Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta.
- ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tuum Vere hüübimine: - kaitse verekaotuse eest - tingim. K-vitamiin, Ca-soolad Vereliistakutest väljub ensüüm => Vereplasmas fibrinogeen (valk mis on vereplasmas lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus: Immuunsüst on organismi kaitsesüst, hävitab organismi võõrvalgud ja võõrkehad. Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund
isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Teiseks suuremaks haruks geenitehnoloogiaga tegelemisel on osutunud kloonimine. Paljud teadlased väidavad et see on täiesti ohutu ja naturaalne tegevus, aga paljud inimesed on selle vastu, nii ateistid kui ka usklikud. Kloonimise protsessi jooksul eraldatakse suvalisest keharakust mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Kloonimisel on kaks suuremat probleemi. Esimene probleem on see, et looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. Teine suur probleem on see, et looma sündides kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes.
AATOM CERN-Euroopa Tuumauuringute Keskus Aatomi ehitus AATOM (laenguta) Tuum + elektronkate - Prootonid p+ elektronid e- Neutronid n0 Et aatom on neutraalne, siis · Prootonite arv = elektronide arv p+ = e - Elektronkatte ehitus 1.kiht 2e 2.kiht 8e 3.kiht 18 e 4.kiht 32 e · Viimane kiht 8e Elektronskeemid · Elemendi sümbol Tuumalaeng · Püstkriips Elektronid kihtides · Na : +11 / 2) 8) 1) · Ca: +20 / 2) 8) 8) 2) tuumalaeng 1.k 2.k 3.k 4.k Planetaarne mudel Aatomiosakeste massid · Prooton 1 amü Elektron · Neutron 1amü 1/2000 amü TUUMALAENG · Tuumale annavad laengu prootonid · Tuumalaeng on positiivne · Tuumalaeng = järjenumber e. · aatomnumber KEEMILINE ELEMENT Keemiline element on kindla tuuma- ...
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö. Meie laps Su kõhtu noolib seestpoolt. See on ...
aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik" UNIX-ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware.
toota tuumareaktorites (nt joonis 1). Lisaks energiale toodetakse seal ka tehiselemente. Tuumareaktsioonid toimuvad ka looduses, tähtedel. Seosenergia on vastastikmõjuenergia vastandväärtus ja on samaväärne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Kergete tuumade liitumiseks on vaja temeperatuuri, mis ulatuks vähemalt 10 miljoni kraadini ning tuumad peavad olema lähestikku. Kergete tuumade ühinemisel tekib uus aine ehk raske tuum. Sünteesreaktsioon on tuumade ühinemine, kus eraldub energiat rohkem kui lõhustumisel. Selle tulemusel tekib näiteks päikesel vesiniku põlemisel heelium. Ahelreaktsioon on raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutonite abil. Selle reaktsiooni lõpptulemus käivitab uue reaktsiooni. Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. Tuumareaktoreid kasutatakse enegria tootmiseks tuumaelektri-
Rakuteooria põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (kehara...
jõud ning hoida keralähedast kuju Planeet on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Hiidplaneedid Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal Kaaslasi on Jupiteril 67 Suur Punane Laik Jupiter Saturn Ta on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine
paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. (6) Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on lausa 15 miljonit kraadi ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi. (6) Andmeid Päikese kohta: · Pinnatemperatuur: 5500 kraadi · Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km · Läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km · Pöörlemisperiood: 25,4 päeva
nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust
juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses? ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised antibiootikumid) (eritavad toksiine lipaas pesupulbrites) 4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)? - nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele.
eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Tuumkloonimine Tuumkloonimine s.t. keharaku tuuma viimisel munarakku on saadud uus organism. 1997.a. saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Katse näitas, et imetajate tuumas on kogu organismi arenguks vajalik aktiivne geneetiline info olemas. Kas Dollyl on ainult tuumadoonori geenid? Udararakust võeti tuum Rakud liideti elektri- impulsiga Munaraku tuum eemaldati Rakk jagunes nagu embrüo Embrüo siirdati Sündis kloon – kolmandale lambale Dolly http://www.millerandlevine
mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos, täielikul Profaas: ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega. Pärilikust kannavad glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond
3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses? - ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised antibiootikumid) (eritavad toksiine – lipaas pesupulbrites) 4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)? - nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). - osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest
- Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks Rakumembraani 3 IT? - Kaitsefun - Ainete ja ühemdite transport - Info retseptoritega Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse Glükoproteiinid- retsptoorne fun Valkude 3 IT ?
kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum (tahke). Litosfäär-maakoore ja vahevöö kõige ülemine osa. Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. 3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja temperatuur on alla 900 C. 4
energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma- kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Olemus ja mehhanism Tuumareaktsioon reaktoris käib nii: Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron
28. Milles seisneb elektroni lainelisus? Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa ava, siis elektronid ei paikne ruumis ühtlaselt, vaid mõnes ruumi piirkonnas on elektrone rohkem kui teises piirkonnas ja tekkiv pilt sarnaneb lainete interferentsi pildiga. 29. Mis on elektron ja millal avastati Elektron on negatiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake (elektronkattes). Avastati 1897. aastal, Thomson. 30. Aatomi mudel Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum (prootonid, neutronid), mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Ühel kindlal orbiidil liikudes elektron ei kiirga ega neela energiat. Orbiiti vahetades kiirgab (madalamale) või neelab (kõrgemale). 31. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi? Aatom neelab kvandi, kui ta elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatom kiirgab kvandi, kui elektron liigub kõrgemalt orbiidilt madalamale.' 32. Heisenbergi relatsioonid
28. Milles seisneb elektroni lainelisus? Kui elektrone lasta ühekaupa läbi kitsa ala, siis elektronid ei paikne ruumis ühtlaselt, vaid mõnes ruumi piirkonnas on elektrone rohkem kui teises piirkonnas ja tekkiv pilt sarnaneb lainete interferentsi pildiga. 29. Mis on elektron ja millal avastati Elektron on negatiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake. Avastati 1897. aastal, Thomson. 30. Aatomi mudel Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum (prootonid, neutronid), mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Ühel kindlal orbiidil liikudes elektron ei kiirga ega neela energiat. Orbiiti vahetades kiirgab (madalamale) või neelab (kõrgemale). 31. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi? Aatom neelab kvandi, kui ta elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatom kiirgab kvandi, kui elektron liigub kõrgemalt orbiidilt madalamale. 32. Pauli keeluprintsiip
Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
1. Tuum on keraraoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. tuuma tähtsaim koostisosa on prootonid kuna prootonid määravad ära keemilise elemendi. tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti ...
· Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu · Narkootiline toime. · Benseeniring esineb bensoehappes (E210), aminohapetes, aspiriin, sahhariin, vanilliin · Aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, tema reageerimine algab elektrofiili ühenemisega. [elektrofiilne asendusreaktsioon] · Üle 4 benseenringi-kantserogeense toimega · Aromaatsed nitroühendid moodustuvad nitreerimireaktsiooni saadusena · Aromaatsed halogeeniühendeid kasutatakse lahustitena · Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud (püsivad). (teratogeenne mõju, HIV sarnane). Paiskaad prügipõletustehased ja tööstused.
PÄIKE Päikesesüsteemi täht PÄIKE on ainus täht, mille pindala saab vaadelda. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, ühes ja samas suunas ja peaaegu ühes ja samas tasandis. Nende orbiidid on peaaegu ringjoone kujulised ja paiknevad Päikesest järjest kasvavas kauguses nii, et pole mingit kartust nende lõikumiseks ja kokkupõrkeks. Päikese mass on umbes 700 korda suurem planeetide kogu massist. Päikese vaatluseks sobivalt kohandatud pikksilmades on Päikese pinnal näha mitmesuguseid huvitavaid detaile: Päikese pind on teraline Aegajalt tekivad sellel täpid Aegajalt tekivad sellel laigud Pinnalt purskub välja gaasi, mis annab tunnistust võimsatest plahvatustest Päikese pinna-aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal ''magnettorme'' (magnetvälja muutusi), virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal on siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevenda...
