Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud pigem kasu või kahju ? Inimesed on juba väga pikka aega kasutanud energiat ning puutuvad sellega igapäevaselt väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka maavarad
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt
Tuumaenergia ja tuumatööstus Katrin Männik ja Kerttu Kangur 11.B Mis on tuumaenergia ja kuidas see tekib • Tuumaenergia ehk aatomienergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhustumisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. • Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, mille protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat, mis vabaneb soojusena. Tuumaenergia
10 huvitavat fakti tuumaenergia kohta FAKT 1 Rahu sümbolit kasutati algselt tuumaenergia vastase sümbolina. FAKT 2 Uue tuumaelektrijaama rajamine annab tööd keskmiselt 2600-le ehitajale ning 600-le püsitöölisele. FAKT 3 14% kogu maailma energiast tuleb just tuumajõul töötavatest elektrijaamadest. Maailma varustatus energiaga FAKT 4 Kolm aastat peale Tsernobõli katastroofi arvati kahju suuruseks olevat umbes 8 miljardit eurot.
TUUMAENERGIA- elektri ja soojusenergia, varus- venemaa,india,kanada, hiina, austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem...
Tuuleenergia Tuumaenergia Peamisteks probleemideks tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Tuumajaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Tuulejõujaamu on meil praegu võimsusega148 MW. Tuuleressurssi ja selle raken...
Radioaktiivsus mingit liiki osakeste iseeneslik kiirtumine tuumadest. -, -, - radioaktiivsus. Radioaktiivse kiirguse kahjulikkus - põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid ja normaalsed aatomid muutuvad sobimatu aine aatomiteks, mis põhjustavad elusorganismide hukkumise. - kiirgus tuum on ergastatud olekus ning prootonite süsteemis on auk. Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. -lagunemine tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. -kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja -lagunemisega kaasneb -kiirgus. -lagunemine tuumast vabaneb -osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb -kiirgus Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arv...
Vee-energia Hüdroelektrijaamad annavad ca 1/5 maailma eletrienergiast Plussid: 1. Vee-energia omahind on madal 2. Kergelt reguleeritav 3. Veehoidlad reguleerivad jõgede veetaset 4. Veehoidlaid saab kasutada ka niistutamiseks 5. Saab kasutada veega varustamiseks Miinused: 1. Energiarikkaid jõgesid ei ole igal pool 2. Toob kaasa muutsed jõgede veereziimis ja ökosüsteemis 3. Häirib veetransporti 4. Veehoidlate alla jääb palju maad 5. Häririb kalade liikumist Tuumaenergia Kuus tähtsamat tootjariiki: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea Plussid: · Ei teki õhu- ja veesaastet, va vee soojusreostus · Energia ise on odav · Kütuse kulu on väike · Jäätmetekogused on väiksed · Saab kasutada seal, kus puuduvad muud enegiavarad Miinused: · On jõukohadsed ainult rikastele riikidele, ehitamine kallis · Avarii korral katastroof · Tuumajäätmeid keeruline kahjustada ...
