Energia toodang ühe inimese kohta on 15 620 kWh. See on päris palju ja näitab, et tegu on arenenud riigiga. Tarbitakse palju elektrit ja see tähendab, et ollakse võimelised selle eest maksma ja on ka palju masinaid, mis elektrit tarbivad. 10 Kanada energiamajanduses on suur hüdroenergia osatähtsus, riigi energia kogutoodangust moodustab see 61%. 39% moodustavad soojusenergia ja tuumaenergia. Ma arvan, et Kanada energiamajandus on suhteliselt hästi arenenud, sest elekter on odav ja tarbijatele kättesaadav. Tuule- ja päikeseenergiat ei ole Kanadas eriti mõtet kasutada. Päikesepaistelisi päevi on aastas liiga vähe, et see ennast ära tasuks. Ka päikese langemisnurk on suur ja seega on energiategur väike. Kanada lääne rannikul asub Kaljumäestik, seega ei ole tuulikute rajamine sellesse piirkonda mõeldav, pole piisavalt tasast maad ja ka tuult on vähe
1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist...
Paistu Kool Airi Timps Inglise Kuningriik Uurimustöö Juhendaja: Inglise keele õpetaja Õpetaja: Viive Sarv Sultsi 2009 Sisukord. Sissejuhatus........................................................................................................1 Millest koosneb Inglise Ühendkuningriik..........................................................2 Inglise Ühendkuningriigi ajalugu.......................................................................3 Suurbritannia seaduslikud võimuorganid ..........................................................4 Loodus ja maavarad.........................................................................................5-6 Suurbritannia keel ja rahvastik...........................................................................7 Suurbritan...
Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanile ja osalenud sõjas Afganistanis ja Iraagis ning on pidanud luuresõda Talibani vastu. Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed
Meie maailm on muutunud avaramaks. Me ei räägi enam heliotsentrilisest maailmasüsteemist, vaid lihtsalt Päikesesüsteemist, kuna oleme jõudnud arusaamisele, et meie kodune Päike on vaid üks täht meie Galaktika- Linnutee- umbes 1011 tähest. Kuid Linnutee on vaid üks loendamatutest tähesüsteemidest lõputus Universumis. Samas oleme suutnud tungida ka väga sügavale mikromaailma saladustesse, mille parim näide on tuumaenergia avastamine ja rakendamine. Tänapäeval ei ole aatomituum enam mingi teadlaste teoreetiline konstruktsioon, vaid midagi hoopis konkreetsemat, mille omadused on meile nii hästi teada, et võime neid rakendada praktilises elus- tuumaenergeetikas. Nüüdisaegse teaduse saavutused on hämmastavad. Pole liigne meelde tuletada, et inimese lend Kuule, kaasaegsed kommunikatsioonivahendid, arvutid ja internet, kuid paraku ka tuumarelv ja ballastilised raketid põhinevad teaduse edusammudel.
· Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult makroskoopiliste ainehulkadega ja ainult tasakaaluliste olekutega ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada. · 10. Siseenergia, töö ja soojus. · Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · molekulide soojusliikumise kineetiline energia; · molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · tuumaenergia. · Ideaalse gaasi siseenergia: , kus on moolide arv. Ülekantav soojushulk , kus süsteemi soojusmahtuvus C sõltub selle omadustest ja protsessi iseloomust. Klassikalise soojusmahtuvuse teooria järgi ei sõltu moolsoojused temperatuurist ning ideaalse gaasi korral näiteks . Rõhujõudude töö . · 11. Termodünaamika I seadus. · Termodünaamika I seadus väidab, et süsteemile üleantud soojushulk läheb süsteemi siseenergia muutmiseks ja töö
Kordamine kontrolltööks füüsika üldprintsiibid PÕHJUSLIKKUS · Füüsika uurib nähtusimillegi toimimine/muutuminemuutumisel on põhjus, tekib midagi uutnähtus · Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust. Näiteks saame sajaprotsendiliselt kindel olla, et kiirusega 5 m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuma hakkav keha jõuab 10 sekundiga 50 meetri kaugusele. Muud võimalust lihtsalt pole. Muutumatu kiirus ja sirge trajektoor määravad selle ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood.............................
