Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tuult" - 530 õppematerjali

tuult - kuumust ning mõjub soodsalt kurgule, kaotab intoksikatsiooninähud ning kiirendab lööbe pinnaletulekut.
thumbnail
4
doc

Planeetide kaaslased ja kuu

Maal. Kuu pind on kaetud pudeda puudritaolise ainega mida nimetatakse EGOLIIDIKS ja mitmete erinevate kivimite segudega. Regoliit meenutab märga liiva. Regoliidi paksus ulatub nooremates meredes mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini vanemates piirkondades. Kuna kuul puudub atmosfäär tõuseb seal keskpäval temp 110 kraadini ja öösel langeb alla -180 kraadi. Kuu siseehitus Seismiselt on kuu väga vaikne. Seal pole tuult, lained ega laamade liikumist. Sagedased on Maa (loode)jõududest tekitatud Kuuvärinad. Need toimuvad 700-1100 km sügavusel ja on üsna nõrgad. Kuust endast tingitud värinad on haruldased ja väga võimasad 25-300 km sügavusel. Kuuvärinaid põhjustavad kraatrite külgedelt allaveerevad kivid või pinnale langevad meteoriidid. Noorkuu vanakuu Kuu faasid Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha

Astronoomia → Astronoomia
17 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tuuletallaja

on kuni jooksme lõpuni paljad ja kollast värvi, küüned on tal mustad. Tuuletallaja nokk on tüvikuosast hall ja otsast tumenev. Tuuletallaja on arvatavsti kõige tuntum oma erilise rappelennu poolest. Hea hulk teisigi Euroopa kulle võib rapelda, kuid keegi ei ole selle lennuviisiga saagiotsingul nii seotud kui tuuletallaja. Ta lendab maapinna kohal mõõdukas kõrguses, tiivad kiiresti vehklemas ja saba laiutatud, pead hoitakse seejuures liikumatult ja allasuunatult ning alati vastu tuult, et märgata maapinnal igat liikumist. Rapeldes seisab tuuletallaja täiesti ühel kohal, nagu ripuks ta mingi nähtamatu traadi otsas, suhteliselt pika ja ümara otsaga saba kasutab lind tüürina. Kui keegi ilmub nähtavale, võib tuuletallaja tihti raplemise katkestada, laskuda pisut allapoole ja uuesti rapelda. Kui ta on avastanud sobiva saagi, laskub ta järk-järgult. Lõpprünnakuks on kiire sööst maapinnale ning küünistega rabamine ­ sellisel juhul õnnestub ohvril harva pääseda

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Prantsusmaa referaat

Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Prantsusmaa ilma kujundab ka Vahemeri. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Sandall,P., Marlborough,V. (1999). Kliima vööde: Kontinentaalne ja ookeaniline Keskmine temperatuur: Suvi: 17.6°C, Talv: 3.7°C. Keskmised sademed: Suvi: 48.4 mm, Talv: 53.0 mm. Kokku kuni 637.2 mm aastas. (france climate) Võrdlus Eestiga Aasta sademete hulk on enam-vähem sama, temperatuur kõigub Eestis palju rohkem kui Prantsusmaal. Temperatuuri erinevus tuleb peamiselt erinevast kliimavöötmest.

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Atmosfääri kohta geograafia mõisted

suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. d)Tsükloni ehitus Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Nende suurte keeriste pärast ei valitse meil püsivad lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemal põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on soojaja külma õhu voolud koos sooja ja külna frondiga. e)Lõunatsükloni ja troopiline tsüklon

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ott Arder

isad ­ hapukurgist. http://ghettogardener.com/category/strawberry/ 5. Pisike puu On kasvamas kuskil üks pisike puu, ta rohetav võra on habras ja noor. Veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur, nii pehme ja sile ta õhuke koor, kuid temagi loodab, et ükskord on suur. On kasvamas kuskil üks pisike puu ja kardab see puuke veel raju ja tuult. On kasvamas kuskil üks pisike puu ja vajab see puu sinu sõprust ja hoolt! http://swashofcolor.blogspot.com/2010/11/little-tree-at-sunrise.html 6. Laul punktist ja komast Koma, koma, koma, punkt. Koma, koma, punkt. Punkt. Punkt. Punkt. Punkt. Koma, punkt.

