Iga osake, sõltumata tuuma suurusest, võtab enda alla ruumala, mis vastab umbes kerale raadiusega 1,3 * 10-15 m. Osake saab omandada vaid teatud energia väärtusi (lubatavad energiatasemed). Ühel energiatasemel saab olla vaid piiratud arv osakesi. Prootonite ja neutronite energiatasemed on tuumas üksteisest sõltumatud, kuid üsna sarnased. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mida oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Elementidel 1 82 on stabiilsed tuumad. Kõik elemendid alates bismutist (Bi; 82) on ebastabiilsed e. radioaktiivsed. Tuuma suurus võib varieeruda sõltuvalt neutronite arvust tuumas. Mida suurem on prootonite ja neutronite arvu erinevus tuumas, seda ebastabiilsem on tuum. Tuumade iseeneslik lagunemine on looduslik radioaktiivsus. Kõikidel ainetel esineb radioaktiivseid isotoope, millel on tavaliselt lühike poolestusaeg. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest
Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel
footoneid jt. Välismõju tulemusel toimuv protsess. Põhjuseks kosmiline kiirgus, radioaktiivkiirgus, kiirenditest saadud osakesed, tuumareaktorist saadud neutronid. Looduslik radioaktiivsus: kulgeb iseenesest. Kehtivad: energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus, massiarvu jäävuse seadus, laenguarvu jäävuse seadus.[tuuma laeng Z][ Elemendi sümbol][aatommass A] 8) Raskete tuumade lõhustumine: Mendelejevi tabeli lõpus olevad suured radioaktiivsete elementide tuumad lagunemise äärel (tuumajõud ei suuda neid enam koos hoida),Tuumasid lõhustavad hästi neutronid. Kergete tuumade ühinemine: Tuumad vaja viia teineteisele nii lähedale, et hakkaksid mõjuma tuumajõud (<5f), seda takistab samanimeliste laengute vaheline elektriline tõukejõud (++), temperatuur miljonid kraadid = tuumadel vajalik suur kiirus, et ületada tõukejõud = termotuumareaktsioon, kiirendi. Ahelreaktsioon:
AREENID AROMAATSED ÜHENDID. 1825 aastal eraldas M.Faraday aine, mille valem oli CH ja seda ainet on hakatud kutsuma benseeniks. See on lihtsaim aromaatne ühend. Selle esialgse struktuuri pakkus välja Kekule 1865 aastal, kes mõistis, et aine ehitus ei saa olla tsükloheksatrieenile sarnane, sest benseeni omadused erinevad oluliselt alkeenide omast. Benseeni molekuli energia on palju madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga. Lisaks on benseeni molekul tõiesti sümmeetriline moodustis, milles kõik aatomid asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poo...
kiirused nii sureks, et nad põrkudes ületaksid elektrilise tõukumise ja jääksid tuumajõudude haardesse. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Inimene on suutnud termotuumatuld läita vaid kohutavas põrgumasinas vesinikupommis. Raskete tuumade lõhustumine. Ahelreaktsioon. Ajalooliselt esimene tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Päris hästi lõhustuvad mendelejevi tabeli lõpus olevad radioaktiivsed elemendite tuumad neutronite toimel, kui neelates liigse neutroni tuum ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks. Kõige paremini lõhustuvad neutronite toimel uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumad. Neid isotoope kasutatakse tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni tekitamisel tuumareaktoris ja aatomipommis. Aatomipommis on tuumalaeng esialgu mitmes osas, mille massid on väiksemad kriitilisest. Lõhkamisel viiakse need tükid tavaliste lõhkelaengute survel kokku.