kus nafta hind stabiilselt tõusujoones on, peaks olema seetõttu just positiivne – inimesed sõltuvad ja saavad endale naftat lubada, kuid samal ajal on aina enam targem toota juba alternatiivset energiat. Määrav on just see, et alternatiivse energia tootmiseks kulub samuti palju fossiilkütuseid. Näiteks nii tuuleturbiinid kui päikesepaneelid vajavad valmistamiseks kõrgemat tehnoloogiat, mis kasutavad paljuski näiteks naftat. Tuumaenergia samal ajal vajab uraani, mida avastatakse, kaevandatakse ja transporditakse kütust kasutavate masinate abil.15 Siinkohal tekibki paradoks – nii kaua kui nafta hind on enam-vähem vastuvõetav, ei tasu mitmed alternatiivsed energiaallikad oma kalli tootmise tõttu ära. On olemas veel üks trump, mis naftakompaniidel kasutamata – naftaliivad. Seda naftat jätkuks praeguste tarbimise tempode juures 110 aastaks. Probleem on aga selles, et tööstus ei
Energiasaagis - näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast energiat tagasi kätte saada. Nafta puurimine on mõttetu: Nafta energiasaagis: 1:1 või vähem 27. Millistelenergiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised? Milles seisneb põhimõtteline erinevus traditsiooniliste ja alternatiivsete energiaallikate EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Hüdroenergia, biokütus ja tuuleenergia, kivisüsi, maagaas, tuumaenergia 28. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Ei teki süsinikdioksiidi ega muid keskkonnakahjulikke aineid. Hüdroelektrijaamu püütakse ehitada väheasustatud piirkondadesse ja jõgedele, mille säng on kitsas ning sügav, langus aga võimalikult suur (nt. Gordon hüdroelektrijaam). Sellised jõed on maailmas peaaegu kõik juba kasutatud. 29. Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused. Odav kasutada tänu kõrgele energiasaagikusele
27% Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Geotermaalenergia Biokütus Tuumaenergia Kõigi ressursside kooskasutus 53% 7% 4% 4% 2% 2% Joonis 5 Taastuvenergia ressursside pooldamine küsitluses osalenute hulgas protsentuaalselt (autor). 24 vastanut pooldas kõigi ressursside kooskasutust, 12 päikeseenergiat, 3 tuuleenergiat, 2 hüdro-
Töötlemispiirkonnad: USA, Venemaa, Kanada Peamised ekspordisuunad: Lääne-Siber Euroopa; Pärsia laht Indoneesia, Jaapan; Põhja-Aafrika Euroopa; Venezuela, Mehhiko, Kanada USA KIVISÜSI Kaevandamis/ammutamispiirkonnad: Apalatsid, Kesk- ja Ida-Siber, Hiina, Austraalia, LAV Töötlemispiirkonnad: Hiina, USA, India Peamised ekspordisuunad: Apalatsid Brasiilia, Euroopa, Jaapan; Kanada, Austraalia Jaapan; LAV Jaapan, Euroopa 70. Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad Suurimad vee-energia tootjad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Suurimad tuumaenergia tootjad USA 110 reaktorit, Prantsusmaa 56 reaktorit, Jaapan 53, Saksamaa 21, Venemaa 29 MÕISTED Energiamajandus majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise Fossiilne kütus miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunu ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine 35
kus hakati elektrienergiat tootma. Söe osatähtsus langes saj. keskpaigaks 40%-le. Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70- ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires. Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid
Samuti ehitati võimsad hüdroelektrijaamad, kus hakati elektrienergiat tootma. Söe osatähtsus langes saj.keskpaigaks 40%-le. Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70- ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires. Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus.
Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20 sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tsernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema. 67. Nafta Maagaas Süsi 68. Hüdroenergia: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Rootsi, Prantsusmaa, Türgi, Itaalia Tuumaenergia: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Ukraina, Kanada, Rootsi, Hispaania 69.
Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi tootis 2001 aastal 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energia vajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% veeenergia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad veejõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7
Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on võimsam kui aatomipomm. Näiteid tuumareaktsioonidest: + ++ ++ ++ + + 11. teema - tuumaenergia kasutamine 1. Orgaanilise päritolu leidude vanuse määramine Aluseks on süsiniku radioaktiivse isotoobi sisalduse mõõtmine radioaktiivse süsiniku meetod 2. Kiiritusravi ehk radioteraapia Vähirakud on tundlikud tuumakiirgusele. 3. Elektrienergia, soojusenergia tootmine 1954.a. esimene aatomielektrijaam 1959.a. esimene aatomijäälõhkuja Tuumaelektrijaam sarnaneb soojuselektrijaamale, vahe on ainult katlakoldes ehk reaktoris ja kütuses
seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. Päikese ja temast väiksemate tähtede järgnev elukäik peaks olema üsna rahulik: pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. Termotuumareaktsioonid Igasugune tuumaenergia tootmine põhineb aatomifüüsikas tuntud massidefekti nähtusel -- aatomituumad "kaaluvad" pisut vähem kui nende koostisosad eraldi võetuna. See masside vahe (teda nimetatakse pärast c2-ga korrutamist ka seoseenergiaks) sõltub tuuma massist ja on kõige suurem keskmise aatommassiga tuumadel, nagu raud, nikkel jt. Suuremate ning väiksemate masside juures on seoseenergia väiksem ning kergete tuumade liitmisel (raskete lõhkumisel) tekkiv energia ülejääk võimaldabki toota tuumaenergiat
ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed energialiigid tuule-, päikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab tänapäeva tehnoloogia energiat tõhusamalt kasutada
seljas ratsutades. Kui leiutati ratas, oli võimalik hakata loomade abil ka koormaid vedama. Tööstus- ja tehnoloogilise revolutsiooni käigus omandas inimene oskuse kasutada uusi energialiike ning leiutas kütusel töötavad sõiduriistad, mis aitavad kiiresti transportida nii inimesi kui ka suuri kaubakoguseid. Praegu tuntakse suurt muret maailma kahanevate looduslike energiaressursside pärast ja nende säilitamise vajalikkusest. Aktiivselt on tegeletud ka tuumaenergia inimese teenistusse rakendamisega ning päikese, tuule ja vee- energia kasutamisvõimaluste selgitamisega. 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3.5.1. Kohalikud omavalitsused Kahtlemata mõjutavad majanduslikud tegurid liikumisvõimalusi. Linna eest hoolitseb kohalik omavalitsus Linnavalitsuste suhtumine parkide, puhkealade, mänguväljakute, spordiväljakute,ujumisbasseinide, spordirajatiste, vaba aja keskuste asutamisse on väga
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED.........................................................5 4. RANNIKUMERE KAUGSEIRE ARUANDED....................................6 5. IN SITU MÕÕTMISED – MIS JA KUIDAS ?.......................
ametiühingud, ateistid, seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ja mõningad rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad. Hiljem nende radikaalsus vähenes mis on massikultuur? Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia – ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused täida tabel teaduse ja tehnika saavutustest. Millised ohud võivad tehnika arenguga kaasneda? Saavutused- Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Tuumaenergia kasutamine. Ohud- Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Saavutused- inimene lendas kosmosesse, kosmonautika, ohud- ? saavutused- nii arvutid, kui ka internet on kiiremaks ja mugavamaks läinud, arvutid ja internet, ohud- arvutile- viirused, ohud inimesele- füüsiline tervis ja
jõud, mida prohvetlikult kuulutas vahva sõdur Svejk: "Üks professor tegi mulle selgeks, et maakera sees on veel üks maakera, hulga suurem kui välimine.". Maakerade paradoks 20. sajandi alguses asus loodusteaduste raskuskese kindlalt saksa kultuuriruumis. Hirm, et hitlerlikul Saksamaal õnnestub hoolimata juudi teadlaste kõrvale heitmisest (nad kas emigreerusid, peamiselt USAsse, või neelati Holocausti) saada tuumaenergia valitsejaks, sundis Einsteini koos mitmete Ungari soost füüsikutega koostama Ameerika Ühendriikide presidendile Franklin Delano Rooseveltile adresseeritud Einsteini-Szilárdi kirja, mis sai aluseks maailma ajaloo kõige väljapaistvamale salajasele teadusprogrammile Manhattani projektile mille töö tulemusena, Einsteini ja paljude kaasatud füüsikute vastuseisust hoolimata, pühiti vastavalt 6. ja 9. augustil 1945. aastal maatasa Hiroshima ja Nagasaki,
1% 1564 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Tähtsamad linnad Stockholm Göteborg Uppsala Kiruna Sundsyall Örebro Kalmar Linköping Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem
kosmosesse tohutult energiat valguse ja soojusena. Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust. Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal. Niisugustel tingimustel hakkavad toimuma tuumareaktsioonid, milles vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb energia. Tuumaenergia vabaneb vaid Päikese keskosas, umbes kolmandiku ulatuses Päikese raadiusest. Selles piirkonnas levib energia väljaspoole kiirgusena. Tähtkujud Tähtede poolt taevas moodustatud kujundeid nimetakse tähtkujudeks. Maakera pöörleb kogu aeg ning tähtkujud näivad liikuvat üle taevasfääri idast läände. Algul võib pilvitu öötaevas ajada segadusse, kuna seal paistab nii palju tähti. Kui oled juba mõnda
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse sood...