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Saturn

on 2,5 baari ja ulatuvat 9,5 baari tasemeni, temperatuurivahemikuks on 290­253 K (16,85 kuni -20,15 ºC). Madalamatel tasemetel, kus rõhk on 10­20 baari ja temperatuur 270­330K (-3,15 kuni 56,85 ºC), on piirkond, kus veepiisku moodustab ammoniaagi vesilahus. Saturni tavapäraselt ühesuguses atmosfääris on näha pikaajalisi ovaale ja teisi kujundeid, mis on omased ka Jupiterile.Saturni tuuled on oma kiiruse poolest Päikesesüsteemis Neptuuni järel teisel kohal. Voyageri andmed näitavad tuult kiirusega kuni 500m/s (1800 km/h).Infrapuna pildid näitavad, et Saturni lõunapoolusel on soe polaar-vorteks (polaartsüklon), mis on meie Päikesesüsteemis ainulaadne. Kui temperatuur Saturnil on tavaliselt -185 ºC, siis temperatuur vorteksis võib tõusta kuni -122 ºC tasemeni, mis on ühtlasi kõige soojem koht Saturnil.See lõuna pooluse torm võib olla miljardite aastate vanune. Suuruse poolest on see õhukeeris võrreldav Maaga

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

Külaolustikulised novellid ja jutustused:"Kilgivere Kustas","Mäetaguse vanad" , ,,Tähtis päev" Romaan- ,,Kõrboja peremees" , ,,Põrgupõhja uus vanapagan"-ühiskonnaelu arvustav. Peet Vallak-al.luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil- elunähtuste võigas kujutamine;tema teg. on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"- sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Karl Ristikivi-seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Fööniksi koodeks

'' rääkis Nale poolirvitates. ''Püha jumal. Kui mu vanemad veel sellest veel teada saavad, siis võin ma oma laua sama hästi kui ära põletada.''karjatas Chris üle bistroo. ''Lähme parem majaka juurde, enne kui ma veel midagi korda suudan saata.'' Kõik viis, Kate, Chris, Nale, Derek ja Lucy jalutasid ookeani poole. Ilm oli soe ja mere lained loksusid vaikselt kivisele kaldale. Nad istusid majaka vaateplatvormil, jalad üle ääre ja nautised mõnusat maikuist sooja tuult. Seltskonnas tekkis äkiline vaikus, kajakas krääksatas katusel. Äkitselt läks taevas tumedaks, päike kadus suure tormipilve taha ning äsja väiksed olnud lained, olid nüüd pea pooleteise meetrised. Nende poole liikus suur ja võimas veekeeris, mis kõike suure jõuga endasse tõmbas. Noored hoidsid kõvasti majaka käsipuust kinni, nende jalad olid õhus. Käte jõud hakkas otsa saama, keeris liikus kiirest majaka suunas. Kõik lasid käsipuust lahti, nad

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kuuma töökeskkonna toime organismile

· vahel võib inimene olla uimane, ümbrusele mitte reageerida, võib minestada · tasakaaluhäired · hingeldamine, südamekloppimine · raskel juhul tekib lühiajaline teadvusekadu 6 Esmaabi päikesepiste saanud inimesele · vabastage päikesepiste saanud inimene riietest, et liigne soojus saaks ülekuumenenud kehast eralduda · viige ta varjulisse kohta · pange ta kõrge peaalusega lamama · kerge tuul aitab organismi jahutada - tekitage tuult mingi esemega lehvitades · andke juua jahedaid jooke · asetage jahedad mähised pea ümber, kaelale ja kohtadesse, kus asuvad suured veresooned · kui võimalik, valage keha jaheda veega üle · minestuse puhul andke nuusutada nuuskpiiritust ja tõstke käed ja jalad üles, vajadusel tehke kunstlikku hingamist Pea meeles: Juua ei tohi anda kohvi ja alkohoolseid jooke! Jahedad joogid ja mähised ei tohi olla jääkülmad! Jahutada ei tohi liiga kiiresti ja intensiivselt!

Muu → Tuleohutus
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Jaan Krossi elulugu

Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938­ 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov...

