Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks
tekib helenduv plasma. · Elektrikaar suure voolutugevuse korral võivad ioonide põrked esile kutsuda katoodi ja anoodi kuumenemise, kõrgel temperatuuril väljuvad katoodist elektronid, mis liiguvad anoodi suunas nende vahel tekib elektrikaar. Elektrivool pooljuhtides · Pooljuhtseadeldistes kasutatakse kõige enam räni ja germaaniumkristalle. · Räni on 4-valentne element aatomi väliskattes 4 aatomi tuumaga nõrgalt seotud elektroni. · Pooljuhtide elektrijuhtivust, mille põhjuseks on vabade elektronide olemasolu, nimetatakse elektronjuhtivuseks ja vastavat voolu elektronvooluks. · Auk tühi koht aatomis, kust lahkus elektron. · Aukudest põhjustatud pooljuhi juhtivust nimetatakse aukjuhtivuseks ja elektrivoolu aukvooluks. · Elektrivoolu kandjateks pooljuhis on elektronid ja augud.
Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st.
Inimese kloonimine Miks peaks diskuteerima teemal-inimese kloonimine? Miks see peab olema kontrolli all? Miks sellel teemal üldse rääkida? Kas see on eetiline, bioloogiline või majanduslik problem? Kloonimine tähendab DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamist. Kloonimine inimese puhul jagatakse kahte ossa 1. reproduktiivne kloonimine, mille vastanduseks on 2. terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Inimese kloonimine on nüüdseks saanud juba ülemaailmseks teemaks. Väga vähe on puudu sellest, kui seda teostama hakatakse, hetkel on see aga õnneks keelatud. Maailmas on niigi liiga palju inimesi, miks siis neid veel juurde oleks vaja. Kloonimisel on kindlasti ka omad postitiivsed pooled, kuid kui mõelda korralikult järele, si...
tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, C, G, U) Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheelis kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Esinemiskoht rakus Tuumaga rakkudel rakutuumas, Rakutuumas ja tsütoplasmas; eraldi DNA on ka mitokondritel bakteritel ainult tsütoplasmas ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamime ja Valgusünteesi teostamine ehk
· püsisoojased Reageerimine ärritusele: Pärilikkus: · Järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga: · Erinevatel liikidel on erinev eluiga Keerukas organiseeituse tase: · Molekulaarne, rakuline Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tasand: · Elu molekuaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand: · Kõige väiksem eluüksus on rakk. 1. eukariootiline rakk (piiritletud tuumaga ), 2. prokariootiline rakk (eeltuumne ). · Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Kude: · Rakud moodustavad kudesid. (närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude) · Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ: · Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. · Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud, nt neuroloogia uurib aju. Elundkond ehk organsüsteem: · Elundid moodustavad elundkondi (nt hingamiselundkond).
Gammakiirgus suurima energia ja sagedusega elektromagnetkiirgus. Varjestamiseks kasutatakse enamasti pliid. Neutronkiirgus kiiratakse vabu elektrone. Kõige ohtlikum radioaktiivne kiirgus. Tõkestamiseks on vaja väga palju kergeid aatomituumi. Kõige paremad elektronkiirgus varjestavad ained on vesi ja betoon. Poolestusaeg aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. Tuumareaktsioon aatomituumade muundumine põrkumisel mingi elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine. Nähtust, kus reaktsioon põhjustab selle sama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel nim ahelreaktsiooniks. Paljunemistegur Kriitiline mass vähim tuumkütuse mass, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Ülekriitiline mass paljunemistegur k on suurem kui 1. Tuumareaktor toodab plutooniumi või uraani aatomi tuuma lõhustamisel kõigepealt soojust ning siis elektrienergiat. Teised
20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21.Kapillar-kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapnikuga ja ühenda arterit veeniga. 22.Vereringe-südamest ja veresoontest koosnev süsteem, mis varustab kogu keha kudesid verega. Jaguneb suureks ja väikseks vereringeks. 23.Punane vererakk-kettakujuline, elastne rakk, millel puudub tuum, sisaldab rohkelt hemoglobiini. Transpordib hapnikku. 24.Hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib hapnikku. 25.Valge vererakk-värvitu tuumaga rakk, on liikumisvõimeline. Võitlevad võõrmikroobidega ja võõrkehadega. 26.Vereliistak-e- trombotsüüt-kõige väiksem värvitu vererakk, mis on vajalik vere hüübimisel. 27.Fibriin-vere hüübimisel moodustuv keemiline ühend, mis katab haava tiheda võrgustikuga 28.Immuunsus-organismimi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke 29.Omandatud immuunsus-immuunsus , mis on saadud elu jooksul haiguse läbipõdemisega või vaktsineerimisega 30
