikides tuumaga rakkudes. -) * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Imetajate ontogenees jaotub kaheks perioodiks: embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks. -) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. -) Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud: keskkonnatingimustest ja geenidest. -) Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. -) Eostega paljunemine on paljunemine.
Neeldusmismaksimumid UV-piirkonnas asuvad lainepikkustel 270-280 nm, mistõttu on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsionisegu proovides mõõdetakse kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ehk optilist tihedust (D)/absorptsiooni (A). Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mikromooli/ml (1 mikromool = 181 mikrogrammmi = 0,181 mg), kuigi lahuses võib olla ka teisi aromaatse tuumaga aminohappeid. Antud kaliibrimissirge abil leitakse A väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks
Neeldusmismaksimumid UV-piirkonnas asuvad lainepikkustel 270-280 nm, mistõttu on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsionisegu proovides mõõdetakse kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ehk optilist tihedust (D)/absorptsiooni (A). Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mikromooli/ml (1 mikromool = 181 mikrogrammmi = 0,181 mg), kuigi lahuses võib olla ka teisi aromaatse tuumaga aminohappeid. Antud kaliibrimissirge abil leitakse A väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks
· Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises · Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus). Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides (ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum). Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (,,närvikiud"), millest on suur osa kaetud erinevate lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine. Sünaps jaguneb: · Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad
sõltub hapniku rõhust. Oksüdeerivat leeki kasutatakse messingi keevitamisel ja kõvasulami jootmisel. Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul, kui põletisse suunatava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta on vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma piirid, tuuma otsale tekib rohekas kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud
Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat.
D. Viimasena väljunud komponendi elueerumismahtu võrdlus arvutusliku V xmax väärtusega. Arvutuslik Vxmax = 67,86 ml Katset läbiviides sain viimasena väljunud komponendi elueerumismahuks 66,75 ml. Minu saadud tulemus erineb arvutuslikust 1,11 ml võrra. Suhteline viga seejuures on umbes 1,64%, mis tähendab, et tulemused on üsnagi kokkulangevad. Viga võis tekkida kolonni mahu mõõtmisel. E. Rf = (Vx Vxmin) / (Vxmax Vxmin) Segu sisaldas aromaatse tuumaga valku, seega leian tema liikuvusteguri väärtuse: Rf = (28,75 - 24,75) / (66,75 - 24,75) = 0,095
Rakuhingamine ja ATP tootmine. Golgi kompleks- valkude töötlemine ja pakkimine. Lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga. Ainete lagundamine. Tsütoskelett- valgulised fibrillid. Annab rakule kuju, rakkude liikumine. Vakuool- Ainete säilitamine ja ladestamine. MÕISTED: Tsütoplasma- poolvedel raku sisaldis, mis täidab kogu rakke. Tsütosool- tsütoplasma vedel osa. Prokarüootne rakk- tuumata rakk Eukarüootne rakk- tuumaga rakk 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: kromatiinaine, eukromatiin, heterokromatiin Tuumaümbris, karüoplasma, tuumake. Tuuma on kogunenud peaaegu kogu raku DNA, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Kromatiinaine- DNA, mis on seostunud valkudega ning asub rakutuumas Eukromatiin- aktiivne DNA Heterokromatiin- mitteaktiivne DNA 5. Mõisted Homoloogilised kromosoomid- Liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