Kirjandus → Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Fassaad

Fassaad on maja visiitkaart. Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Energia

· Tuumaenergia on odav, effektiivne, ei tooda CO2. Neg: Vähestes riikides on täielik tuumaenergia tsükkel, Radioaktiivsed jäätmed, Ohtlik (plahvatused). 9) Analüüsi hüdroelektrijaamadega kaasnevaid võivaid probleeme. · Vee voolu takistamine, Kohaliku ökösüsteemi häiritus, suurte alade üleujutamine. Takistavad kalade liikumist (Linda tahtis, et ma seda kirjutaks) 10) Selgita põhjuseid, miks tuuleenergia kasutamine on piiratud. · Igal pool ei pole piisavalt tuult. Kallis (vajab palju generaatoreid, kuna võimsus on väike),. 11) Nimeta kolm tänapäeva energiamajanduses kõige kasutatavamat kütust. · Süsi, Maagaas, Nafta (Hüdroenergiat ja Tuumaenergiat kasutatakse rohkem kui MG ja Naftat, aga ei tea kas vesi ja uraan lähevad kütuste alla =D ) 12) Millised on energiamagandusega seotud suuremad keskkonna probleemid? · Kütuse põletamisel tekkiv õhusaaste, Tankerite õnnetused, Hüdrojaamade poolt tehtud

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Referaat "Vookaardid"

Joonis 2. Võrgustiku vookaart. (U.S. Department of Transportation, Federal Highway Administration, Office of Freight Management and Operations, Freight Analysis Framework, 2013) Joonis 3. Levitav vookaart. (Distributive Flow Maps – More Raster, More Faster, 2013) 6 Lisaks nendele kolmele kategooriale võivad vookaardid olla ka liikumatud või liikuvad. Traditsioonilised trükitud kaardid, mis näitavad näiteks tuult, liiklust või kaupade liikumist on liikumatud, kuid arvutid võimaldavad koostada ka liikuvaid vookaarte, mis näitavad näiteks tuule kiirust orkaani ajal ning peale seda. (Briney, 2014) 1.1 Hea vookaart Sõltumata kaardi kategooriast peaksid kõik vookaardid vastama antud nõuetele:  Arukas moonutamine: kaardi moonutamine ei tohi muuta kaardi tähendust.  Joonte servade liitumine: kui mitmed jooned lähevad samasse sihtkohta, on oluline,

Informaatika → Geoinformaatika I
7 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Esmaabi

• Ära tekita enda näol uut kannatanut. • Lülita vool välja. • Teadvus, hingamine, pulss • Kui inimene on teadvusel, vii ta sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata eluohtilikud südamerütmihäired. Kuumarabandus Tunnused: • Punetav, kuiv nahk. • Teadvuse hägunemine Võib olla eluohtlik! Tegutsemisjuhend: • Vii kannatanu kuumaallikast eemale. • Võta pealisriided seljast. • Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. 10 • Aseta teadvuseta haige lamama stabiilsesse külgasendisse. • Vajadusel kutus 112. Põhjused: • Liiga kaua päikese käes olles. Alajahtumine Tunnused: • Loid, hägunenud teadvus. • Kahvatu, hallika, sinaka nahaga. Tegutsemisjuhend: • Kata soojalt, anna sooja jooki. • Kutsu 112. NB! Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas õhkkonnas – alkohol laiendab veresooni, alajahtumine suurenem.

Meditsiin → Meditsiin
8 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Vana-Egiptus

Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide...

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

EHitusmaterjalid TIHEDUS

EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure ...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
27 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Aiaplaan

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm ...

Põllumajandus → Aiandus
110 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti kirjanikud 20.saj

Töötas ,,Vanemuises" palgalise dramaturgina. 50ndatel hakkasid teda vevama tervisehäired, mälikaotus ei lasknud kirjutamist jätkata, üsna pea suri. Looming: alustas luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil-elunähtuste võigas kujutamine;tema tegelased on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"-sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Mõisted: 1. dialoog- Kahe või enam inimese vahel toimuv kõnelus. 1. monoloog- Ühe kõne 1. remark- Märkus autorilt 1