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Tuumaenergiaga elektri tootmine on tänapäeval üldlevinud: Lääne- Euroopa riikides moodustab tuumaenergia teel saavutatud elektrienergia umbes 78% üleriigilisest tootmismahust. Kuid tuumaenergeetikal on ka miinused- avarii korral juhtunud keskkonnakatastroof rikub piirkonna elanikele kasutuskõlbmatuks aastateks. II maailmasõjas leidis see tehnoloogia kasutust ka suuresti sõjanduses, mis tõi kaasa palju inimkahjusid Nagasaki ja Hiroshima näidetel. Selle aasta (2009) seisuga on maailmas kasutusel 435 tuumareaktorit, moodustades kokku üle 12% ülemaailmsest elektrienergiavajadusest
Kevin Liimask Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid Poolt: 1. Kuna praeguses mahus plaanitud tuumajaam ületab Eesti enda energiavajaduse, saaksime elektrit ka välja müüa, mis tooks riigile lisaraha. 2. Järjest enam suureks probleemiks kujunemas põlevkivi puudus. Seega oleks vaja elektrienergia tootmiseks võimalusi. 3. Sellega seoses ei tekiks juurde märkimisväärset kogust CO2-te. 4
Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20 sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tsernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes vajame energiat. Teadagi, energia ei teki iseenesest ja maailmas hakkab tasapisi tekkima energiakriis. Selle peatamiseks otsivad teadlased alternatiive energia tootmiseks. Üks avastatud energia genereerimismeetod on tuumaenergia. Selle tootmine võib olla tõhus ja energiatootlik, kuid kuidas selle tootmine on mõjutanud loodust ning mis saab tuumajäätmetest? Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi ning tuumajaama õnnetustes võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Tsernobõli katastroofi-aegsed reaktoritüübid on kasutuselt kaotatud ja tänapäeval
· Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Raske vedada tankeritega. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. 7) Iseloomusta paigutusnihkeid söe tootmises. · Liikunud Põhja riikidest (kus see sai alguse) Lõuna riikidesse (kuna seal on odavam toota, Põhjamaade tühjenevad kivisöe basseinid ajasid kivisöe otsingutel kolooniatesse) 8) Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. · Tuumaenergia on odav, effektiivne, ei tooda CO2. Neg: Vähestes riikides on täielik tuumaenergia tsükkel, Radioaktiivsed jäätmed, Ohtlik (plahvatused). 9) Analüüsi hüdroelektrijaamadega kaasnevaid võivaid probleeme. · Vee voolu takistamine, Kohaliku ökösüsteemi häiritus, suurte alade üleujutamine. Takistavad kalade liikumist (Linda tahtis, et ma seda kirjutaks) 10) Selgita põhjuseid, miks tuuleenergia kasutamine on piiratud.
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
· Veehoidla rajamisega hävivad põllud ja metsad · Kalade liikumine takistatud Tuumaenergia Tuumaenergijat toodetakse 32 riigis, 2002 aastal töötas 441 tuumareaktorit ja andsid nad 17% maailma energiatoodangust. · USA · Prantsusmaa · Jaapan · Leedu · Slovakkia · Belgia Tuumaenergia plussid Tuumaenergia miinused · Ei paiska atmosfööri kahjustavaid · Jäätmete ladustamise probleem gaase · Rajamine kallis · Uraan on kütusena väga energirikas · Turvalisuse vajadus väga suur ( 1KG Uraani = 3000 Tonni kivisütt ) · Fossiilseid kütuseid kulub rajamiseks · Odav energia ja kasvamiseks
Kõige keskkonnasõbralikum on taastuvenergia, mida saadakse tuule, vee või päikese kaudu. Tuumajaama plaanitakse ehitada 2025. aastaks. Põlevkivi lõppeb ligikaudu 20- 40 aasta pärast ja õige aeg on otsustada, mis kütust kasutama hakata. Enne, kui uut elektrijaama ehitama asuda, tuleb selle plussid ja miinused korralikult läbi kaaluda. Tuumajaama positiivne pool: * omades enda tuumajaama, oleksime me teistest riikidest sõltumatumad. * tuumaenergia tootmine ei põhine maavaradel. * tuumajaam ei reosta nii palju, kui põlevkivi töötlemine. Tuumajaama negatiivne pool: * kui midagi kontroll alt väljub, on tagajärjeks katastroof. * maailmas on olnud katastroofiga lõppenud juhtumeid nt. Tzernobõl. * tuumajaamas tekib radioaktiivseid jäätmeid, mis kaotavad oma radioaktiivsuse alles mitme saja aasta pärast. * kui ehitada tuumajaam, jääksid töötuks paljud ida-virulased, need, kes praegu töötavad kaevuritena.
Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. E. Parun Rutheford (Nobel 1908) tegi esimese tuumareaktsiooni aastal 1919. Uraanituumast energia saamise alguseks loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni. Siit algaski tuumaenergia kasutamine, mida hakati ka kiiresti realiseerima. Nüüdseks on tuumaenergiat kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeetika läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsiooniga tuumajaama, kusjuures enamik töötavatest kuulub teise põlvkonda, uued ehitatavad aga juba ohutumasse ja ökonoomsemasse kolmandasse põlvkonda. Paljude riikide koostööna on asutud välja töötama veelgi täiuslikemaid IV generatsiooni jaamu.