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis nat...
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; · Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · Tuumaenergia. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele
Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli Euroopa liidus ja NATOs. Saksamaa on saatnud rahuvalvekorpuseid Balkanile ja osalenud sõjas Afganistanis ja Iraagis ning on pidanud luuresõda Talibani vastu. Majandus Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljard kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest välja imporditi 50.8 miljard kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad
50- 54 mehed- 8,4 % 45-49 naised- 6,3 % 45-49 mehed- 6,6 % 40-44 naised- 6,9 % 40-44 mehed- 7,5 % 35-39 naised- 6,3 % 35-39 mehed- 6,8 % 30-34 naised- 5,8 % 30-34 mehed- 6,1 % 25-29 naised- 5,8 % 25-29 mehed- 6,1 % 20-24 naised- 5,9 % 20-24 mehed- 8,4 % 15-19 naised-6,6 % 15-19 mehed-7,4 % 10-14 naised-5,3 % 10-14 mehed-6,1 % 5-9 naised-4,8 % 5-9 mehed-5,4 % 0-4 naised-4,9 % 0-4 mehed 5,4 % Energiamajandus. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7
koguselised piirangudpõllumajsaadustele eritingimused. Exporditulude stabiliseerimise süsteem. Mäetööstusetoodangu toetamise süsteem.Subsiidiumid ja laenud, toiduabi. EL import Lome konv riikidest suurem kui export sinna. 19) Looduslike ressursside olemasolu ja kasutus. Els on res kasutus üks intensiivsemaid maailmas,kasutus ligi 20% .Nafta ja gaas- 1,5% maailma naftavarudest ja 2,5 % gaasivarudest Els. EL naftavarud Põhjameres. Tuumaenergia on uraani baasil.Tuumajaamad toodavad enam kui 1/3 EL elektrienergiast.Söevarud-kivi ja pruunsüsi.Keskonnaprobleemid ja madal konkurentsivõime.See haru on hakanud taandarenema. Hüdroenergia ress-dest on kasut max võimalik. El saab poole oma energiavarudest kolmandatest riikidest. 20) Tööstusliku tootmisega kaasnevad keskkonnamõjud. 21) EL keskonnapol eesmärgid :säilitada, kaitsta ja parandada keskonna kvaliteeti;aidata kaasa inimeste tervise
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
12) Mis on fotosüntees? Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp-produkt on glükoos. 13) Sõnasta termodünaamika I seadus. Ennergia jäävuse seadus: Energia võib üle mina ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia(nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia(E=mc2) 14) Sõnasta termodünaamika II seadus. Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii
Suurimad Soome linnad (Sulgudes rahvaarv) on Helsingi (1 159 111), Tampere (313 058), Turku (252 468), Oulu (185 440), Jyväskylä (116 480). Hea ülevaate linnade paiknemisest Soomes annab Joonis 1. Ülal, sest tumedamad piirkonnad toovad hästi esile suurte linnade asukohad (suurema rahvastikutiheduse). Pilt 5. 6. ENERGIAMAJANDUS 6.1. Soome energiavarad Soome vee ja energia varud on küllaltki suured. Energiavarudeks on turvas, küttepuud, õli, maagaas, hüdroelektrijaamad ja tuumaenergia. Soome on kõige tugevamates majandussidemetes Venemaaga: saab õli, maagaasi, puitu ja annab paberit, laevu ja teisi masinaid. Saksamaaga: saab masinaid ja autosid, annab paberit ja puitu. Inglismaaga: saab tekstiilitööstus masinaid, annab paberit ja puitu. Jaapaniga: saab elektroonikat. 6.2. Taastuvenergia kasutamine Taastuvenergia kasutus on suurenenud kõvasti võrreldes viimase 20 aastaga. 1990. aastal oli taastuv energia osakaal 18,2 %, 2010. Aastal 27.1 %. Taastuvast energiast
Tähtsamad linnad - Stockholm - Göteborg - Uppsala - Kiruna - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia mäesiku Rannar Jantson küllaltki kõrgesse piir-konda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida- osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima
ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid Hitleri piinakambritest. Tal endal õnnestus läbi põnevate seikluste Taanist Ameerikasse põgeneda. 1943. aastal hakkas töötama tuumapommi projekti kallal. Kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. Perioodilisustabelis on element nr 107, Bohrium, oma nime saanud tema järgi. Relatiivsus teooria sünd. Milliste teaduste areng mõjutas relatiivsus teooria tekkimist kõige enam? Milleks relatiivsusteooriat vajati? Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.