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Grupitöö

Kui kala oli grillitud, istusid kõik juba lõkke ümber, ning ootasid, et saaks maitsta paar tundi tagasi püütud Võrtsjärve haugi. Rõõmsalt söödi kala, vaadati päikese loojangut, meenutati päeva seiklusi, ning arutati homse päeva sisu. Kui kala oli söödud, päike loojunud, mindi magama, et puhkaks välja homseks Viljandi Folgiks ning tagasisõiduks Kuressaarde. Kolmas päev Üles ärgates oli ilm nagu ka eelmistel päevadel, ehk nagu suvel ikka: päike paistis, tuult ei olnud ja soojakraade oli peaaegu kolmkümmend. Käidi ujumas, pesemas ja söödi. Äkitselt saadi teada võimalusest rentida kaheksa kohalist kaatrit koos juhiga, ning sellist võimalust otsustati mitte käest lasta. Kaatri sõit Võrtsjärvel oli väga lahe ja põnev kogemus, ning sellega jäädi rahule. Juba ammu oli planeeritud ühtlasi tagasi Kuressaarde sõites külastada ka Viljandis toimuvat Viljandi folki, ning see jäi siis viimase päeva eesmärgiks

Ühiskond → Perekonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. Läänemeri muudab Eesti kliima merelisemaks ning põhjustab teravaid ilmastikukontraste üksteisele suhteliselt lähedal paiknevate alade vahel. Mudeleksperiment, mille käigus see meri „kaotati”, näitas, et Läänemeri mõjutab meil eelkõige rannikualade kliimat. Ilma temata oleks siiski kogu Eesti kliima talvel külmem ning sademeid ja tuult märksa vähem. Läänemere mõju meie kliimale avaldub üsna mitmeti: rannikul on enamasti tuulisem kui sisemaal, öökülmaoht on rannikualadel aga tunduvalt väiksem, sügisel püsib õhk mere ääres kaua soe, kevadel seevastu ebameeldivalt jahe, saartel sajab tavaliselt vähem kui mandril jne. Selliseid piirkondlikke erinevusi võib igaüks Eestimaal ringi liikudes ise märgata. Läänemeri jaotab Eesti mereliseks ja mandriliseks kliimavaldkonnaks. Meremõju ulatub kuni

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
9
doc

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE

Muus maailmas on hüdroenergia kasutamisel esikohtadel Hiina, Brasiilia, Kanada, USA ning Venemaa. 6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia Tuul on samuti nagu ka vesi taastuv energiaallikas. Tuule abil toodetakse energiat tuuleparkides, mis omakorda koosnevad mitmetest ,,tuulikutest". Tuuleparke saab rajada nii vee peale kui ka maismaale. Tuule abil elektritootmiseks on vaja tuult, nimelt, mida tugevam tuul on, seda kiiremini paneb ta liikuma turbiinid ja seda rohkem elektrienergiat saab toota. Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi ,,tuulik" seda parem, mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et ,,tuulikud" kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku. Arvestades põlevkivi varude piiratusega ja

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Feminism Eestis

Osutatakse sellele, et naised poliitikas teevad selle perekesksemaks ja nii oleks ka naiste huvidest lähtuvad seisukohad riiklikul tasemel tehtavates otsustes olemas. Selline ähmane, üldistav ja kontreetset eesmärki mitte sõnastav jutt naiselikest väärtustest võib õhutada arusaamu naiste- ja meestevahelisest looduse poolt tingitud erinevustest. Naisi näidatakse kui ühtset massi, mitte kui erinevaid indiviide. Niisugused sõnavõtud annavad tuult tiibadesse arusaamale, et eelkõige naistele ongi mõeldud pere ja laste eest hoolitsemine, soost tingitud esmased kohustused. Selline sarusaam ei ole täiesti vale, kuid samad kohustused on ka meestel. Ei ole koduses elus naiste töid või meeste töid on ühtne meeskonna töö – igaüks annab oma panuse pereellu. Kui mees ja naine mõlemad käivad tööl, siis ei saa peale tööd nõuda, et ainult naine koristaks, teeks süüa ja tegeleks lastega, viies neid huviringidesse või trenni

Sotsioloogia → Sotsioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Prantsusmaa

Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. Looma- ja taimeriik Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
12
doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust. Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maa ja mere temperatuurierinevus on kõige suurem. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval. 9. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. TABEL“Maailma kliimavöötmed“ ja TV lk 47 ül 1 10