Alternatiivenergia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut Energialiigid 1) Päikeseenergia a) päikesekollektorid (päike soojendab kollektoris vett, mida saab kasutada pesemiseks jm Päikeseenergia kasutamiseks on vaja piisavat päikesevalgust. Päikeseenergia on: Keskkonnasõbralik, ammendamatu, seda on hea kasutada maapiirkondades, kus pole elektrit Halb on see, et
ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud merre, töötlemistehased põlenud, paisates õhku määratusuurtes kogustes ohtlikke aineid, ning suured maaalad on üles kaevatud, et sealt siis kivisütt kaevata. Kui võrrelda korralikku uuema põlvkonna tuumaelektrijaama saastet sellega, on tuumaenergia kasutamine kindlasti palju puhtam. Tekivad küll radioaktiivsed jäätmed, kuid need ei paisata atmosfääri, vaid suletakse turvaliselt maapõue. Tuumaenergia miinuseks on selle massihävituslik pool ehk võimalus kasutada relvana. Saddam ehitas 80ndatel mingit tuumajaama, aga iisraellased lasid selle õhku. Nüüd juba pikemat aega on Iraan uraaniga tegelenud ning lääneriigid ei suuda sellega üldse leppida ja peavad seda otseseks
kui aatomites ja molekulides. Tuumareaktsioonide alustuseks on ainet vaja kuumutada vähemalt kümne miljoni kraadini, alles siis saavad tuumade kiirused nii sureks, et nad põrkudes ületaksid elektrilise tõukumise ja jääksid tuumajõudude haardesse. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Inimene on suutnud termotuumatuld läita vaid kohutavas põrgumasinas vesinikupommis. Raskete tuumade lõhustumine. Ahelreaktsioon. Ajalooliselt esimene tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Päris hästi lõhustuvad mendelejevi tabeli lõpus olevad radioaktiivsed elemendite tuumad neutronite toimel, kui neelates liigse neutroni tuum ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks. Kõige paremini lõhustuvad neutronite toimel uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumad. Neid isotoope kasutatakse tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni tekitamisel tuumareaktoris ja aatomipommis.
energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI :
Tartus secondary school of business Nuclear Power Helena Nulk form 11b Tartu 2009 Table of contents Introduction..........................................................................................................................................3 What is nuclear power?....................................................................................................................3 Nuclear life cycle.............................................................................................................................3 What is nuclear energy?...................................................................................................................3 What is nuclear fusion?....................................................................................................................4 What is ...
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kujutab endast elektrijaamades tuumade lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Esimene tuumareaktor käivitati 2. detsembril 1942. aastal Chicagos. Tänapäeval etendab tuumaenergiast toodetud soojus ja elekter väga suur rolli maailma energeetikas. Kuid, kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia positiivse poole pealt tuleb kindlasti välja tuua tema energiamahukuse st. saab toota väga suurtes kogustes. Samuti on see erinevalt mõnest energiaallikast ökonoomne ja õhusaastevaba. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Samas on väga oluline ka energia saamise mitmekesisus: see väldib võimaliku paanika, mis tekiks peamise energiaallika kadumisega
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on üks kõige laialdasemalt levinud energia viis mida inimkond kasutama on õppinud. Tänu sellele on energia vajadus rahuldatud paljudes suurlinnades, megalopolites ja paljudes muudes kohtades. Kuna maailma populatsioon kasvab üha enam, seda suuremat rolli hakkab mängima meie elus tuumaenergia. Tuumaenergia on üks ohutumaid energia liike, vähemalt minu arvates. Energia kogused on suured ent tootmisega kaasnevad ka mõned riskid, näiteks: katastroof tuumaelektrijaamas, mis viib reaktorite plahvatusteni ja varraste sulamiseni. Kui tuumareaktor plahvatab võib kindel olla, et kiiritus, mis seal välja pääseb on ohtlik ja seda on suures koguses. Ohutuim viis energiat toota on ka sellepärast, et niikaua kui töötajad midagi valesti ei tee on kõik ohutu
TUUMAENERGIA JA SELLE KASUTAMINE . Risto Vartla 9kl 6. peatükk Tuumareaktsioonid Esimest korda puutus inimene kokku tuumareaktsiooniga 19 ja 20 vaheldumisel. Esimene tuumade muundamine toimus 1919 mille teostas Rutherford . Aineosakese ja lämmastiku tuum moodustasid kokkkupõrkamisel vahepealse lühiajalise flouri tuuma . Soeseenergia keemias ja füüsikas Liitosakesete seoseenergia on võrdne minimaalse tööga,mis kulub selle liitosakese lahutamiseks (lõhkumiseks ) koostisosadeks. C+O2 > CO2 Energia vabanemist näeme me igapäevaselt nt põlemisel .' Energia vabaneb alati seoseenergia arvelt. Et ära lõhkuda aineoskaestst muuyta esialgseks tuleb selle ära lõhkumiseks kasutrada samu palju energia kui me kasutamise selle aine tegemiseks. Mida tugevam on ainete seos seda tugevam on selle aine jõud . Mida tugevam on soeseenergi seda tugevam on seos . Aatomituuma moodustavate nuklonite prootonite ja neutronite vahelised jõud on palju tugevamad mo...