b- kiirgus elektronide voog g- kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nihkereegel. Alfa-lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb ligikaudu nelja aaotmmassi ühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis kahe ruudu võrra ettepoole. - Alfa-lagunemine Beeta-lagunemine. Tuumast väljub elektron, mille tõttu tuuma laeng suureneb ühe võrra, mass jääb aga peaaegu muutumatuks. Radioaktiivsel lagunemisel tekkinud uued tuumad on tavaliselt samuti radioaktiivsed. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul radioaktiivse elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. n=t/T. T- poolestusaeg, t- tavaline ajavahemik. Ahelreaktsioon Tuumade lõhustumise ahelreaktsiooniks nimetatakse reaktsiooni, milles reaktsiooni esilekutsuvad osakesed(neutronid) tekivad selle reaktsiooni produktidena. Sellega eraldub hiigelsuur energiahulk. Kui neutronite paljunemistegur k<1, reaktsioon lakkab k>1, toimub plahvatus. k=1, on reaktsioon juhitav
sest sealsed tuumajõud ei suuda tuumasid enam hästi koos hoida ning on n-ö lagunemise äärel. Vahel lõhustuvad nad isegi ilma ühegi nähtava põhjuseta ehk spontaanselt. Kõige paremini saab tuumasid lõhustada liigse neutroni abil (sest neutronil puudub laeng). Neelates liigse neutroni, tuum ergastub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest omakorda väljub kaks-kolm neutronit. Kõige paremini lõhustuvad neutronite toimel uraani isotoobi ja plutooniumi isotoobi tuumad. Juhtimatu ahelreaktsioon leiab aset tuumapommis , aga enamasti on ahelreaktsioon ikkagi juhitav. TTR on juhtimatu tuumareaktsioon. Plutooniumi toodetakse tuumareaktorites. Lisa Tuumarelvast Esimene tuumapomm lõhati USA-s Nevada kõrbes 16. Juulil 1945. Aastal. Pommid, mis heideti Jaapanile, olid mõlemad samaväärsed 20 000 tonni lõhkeainega. Nii aatomi- kui ka vesinikupommidelõhkemise puhul levib väga suur valguskiirgus, seejärel
Füüsika KT 1. Kirjelda aatomituuma ehitust ja isel tuumaosakesi. Aatomituum koosneb prootonitest, mis annavad tuumale + laengu ja neutronitest, mis annavad tuumale massi. 2. Tuuma stabiilsuse tingimused. I. Stabiilse tuuma mõõtmed on piiratud st nukleoidide arv ei tohi olla liiga suur II. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast III. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses ulatuses 3. Massidefekt, seosenergia, eriseosenergia mõisted ja valemid. Massidefekt iga tuuma seisumass on alati väiksem kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. mp prootoni seisumass mn neutroni seisumass M = Z · m p + N · mn - M t mt tuuma seisumass Seosenergia on energia, mida tuleb kulutada, et lõhkuda tuum üksikuteks osakes...
* asteenia - lihaste kiire väsimine * astaasia - pea ja käte värisemine * ataksia - liigutuste koordinatsiooni häire (liigutused muutuvad kohmakaks) Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali – ebaloomulik vaatepilt. KESKAJU ehitus ja funktsioonid Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja
kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu. Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud. 3 Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena tuumadena. Eessarvede tuumad motoorsed keskused Tagasarvede tuumad sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed). Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Munasarjast vananenud munarakk liigub kõigepealt munajuhasse ning sealt edasi emaka poole. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumist pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljatust saab ravida näiteks hormoonraviga, samuti kunstliku ja kehavälise viljastamisega. Meestel põhjustavad viljatust näiteks spermide vähesus või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naiste viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimises, samuti seesmite suguelundite haigused. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks.
Singulaarsus oli üli kuum ja tihe ja seda kujutatakse 2cm läbimõõduga kerakesena. Rikuti sümeetria aine ja antiaine vahel, mis selle vallandas seda ei teata. Esimesel sekundil tekkis rohkelt osakeste ja antiosakeste paare, mis peaaegu kohe üksteist hävitasid. Esimene osakeste paar oli kvark ja antikvark. Esimese sekundi lõpuks oli olid valmis elektron, neutron, prooton. Nendest koosnevad tänapäeval tähed ja galaktikad. Poolteist minutit hiljem moodustusid esimesed tuumad. Heeliumi tuumad. Kui temperatuur oli langenud 3000 kelmini võrra, oli möödunud 300000 aastat. Aatomi tuumad hakkasid siduma elektrone. Tekkisid aatomid. Universum läks esimest korda läbipaistvaks. Algas aineaiastu ja valgus sai vabalt levida. Kui oli tekkinud gaasiline aine, hakkasid kosmilised stringid ainet koondama. Kosmilised stringid tekkisid Suure Paugu teel. Tänu nendele hakkas aine koonduma pilvedesse. Tekkisid gaasilised udukogud. Umbes miljard aastat hiljem esimesed galaktikad. Kuna gaasipilved
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
Bio KT 1. Mida nim. Viljastumiseks? Muna, seemnerakud ja tuumad ühinevad 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng.