toru läbib rakukesta, DNA siseneb läbi membraani. Nakatumistsükkel 25 min. 6. Millised organismide rühmad kuuluvad prokarüootide hulka? a. rakkude areng Maal on alguse saanud prokarüootsetest e. eeltumsetest rakkudest (mis ei sisalda tuuma). erineva keerukusega prokarüootseid rakke. lihtsaimad ja väikseimad on mükoplasmade rakud (puudub rakusein), neist mõnede läbimõõt on vaid 0,3 µm. prokarüootsed: bakterid, kuid ka sinikud, mükoplasmad ja arhed. arhed tuumata ja tuumaga organismide vahepealsed, elavad ekstreemsetes tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres). sinikute rakkudes lihtsad membraansed moodustised -- organoidid, tülakoidide sarnased moodustised. Sinikud on keerulised prokarüoodid. Prokarüoodid - väga väikesed, diameeter on 1 - 10 µm, üherakulised, ümardunud otstega pulgakujulised või hoopis teistsugused organismid, mõnikord on rakud liitunud ahelateks. sisaldavad piisavalt nukleiinhappeid, et sünteesida valke , minimaalne
täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). Nii kloonisid hiljuti Ameerika teadlased ahv Tetra, kes arenes neljandikust 8 raku staadiumis olevast embrüost. Selline kloonimismeetod toimib ka looduses - nii arenevad ühemunakaksikud. Alates 1997
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. -lagunemine tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. -kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja -lagunemisega kaasneb -kiirgus. -lagunemine tuumast vabaneb -osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb -kiirgus Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Poolestusaeg aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Tuumajõud tugevaim jõud looduses, aga väikse mõjuraadiusega. Tavaliselt on aatomituumad stabiilsed. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema 1
ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus? Ehitus Paiknemine Allumine tahtele Töövõime organismis Vöötlihaskude Ristipidi vöödilised Põhiline osa inimese Jah Väike lihaskiud lihastest Silelihaskude Rakud ühe tuumaga Soole- ja Ei Suur veresoonesein Südamelihaskude Hargnevad rakud Südames Ei Suur
Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas toimub vere hbimine, selle thtsus, vajalikud tingimused?
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
S�DA - lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -h...
vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, talletuvad varurasvad Luukude: tugiülesanne, kujuneb luustik Kõhrkude: tugiülesanne, osa keha toesest Veri: vedel kude. Tähtis organism toite ja kaitseülesanne 2. Millest luud koosnevad?
RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga
· Vastuvõtmise koht: Viin, Austria · Jõustumise kuupäev: 27 oktoober 1986 · Keeled: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania · Hoiulevõtja valitsus: Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) · See nõuab, et riikide aruannet õnnetuse aejast, kohast, kiirguse vabanemisest ja muudest vajalikest andmetest olukorra hindamiseks. · Teatamine toimub mõjutatud riikidelt otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja IAEA kaudu. · Aruandlus on kohustuslik iga tuumaga seotud rajatise ja loetletutel toimingutel artiklis 1. Artikli 3 kohaselt, võivad teatavad teistele samuti õnnetusi teatada. · Viie tuumarelvariigi riigid (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid) on kõik väljendanud oma kavatsust anda aru õnnetustest tuumarelvade ja tuumakatsetustega. Tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsioon (Convention on Assistance in the Case of a Nuclear Accident or
LAURAASIA(põhjapoolkeral) ja GONDVANA(lõunapoolkeral). Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse arengut liikidest põlvnemise kaudu nim. Bioloogiliseks evolutsiooniks. Selle evolutsiooni tulemusena: tekivad uued liigid ja organisimid kohastuvad keskkonna muutustega. Liikide tekkimine Esimesed elusorganismid olid väikesed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele.Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Esimesed taimed olid vetikad. Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Inimene on maal eksisteerinud u 5-7 miljonit aastat. Koostajad