Organism (keha) kiirgab pidevalt soojust, mis hajub keskkonnas. Termodünaamika I seadus Kõik energeetilised protsessid alluvad kahele üldisele seadusele termodünaamika seadusele, mis kirjeldavad erinevate energia vormide vahelisi sõltuvusi. I seadus e. energia jäävuse seadus: Energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E = mc2). Termodünaamika II seadus Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii
21)Mis toimub hingamisel? Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemete energia. 22)Sõnasta termodünaamika I seadus. Energia jäävuse seadus: energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E=mc2). 23)Sõnasta termodünaamika II seadus. Iga kord kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne
Kool Tähtede vanuriiga Referaat Koostas: Minu Nimi 15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS...........................................................
väiksemal alal. Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms. järgi. 138. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. 139. Levik liigi territoriaalne paiknemus. 140. Taastuv loodusvara muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia) 141. Taastumatu loodusvara Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. 142. Maavara maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. 143. Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. 144. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus,
Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu. Metsandus loomatõuge ja taimesorte.. 20. saj. algul Metallurgia tähtis tooraine lähedus või oli üks põhilisi põllumajandussaadused põhiliselt töötlemine mahalaadimiskohtades. majandus-harusid
Seega ratsionaalne valik. Uus institutsionalism Neoklassikaline Erinevad energiaressursid 1. Nafta 37% Nafta on taastumatu. Räägitakse, et saab 30 aasta pärast otsa 2. Maagaas 25% 3. Süsi, põlevkivi, kivisüsi 25% Seda on vähe ning on kõrge saasteastmega. 4. Hüdroenergia 6% Arvatavasti rakendatakse tulevikus enamgi 5. Tuumaenergia 6. Muud (tuul, puit, tõus-mõõn) Demograafilised probleemid Rahvastiku küsimused - u. 2000. a. sai täis 6 miljardit inimest - ÜRO ennustab rahvastiku kasvu 2150 a. 11 miljardini - Erinevatel hinnangutel mahub maakerale elama kuni 10 miljardit inimest - 1000 elaniku kohta sünnib keskmiselt 20 last aastas. Aafrika keskmine on 50. - Keskmine suremus on 8 inimest 1000 kohta aastas - Maakera elanikkond kasvab 1,2% aastas Demograafia kontrollimine poliitikaga
28. Millised probleemid on Eesti elektri tootmist ootamas aastal 2016? Millised hetkel kasutatavatest suurematest tootmisüksustest jäävad siis kasutusse? Millised on alternatiivid elektri tootmiseks. 2016. aastaks on hetkel kasutatavatest võimsustest käigus vaid Iru Elektrijaam, kaks uut energiaplokki Narva Elektrijaamades ja väikejaamad. Narva EJ s kuni kuue energiaplokki seiskamine või konserveerimine. TUUMAENERGIA. 29. Mis vahe on energiasüsteemil ja elektrisüstreemil ning elektrisüsteemil ja elektrivõrgul? · Energiasüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ja soojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. · Elektrisüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrisüsteem koosneb elektrijaamadest ja elektrivõrkudest. · Elektrivõrk on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ülekandmiseks ja
3.6. Kliima soojenemine · Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda · Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme jt looduskatastroofe · Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 3.7. Energiaprobleemid · Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega · Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee hapestumine; tuumaenergia tootmisega kaasnev oht; linnade ja tööstuspiirkondade saastamine; küttepuude puudus arengumaades · Põhiline osa Eesti energiast toodetaks põlevkivi baasil Kirde-Eestis · Põlevkivi tootmisel: eraldub mitmeid kasvuhoonegaase; muudetakse maastikku 3.8. Liikide hävimine · Põhjused: otsene hävitamine inimese poolt; elupaikade hävitamine või muutumine; keskkonna saastumine; võõrliikide pealetung jms.