Kuna võnkeüleminekud on seotud konkreetsete sidemete võnkumisega, saab spektri joone olemasolu või puudumise järgi öelda, kas molekulis mingi side esineb/ei esine. Molekulide identifitseerimine toimub tabelite abil, kasutatakse eelinfot, identifitseeritakse konkreetsete rühmade olemasolu või puudumist molekulis, tuleb vältida spektri üle interpreteerimist, võrreldakse konkreetse aine spektriga. NMR- mitme elemendi tuumad, mis on asetatud magentvälja neelavad raadiosageduslikku kiirgust. Tähtsamad tuumad 1H ja 13C. Tuumad pöörlevad ja omades elektrolaengut tekitavad voolu, millega kaasneb magnetväli, st tuum käitub magentina. Kui selline tuum on asetatud välisesse magnetvälja, hakkab tema pöörlemistelg pretsesseeruma (pöörlema) ümber välise välja kihi. 24. Millisteks võnkumiste tüüpideks saab lahutada molekuli aatomite omavahelise liikumise? Fourier
kahjustamata. Kõigepealt korjatakse valminud viljad puudelt (2 korda aastas). Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, need praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10 minutit kuni 2 tundi, olenevalt tootjast. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadi pasta, mille koostises on 53 % kakaovõid ja 47 % tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks.
ehituskive ja "mörti" hakatud nimetama fundamentaalosakesteks. Mõnikord tehakse ka vahet. Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse fundamentaalfermionideks. Mördi osakesi - vastastikmõjude (jõudude) ülekandjaid - aga vahebosoniteks. Meid ümbritseva tavamateeria ehitamiseks läheb vaja vaid kolme elementaarosakest: u- ja d-kvarki ning elektroni. · Kvargid kombineeruvad kolmekaupa, moodustades prootoneid ja neutroneid · Prootonidest ja neutronitest koosnevad aatomituumad · Tuumad koos elektronidega ühinevad aatomiteks, viimased molekulideks · Aatomitest ja molekulidest koosnevad gaasid, vedelikud ja tahkised - silmaga nähtavad makromaailma komponendi Elementaarosakesed Niikaua kui on uuritud aine ehitust, on püütud leida kõige väiksemat jaotamatut osakest. Kunagi oli selleks aatom, mis tähendabki jagamatu. Siis selgus, et aatomisse kuuluvad elektronid ja positiivsed tuumad. Seejärel selgus tuuma koosseis : prootonid ja neutronid. Alati on neid kõige
12 kuid võib tekkida ka isotoop 6 C* ergastatud olekus (tähistame tärniga) üleminekul põhiolekusse kiirgab tuum - kvandi Neid kiiri nimetatakse - kiirguseks, energiaga E = h , kus h on Plancki konstant ja kiiratava laine sagedus. Väga suure energiaga ja seetõttu suure läbivusega. Kinnipidamiseks vaja 0,5m betoonseina või 10cm paksust pliid. Inimesele väga ohtlik. Poolestusaeg · Radioaktiivsed tuumad ei lagune kõik üheaegselt, vaid järkjärgult ·See on juhuslik protsess, täpselt ennustada, millal konkreetne tuum laguneb, ei ole võimalik · Lagunemise iseloomustamiseks kasutatakse suurust, mida nimetatakse poolestusajaks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt. Poolestusaeg (mõned näited) 3 1 H 12,3 a 14 6 C 5730 a 226 88 Ra 1622 a 235 92 U 8,9*108 a 238
KT 5 KORDAMINE 1. Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loodusliku radioaktiivsuse avastas Becquerel, tehes katseid uraanisooladega.
Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgustneelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkivat valgust teistesse kiududesse kandumast. See hoiab ära erinevate signaalide segunemise. Optilisi kiude on kahte tüüpi: üksikmeediumi kiud ja mitmemeediumi kiud. Ühemeediumi kiududel on umbes 9 mikroni läbimõõduga tuumad ja nad edastavad 13001550 nanomeetri pikkust infrapuna laserkiirt. Mitmemeediumi kiududel on suuremad tuumad (diameetriga umbes 62,5 mikronit) ja nad edastavad valgusdioodidestinfrapuna valgust pikkusega 850 1300 nanomeetrit. Üksikmeediumi ja mitmemeediumi kiude omavahel ühendada ei saa. Mõningaid optilisi kiude tehakse ka plastmassist. Sellistel kiududel on suurem tuum (1mm läbimõõduga) ja nad edastavat valgusdioodidest nähtavat punast valgust (lainepikkusega 650 nanomeetrit)
Viljastumine- Inimesel spermi ja munaraku ühinemine munajuhas, sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Rakukobar- Pärast viljastumist järjestikuse jagunemise teel moodustuv hulkrakne moodustis. Viljastus- Kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi (kui ei kasutata rasestumist vältivaid vahendeid) Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumise pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljastumise korral on abi kas kunstlikust või kehavälisest viljastamisest. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub teel munajuhasse. Kui isassugurakke on spermas suhteliselt vähe, võib olla see
Gammakiirgus Gammakiirgus Radioaktiivne kiirgus Gammakvantide voog Suure läbimisvõimega Põhjustab kiiritustõbe Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30%
Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena
Elektrijaamade võrdlus Tuumaelektrijaam ja hüdroelektrijaam 1. Tööpõhimõte 2. Plussid 3. Miinused TÖÖPÕHIMÕTE Tuumaelektrijaam Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustamisest.Radioaktiivsete elementide, näiteks, uraani, tuumad võivad vahel lõhustuda. Sel juhul vabaneb soojusenergiat ja väikesi osakesi, mida kutsutakse neutroniteks. Kui neutronid põrkavad teiste radioaktiivsete tuumadega, võivad nad neid tuumi lõhustada, alustades niimoodi ahelreaktsiooni. Hüdroelektrijaam Tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. PLUSSID Tuumaelektrijaam
luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad
Kindlasti tuleb ka vältida radioaktiivsete ainete sattumist organismi koos toidu, joogivee või sissehingatava õhuga. Tsernobõli keelatud tsoon. Kuna alfakiirguse osakestel on elektrilaeng ja suhteliselt suur mass, siis on nende vastastikmõju tavalise ainega väga tugev. Vastavalt on alfakiirguse läbitungimisvõime väike. Osakesed ei suuda läbida isegi paberilehte. Seetõttu pole ka kehavälisest allikast lähtuv alfakiirgus inimesele kuigi ohtlik. Kui aga alfa-aktiivsed tuumad paiknevad inimkehas endas, siis on alfakiirgusest tingitud kahjustused suured. Beetakiirguse osakesed mõjutavad oma suhteliselt väikese massi tõttu tavalise aine osakesi vähem kui alfaosakesed. Seetõttu on beetakiirguse läbitungimisvõime ainest suurem kui alfakiirgusel, kuid siiski mitte väga suur. Kehavälise beetakiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. Tavaliselt ei tungi beetakiirgus naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks.
Vastus: Kuna nad peavad rakutuuma kuidagi ära mahtuma, sest DNA molekulid on raku mõõtmetega võrreldes väga suured. 2. Inimese rakkude kromosoomide arv? Vastus: 46 3. Miks sõltub lapse sugu ainult isast? Vastus: Sest isal on mõlemad kromosoomid, nii X-kui ka Y-kromosoom, kuid emal on ainult X-kromosoomid. 4. Mis ja millal määrab areneva lapse soo? Vastus: Lapse soo määravad sugukromosoomid ning see määratakse viljastumisel, kui ühinevad isas- ja emassuguraku tuumad. 5. Miks ei pärandu kõik mutatsioonid järglastele? Vastus:Sest ainult inimese sugurakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad edasi, keharakkudes toimunud mitte. 6. Miks pakuvad ühemunakaksikud pärilikkuse uurijatele suurt huvi? Vastus: Sest ühemunakaksikutel on samasugused geenid ning neid saab uurida, et kui palju kujutab tunnuste kujunemist keskkond. 7. Võrdle ühemunakaksikuid ja kahemunakaksikuid. Vastus: Ühemunakaksik Kahemunakaksik
Elektrilaengu ülekanne Laeng võib kanduda laetud kehalt laadimata kehale. Ülekande tulemusel laadub ka teine keha. I Negatiivselt laetud keha ühendamisel neutraalsega hakkavad elektronid elektrijõudude toimel liikuma laetud kehalt neutraalsele. Ülekande tulemusel esialgselt laenguta keha omandab ka negatiivse laengu. Vt joonis 1 Positiivselt laetud keha ühendamisel neutraalsega hakkavad elektronid elektrijõudude toimel liikuma neutraalselt kehalt laetud kehale. Ülekande tulemusel esialgselt laenguta keha omandab ka positiivse laengu. Vt joonis 2 Näide: Kui puudutada neutraalset kera positiivselt laetud vardaga, siis tõmbab varras osa elektrone kerast endasse. Keras tekib elektronide puudujääk, st ka tema muutub positiivselt laetuks. Kui varras oleks neg laetud, siis lähendamisel neutraalsele kerale hakkavad varda elektronid liikuma kerale ja varda negatiivne laeng väheneb. Vt joonis 3 Tahkes aines saavad liikuda ainult elektr...
TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet
TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? Tuuma- ehk aatomipomm on tohutu suure plahvatusjõuga lõhkekeha Esimene tuumarelv mis leiutati Ainuke tuumarelv mida on kasutatud ka sõjas Tuumapommi arvestatakse massihävitusrelvade hulka Tuumapommi tööpõhimõte Tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope,mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks Iga tuuma lõhustumisel 2 või 3 neutronit, ning igaüks kutsub veel omakorda esile ühe tuuma lõhustumise Sellise kontrollimatu ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutul hulgal kiirgust ja energiat Kuidas toimub plahvatus Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse Selleks kasutatakse mingit muud lõhkeainet
Enamik prootoneid ja neutroneid annihileerus kokkupõrgetel oma antiosakestega; järele jäi vaid väga väike osa, säilis 1 osake miljardist. Need prootonid ja neutronid moodustavadki suurema osa tänapäeval tuntud ainest - barüonainest. Tihedus langes 1013 g·cm 3 -le, mis oli ikka veel tohutu suur. · Pärast 10 sekundit, temperatuuridel alla 109 K, ühinesid prootonid ja neutronid tuumasünteesis esimesteks aatomituumadeks, milleks oli heeliumi tuumad. Lisaks tekkisid veel vesiniku tuumad Seda protsessi nimetatakse ürgseks tuumasünteesiks. · 5 minuti pärast oli aine niipalju hõrenenud, et tuumasüntees vaibus. Järelejäänud vabad neutronid ei olnud stabiilsed ning järgmiste minutite jooksul lagunesid nad prootoniteks ja elektronideks. · Seni moodustas elektromagnetkiirgus põhiosa kosmose energiatihedusest. Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine
haru. Toob suu limaskestalt, hammastelt, keele esimeselt 2/3ndilult, nina puutetundlikust. Huultelt, laugudelt, silmakestadelt, 6 eemaldaja närv silmamuna väline sirglihas. 7 näonärv 8 esiku ja teonärv saadab tundlikkust esikõrvast esikust peaajju 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid. Keskaju altpoolt piirneb sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Keskaju läbivad suurem osa nii ülenevaid kui alanevaid juhteteed, keskajus paiknevad osade peaaju närvide tuumad, need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3 silmaliigutajanärv 4 plokinärv Keskajus paiknevad närvituumad ( punatuum, must aine). nende närvituumade funkt on juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku, nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7
Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP
· kõrvalkalde erinevus sirgjoonelisest teest elektriväljas ja magnetväljas. NB! -kiirgus on rasikeim 6. Nihke reegel · -lagunemisel A/Z X-> A-4/Z-2 Y+ 4/2He Tuuma muundumisel tekib teine element. · -lagunemisel A/Z X-> A/Z+1 Y + -1e Neutroni asemele jääb tuuma prooton. Massiarv ei muutu, laeng suureneb. 7. Poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul pooled antud ainekoguse aatmi tuumad lagunevad. Seega radioaktiivse aine aktiivsus väheneb selle ajaga 2 korda (aktiivsus lagunemiste arv sekundis). Nº -aine alghulk ajahetkel t=0 Kui t=T, siis N=Nº/2 N- on ainehulk hetkel t Kui t=2T, siis N=Nº/2² T- poolestusaeg Kui t=3T, siis N=Nº/2³ Kui t=4T, siis N=Nº/2 N=Nº2 astmes(t/T) Alles jäänud osakeste arvu mingi aja möödudes-> Radioaktiivse lagunemise seadus. 8
keemilised sidemed. Lahustes toimuvad vahetusreaktsioonid kulgevad rasklahustuva või kerglenduva aine, nõrga elektrolüüdi või kompleksühendi tekke suunas. · Iga keemilise elemendi omadused määratakse selle elemendi aatomi tuuma poolt. · Keemilise reaktsiooni käigus ei ole võimalik tuuma mõjutada. · Lihtsa keemilise reaktsiooni käigus ei suuda me anda tuumale piisavalt energiat. · Küllaldase energia olemasolul võivad tuumad · Ühineda · Ümber korralduda · Laguneda Neid protsesse nimetatakse tuumareaksioonideks Tuumareaktsioon-aatomituumade muundumine põrkumisel mingi elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine · Alkeemia - soov muuta lihtaineid, keemilisi elemente. (Au) 4.16. saj. · Tuumade muundamiseks- vaja suurt energiat (106 x) · keemilise elemendi olemus
Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja lihtained. Kokkuvõttes tuumade muutumine teisteks tuumadeks, vabaneb energia, lagunemis reaktsioon. Mis toimub kergete tuumade ühinemisel?- keregte tuumade ühinemisel tekib uus aine, vesinikupomm. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat.Mida tähendab kriitiline mass?- R
· Tuuma põhiline koostisosake on prooton · Prootonitele on tuumas veel neutrodin · Neukloid prootonid ja neutronid koos Tuuma laeng ja mass · Prootoni laeng on positiivne ning võrdne elektroni laenguga · Neutronil laeng puudub · Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse Z Tuuma massiarv · Prootonite ja neuklonite koguarv on tuuma massiarv A ( neuklonite koguarv) · A=Z+N Isatoobid · Isatoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. · Looduses erineval 92 elemendil on praegusel ajal teada kokku üle 300 stabiilse isotoobi. · Isatoobide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerub üks või kaks isotoobi · Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes isatoobides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne. · Raskemate elementide (Z>30) stabiilsetes isotoobides muutub aga neutronite arv
tõepoolest oli lähedane prootoni omale. Seega sobis sellegi katse seletuseks neutronihüpotees. Aatomituuma ehitus- Rutherfordi Bohri aatomimudel jaotas aatomi tuumaks ja elektronkatteks. Teame, et tuum on positiivse laenguga ja elektronkattel liikuvad elektronid omavad negatiivset laengut. Kokku on aatom elektriliselt neutraalne. Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu elektronkattes ja nende asetuse. Igal keemilisel elemendil on kordumatu elektronskeem ja nende tuumad on erinevate massidega. Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid. Mesonid osalevad ka tugevas vastastikmõjus. Näiteks vahendavad mesonid aatomiuumades tuumajõudu, nukleonide vahel. Kõik mesonid on ebastabiilsed. Igal mesonil on olemas antimeson, milles kvark ja antikvark on asendatud vastava antikvargi ja kvargiga. Kui meson koosneb kvargist ja selle antikvargist, siis on ta iseenda antiosake. Selliseid mesoneid nimetatakse ka kvarkooniumiks. 8
Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m (ehk üks ongström). Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. Aatomi mõõtmed Aatomi mõõtmed määrab elektronkate
Kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu- ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi. Universum muutus ebastabiilseks ning paisus kiiresti. Miljondik sekund pärast Suurt Pauku tekkisid esimesed meile teadaolevast ainest koosnevad ,,elementaartelliskivid". Veidi hiljem tekkisid esimesed aatomituumad heeliumi tuumad. Universumi jahtudes ja rõhu alanedes ületas aine osatähtsus energias peagi kiirguse oma. Mitmesaja tuhande aasta pärast moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid ning seetõttu Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Aja jooksul tekkisid Mustade Aukude ümber galaktikad ning neis omakorda tihedad gaasikerad
Energia tekib selles reaktsioonis raske tuuma ehk uraani lagunemisel või kergete tuumade liitumisel. Enargiat saab toota tuumareaktorites (nt joonis 1). Lisaks energiale toodetakse seal ka tehiselemente. Tuumareaktsioonid toimuvad ka looduses, tähtedel. Seosenergia on vastastikmõjuenergia vastandväärtus ja on samaväärne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Kergete tuumade liitumiseks on vaja temeperatuuri, mis ulatuks vähemalt 10 miljoni kraadini ning tuumad peavad olema lähestikku. Kergete tuumade ühinemisel tekib uus aine ehk raske tuum. Sünteesreaktsioon on tuumade ühinemine, kus eraldub energiat rohkem kui lõhustumisel. Selle tulemusel tekib näiteks päikesel vesiniku põlemisel heelium. Ahelreaktsioon on raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutonite abil. Selle reaktsiooni lõpptulemus käivitab uue reaktsiooni.
mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. ÜhesUraanituuma niisuguses lõhustumise aktis vabaneb 200 MeV energiat (osakeste liikumise lõhustumine aeglase neutroni neelamisel . energia näol) Lõhustumine Kui beetalagunemise tagajärjel jääb nukleonide arv tuumas samaks ja alfalagunemise tulemusena kahaneb tuuma nukleonide arv nelja võrra, siis tuumalõhustumise tagajärjel tekkivad uued tuumad on lõhustuvast tuumast palju väiksemad. Lisaks tekib tuumalõhustumisel ka paar-kolm vaba neutronit ja eraldub gammakiirgust. Tuumapommi ajalugu Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1990. aastaks oli selle lepinguga ühinenud 113 riiki, kuid nende hulgas ei olnud
pöörlemisel molekulides. • Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgeni- ja gammakiirgus • Röntgenikiirgus (f = 1016…1019 Hz, = 10-8 m…10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. • Gammakiirgus (f = 1019…1023 Hz, = 10-10 m…10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.ptg 2007
Vesi jagatakse reaktoritesse kaheks kasutamiseks: esiteks selleks, et aeglustada neutrone ja teiseks sellepärast, et see on soojuskandja. Tuumaelektrijaamadel on mõned eelised. Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust. Need kiirgused on elusorganismidele väga ohtlikud ja need lagunevad sadu tuhandeid aastaid. Kui tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, siis võivad reostuda väga suured alad. Näiteks Tsernobõli tuumaplahvatus. Tuumaelektrijaamade kasutamisel on saadud materjali ka tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus pole taastuv kütus. Sellepärast võib
kõige sagedasemad Faktid Taimed kasutavad rauda klorofüllis Inimesed kasutavad rauda hemoglobiinimolekulides, et sellega läbi keha suunata hapnikku kudedesse Raud ei käitu alati magnetina Raud on tuntud oma puhtalt vormilt vähemalt 5000 a. Faktid Rauda märgitakse ka Marsi sümbolina Puhta elemendina on raud üsna pehme Vere punane värvus tuleb rauarikastest proteiinidest, mis esinevad kõigis elusorganismidest Saturni ja jupiteri tuumad on väga rauarikkad Faktid Rauarikaste toitude hulgas on punane liha, kala, peet, tofu, oad, maasikad On olemas meretigu, kes kannab raudrüüd Kuigi raud on meile vajalik, on see suures koguses siiski väga mürgine 2006 a. tootis Hiina kolmandiku maailma raua kogusest Faktid Oksudeerudes raud roostetab Teras võib puhtal kujul olla 1000x tugevam kui raud Maal on piisavalt rauda, et teha 3 uut planeeri, mis on kõik sama massiga, kui Mars
- NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks NÄRVID
isotoopide lõhustumisel. (Tuumapomm, 2014) 1.1 Termotuumapomm Termotuumapommi ehk vesinikupommi puhul on tegu kõige võimsama relvaga mida inimkond on kunagu ehitanud (Maran, 2017). Vesinikupomm on tavalise aatomipommiga sarnane. Aatomipommi ja vesinikupommi vahe seisneb selles, et aatomipommis toimub raskete tuumade lagunemine, siis vesinikupommis toimub lisaks ka kergete tuumade ühinemine. Kerged tuumad nagu LiD ja vesinik ühinevad. Rasked tuumad nagu U238 lagunevad. Tuumade ühinemisel ja lagunemisel saadud energiat kasutatakse termotuumareaktsiooni süütamiseks. Vesinikupomme hakati valmistama sellepärast, et tuumade lõhustumisele toetuvat energiat ei saanud suurendada, kuna seda oleks läinud liiga paljuks ja see on ohtik. Tavalise tuumapommi lõhkejõud oli tegelikult väike, ainult paar protsenti tuumapommi võimsusest kulus plahvatusele. Ülejäänud tuumaosakesed kadusid ahelreaktsiooni käigus laiali
tugeva jalavõlvi alla pehmed osad(lihased, veresooned, närvid) hästi kaitsud NB lampjalgsus 55. tähtsus- kaitseomadused annab jalale vetruvuse raksus jagatud ratsionaalselt 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Käävjas lihas ( säärelihas )
tugeva jalavõlvi alla pehmed osad(lihased, veresooned, närvid) hästi kaitsud NB lampjalgsus 55. tähtsus- kaitseomadused annab jalale vetruvuse raksus jagatud ratsionaalselt 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Käävjas lihas ( säärelihas )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