Konts. HNO 3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub nitrofenool, kollase värvusega ja käitub kui hape. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalge lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3 ning soojendasin vesivannil. Aromaatsete tuumade nitreerumise tulemusena moodustus kollakas sade. Seejärel jahutasin segu ning lisasin NH 4OH, mille tulemusena lahuse värvus muutus oranzikaks, mis tähendab, et lahus sisaldab aromaatse tuumaga aminohappeid. Jahutamisel tõestasime, et valk denatureerus pöördumatult ja NH 4OH lisamisel, et moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina. Katse tõestas, et kontsentreeritud lämmastikhape põhjustab valgu pöörumatut dentaturatsiooni ja välja sadestumist. Kuumutamisel aga sademes olevad aromaatsed tuumad nitreeruvad ning moodustavad nitrofenooli tüüpi ühendi, mis käitub happe/alus indikaatorina. Selle katsega on võimalik tõestada
või sidekoerakuks. Nimeta elund, kus leidub selliseid rakke ja nimeta rakud, millest ta koosneb. Skeletilihas Sadu tuumasid, nt m. sternocleidomastoid? Südamelihasrakk 1-2 tuuma Südamelihasrakk on 1 tuumaga, tihedate sidemetega seotud teineteisega. Läbimõõt 25% skeletilihasest (2,5-20mikrom) RAKK, rakuosad Nimeta mikrotuubulite ülesandeid: 1. Organellide paigutuse fikseerimine rakus (rakustruktuur). 2. Rakusisene liikumine. Missugust ülesannet täidab kare endoplasmaatiline retiikulum? Produtseerib ja töötleb valke. Too näide plasmamembraani antigeense ülesande kohta
Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud, mis liiguvad ka peenemates veresoontes. Neil pole tuuma. Algses arengujärgus on küll tuum, kuid hiljem heidetakse see rakust välja. Punases luuüdis, moodustub neid koguaeg ka juurde.Hemoglobiin on valk, mis seob ja trantspordib hapnikku. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Valged vererakud on tuumaga, värvitud, suhteliselt suured liikumisõvimelised rakud. Neid on mitut tüüpi, igaüks täidab erinevaid ülesaneid. Põhi ül. On võidelda organismi tunginud võõrmikroobidega. Ühed aktiivsemad on ntks õgirakud, mis läbivad veresoone seina ja kogunevad mikroobide v võõrkehade ümber ja hakkavad neid hävitama, see tekitab punetuse ja tõuseb temp, tekib põletik. Põletikuga suureneb valgete vererakkude arv. Vereliistakutel puudub tuum, nad on vajalikud vere hüübimiseks
beetakiirgusele võib kaasneda gammakiirgus. 6) Radioaktiivlagunemise seadus: statistiline seadus, see ei võimalda ennustada konkreetse tuuma lagunemishetke ja kehtib vaid suure arvu tuumade korral. N= N0e-t .N- tuumade arv ajahetkel t, N0- tuumade arv ajahetkel t=0, - tuuma ajaühikus lagunemise tõenäosus, t- vaadeldav ajahetk. Poolestusaja kaudu: N= N0 2-t/T , kus T on poolestusaeg. 7) Tuumareaktsioonid: nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuuma mõjutavate osakestena kasutatakse alfaosakesi, neutr, proot, footoneid jt. Välismõju tulemusel toimuv protsess. Põhjuseks kosmiline kiirgus, radioaktiivkiirgus, kiirenditest saadud osakesed, tuumareaktorist saadud neutronid. Looduslik radioaktiivsus: kulgeb iseenesest. Kehtivad: energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus, massiarvu jäävuse seadus, laenguarvu jäävuse seadus.[tuuma laeng Z][ Elemendi
või äkksurma. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa ja vereloomet. Nahale sattudes tekitavad põletushaavu. Mitte kõik aromaatsed ühendid pole mürgised. Benseenituum esineb bensoehappes (E210). Seda sisaldavad aspiriin, sahhariin, vanilliin. 3. KEEMILISED OMADUSED. Oksüdeerumine. Aromaatset tuuma iseloomusta suur energeetiline püsivus. Seepärast on aromaatsed tuumad tavaliste oksüdeerijate suhtes küllaltki vastupidavad. Aromaatsetest tuumadest kergemini oksüdeeruvad tuumaga seotud alküülrühmad. METÜÜLBENSEEN e. BENSEENKARBOKSÜÜLHAPE e. TOLUEEN BENSOEHAPE. Benseenituuma sisaldavad ühendid põlevad tahmava leegiga. Elektrofiilne asendusreaktsioon. -elektronpilv ulatub tasandist välja, seega on kättesaadav elektrofiilide ründele. Niisiis aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, temaga reageerimine algab elektrofiili ühinemisega.
kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum. Hemoglobiini tõttu on punane vererakk punast värvi. Valge vererakk ehk LEUKOTSÜÜT on tuumaga, aga värv puudub. Ta ülesandeks on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Õgirakud tungivad läbi vereooneseina ja hävitavad kehasse sattunud bakterid. Seal tekib punetus ja tõuseb temperatuur, tekib põletik. Kui tekib põletik, siis leukotsüütide arv suureneb. Vereliistakud ehk TROMBOTSÜÜT on kõige väiksem vererakk. Neil puudub tuum. See on vajalikuks vere hüübimiseks. Kui tekib haav, siis vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta
suguelundid arenevad kõige aeglasemalt organitest) Nähtavate suguelunditeta taimed nagu seened, vetikad, samblad jm paigutas taimeriiki, korallid ja käsnad samuti, kõik selgrootud peale lülijalgsete pani usside klassi. Kuni sinnamaani jaotati elusloodus selgelt loomadeks ja taimedeks. 19. Sajandil muutus piir häguseks, sest: · Edusammud anatoomias, embrüoloogias, füsioloogias, mikroskoopias (uuriti rakku, avastati teisigi tuumaga ainurakseid peale bakterite). · Evolutsiooniteooria kinnistus, loomuliku süsteemi hakati looma organismide rühmitamisega põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Ernst Haeckel · 1866 lisas kolmanda riigi protistid. Paigutas sinna need org. Kes ei olnud ei taimed ega loomad - bakterid, algloomad, ainuraksed vetikad, sinivetikad, seened. Käsnad pani loomariiki.
ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. 2)Transgeneesi puhul sisestatakse võõr-DNA embrüorakkudesse, millele järgneb sisestatud DNA insertsioon peremeesraku kromosoomidesse. Embrüorakkudena kasutatakse kas viljastatud munarakke või siis väga varasest embrüost pärinevaid rakke. 3)-Kui võõr-DNA integreerub viljastunud munarakku kromosoomidesse, siis on saadud loom täiesti transgeenne, sest kõik tema tuumaga rakud peaksid sisaldama transgeeni. -Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne, st. mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte. 4)Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. 5)video
on järgmine: vererakkude loendamine, hemoglobiini kontsentratsiooni mõõtmine. Mõõdetud parameetrite alusel arvutab analüsaator erütrotsüütide ja trombotsüütide indeksid. Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna. Leukotsüütide üldarv on piiratud informatiivsusega parameeter, kuna leukotsüüdid on tegelikult kogum eri tüüpi rakke: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Leukogramm väljendab iga leukotsüüditüübi protsentuaalset osa leukotsüütide üldhulgast. Kui ühe tüübi osakaal suureneb, siis teise tüübi osakaal vastavalt väheneb
juhitav. TTR on juhtimatu tuumareaktsioon. Plutooniumi toodetakse tuumareaktorites. Lisa Tuumarelvast Esimene tuumapomm lõhati USA-s Nevada kõrbes 16. Juulil 1945. Aastal. Pommid, mis heideti Jaapanile, olid mõlemad samaväärsed 20 000 tonni lõhkeainega. Nii aatomi- kui ka vesinikupommidelõhkemise puhul levib väga suur valguskiirgus, seejärel tugev purustav lööklaine ja viimaks kõike hävitav radioaktiivne kiirgus. Gammakiirgus tekib siis kui kildtuum põrkab kokku pommi kesta tuumaga, ja ergastavad neid. Kildtuumad on väga suure energiaga ja nad on ise beetaradioaktiivsed. Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist (kaadmium, boor) juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast tõstetakse või uuesti sisse lastakse. Tuumareaktoreid leidub tuumajaamades ja allveelaevades.