Geograafia → Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Peamine takistus peitub transpordi sektoris. Kui elektriautod saaksid valdavaks siis oleks probleemi lihtsam lahendada kuid selle komistuskiviks on preagu akutehnoloogia. Tootmistehnoloogia areng on muutnud taastuvate energiate kasutamise soodsaks ning seetõttu ka kasutamise tõhusamaks. Juba pakuvad need energiad ka konkurentsi fossiilkütustele. Arendatakse ka energia salvestamise võimalusi sest taastuvad energiad peaksid ka tagama energia siis kui päike ei pasta või tuult ei ole. Samuti ka otsitakse suurte energiahulkade pikaajaliseks ladustamiseks võimalusi. Katsetatakse ka erinevate taastuvate energiate kombineerimist et tagada püsiv elekter. Taastuvate energiate puhul hakkavad töötama paljud väiksemad elektrijaamad ning võib ka olla nii, et tarbijad on ka tootjad. Et muutuks energia tootmine on vaja terve maailma riikidel teha kokkuleppeid ning arutada seda otsust. Energiaressursid ja maailma energiamajandus

Geograafia → Energiamajandus ja...
77 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid

orhideed, papagoililled, sidrun, apelsin, banaaan, kohv, kakao, kaneel, vanill jne.. ökoloogiline hapniku teke&süsihappegaasi maailma liigirikkaim kooslus, tähtus sidumine; juured hoiavad pinnast paljude loomade ja taimede kinni; hoiavad tuult tagasi; elupaik; puhastab vett, seob ühtlustavad veeringet; koduks süsihappegaasi; pidurdavad taime- ja loomaliikidele kasvuhooneeffekti ja ühtlustavad veeringet; vihmametsas leiduvad taimeid saab kasutada raviitööstuses. 14

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

Meteoroloogiajaamades 2 tuulelippu ­ kerge plaadiga (väiksemate tuule kiiruste mõõtmiseks) ja raske plaadiga(suuremate kiiruste mõõtmiseks). Mõõdetakse 2 min jooksul kumbagi elementi. Anemomeeter: Täpsem kui tuulelipp ­ 0,1 m/s. Kaks risti asetsevat varrast, mille otsas on poolkerad. Püsttelg ühendatud osutiga ­ hammasrataste süsteem. Tuule kiirus leitakse siirdeteguri, tabeli või graafiku abil. Tavaliselt mõõdetakse 2 m kõrgusel sellega tuult välismõõdistamisel ja ekspeditsioonidel. Anemorumbomeetri töö põhineb tuule suuna ja kiiruse näitude muutumisel elektrilisteks suurusteks, mida mõõdetakse ruumis. Andurid asuvad 10-12 m kõrgusel, mõõteriist ruumis. 4. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Tuule kiiruse ööpäevane rütm on seotud õhutemperatuuri ööpäevase rütmiga. Kiirus on maksimaalne keskpäeva paiku, minimaalne öösel või hommikul vara. See on seotud aluspinna

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
62 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika eksam

1 3 2 4 2 1 x Rööpküliku meetod: Nihutab vektorid ühte alguspunkti(paljude vektorite korral liialt keeruline kui mitte võimatu) 1 x 2 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. Vajalik: leida tuule jõu komponent mis veab jahti vastu tuult, teljestikus leida vajaliku telje sihilist komponenti et lahendada ülesannet. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektor saadakse, kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor, mille moodul on võrdne ühega.

Füüsika → Füüsika
967 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elevandiluu sõjad (National Geographic March 2006)

Tal oli olnud lähedane side elevantidega alates 1985 aastast, kui ta tegi uurimustööd Dzangas, Kesk-Aafrika Vabariigis. Ta õppis rääkima nende keelt, muidugi piltlikult, aga ta tundis, et saab neist aru. Ta teab nende harjumusi, iseloomu ja tujusid. Ta on nendega naernud ja mänginud nende mänge. Kolmekümnes Aprill Tagasi Salamati ääres. Hiljem, tol ööl, äratas Fay äikesekõmin, millele järgnes tuulehoog. Pikne kortsutas taevast. Veel piisku ja loksutavat tuult. Elevandid vastasid möiretega. Siis hakkas tõelist vihma alla kallama. Elustav valing vajus maha, kustutades põuakuud. Üheksas Mai Fay tõusis õhku üksikule lennule, et vaadata elevante Salamati jõe ääres. Pargi läänepoolse piiri lähedal märkas ta halli massi. Tehes laia pöörde, nägi ta üksikut matriarhhi juhtimas hiiglasuurt, 800 elevandiga karja lõuna poole. Milleks selline kogunemine ? Võib-olla, et turvalisus peitub arvus või elevandid armastavad suhelda

