Hariduse tuum- looming ja mõistmine Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu haridusele. Erinevad haritlased on mänginud ja mängivad ka edaspidi väga suurt rolli inimkonna arenemisel ja hariduse täiustumisel.Mida aeg edasi, seda keerukamaks ja mahukamaks muutub meie kooliharidus.Aja jooksul on hariduse positsioon ühiskonnas muutunud järk- järgult aina tähtsamaks ja hinnatumaks ning saanud omamoodi hinnaliseks väärtuseks. Haridus on kui tuum, mille ümber kõik keerleb.Meid hakkatakse juba varajases lapsepõlves ettevalmistama tulevaseks eluks,olenemata sellest ,kes me kunagi oleme ja kuhu tööle asume ja kas me üldse neid kõike teadmisi tegelikult üldse vajamegi. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Ta harib ja omandab pidevalt uusi teadmisi, nii koolis kui ka väljaspool seda.Vana-Kreekas olid haritlased tunnustatud inimesed ning neil oli suur mõjuvõim ja rahvas austas neid , nii samuti on ka tänapäeval.Kui
Radioaktiivsus mingit liiki osakeste iseeneslik kiirtumine tuumadest. -, -, - radioaktiivsus. Radioaktiivse kiirguse kahjulikkus - põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid ja normaalsed aatomid muutuvad sobimatu aine aatomiteks, mis põhjustavad elusorganismide hukkumise. - kiirgus tuum on ergastatud olekus ning prootonite süsteemis on auk. Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab -kvandi. -lagunemine tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. -kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja -lagunemisega kaasneb -kiirgus. -lagunemine tuumast vabaneb -osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb -kiirgus
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida ...
Valemi kujul näeb välja: Srel= Pt/ptk*100% Relatiivne õhuniiskus= absoluutne õhuniiskus jagada küllastusele vastava õhuniiskusega ning korrutada 100%-ga. Küllastus tähendab, et aurumine ja temp on tasakaalus. Millest koosneb aatom Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning negatiivse elektrilanguga elektronkattest. Iseloomusta tuuma Tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest ning neutraalsetest neutronitest. Tuum on äärmiselt tuheda koostisega, sinna on koondunud 99,95% kogu aatomimassist. Tuuma avastas Rutherford. Järjekorranumber näitab laenguarvu, elektronide arvu ning prootonite arvu tuumas. Mis on ja millal avastati elektron Elektron on elementaarosake, mis on avastatud 1897. Aastal Thomsoni poolt. Elektronid on negatiivse laenguga ning koos prootonite ja neutronitega moodustavad aatomeid. Elektronid moodustavad aatomituuma ümber elektropilve, kus kujutatatakse neid elektronkihtidena.
Maa siseehitus mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeanile maakoor. Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus.
Kloonimine Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Kloonimine jaguneb kaheks. Embrüonaalkloonimine embrüolõhestuse meetodil ja tuumkloonimine, mis tähendab, et keharaku tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. See oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja. Selle käigus sunniti udararakul ühineda munarakuga. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmse sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide s.t. Saada nende geneetilisi koopiaid. Kloonitud on ka hiiri,küülikuid,
Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Füüsika üldprintsiip: süsteem on stabiilsem olekus, kus energia on minimaalne. Tuuma stabiilsuse tingimused: *tuum ei saa olla väga suur; *tuuma energia peab olema madalaim võimalikest. Radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nim radioaktiivseks kiirguseks. Magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus kolmeks: alfa-, beeta- ja gammakiirguseks.
ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevalt laetud kehad üksteist mõjutavad. Elektrilaeng kandub ühelt kehalt teisele. Tähis: q Ühik: 1C(kulon) Mõõdetakse: Elementaarlaengu arvuga Arvutatakse voolu tugevuse ja aja kaudu ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakka...
Kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga. Kloonimine on nähtus, mis jaguneb kaheks. Embrüonaalkloonimine embrüolõhestuse meetodil ja tuumkloonimine, mis tähendab, et keharaku tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Ian Wilmut sai esmakordselt 1997.aastal hakkama lammas Dollyga, kes oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmse sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide s.t. Saada nende geneetilisi koopiaid. Kloonimine on saanud palju kriitikat. Jumala kartlike inimeste seas arvatakse, et organismide
1.Raku tuum *Kuju- ümar. *Ümbritsetud-membraaniga, mille kaudu toimub aine vahetus. *Sees paiknevad-kromosoomid, sisaldab Dnad-d. *Tuuma ülesanded-juhtida raku elutegevust ja määrata pärilikust. 2.Tsütoplasma. *Sisaldab-vett ja vees lahustunud aineid. *Tähtsus-ühendab raku tervikuks. 3. Organellid. Organell Ülesanne *Tsütoplasma ainete transport. *Mitokoncrid energia varustus. *Ribosoomid toodavad valku. *Lüsossoomid lagundavad mittevajalike aineid. *Glogi kompleksvalkude sorteerimine ja pakkimine. 4. Rakumembraan. *Ehitus-õhuke kile. *Ülesanded- katab, kaitseb ja laseb valikuliselt ained läbi. KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõ...
raku ehitus
massiline ilmumine või kadumine. Meditsiinis on kindlaks tehtud mõningate haiguste sagenemine just Päikese aktiivsuse aastatel. Ilmne on Päikese uurimise vajalikkus. Peale observatooriumide on uurimine kandunud tänapäeval ka kosmosesse. Seejuures teevad koostööd paljud riigid. Seni pole lahendatud kromosfääri loidete ennustamise probleem. See aitaks vältida raadiohäireid ja tagaks inimese ohutuse avakosmoses. Päikese sisemus 1) sisemine tuum Seal on suur rõhk ja temperatuur, termotuumareaktsioonid toimuvad tuumas. 2) kiirgusvöönd Energia liigub elektromagnetkiirgusena väljapoole. 3) konvektsioonivöönd Temperatuur väheneb kiiresti, s.t. algab aine ümberpaiknemine (toimub energia ülekanne aine segunemise teel) 4) atmosfäär Atmosfäär on pidevas liikumises, osad paisatakse välja, osad tõmmatakse sisse.
Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus tuum) prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass 1836,1 elektroni massi 1,6726 · 1027 kg
· Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. E KUU ASL AN A KA MA M · Maa tähtsaim omadus meile on see, et see on meie koduks. · Maal elab 2012 aasta märtsi seisuga 7,003,019,800 inimest ja see tõuseb iga päevaga umbes 212 035 inimese võrra. Kuju · Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on
Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest. Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda ainult kindlatel orbiitidel
6) talletab raku rasva-ja glükoosivarud 7) toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine organellid organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid, rakutuum) prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid. Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt) Raku tuum Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st Kromosoomid: Asuvad rakutuumas Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal. Kummagi reaktori keskmised energiakoormusfaktorid on vastavalt 86% ja 88%. Koormusfaktorid on maailma kõrgemate hulgas ja kinnitavad kõigi Soomes töötavate reaktorite silmapaistvat töökindlust, asjatundlikku ekspl...
Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kii...
levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb
Tuumafüüsika 23.11.09 Kadri Tõrva Aatomituum Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma mõõtmed Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m. Näiteks vesiniku aatomituuma (koosneb ühestainsast prootonist) läbimõõt on umbes 1,6 fm ja uraani aatomituuma (koosneb 238 nukleonist) läbimõõt on umbes 15 fm. Femtomeeter (lühend fm) on pikkusühik, mis võrdub 1015 meetriga. Tuuma mõõtmed Aatomi elektronkatte läbimõõt on tuuma läbimõõdust umbes 100 000 korda suurem. Kui aatomit oleks võimalik nii palju suurendada, et aatomituum saaks nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom saaks suure staadioni suuruseks Tuuma koostisosakesed Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neutronite arv tuumas määrab ära,...