piiratud maakeral võimatuks _ majandustegevus peaks olema rajatud mõõdukusele ja vähenõudlikkusele, ei peaks õhutarna küllustarbimist: ühel sugupõlvel ei ole õigust raisata miljonite aastate jooksul maakerale kogunenud loodusvarasid _ eesmärk on pürgida teistsuguseid väärtusi ja elustiile salliva, nii vähe kui võimalik energiat kulutava sotsiaalse süsteemi suunas, ehkki see pole kooskõlas tehnokraatide suurushullustuses tehtud ennustustega _ tuumaenergia tehnilised, majanduslikud ja sotsiaalsed raskused on nii suured ja tehnilised meetmed nende leevendamiseks poliitiliselt nii ohtlikud, et selle arendamisest peaks loobuma _ tuumajaamade kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka muudele energiamajanduse võimalikele varjukülgedele, näiteks termotuuma-jaamad, suured söejõujaamad, naftapuurimised arktilistel aladel, biomassi monokultuuride viljelemine, mammutsolaartehnoloogiad jne.
Neptuunium (Np) on beeta aktiivne, p.a ligikaudu 2 ööpäeva Np( 93, 239) nool Pu(94,239) plus e(-1,0) Tekkiv Plutoonium on sarnaste omadustega nagu Uraan-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumapommi plahvatust ehk kasutada tuumakütusena. Looduslikult eksisteerib väga vähe, tehislikult toodetakse tuumareaktori jääkproduktidest. Tema eraldamine on kergem kui U-235 ja seetõttu kasutatakse teda tänapäeval põhimaterjalina tuumapommides. Tuumareaktor Algselt saadi tuumaenergia kätte plahvatuslikult tuumapomm(k suurem kui 1). Hiljem õpiti energiat kätte saama pideva protsessina, mis väljendus tuumareaktoris. Selleks, et energia eralduks pidevalt peab neutronite paljunemistegur k=1. Piltlikult öeldes tuleb reaktsioonist väljuvatest 2-3st neutronist lubada edasi reageerida ainult ühel. Reaktoris osa neutroneid aeglustatakse (raske vesinik) niivõrd, et ta ei ole suuteline U- 235 lõhustama
piiramisele ja järjest rohkem kohaliku energia kasutamisele palju täiuslikumal viisil.Töötlemata toornaftat hakati asendama kivisöega ning järjest suuremat rõhku pandi hydrojaamade ehitamisele.Tuumaenergia arendamine ja seoses sellega ka tuumajaamade ehitamine oli tagaplaanile jäänud kuna seoses Tsernooboli õnnetusega oli nii kohalik rahvas kui ka valitsus selle vastu see on liiga eluohtlik.Samas puudub ka tuumaenergia arendamiseks vajalik tehnoloogia ja kapital. Lõunapoolses riigi osas on tähtsamal kohal kivisüsi kui ka hüdroenergia,samal ajal kui põhjapoolses osas töödeldi naftat(mõningal määral kasutati ka maagaasi),mis moodustas 1/3 kogu riigi energiamahust.Serbial ja Monetnegrol oli alati olnud energia ressurside puudus,kuna nii nafta kui ka maagaasi varud olid kesised.Ka süsi oli väikse kütteväärtusega.Riigi energia puuduse taga oli vähene
samuti isikliku rände järgi, see tähendab eluks asukoha leidmisel laienenud võimalusteringi. Ilmselgelt need 2 atribuuti on tihedalt omavahel seotud. Kaks üleminekuperioodi- demograafiline üleminek ja rändeüleminek, lisaks teised, mida tuleb veel kindlaks määrata- põhimõtteliselt kroonivad trajektoori madalast kuni kõrgete väärtusteni. Majanduskasvu võimsust saab sõna-sõnalt tõlgendada kui suurtes kogustes keemiliste, kineetiliste ja tuumaenergia valdamist. Veelgi elementaarsem on õigus kontrollida või mõjutada tugevalt füüsilist või bioloogilist elupaika, sealhulgas inimeste füsioloogiat ning manipuleerida erinevate erinevate sotsiaalsete süsteemide kaudu teaduslike teadmistega, ei ole kunagi olnud olemas keerulisemat tehnoloogiat, et välja töötada organisatsioonide võrgustikku. Väga murettekitav asjaolu on see, et läbi bioloogiliste teadmiste kaasaegne inimene on laiendanud kontrolli
2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. ELEKTRIJAAMAD Hetkel on Indoneesias 922 elektrijaama. Nendes toodetakse või töödeldakse hüdroelektrit(kõige enam), geotermilist, kivisütt, gaase, kütteõli ja vähesel määral päikese ja tuuleenergiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt. Elektrienergia toodang ühe inimese kohta riigis on 5-8 MWh(5000-8000kWh). Maailma keskmine on 3MWh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