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Erinevad Katusetüübid

Kui katuse kalle on 45° ja kasutatakse vähemalt 1.5m pikka roogu, siis katuse minimaalne paksus on 25 cm katuse külgedel ja 22 cm harjal, kui katuse kalle on alla 45°, siis vastavalt 28 ja 25 cm. Seega, et saavutada rookatuse maksimaalne eluiga oleks vajalik (tähtsuse järjekorras): Teha katus nii suure kaldega, kui vimalk. Valida hoolega katusetööde teostaja. Hoida katus puhas lehtedest ja prahist. Kasutada ainult kvaliteetset roogu katuse tegemiseks. Katus peab saama piisavalt tuult ja olema vimalikult vähe varjus, suured puud peaks olema katusest vimalikult kaugel. Katuse hari tuleks uuendada esialgu 5-10 aasta pärast, hiljem iga 15-20 aasta tagant. Väikesed defektid tuleks parandada vimalikult kiiresti. Rookatuse tulekindlus Roog on looduslik materjal ja pleb hästi. Enamasti on meie kliimas rookatuse pealmine pind kuni 5 cm ülatuses niiske ja ei sütti nii kergesti kui arvatakse. Enamus nnetusi saan alguse

Ehitus → Katusetööd
93 allalaadimist
thumbnail
13
docx

PRANTSUSMAA

Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest, jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus vihmasajud, kevadel ja sügisel ootamatud, kuid põgusad suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa mistraali piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult, mis puhub piki Rhonei orgu umbes 100 päeva aastas. Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad, mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33%Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga. Prantsusmaa asub parasvöötmes

Majandus → Majandus
8 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Ankruseade

ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdr...

Ehitus → Laevade ehitus
38 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Makedoonia Vabariik

endale selliseid maju/linnu, nagu nad tahaks, sest igahetk on oht et maavärin võib kogu suue ja raske töö hävitada.neil on alaline hirm.(16) 4. kliima 4.1 Kliimat mõjutavad tegurid Kliimat mõjutavateks teguriteks on järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Egeuse merelt ulatub lähistroopilise vahemerelise kliima mõju ainult lõuna suunas avatud Vardari jõe orgu ja Pelagonija nõkku. Mäed ja kaljud ei lase teatud aladele tuult ja vihma, vaid varjavad selle ära. Sügavates orgused aga tõuseb udu ja siis on kliima niiskem.(2,3) 4.2 Kliima iseloomustus Kliima on mandriline, suvi on kuum ja kuiv, talv suhteliselt külm. Nõgudes ja orgudes tõuseb temperatuur suvel üle 30°C, mägedes on märksa jahedam ja seal võib lumikate püsida okt-st apr-ni. Skopjes on kõige külmema kuu jaan-i keskmine t°0,4 °C , kõige kuumema kuu juuli keskmine t° 23°C. Sademeid on

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Erinevad katusekatte materjalid

5m pikka roogu, siis katuse minimaalne paksus on 25 cm katuse külgedel ja 22 cm harjal, kui katuse kalle on alla 45°, siis vastavalt 28 ja 25 cm. Seega, et saavutada rookatuse maksimaalne eluiga oleks vajalik (tähtsuse järjekorras): · Teha katus nii suure kaldega, kui võimalik · Valida hoolega katusetööde teostaja · Hoida katus puhas lehtedest ja prahist · Kasutada ainult kvaliteetset roogu katuse tegemiseks. · Katus peab saama piisavalt tuult ja olema võimalikult vähe varjus, suured puud peaks olema katusest võimalikult kaugel · Katuse hari tuleks uuendada esialgu 5-10 aasta pärast, hiljem iga 15-20 aasta tagant · Väikesed defektid tuleks parandada võimalikult kiiresti Katuseroog Kasvab märgadel ja niisketel aladel, iga aasta uus taim ja peaks olema iga aasta uuesti lõigatud, et välistada vana üle 2 aasta vana pilliroo sattumist katuseroo sisse. Katuseroo