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase protuberandi Kolmas tase d Soojustjuhtiv Neljas tase tsoon Viies tase Radiaktiiv ne tsoon tuum Tuum Päikese laigud protuberan ts Fotosfäär Koroon a Kromosfäär Protuberants Koroona Päikese laigud Protuberants Punane Hiiglane Neptuun
Tuumaenergia Tuumaenergiast Aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda Tootmise aluseks on kasutatava kütuse neutronite ja aatomituumade omavaheline reaktsioon 1789 avastab Klaproth uraandioksiidi, sellega pannakse alus tuumaenergiale. Puhta uraani avastas Peligot aastal 1841. 1896 avastab Becquerel, et uraan kiirgab mingisugust kiirgust. Plussid - miinused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kahjulikud mõjud Inimesele ohtlik kiirituse tõttu Kuidas üks tuumaplahvatus välja peaks nägema http://www.youtube.com/watch?v=6g68fMzFM98 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuum.pdf http://et.wikip...
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka nagu tavalist ja dünaamilist ketta jagamist. Windows 2000 Serveri ,,perekonnal" on lisarakendused nagu näiteks võimalus anda Active Directory teenuseid, Distributed File System'i ja and rikkevastased ladustamise ma...
docstxt/13801845965043.txt
FAUST 1) Milles seisnes lepingu ja kokkuleppe tuum? A) Issanda ja Mefistofelese vahel B) Fausti ja Mefistofelese vahel 2) Kuidas iseloomustas end Mefistofeles ja miks ta tegevus oli vähetulemuslik? 3) Milles seisnes Fausti vaimne ja moraalne suurus? 1. A) Mefistofeles oli kindel, et kõik inimesed on hukule määratud. Issand on aga veendunud vastupidises ning kuna mõlemad pooled soovivad oma arvamust tõestada, vajavad nad katsealust. Selleks valitakse Faust. Mefistofeles tunnistab,
Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava telje 25-36 päevaga. Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. Oma sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Seda jätkub selleks, et särada veel umbes 5 miljardit aastat. Lõpuks tarvitab ta ära kogu oma vesiniku ja sellega toimuvad radikaalsed muutused mis võivad olla hävitava toimega Maale. Päikese pinna temperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike ei ole tahke nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Lisaks valgusele ja soojusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub kiirusega 450 km/sek. Päikesetuuled võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekivad imeilusad virmalised : MILLEST KOOSNEB PÄIKE? Vesinikust: 92,1% Heeliumist: 7,8% Hapnikust: 0,061% Süsinikust: 0.030% Lämmastikust: 0.0084% Neoonist: 0
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergi...
Tuumaenergia ja selle kasutamine Sandra, Triinu, Sandra, Triin, Marlin Tuumareaktsioon Esimest korda puutus inimene kokku tuumareaktsioonidega radioaktiivsuse juures, seega umbes 19. ja 20. sajandi vahetusel Ernst Rutherford oli mees, kes teostas 1919.aastal esimese tõelise tuumade muundumise. Katse tulemus oli: alfaosake ja lämmastiku tuum moodustasid põrkumisel vahepealse lühiealise fluori tuuma, mis seejärel lagunes hapniku ja vesiniku tuumadeks. Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Samuti nagu paljudes keemilistes reaktsioonides, toimub ka paljudes tuumareaktsioonides energia vabanemine. Tänu energia jäävuse seadusele on energia kogubilanss tasakaalus. Seoseenergia on energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Energia vabanemine toimub seosenergia arvel.
1. Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned 2. Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid 3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast,
Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides?Mida suurem on aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite
Päike Sandra Resetjuk Tartu Tamme Gümnaasium 200
Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. (http://www.tuumaenergia.ee/index.php? id=60#_msoanchor_1) 1.3Esimene tuumareaktor 2
1. J. Thomsoni- loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Tema mudeli järgi ei saa seletada miks aatomid kiirgavad. Ernest Rutherford- kullalehega katse, aatomil on tuum ja selle ümber elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid
http://www.abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv
Aatomi ehitus 10. klass Keskel- tuum Ümber- elektronkate Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi ja tema koostisosade laengud: Prooton+1 Neutron 0 Elektron -1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone. Mis on keemiline elemet ja kui palju neid tuntakse? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki.(Ühesuguse prootonite arvuga) Mille poolest erineb metalliline aatom mitte metallilisest aatomist? Metalli aatomitel on suhteliselt suured raadiused.
Tuumareaktsioonid Tuumateaktsioonides tekkivad uued keemilised elemendid e isotoobid. Tuumareaktsioone on väga palju, neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog, sest tänu neutroni laengu puudumisele liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks. Looduses on kõige raskema tuumaga element uraan. Tuumade lõhustumine See on tuuma jagunemine kaheks. Ahelreaktsioon : tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Näiteks : püssirohu plahvatamine, sest siin
Milline on aatomituuma koostis?-aatomituum, mis on positiivse laenguga, koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja...
8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)? 1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda. Monaad ei teki, ega sure looduslikult, monaadid erinevad üksteisest oma sisemuse poolest. On tuum. 3.Keha- on kui mass, mille keskmeks on monaad. Monaad on kehaga ideaalses ühenduses ja kontrollib keha. Monaad organiseerib kõike, tajub kõike ja anna seljuhul kehale vastava tegevuse. Ilma kehata ei oleks monaadi, ilma monaadita oleks kui käntsakas liha. 4.Hing, mõistus- Ongi monaad, algselt on ainult hing ja hiljem tuleb ka mõistus ning muud erinevad isikuomadused. 5.6.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused - Inimene suudab mõelda ette, analüüsida
1) Mille avastas Thomson? 2) Sõnasta Bohri kvantponsulaadid. 3) Mis on mudel? 4) Millest koosneb aatom? 5) Millise laenguga on aatomi tuum? 6) Millega on võrdne kvandi energia? 7) Mida seletas Bohri aatomimudel lisaks Rutherfordi omale? 8) Mille moodustavad tuuma ümber tiirlevad elektronid? 9) Millal aatom kiirgab kvandi? 10) Millal aatom neelab kvandi? > 1) Thomson avastas elektroni. 2) ¤ Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ''lubatud'' orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes ta ei kiirga. ¤ Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi kaupa valgust.
Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor Hetkel ei ole ühtegi töötavat termotuumareaktorit, mis annaks välja rohkem energiat kui termotuumareaktsiooni esilekutsumiseks kulus. Termotuumareaktorite kütuse kaks vesinikugaasi liiki: deuteerium ja triitium. 1 l vett=33 mg deuteeriumit Triitiumi...
Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal. Kiiratav osake Heeliumi tuum Elektron Footon Kuidas tekib? Tekib uus element, Neutron muutub Ergastatud tuum läheb kus ematuum erineb prootoniks üle põhiolekusse tütartuumast kahe aatominumbri võrra Varjestamine Paber Plekktahvel, 3 mm 10 cm pliid või 0,5 m foolium) betooni
1) Verba volant,scripta manent-sõnad lendavad,kirjutatu jääb 2) Veni,vidi vici-tulin,nägin, võitsin 3) Ut sementem fecenis metes-kuidas külvad nõnda lõikad 4) Tabula rasa-puhas leht 5) Similis simili gaudet-sarnane rõõmustab sarnase üle 6) Res sellena est verum gandium-raskusest üle saamine on tõeline rõõm 7) Repetitio est marer studiorum-kordamine on tarkuse ema 8) Qualis rex,talis grex-missugune on kuningas,niisugune ka kari 9) Pro patria,pro libertate,pro vita-isamaa eest,vabaduse eest,elu eest 10) Potius sero quam numquam-parem hilja kui mitte kunagi 11) Omnia vincit amor-armastus võidab kõik 12) Non multa,sed multum-mitte paljusid,vaid palju 13) Nomine sunt adiosa-nimesid nimetamata 14) Lapsus linguae-keelevääratus 15) Memento mori- pea meeles,et oled surelik 16) Mens sana in corpore sano-terves kehas terve vaim 17) Ira furor brevis est-viha on lühike hullumeelsus 18) Ium spiro,spero- kuni hingan,loodan 19) Homo homini lupus est-in...
Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Hübriidtuum koosneb põhimõtteliselt Mikro ja Monoliittuumast. Tuumale on antud minimaalsed ülesanded kuid oskus teha rohkemat. Ülesanded on antud moodulitena mis saavad töötada nii operatsioonisüsteemi kui tuuma mäluruumis. Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning
Arvutite võrgutamine!", http://katye.planet.ee/netist/vork.htm) Valguskaabel(inglise fiber-optic cable) on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaabli kiud on pikad, inimese juuksekarva läbimõõduga puhta klaasi salgud. Ühes valguskaablis võib olla sadu või tuhandeid kiude. Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Esiteks on tuum õhuke klaas mida läbib valgus. Teiseks on kattematerjal, mis on tehtud dielektrikust materjalist, tavaliselt kaetud akrüülpolümeerivõi polümiidi kihiga. Kattematerjal ümbritseb kaabli tuuma ja peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist ja kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest. Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist.
Seosenergia- energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. I Prooton põrkab elektroniga Eriseoseseenergia- ühe osakese seouts tuumaga II Põrkel tekib neutron, eraldub neutriino radioaktiivsus liigid: III Prooton ühineb neutroniga deutroniks ioniseerivateks kiirgused: alfa-, beeta- ja IV Kaks deutronit põrkuvad gammakiirgus V tekib heeliumi tuum kaudselt ioniseerivateks kiirgus: neutronkiirgus varjestamisvõimalused: beetakiirgus- õhuke Päikese ja tähtede energiaallikas on metall-leht termotuumareaktsioon gammakiirgus- tuumafüüsika rakendusi: tehnika, tootmine, võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial.
MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfürmeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks
Tuumafüüsika. 1.Rutherfordi katse I -kiirgus sai väljuda plii kastist ainult ühes suunas sirgjooneliselt. Tekkisid sähvatused ekraanil. II Kuldlehe korral üksikud oskesed levisid laiali, enamus läksid sirgjooneliselt läbi nagu poleks midagi juhtunud, üksikud põrkusid tagasi (mis oli kõige hämmastavam). Järeldus: kujutas ette, et aatomi keskel on positiivne tuum, mille läbimõõt on võrreldes aatomiga 100 000 korda väiksem. Samal ajal on enamus aatomi massist tuumas. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronide kogulaeng ja tuuma laeng on võrdsed. Rutherfordi teooria puudused: 1. Ei selgitanud energia (nt.valgusenergia) kiirgumist ja neeldumist (kui laetud osakesed liigucvad kiirendusega , siis peaks aatom koguaeg energiat kiirgama. Tegelikult kiirgab ainult siis, kui ta on energiat väljaspoolt ise juurde saanud. Neelab ja siis kiirgab): 2
kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks. Aga teoreetiliselt võib kaksik vananeda lõpmatult, kuid praktiliselt on see kaduv väike. 5. KUIDAS OLENEB KEHA MASS TEMA KIIRUSEST? Kiiruse suurenedes liitub see eelnevaga. Seega liikuva keha mass suureneb kiiruse kasvamisel. Me anname kehale juurde kineetilist energiat, et teda massi arvelt täiendada. 6. MILLEST KOOSNEB AATOMI TUUM? Tuumas on olemas prootonid (+) ja neutronid (0?). Tuum on ehituselt liitosake. Pooronite arv ja elektronide arv aatomis on võrdne ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga. ( näiteks vesiniku tuumaks ongi ainult prooton) Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma tihedus on ka väga suur ning seda on võimalik mõõta. Kõik tuuma omadused tulenevad tema koostisest ja jõududest, mis sees valitsevad. 7. MIS MÄÄRAB KEEMILISE ELEMEND
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