a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada kurjategijaid *määrata lootearengut/väärarengut 2)Kude-uurib hüstoloogia 4 põhikudet:
Austraalia Põhja-Ameerika Püsisid kauem koos Lõuna-Ameerika VI Sordi ja tõu aretus Valiku tunnusel tulemused muutuvad Elu areng Maal Tekkis vees 3-2,5 miljardit aastat tagasi I Üherakulised. Ilma tuumata organismid (tänapäeval Bakterid) Heterotroopsed ja anaeroobsed (toitus org. Ainest) (ilma hapnikuta) Fotosünteesvate Bakterite teke Hakkas tekkima hapnik 4. Heterotroopsed bakterid kes kasutasid hapniku ehk aeroobsed (hingavad) 5. Keerulisem ehitus üherakul tuumaga org teke Rakutuum tekkis rakumembraani sissepoole liikumise (sopistuse) tagajärjel 2-kihile tummamembraan. DNA ümber Eeeldused: 1. Dna kaitstud 3. Tekkis mitoos 4. Endotsütoosi võime teke fagotsütoos (eelis toitumises) Taimse ja loomse raku teke Tekkisid endosümbioosi teel Bakterid kohastusid elama eluks päristuumses rakus Päristuumne rakk + aeroobsed B. loomne rakk mitokondritega Päristuumne rakk + aeroobsed B taimne rakk mitok. Ja kolorplastidega Tõstab: 1
Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille kokkupuutel munarakuga 1 sperm selle viljastab). Munarakud: ümmargused tuumaga rakud, mis tekivad munasarjades. Alged tekivad juba looteeas, valmima hakkavad aga murdeeas kuni 45-50aastaseni(siis talitus muutub ja hiljem lakkab täielikult). Iga 3-4 nädala tagant valmib ja vabaneb 1 munarakk. Munaraku eluiga 24h. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Toimub munajuha laienenud osas. Viljastab 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis kinnitub emaka limaskestale.
millest koosnevad rakkude biomolekulid. Normaalsed aatomid muunduvad sobimatu aine aatomiteks,mis põhjustab elusorganismi hukkumise. 5.poolestusaeg aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest(NT.plutooniumi poolestusaeg on 24 400 aastat) 6.tuumareaktsioonid *tuumareakts-des tekivad uued isotoobid *tuumareaktsioone kutsutakse esile neutronite voogudega, sest neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. *tuumareaktsioone on 2 liiki : 1.raskete tuumade lõhustumine 2.kergete tuumade lõhustumine ehk sünteesireakts./termotuumareakts. 7.tuumade lõhustumine.ahelreaktsioon Aatomi tuum lõhustub siis,kui me suudame teda ergastada, see tähendab ,et ta neelab neutroni. Selle tulemusena aatomi tuum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabaneb 2-3kiiret neutroni, mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise jne. Tekib
PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 - Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone. Elektron püüab aatomis liikuda selliselt, et tema energia oleks minimaalne, seega peab ta olema tuumale võimalikult lähedal, mida kaugemal on elektron, seda nõrgem on tal side tuumaga ja seda suurem on ta energia. Liites või loovutades elektrone kaotab aatom oma neutraalsuse, ta saab laengu ja teda nimetatakse vastavalt katioon (+ laeng, aatom on elektroni loovutanud), anioon (- laeng, aatom on elektroni liitnud). Iga elektronkiht mahutab kindla arvu elektrone: I kiht 2 elektroni II kiht 8 elektroni III kiht 18 elektroni IV kiht 32 elektroni väliskihil kuni 8 elektroni Näiteks: Cl +17 2)8)7) kolm kihti võib kloorile kohe ära märkida kuna
Geneetiline materjal on organiseeritud tuumamembraaniga tuumaks · Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel · Kandidoos on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud, söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid · Tuntuimad on Candida albicans, mis põhjustab inimestel naha seenpõletikke Algloomad · On lihtsad tuumaga üherakulised organismid · Enamik algloomi eksisteerib looduses vabalt, omades suurt osatähtsust Maa ökoloogilise tasakaalu kujunemisel · Algloomi jagatakse 5 gruppi, lähtudes nende paljunemisest ja liikumisorganite iseärasustes Näiteks: viburloomad, amööbloomad, eosloomad, ripsloomad, mikrosporiidid · Algloomad tekitavad inimestel ja loomadel haigusi. Nad võivad edasi kanduda toidu ja veega. · Näiteks Plasmodium tekitab malaariat