Kõige väikse mseose energia on H2. 2 3 4 1H + 1H -> 2He +n ( +17,6 MeV) Aatompomm- raskete tuumade lagunemine , vaja : U, Pu. Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Menedeljevi tabeli lõpis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on n-ö lagunemise ääres. Neelates liigse neutroni, tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kaepeale kokku väljub kaks-kolm neutronit. Tuumaeaktorites võimalvavad neutroneid neelavast materjalist juhtvardad ahelreaktsiooni reguleerida. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamdes ja-laevadel ning tuumafüüsika alasteks
Silp. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust . Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus
5)44,4,2; 44,4,2; 44+2,2,2-1; 44,4,1. 6)f,d,h,e,a,g,c,b. 7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Otsene areng:roomajatel,lindudel,imetajatel esinev areng,mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega
hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kujuga. Tuum on noortel eürtotsüüdi vormidel, kui on küpseks saanud, siis tuuma pole. Kui liiga palju erütrotsüüte siis liialt intensiivne punaliblede teke. Erütrotsüüdid kannavad veres hemoglobiini abil hapnikku. Trombotsüütide funkt. vere hüübimine Leukotsüüdid omavad kaitsefunktsiooni, osa nendest lümfotsüüdid osalevad antikehade väljatöötamisel. Osad on fagotsüüdid, õgivad võõrkehi, mikroobe. Granulotsüüdide tsütoplasma sisaldab graanuleid
· Mahajäetud tööstusettevõtted (ainult arenenud maad) · Migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid · Suur kuritegevus · Õhu saastatus ja vee reostus (+arenenud maad) · Tohutute jäätmekoguste teke (+arenenud maad) LINNAMUDELID · Ringlinn ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooniga ringjad linnaosad · Sektorlinn linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore · Mitme keskusega linnad tuum on ärikeskus, aga teised alad on üksteisest eraldatud ning ühendatud hästi toimiva transpordiga LINNAKESKKOND · Füüsiline linnakeskkond majad, teed, tehniline võrgustik, pargid, metsatukad, veekogud, tühermaad, reostunud alad · Sotsiaalne linnakeskkond inimesed, nende omavhelised suhted, suhted elanike, ettevõtete ja avaliku sektori vahel · Virtuaalne linnakeskkond interneti teel vahendatav info, linna pildid, kujutelmad
vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis, mille tuum sisaldab rohkesti õli (õlipäevalillesortidel kuni 65%) KASVATAMINE Valguslembene põuakindel lühipäevataim Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse Seemnetest valmistatakse päevalilleõli
Kõik rakkud on täiidetud tsütoplasmaga. 7. Tsütoplasma on poolvedel mass mis koosneb veest ja selles lahustunud ainetest. 8. Raku keskosas asub rakutuum,mis kontrollib ja suunad raku tegevust. 9. Eeltuumsed-ilma rakumembraanita ja päristuumsed rakumembraaniga. 10. Plastiidid jagunevad kloroplastid,leokoplastid ja kromoplast. Tunnus Eeltuumsed Päristuumsed Membraaniga Puudub Olemas ümbretsetud tuum Membraansed puuduvad olemas organellid Organellide arv vähe palju Millised bakterid taimed,loomad,seened,pr organismid rühma otistid kuuluvad · RAKK-kude-elund-elundkond-organism · Seedeelunkond-magu-toidu peenestamine ja seedimine · Hingamiselundkond-hingetoru-keha varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamin
elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radioakt ainel on kindel neutroni ühisnimetus: nukleon e tuumaosake. Neid hoiab poolestusaeg T, mille jooksul lagunevad pooled tuumad ja
Siit tuleneb vajadus viljapuid,-põõsaid ja muid kultuurtaimi paljundada vegetatiivselt ehk kloonimise teel. Seemnetega paljundamisel kaotaksid nad sordiomadused"(Sikut 2008). 1. 3. kloonimise etapid 5 ,,Reproduktiivne kloonimine-samasuguse genoomiga organismi loomine · Võetakse tüvirakk, mis võimeline määramatult paljunema · Eraldatakse rakutuum · Munarakust eraldatakse tuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum · Soodustatakse munaraku jagunemist (kasvamist) · Embrüo siirdatakse looma emakasse · Arenev organism on tüviraku andja identne koopia Ravikloonimine tüvirakkude abil-samasuguse DNA saamine tüvirakkudest · Tüvirakk saadakse mõne päeva vanuselt · Kultiveeritakse laboris(paljundatakse ja kasvatatakse) · Ravimiseks siirdatakse tüvirakud koesse, kus muutuvad koe rakkudeks. (Alternatiivina võimalik kasvatada vajaliku koe rakud laboris
Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk siseplaneedid on kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest, on väikesed ja suure tihedusega. Sinna kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. · Hiidplaneedid ehk välisplaneedid koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes
Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid
Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda
näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi.
· Klient tahab teenuse eest vähem tasuda · Osakonnajuhataja tahab ideed juhtkonnale müüa 3. ÕIGE LÄHENEMISVIIS 3.1 Kuidas jõuda õige lähenemisviisini Õige lähenemisviis on mõte või lause, mis viib teid kõige paremini eesmärgini. See on mõte või lause on eeldus, ideeline alus, kontseptsioon, koondav element, edasiviiv jõud, strateegia, mänguplaan või sõnumi sisu. Õige lähenemisviis on ka ehituse raketis, küsimuse tuum, keha skelett, muusika kandev meloodia. Kui olete kord otsustanud, mida ja kuidas soovite, peaksite 30 sekundilises sõnumis leidma parima viisi selle mida ja kuidas saavutamiseks. See ongi õige lähenemisviis. 3.2 30 sekundi või vähemaga Õige lähenemisviis on mõte või lause, mis viib kõige otsemini eesmärgile. Õige lähenemine hõlmab ka kuulaja vajadusi ja huve. Õige lähenemine annab teile lähtekoha ja hoiab teid eesmärgi taotlemisel õigel teel.
Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus,
paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas Kardia- ja püloorusenäärmed toodavad mukoidset sekreeti Mao pea- ja parietaalrakud · Pearakud toodavad seedeensüümi - pepsiini · Neil on suur basaalne tuum ja tsütoplasma sisaldab eosinofiilseid graanuleid · Graanulid sisaldavad inaktiivset ensüümi prekursorit, pepsinogeeni (tänu maohappele muutub pepsinogeen mao valendikus aktiivseks proteolüütiliseks ensüümiks - pepsiiniks) · Soolhapet tootvad rakud, parietaalrakud, on suured ning püramiidse kujuga. Nende tuum paikneb tsentraalselt ja tsütoplasma värvub eosinofiilselt · Parietaalrakkudel on tohutu välispind tingituna sügavatest mikrohattudega kaetud
Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde. Valgeid vererakke tekib nt harknäärmes. 10. Vererakud: ehitus, ülesanded, kus tekivad? Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks.
samaaegselt täpselt määrata. Selle nimetus on Heisenbergi määramatuse printsiip. Kvantmehaanika abil võib vaid ennustada, millise tõenäosusega leiame osakese asukoha erinevates ruumipunktides. Aatomifüüsika Bohri postulaadid E. Rutherford tegi katse, kus ta pommitas kuldlehte alfa osakestega. Osa alfa osakesi läks läbi, osa põrkus tagasi ja osa läksid sihilt kaldu. Järeldus, et aatomi keskel on massiivne tuum, mis on positiivse laenguga. Tuumast väga kaugel tiirlevad elektronid. Tuum on aatomist tervikuna 100000x väiksem. Rutherfordi mudelis oli üks tõsine puudus. Kui aatom kiirgab energiat, elektron peaks lähenema tuumale ja peaks kukkuma selle sisse. 1913. aastal sõnastas Bohr 2 postulaadi – väide, mida ei tõestata, aga võetakse mingi teooria aluseks.
pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf – seeneniit Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened
Kas muudetud genoomiga viiruse sisseviimisel ei kaasne ebasoovitavaid nähtusi? · uurida, mis geenil viga on. St seostada viga geeni tasandil fenotüübilise efektiga. (Nt: kuidas aktiveerida promootorit). 5. Kloonimine, mõiste ja eesmärgid; kloonimise ajalugu ja näiteid. Kloonimise põhimõtteline skeem. Kloonimine. Kloonimine on sama geneetilise taustaga rakkude loomine. Ajaloost: Tavaline on olnud varases staadiumis loote (blastula) rakkude kloonimine. Diploidne tuum viiakse munarakku, millest on tuum (haploidne) enne välja võetud. Mäletatavasti on munarakk totipotentne. Munaraku tsütoplasmas olevad faktorid (valgud, RNA) hakkavad nüüd suunama ka "imporditud" tuuma geenide avaldumist. Katse kuulsa lamba Dolly saamisel ei olnud teisiku (klooni) pärast ette võetud (Vt allpool - seda tehti ju varemgi!). Teadlasi huvitas hoopis, kas lõplikult diferentseerunud (eristunud) koe geene saab uuesti "äratada". Tuli välja, et saab -
Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia. Kohe viljastudes ei teki ühe tuumaga viljastunud sügooti alguses on kaks tuuma, mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine.
Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma Nt endoteel (soonte sisepinnal), mesoteel (kõhu- ja rinnaõõnes), kopsualveoolide epiteel Ühekihiline kuupepiteel Epiteeli moodustab üks kiht kuubilisi rakke – rakud on hästi eristatavate rakupiiridega, ümar tuum paikneb raku keskel, rakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud või ripsmed Nt neerutuubulid, munasarja kattev epiteel jne Ühekihiline prismaatiline epiteel Koosneb äärisrakkudest, karikrakkudest ja endokrinotsüütidest – kõige rohkem prismaatilise kujuga äärisrakke Äärisraku tuum on piklik-ovaalse kujuga, raku apikaalset pinda katab mikrohattudest moodustuv ääris
kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist kõik ülejäänud moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese pinnatemperatuur on 5780 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (kuni 13,6 miljonit kelvinit). Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha
Loodusgeograafia Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