miljon korda rohkem energiat kui tavalises keemilises reaktsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. Klaproth suri 1817.a ega saanudki oma eksitusest teada. Metallist uraani sai esmakordselt alles Eugen Peligot aastal 1841.
Pelgulinna Gümnaasium Mari-Liis Voogla 9c KÜTUS Referaat Tallinn 2012 Sisukord 1.Kütus, kütuse liigid ja tuumaenergia. 2.Omadused. 3.Diiselkütuse omadused või parameetrid, mis teda iseloomustavad ( pilt nr 1 ) 4.Energeetiline tõhusus ja ökoloogilised omadused 5.Kasutatud lingid , raamatud. 1.Mis on kütus? Kütus ehk kütteaine on aine mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate
Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suurtes kogustes. Planeedi elektrienergiatoodangust moodustab tuumaelekter umbes 18%. 20. detsember 1951 USAs toodeti esimest korda tuumareaktori abil elektriaenergiat. Esimene tuumaelektrijaam alustas 27. juuni 1954. Maailmas on kokku 442 tuumareaktorit. Tuumaenergia avastas M. H. Klaproth aastal 1789. Tuumaenergia tekitamiseks lõhustatakse tuumasid ja selle tagajärjel vabaneb suur osa energiat. Reaktoris toimub tootmiseks ahelreaktsioon. Seal vabaneb energia soojusena. Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Turbogeneraatorid kasutavad töötamiseks auru. Ahelreaktsioonis pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega. Tulemusel liitub neutron tuumaga ja see põhjustab tuuma ergastatud oleku. Ergastatud tuum lõhustub tuumajõudude tõttu kaheks erineva massiga osaks
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja 88%. Koormusfaktorid on maailma kõrgemate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspl...
Mõisted. Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasuta...
4) Linnarahva ja maarahva osatähtsus. Prantsusmaal elab ligi kaks kolmandikku inimestest linnades, kuid aastal 1700 oli seal linnarahva osatähtsus vaid 7 % elanikkonnast. 5) Linnastumise etapp. Etapp II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb) 6) Keskkonnaprobleemid. Prantsusmaal tegeletakse tuumaenergia tootmisega, ning sealsete tuumareaktorite avariide korral võib esineda kõrge kiirguseoht. Suured tehased ja autode rohkus linnades saastab palju õhku.
Aeg pole kõigi jaoks sama. Mida kiiremini liikuda, seda vähem aega kulub. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, mill...
energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI :
Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu. · Tuumaenergia -ei saasta õhku, jõukohane vaid rikastele arenenud riikidele, kuna see põhineb kõrgtehnoloogial, ohtlikud, probleem avariioht ja raioaktiivsed jäätmed. Suurimad tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Alternatiivsete energiaallikate kasutamisega ei kaasne keskkonnasaastamist, samas kasutamine on veel suhteliselt kallis. · Päikeseenergia Toodetakse elektrit, köetakse ja soojendatalse vett. Otsene kasutamine tehnoloogiliselt keerukas ja kallis
Linnulaibad on rohkem väljamõeldis, sest need tiivikud pöörlevad üsna aeglaselt ja sama hästi võiks lindude ohutuse pärast keelustada lennuliikluse. Kindlasti ei saa ehitada Eesti energiaressursse üles ainult tuule baasil, kuid kui tuuleenergia osa oluliselt suurendada, siis säästame keskkonda tunduvalt rohkem ja planeet Maa võib jälle rahulikumalt hingata. Teiseks alternatiiviks on tuumaenergia. Üha enam on tuumaelektrijaamade ehitamine taas päevakorda kerkinud. Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus võrreldes fossiilkütustega. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Hajutamine küll peidab
..............................................................................................................9 Probleemid..........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?...................................................................10 Mida peaks tegema?..........................................................................................................10 Tuumaenergia........................................................................................................................10 Probleemid........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi paljud inimesed on tuumaenergia vastu, on see jätkuvalt tõusmas ja paljud riigid kaaluvad endale tuumaelektrijaama ehitamist. Rait
Fissioon ja Fusioon Tuumalõhustumine Spontaanne Võimalik esile kutsuda ja ahelreaktsiooni kontrollida Keemiliste elementide isotoobid ehk tuumakütused U235/Pu239 Tuuma kasvades seoseenergia väheneb Elekter? Tuumaühinemine Energia vabaneb või neeldub? Looduslikult toimub tähtedes Tingimused Eeldused Coulomb'i barjäär Tuumajõud versus tõukejõud Ajalugu Selle potentsiaal teada juba 1920 neli H aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks heeliumi aatom Tähtede valgus tuleneb sellest masside erinevusest, võrrandi E=mc2 järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine Aatomituumade kiirendamine elementaarosakeste kiirendis Osake...
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
1.Tuumaenergia algus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankeri...
mürin ja akende värisemine keset magusat uneaega ei ole harv nähtus. Ajutiselt võiks kasutusele võtta maagaasi. Ajutiselt seetõttu, et ka gaas on ammenduv maavara. Suured gaasivarud peituvad aga meie idanaabrite maapõues ning Eestile tähendaks sellise energiaallika kasutuselevõtmine majanduslikku sõltuvust Venemaast. See muudaks nende võimu Eesti üle küllaltki suureks. Seetõttu ei ole antud variant samuti soodne. Palju vastandlikke arvamusi on üle maailma tekitanud tuumaenergia kasutamine. Olemuselt on see kõige keerulisema tehnoloogiaga energialiik. Vaatamata negatiivsetele arvamustele saab ka Eestis aastate pärast olema tuumaelektrijaam. Piisavalt kõrge tasemega tehnoloogia abil on võimalik energia muuta praegusest oluliselt odavamaks. Põlevkivi asendamine tuumareaktoritega tuleks riigile kasuks, kuid samaaegselt põhjustaks ka suurt protestimeelsust. Mälestused Tsernobõli katastroofist on kindlasti pannud suure osa rahvast tuumaelektrijaamu põlgama
pöörlema omakorda generaatori mis toodab elektrienergiat. Üks generaator toodab vähe energiat, paari kilowatti kandis. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, kuid väga vähesel määral. Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks. Bioenergia on ka väga puhas, sest kasutatakse naturaalset kütust nagu puit mis tuleb metast või põllumehe sõnnikut. Tänapäeval on projekte mis üritavad luua palju energiat laserite abil. USA-s on projekt kus üritatakse laserite abil ühendada kahe heeliumi aatomi tuum
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor Hetkel ei ole ühtegi töötavat termotuumareaktorit, mis annaks välja rohkem energiat kui termotuumareaktsiooni esilekutsumiseks kulus. Termotuumareaktorite kütuse kaks vesinikugaasi liiki: deuteerium ja triitium. 1 l vett=33 mg deuteeriumit Triitiumi...
Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektri-jaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. Uraanituumast energia saamise alguseks loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni
Tuumarelvade poolt või vastu Tuumarelvad põhinevad tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumarelvad töötati välja sõja ajal väga pingelises olukorras ja need tõusid külma sõja ajal võidurelvastumise esirinda ja tekitavad probleeme veel tänapäevalgi. Mina olen tuumarelvade vastu, sest tuumarelvade väljatöötamine nõuab suuri kulutusi kui ka palju aega ja tuumarelvade kasutamisega kaasneksid mitmed suureulatuslikud probleemid.
1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu.......................................................................................
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