läbivalgustamiseks tollis; *torude lekete tuvastamiseks. Röntgenkiirgus tekitatakse elektronide järsul pidurdamisel. RAK: röntgenpildid [meditsiin (luumurrud, aga ka muutused pehmetes kudedes), toll] Neutronkiirgus on neutronite voog. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pooled radioaktiivse aine tuumadest on lagunenud. (viimast hetke ei saa arvutada). Tuumareaktsioon on aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsiooni kutsub esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites tekkivat neutronvoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel. Tuumareaktsioonides on võimalik saada suurel hulgal energiat kahes piirkonnas: kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel
õigeusu kirikus kasutatav laul. Kirjandusteaduses oli kaanon esialgu üksikautori teoste kogu, hiljem tähistas mõiste kirjandusteoseid, mis on oma kvaliteedi ja tähtsuse põhjal välja valitud. Kirjanduses peetakse seda põhiliselt "klassikaks", mille keskmeks on grupp tuntud ja mõjukaid autoreid ja teoseid. Kaanon on üldjuhul väga subjektiivne, sinna kuuluvad autorid ja teosed valitakse nende sobivuse järgi tuumaga. Eesti luulekaanon väärtustab põhiliselt isa- ja eestimaalisust, luule peaks olema rahvuskeskne, teema ja sisu on esmatähtis ning vorm pigem teisejärguline. Vormiliselt on tähtis korralikkus, võib katsetada originaalselt, kuid mitte liialt, luule ei tohiks olla ebamäärane. Keeleline ilu ja Melani Mägi muusikalisus, autori nukker alatoon on positiivne, pahaks ei panda ka kerget huumorit,
- Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest väga erinevaks → toimub looduslik valik, nt. koeratõud (paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist) Biogeneetiline reegel on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe ELU ALGUS MAAL - BAKTERITE EVOLUTSIOON, TUUMAGA RAKU TEKE, TAIMSE JA LOOMSE RAKU TEKE ENDOSÜMBIOOSIL, HULKRAKSUSE TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakterid - ürgbakterid)
*kandeostega Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos. Basiid, basidium - vt. eoskand. Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil või on viimasega *mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses. Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline. Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum; vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis. Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast *poorimütsist; iseloomulik paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota). Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse.
o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga o Lihasrakkude vahel on sidekude o Kontraktsioon on rütmiline ja tahtele allumatu Silelihaskude o Esineb siseelundite seintel o Ei allu tahtele o Kokkutõmbed on aeglasemad, vähem jõulised ja väsimatud, haaravad kogu lihast, tihti laielised o Käävjas, lühem, ühe tuumaga o Jagunemisvõimeline 18. Lihase ehitus 1. Luu, 2. Perimüüsium, 3. veresoon, 4. Lihaskiud 5
kohta vasakule; · kui tuum kiirgab beetaosakese, nihkub ta ühe koha võrra paremale; · kui tuum kiirgab neutroni või gammakvandi, jääb ta tabelis paigale. Poolestusaeg On ajavahemik, mille jooksul radioaktiivse aine mass väheneb kaks korda Näiteks kui alustame 1000 radioaktiivse tuumaga, on poolestusaja möödudes alles 500 tuuma, 2 poolestusaja möödudes 250 tuuma, kolme poolestusaja möödudes 125 tuuma jne. ehk , kus N allesjäänud radioaktiivsete aatomite arv, N0 radioaktiivsete aatomite arv algmomendil, t ajavahemik, T poolestusaeg Massidefekt - tuuma seisumass - prootoni seisumass
Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele. 1.Metafaas-Homoloogiliste kromosoomide paarid liiguvad ekvatoriaaltasapinnale. 1.Anafaas- Tsentrosoomidelt lähtuvad kääviniidid, mis kinnituvad homoloogilistele tsentromeeridele. 1.Telofaas- Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse terve kromosoom(2-kromatiidne). 2- kromatiidsed kromosoomid hakkavad ennast lahti pakkima. Moodustub osaline tuumaümbris. Järgneb tsütokinees ja moodustub 2 rakku, pooliku tuumaga ja kromosoomide arv on vähenenud 2 korda e. toimub reduktsioon e. taandjagunemine. II jagunemine-Interfaas peaaegu olematu. Kromosoomide 2x ei toimu, sest nad on juba 2-kromatiidsed. 2.Profaas-Kromosoomid pakivad ennast uuesti kokku. Tuumamembraan kaob. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad poolustele. Edasi toimub kõik samamoodi kui mitoosis!!!!. Telofaasis moodustub kokku 4 haploidse kromosoomistikuga rakku. Teise jagunemise käigus kromosoomide arv ei muutu.
Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest aatomitest. Kuna lagunemine on ettearvamatu, siis räägitakse radioaktiivsete aatomite korral keskmisest elueast. =T* lagunemise seadus: N = N0 2 t / T N0- algtuumade arv, N-allesjäänud tuumade arv, t-aeg, T-poolestusaeg 10. Milles seisneb radioaktiivse lagunemise olemus? Mingil hetkel muutub radioaktiivne tuum ebapüsivaks ja hakkab lagunema moodustades lagunemisrea. See rida lõppeb stabiilse tuumaga, milleks tavaliselt on plii (Pb) 11. Mis on tuumareaktsioon, näited, miks neutronitega toimub efektiivsemalt? Tuumareaktsioon on tuumade muundumine teiste tuumade ja elementaarosakeste toimel. Neutronite eelis tuumareaktsioonidel: vastasmõju on väike, mõjutavad tuuma paremini. 12. Milles seisneb U-tuuma lõhustumine, mis tekivad, miks eralduvad neutronid? Tuuma lõhustumine on reaktsioon, kus tuum lõhustub neutroni toimel kaheks kildtuumaks.
Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab
Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti. Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames. Rakkude kokkutõmbed ning lõtvumised toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ja nad ei väsi kiiresti. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele. Tugi-liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine.
IT-Süsteemide riistvara Ohutustehnika Ohutustehnika tundmine on iga ameti elementaarne osa. Tehnikaga tegeledes on see aga veel tähtsam, kuna seal sa ei vastuta ainult enda ja teiste turvalisuse eest vaid ka tihtipeale võõra vara eest. Tegeledes arvuti ja pea kogu muu tehnika riistvaraga on esimene etapp seadme välja lülitamine ja vooluvõrgust välja ühendamine. Mitte mingil juhul ei tasu komponente lahti ühenda kui need on veel vooluvõrgus. Komponentide vahetamine voolu all lõppeb tavaliselt komponendi või komponentide läbipõlemisega. Samuti, kui sa ei tea mida sa teed, ei tasu voolu all oleva seadme riistvara puudutada. Isegi kui tänapäeval suuremosa arvutitest, mobiilidest jne töötavad sisemiselt nii madalatel pingetel ja vooludel, et see ei ole inimesele ohtlik, on kohti, kus on suuremad voolud ja pinged. Peale selle, sa võid seadet staatilise elektri tõttu ...
veel sellest et liikidel on ühised esivanemad. Darwini põhiline erinevus varasemast on selles, et ta hakkas kohe mõtlema ka põhjustele. 9.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal- Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 10.kuidas võis kujuneda hulkraksus- Tekkisid üherakulised ja tuumata bakterisarnased elusolendid esimesed tuumaga üherakulised organismid (sarnasesid algloomadega) hulkraksed organismid (vetikad) 11.Millised organismid moodustasid esmase taimeriigi Maal, milles seisnes nende tähtsus- Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. 12.Kirjelda taimeriigi evoluts.- Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. 450 mil a
kasvab"sabatäheks" · · · · . Komeedi füüsiline loomus · Väike, mõnekilomeetrise läbimõõduga tuum on komeediainus tahke osa. · Tuuma on koondunud kogu komeedi mass. · Komeedi tuum koosneb arvatavasti tolmuosakestest, aine tahkete osakeste ja külmunud gaaside,- süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsemalt temast välja paiskuva aine hulgast. Mida rohkem ainet komeet välja purskab, seda heledam ta on; · komeedi kaugusest Päikesest. Väljapaiskuv aine ise ei kiirga, vaid hajutab päikesevalgust. Mida lähemal, seda rohkem valgust. Ka väljapaiskuva aine hulk sõltub
etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained · Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl, vesi Aine Mass (g) Ruumala (ml) Moolid Aniliin 5 4,9 0,05369
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