Ehitus → Ehitus
24 allalaadimist
thumbnail
11
doc

P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte

otsib ka Alkeemikut, aga poiss ütles, et ta otsib aaret. Kuigi kohe kahetses oma sõnu, millele õnneks Inglane tähelepanu ei pööranudki. Ühel hetkel ütles karavanijuht, et nad hakkavad liikuma. Seal oli umbes 200 inimest ja topelt samapalju loomi. Neil Inglasega olid kaamelid. "Mida lähemale oma unistusele jõuda, seda enam muutub Oma Lugu elu mõtteks." Nii nad siis liikusid vaikuses. Inglane oli mattunud raamatutesse ja poiss vaatas lihtsalt ringi ja tundis tugevat tuult, mis talle niimõndagi elust meenutas. Järkus meenus talle kaupmehe tütar ja ta oli kindel, et tüdruk on abielus juba mõne pagari või karjasega. Kõik takistused, mis tulid, ületati. Kui mõni teejuht haigeks jäi või suri, siis heitsid kaamelimehed liisku ja valisid uue. Liiguti taevatähe järgi, mis näitas oaasi asukohta. Ainult Inglane ei teadnud sellest midagi, suurema osa ajast uuris ta oma raamatuid. Poiss luges isegi raamatut, aga meelsamini kuulas ta tuult

Teatrikunst → Draama õpetus
214 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Prantsusmaa

Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. 1.3 Vetevõrk Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Pikimad jõed: 1. Loire - 1006 km 2. Rhone - 812 km 3. Seine - 776 km

Geograafia → Geograafia
127 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ­ ilmalik 2) sakraalarhitektuur ­ kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur ­ müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika ­ voolitakse 2) raidkunst ­ marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef ­ seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal ­ seinamaalid 2) tahvelmaal ­ enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia ku...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Brasiilia - Riigi arengutaseme iseloomustamine

hüdroelektrijaamades.(Kaardi peal on elektrijaamad) 4.Brasiilias on elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas.See näitab, et riigi arengutase ei ole nii kõrge. 5.Minu soovitused Brasiilia energiamajanduse tõhustamiseks oleks sellised, et rajada rohkem elektrijaamu. Alternatiivsetest energiatest oleks võimalik kasutada päikeseenergiat,sest Brasiilias on palju päikest,tuuleenergiat on ka võimalik seal kasutada sest Brasiilia on ookeani kõrval ja seal on tuult palju ja veel võiks kasutada veel rohkem hüdroeletrienergiat. Nende energiate kasutusvõtu takistavad tegurid on raha,kliima jne. Näiteks raha mõjutab nii, et kõik need energia jaamad maksavad palju. Küsimused lk 56 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1.Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad.

Geograafia → Geograafia
168 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mardipäev-mardilaulud

Saavad koti täis ja kummardavad igasse suunda. Tänulaul : Aitjumal perevanemad, Aitjumal perenooremad. Meie osa hoidemasta, Meie kaasa kaitsemasta Tulevase ajani! Kui me teile taas tuleme, Tuult me toome tuulajale, Küllust põllukülvajale, Jätku leivalõikajale! Kui on noori tüdrukuid, siis : Kuus käigu kolmed kosilased, Ühed tulgu, teised mingu, Kolmandad kodus püsigu! Nüüd võtavad mardid haneritta, mardiisa ees ja mardiema lõpus ning liiguvad sabatantsuga (hoiavad

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Isiklik ohutus

-hingamisaparaat -haalamised sihtpunkti -pürotehniliste vahendite -kõrvaklapid ja ­tropid -sõit kasutamisel asetuge teistest -kaitseriietus,-kindad,-prillid,- udus,tormis,kitsustes,jääoludes,tih 23.Mille poolest on inimestest allapoole tuult,keerake jalanõud eda liiklusega meeskonnatöö tähtis ohutuse pea kõrvale ja aktiviseerige -päästevest ja ­rõngas,ohutusvöö piirkondades,avariilise tagamisel? vahend vastavalt juhendile,et -dielektrilised laevaga,piraadiohtlikkes -meeskond aitab teha paremaid võimalikud sädemed ei satuks teile

Merendus → Isiklik ohutus
105 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltööks kordamine

Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Aino Pervik

Paula lõpetab lasteaia (2001; vene k 2007, leedu k 2008) Paula aabits (2007) Paula läheb linna elama (2001) Suleline, Puhuja ja must munk (2007) Paula ja Joosep (2001) Paula sõidab kevadet vaatama (2008) Paula esimene koolipäev (2001) Presidendilood (2008) Paula jõulud (2001) Draakonid võõrsil (2002) Mammutilaps ajab tuult taga (2002) Paula ja Patrik (2002, leedu k 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Krusten., R. (1995). Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar Kruus, O., Puhvel, H. (1995,2000). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti raamat Nirk, E., Sõgel, E (1975). Eesti kirjanike biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti raamat Müürsepp., M. (1995). Eesti lastekirjandus 1970 – 1990. Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu 9

Kirjandus → Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvarad ja nende kasutamine

Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus  Valitud riigiks on Argentiina  Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015).  Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm.  Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka.  Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015).  Argentiina...

Geograafia → Globaliseeruv maailm
12 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

sõiduteedest eraldi paigutada. Suuremat tähelepanu vajavateks kohtadeks on ka põhiteede võrgu ja lokaalteede võrgustiku üleminekualad, ristmikud ja eri tüüpi jalgrattateede üleminekualad. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos (parandavad õhu kvaliteeti). Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga. Rohealad on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Suuremad rohealad (filtratsiooni- ehk puhveralad) puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks:

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
56 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hoonete ventilatsioon

Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventila...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
90 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Plastidest katusekattematerjalid

Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste Esitamiskuupäev:12.10.2015 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Sisukor SIS...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
8 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüljes Kihnu kultuuris

Sie oln veebruaris kolmekümnendal aastal. Akkasimõ ühe kellä kümme-üheteistmest Pilli otsast minema. Varssi saemõ ühest puadist kaudu. Sõitsimõ õhta pimedani. Jäsime iä iäre seisma. Siis läks nord-ostist kolõ kõvadaks. Kolmõ aegõs akkas laenõ iäst läbi käümä. Võtsimõ telgä maha ning läksime aerdõ piäle umikuni. Umiku iäd enäm ei olõss. Üks kaks kilumietrid vesisupa rada. Tuult oli üksteist palli. Panimõ puõlõ purju piäle. Plaan oli Ruhnu minnä. Arvasimõ et Ruhnu süüd-vesti all ond. Oidsimõ vesti. Jarsku Ruhnu tuli nord-vesti alt üles! Kuramualõ iäre ei tohesss minnä: vastrjõud. Mootor oli terveni iäss. Akkasimõ vällä raima. Saemõ mootori käümä ning akkasimõ vasta Ruhnut minema. Andis üle. Üle vieränd tunni ei võiss sõita. Siis panimõ masina seisma ning aasimõ vett vällä ning raisimõ iäd. Tilli oli roolis

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Tuleohutusjuhend

Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. Tegutsemine kuumarabanduse korral: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. 1) Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. 2) Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. 3) Jälgi kannatanu seisundit. 4) Kutsu kiirabi. 8. KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded (RTL 1998, 195/196, 771; RTL 2000, 99, 1555); 2) Nõuded tuletõrjehüdrandile (RTL, 27.12.2007, 100, 1673). 3) Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele (RTL 2002, 78, 1202; RTL 2003, 97, 1472; RTL 2004, 100, 1599; RTL 2005, 48, 676; RTL 2005, 82, 1200)

Ametid → Ametijuhend
38 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Atmosfäär.

Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL ­ HINGAMINE, PÕLEMINE ­ HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND ­ LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM ­ TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · ...

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geograafia: Energiamajandus

Alternatiivne energia on saadud taastuvatest energiaressurssidest, nagu päike, tuul, biomass, jne. Ei kahjusta keskkonda. Tuuleenergia: Eelised: Taastuv. Ei tekita otsest keskkonna saastet. Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid. Ei süvenda kasvuhooneefekti. Miinused: Ei anna suuri energiakoguseid. Generaatorite ehitamine on väga kallis. Tuulepargid võtavad enda alla suuri maa-alasid. Vajab püsivat tugevat tuult ­ asukoht piiratud. Kaasneb suur müra. Päikeseenergia: Plussid: Taastuv. Ei saasta keskkonda, säästab fossiilseid kütuseid. Miinused: Piiratud pidev päikeseenergia. Kallis tehnoloogia. Biokütused: Võsa, põhk, sõnnik, puit jne. Väikese kütteväärtusega, kuid saaste on väikesem kui fossiilsetel kütustel.

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun