Ohutuspiiride kandmisel kaardile võetakse arvesse: laeva mõõtmed koha määramise täpsus loode hoovused laeva manööverdus omadused Harilikult loetakse ohutusalaks sügavused, mis on suuremad kui laeva süvis + 20%. Kursid Eelkõige kantakse kursid lähtesadamast sihtsadamani väikemastaabilistele kaartidele ja sealt suuremastaabilistele kaartidele. Kursijoonele kirjutatakse tõeline kurss. Kompassikursid arvutatakse sõltuvalt hoovustest ja tuulest enne jõudmist vastavasse rajooni. Pöörde punktid kantakse ühelt kaardid teisele peilingu ja kauguse abil. Kaugus ohtudeni (distance off) Ohtudest möödumise kauguse määramiseks pole eraldi reegleid, kuid tema määramisel võetakse arvesse: laeva süvis sügavuste suhtes ilmastiku tingimusi loodehoovuste suunda ja kiirust liikumistihedust Rajoonides, kus sügavus suureneb kiiresti loetakse normaalseks ohtudest möödumise kauguseks 1-2 miili.
Ohutuspiiride kandmisel kaardile võetakse arvesse: laeva mõõtmed koha määramise täpsus loode hoovused laeva manööverdus omadused Harilikult loetakse ohutusalaks sügavused, mis on suuremad kui laeva süvis + 20%. Kursid Eelkõige kantakse kursid lähtesadamast sihtsadamani väikemastaabilistele kaartidele ja sealt suuremastaabilistele kaartidele. Kursijoonele kirjutatakse tõeline kurss. Kompassikursid arvutatakse sõltuvalt hoovustest ja tuulest enne jõudmist vastavasse rajooni. Pöörde punktid kantakse ühelt kaardid teisele peilingu ja kauguse abil. Kaugus ohtudeni (distance off) Ohtudest möödumise kauguse määramiseks pole eraldi reegleid, kuid tema määramisel võetakse arvesse: laeva süvis sügavuste suhtes ilmastiku tingimusi loodehoovuste suunda ja kiirust liikumistihedust Rajoonides, kus sügavus suureneb kiiresti loetakse normaalseks ohtudest möödumise kauguseks 1-2 miili.
ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katuse osad Kandetarind Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate 31 Katusekatte alus (roovid) Katusekate Vihmavee renn Detailid, läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad Seespool Õhutõke Aurutõke Siseviimistlus Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja sealt tagasi Aurutõke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus) Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50mm soojustuse sisse.
MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000kmruuds haritavat maad on kasutusest väljas Viljaka mullakihi kulumise peamised põhjused: Liigkarjatamine 35% Metsade taandumine 30% Põllumajandus 28% o Väetised o Monokultuurid o Mürkained o Rasked masinad o Liiga suured loomakarjad Tööstus 1% Muud 7% Looduslik mulla vaesumine - erosioon (mõjutatud sademetest, vooluveest, tuulest ja temperatuuri kõikumisest) Inimtegevus intensiivistab teda. Lahendused: Metsade istutamine, eriti nõlvadele Kaitseribade rajamine Segaviljelusmeetod Orgaanilised väetised Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks Muldade sooldumine, nt korrapäratul niisutamisel Toidupuuduse järeldused: Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne) Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukk...
mullad halvaga. Vee aurustumine mullas Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: · mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist · mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare · õhurõhust · tuulest · maapinna reljeefist · kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis · taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1
ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes veel sügise aga varsti tuleb tali, ilm on külm ja tuul on vali, külmab
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperuk...
Läbivad paremini tõkkeid. Levivad suhteliselt kiiresti (kuigi valgusest aeglasemalt). Helisageduse ajalist mustrit on kerge väga kiiresti muuta, mis võimaldab suurt hulka erinevat infot kodeerituna edastada lühikese aja jooksul. Akustiline signaliseerimine on eelistatud juhtudel, mil väga suurt infokogust on vaja edastada väga kiiresti. 18. Keemiliste signaalide eelised ja puudused. Keemilised (lõhna-) signaalid Levivad aeglaselt, levikukiirus ja suund sõltuvad tuulest. Feromoonide püsivus keskkonnas on suhteliselt suur. Seepärast saab lühikesel ajavahemikul edastada vähe infot, sest enne järgmise sõnumi edastamist peab eelmine lõhnaaine haihtuma. Samas on keemiliste molekulide mitmekesisus piisavalt suur, võimaldades ühes molekulis kodeerida suure hulga infot. 19. Reklaamdispleid. Kõige ekstravagantsemad signaaltunnused loomadel on harilikult nn. reklaamdispleid (mitm.
RANNAJOON - maismaa ja veekogu kokkupuutepiir 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub laiuskraad RANNIK - maismaa ja veekogukokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa,m is tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb: a) Lainetuse tugevusest, tuulest b) Kivimite vastupidavusest lainetele c)Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilised liikumised) 17 RANNIKUTÜÜBID a) lauged, lauskrannikud - ülekaalus lainete kuhjav tegevus b)pankrannik - ülekaalus kulutav tegevus (Eestis sageli FJORDRANNIK (FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin) Norra rannik
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
tootjavastutus tootja peab finantseerima enda poolt 47 Eesti siseturule lastud pakendite või probleemtoodete kogumist ja taaskasutamist pärast toote eluea lõppu. Nt: Kapten Grant OÜ Peolaua räimefilee 48 Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Peamiselt tuulest ja veest toodetud alternatiivne energia on maine- ja staatusetoode, mis näitab ostja keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust. Nt: E-piim Eesti või "Roheline toode" Märk näitab, et toode on kasvatatud ilma mineraalväetisi, putuka- ja taimemürke kasutamata
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3....
kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda nimetatakse külgerosiooniks. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiiruse alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine. Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad). Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. Põhjavete geoloogiline tegevus ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivid, kips, kivisool)
Arvesse võetakse mitmeid patsiendi esmapilgul ,,vähetähtsaid" omadusi, mis lääne arsti poolt tihti märkamata jäävad. Haige diagnoosimeetodi abil pannakse sümptomite gruppidest kokku mudel, mis saab diagnoosi ja ravi aluseks. Tulemuseks on, et kaks ühesuguse haigusega (näiteks reumatoidne artriit) patsienti võivad saada erinevat Hiina meditsiinilist ravi, sest nende haiguste eristamismudelid on erinevad. Nii näiteks võib ühel olla põletik tingitud tuulest, külmast ja niiskusest koos põrna yang-tühjusega. Teisel aga on haigus tingitud neeru yin-tühjusest. Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 25 3. Jaapani Meridiaanide Shiatsu See on sügavalt lõdvestav teraapia, kus diagnoos pannakse peamiselt kõhu ja selja
Lima on heaks söötmeks bakteritele, mida vees alati leidub. Kahjustatud lõpustele võivad asuda ka mitmesugused parasiidid (ripsloomad, viburloomad, ainupõlvsed ussid).Vikerforellile sobivaks temperatuurivahemikuks peetakse 10...15°, teistel andmetel 15...18°C, äärmised lubatavad piirid on 0,5...26,5°C.Vee hapnikusisaldus Vee hapnikusisaldus oleneb temperatuurist, tuulest, fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku olemasolust, vees leiduvast orgaanilise aine hulgast. Kalade vastupidavus hapniku defitsiidile sõltub liigist, tervislikust seisundist, keskkonnatingimustest (vee temperatuur, pH. CO 2 konsentratsioon). Karpkala optimum on 5mg/l, lävikonsentratsioon lühiajaliselt 0,5 mg/l (1° juures 0,6 mg/l, 30° juures 1,2 mg/l). Vikerforelli jaoks on optimum 8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l
Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e. deflatsioon "tõmbab" kuivast murendist välja peeni osakesi ja kannab neid kaugemale. Tuuleihe e. korrasioon - tuulest kantav materjal põhjustab lõhkumist- purustamist. Tuule jõul kantavate purdosakeste (peamiselt liivaterade) kulutav ja lihviv toime. 12.Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde
Kalli-kalli kohtumine armsa Velli rühmaga, kes parasiteeris seal juba teist päeva. Oh seda kohtumisrõõmu ja muljetamist! Karges hommikus tõusis rahvas üksteise järel siksak-rada pidi üles mäkke, vastu päikesekiirtele, mis minu objektiivi kinni jäid. Kuna mul jäi põlv ,,teipimata", siis kasutasin kingitud tunnid vaikuse, kõrtes sahistava tuule ja pisikeste mägiõite mällu ja objektiivi fikseerimiseks. SORROW, SO TRUE! Päikesest ja tuulest õhetavate rändurite kohtumispaik restoran sumises lõbusalt. Tellitud friikartulite saabumise aegluse tõttu järeldasime, et nad lähevad iga tellimue jaoks eraldi alla kartulite järgi. Enne jõuti kaks õlut juurde tellida kui esmatellimeuse friikartulid toodi. Aga meil polnud kiiret!
Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda tuntakse külgerosioonina. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine. Alluviaalseteed tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele(lammimullad) * mere geoloogiline tegevus(on kas akumuleeruv või purustav. Merede purustav tegevus(abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuse mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Suurem osa setteid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. *põhjevete geoloogiline tegevus (ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid(lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. 9. Tuule ja jää geoloogiline tegevus. Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse
Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral. Väikseimad kuhjevormid on tuulevirred (orienteeritud valitsevate tuulesuundadega risti). Tuulekanne e. deflatsioon "tõmbab" kuivast murendist välja peeni osakesi ja kannab neid kaugemale. Tuuleihe e. korrasioon - tuulest kantav materjal põhjustab lõhkumist-purustamist. Tuule jõul kantavate purdosakeste (peamiselt liivaterade) kulutav ja lihviv toime. 11. Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde
ainult üks sugukond tatralised). * Liike umbes 900. Rohttaimed ja põõsad vahelduvate lihtlehtedega, mille alusel on kaks abilehte tõrveks kokku kasvanud. * Pähkelvili. Levimise soodustamiseks on tekkinud viljadele tiivataolised lisemed või konksjad jätked. Eriti täiuslik levimisviis on Kesk-Aasia kõrbepõõsal kalligooniumil. Selle ümmargused viljad on rohkete tiivuliste või peeneharuliste jätketega, mis soodustavad vilja veeremist üle liiva. Piisab nõrgast tuulest, et panna see õhuline kerake hüpeldes liikuma. Võrkjad jätked lasevad liiva läbi ja väldivad mattumist kohtades, kus luited on liikuvad. Nad on kergesti juurduvad, mistõttu kasutatakse neid taimi liivade kinnistamiseks. Õied sageli suurtes õisikutes. * Rabarber (lopsakas), konnatatar (väänduv), roomavaid (linnurohi); nende seas on nii kuivade põldude kui ka kalda- ja veetaimi. Pisike pung-kirburohi on klimaatiliselt kõige ,,visamaid"
· võnkeperiood (kahe täisulatuse ajaline kestus sekundites) · võnkesagedus (võngete arv ajaühikus) Tugeva lainetuse puhul esinevad laeval kõik kolm õõtsuvust. Õõtsuvuse summutamiseks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid ja süsteeme. Juhitavus On võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele. See sõltub: 1) Laeva kujust 2) Juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel 3) Lainetusest ja tuulest Juhtivust iseoomustab: a) Kursipüstivus e suunastabiilsus (directional stability) laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine ilma kõrvalekaldumiseta b) Pööratavus (turnability) laeva võime muuta oma liikumise suunda vastavalt roolija tahtele Laeva pööratakse ja hoitakse kursil rooli abil. Manööverdamisel kasutatakse lisaks roolile veel vööris ja ahtris olevaid põtkureid, mis tunduvalt suurendavad laeva manööverdamisvõimet. Põtkuriga
7. Mets ja keskkond 7.1. Mets ja valgus Orgaanilise aine produtseerimiseks peavad taimed peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest (lisaks muidugi paljudest muudest faktoritest nagu temperatuurist, tuulest, vee hulgast jne). Fotosünteesi valem: Maapinna ja metsa valgustatus oleneb nurgast, mille all päikesekiired langevad maapinnale. Seega sõltub maapinnale ajaühikus langeva energia hulk laiuskraadist, aasta- ja kellaajast. Päikeselt otse langevat kiirgust nim. otsekiirguseks, taevavõlvilt langevat kiirgust aga hajukiirguseks, nende summat summaarseks kiirguseks
Tavaliselt inimese pea kubiseb mõtetest. Mõistus toimib kommentaatorina see on halb, see hea. Meditatsioon on viis sellise hinnangulisuse kaotamiseks ja rahu ning vaikuse saavutamiseks. Buddha ütles: ,,Nägemises peaks olema vaid nägemine, kuulmises vaid kuulmine ja mõtlemises vaid mõte." Nad istuvad ja tunnetavad, kuidas õhk neisse voolab ning kuidas ta välja voolab. Istudes saavad nad teadlikuks oma kehast, nagu ka neid ümbritsevast vihmast ja tuulest. Mõtted võivad küll pähe tulla, ent nad lasevad neil minna. Sel viisil loodavad nad oma tõelist mina leida, leida vabadust hirmust ja leida õnne. See ei juhtu ühe korraga, harjutamine on oluline. Sajandite jooksul on budistlikus traditsioonis tekkinud erinevaid meditatsiooniviise. Kõiki saab kirjeldada kui vaimu treeningut, kuid neil on erinevad lähenemised. Eesmärgiks on siiski kõigil rahu ja positiivsuse saavutamine.
Seda nimetatakse külgerosiooniks. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjalide sadenemine. Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad). 3. Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid.
Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb. Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks. Aasia tõus: Euroopa kaotab majanduslikku tähtsust, uued globaalsed majanduslikud jõud on
Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väiksesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Tugevalt mõjutab külmade tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja seega raskem ning valgub reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui
Diomedes, seisa sirgelt oma sõjavankril ja lajata neile! Edasi, kreeklased! Lahingusse!..." V laul Kaks armeed liigub teineteisele vastu. Neid juhivad kaptenid, seistes kõrgetel sõjavankritel. Sõdurid hõiklevad, vehivad odade ja päikeses helkivate odadega, maa müdiseb ja relvade tärin kostab taevani. Veel enne, kui toimub kokkupõrge, langevad vastase ridadele nooltepilved mõni sõdalane variseb surnult või haavatult maha, aga see ei pidurda teisi. Nagu tuulest tõugatud merelained paiskuvad vastu kaljusid, nende vastu purunedes, siis tagasi voolates ning taas mürinal edasi tormates, nii kohtuvad kreeklaste ja troojalaste read. Viimased teavad aga hästi, et nende vastas on Athena, aga sama hästi teavad nad, et sõjajumal Ares on nende poolt. Jumaladki on Olymposelt alla tulnud ja võtavad võitlusest osa kes selleks, et tappa, kes selleks, et hirmu tekitada, kes aga selleks, et mõnd elu päästa või surijale viimset kosutust anda
puksiirtross, aerud) .Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks (vee-, laevalaine-, õhutakistus) NB: liikumapanev jõud = takistusjõud (raskusjõud=ujuvusjõud) Käikuvus olene : laevakere kujust, käiturite tüübist, veealuse osa siledusest Juhitavus on võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele ja sõltub sõltub: 1) laevakere kujust 2) juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel, 3) lainetusest ja tuulest Juhitavust iseloomustab: a) kursilpüsivus ehk suunastabiilsus (directional stability) (laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine). b) pööratavus (turnability). Laeva liikumiskiirust saab vajadusel muuta kahe jõu: sõukruvi tõmbe muutmise (käik tagasi pidurdab) ja veetakistuse mõjul (pidurdab)(käitur seisma, siis veetakistus pidurdab; käitur tagasi suunas tööle = pidurdama). Laevast endast tulenevad inertsjõud, mis alati takistavad liikumiskiiruse muutmist.
võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind.
saproleegniad. Lima on heaks söötmeks bakteritele, mida vees alati leidub. Kahjustatud lõpustele võivad asuda ka mitmesugused parasiidid (ripsloomad, viburloomad, ainupõlvsed ussid).Vikerforellile sobivaks temperatuurivahemikuks peetakse 10...15°, teistel andmetel 15...18°C, äärmised lubatavad piirid on 0,5...26,5°C. Vee hapnikusisaldus Vee hapnikusisaldus oleneb temperatuurist, tuulest, fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku olemasolust, vees leiduvast orgaanilise aine hulgast. Kalade vastupidavus hapniku defitsiidile sõltub liigist, tervislikust seisundist, keskkonnatingimustest (vee temperatuur, pH. CO 2 konsentratsioon). Karpkala optimum on 5mg/l, lävikonsentratsioon lühiajaliselt 0,5 mg/l (1° juures 0,6 mg/l, 30° juures 1,2 mg/l). Vikerforelli jaoks on optimum 8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l.Vastsete lävikonsentratsioon 5..
Ta võttis kala teisest toast sooja teki.) kätte. See ei rabelenud, ei teinud ühtki OSVALD: Elas kord mees. See olen mina. liigutust, oli nagu surnu. Mees tundis kala Kogu tema elu oli suur unistus. Mitte keegi silmades ära samasuguse igatsustunde, mis maailmas ei olnud nii palju unistanud. Juba valdas teda ennastki. Nii nad vaatasid mõnda ema kõhus unistas ta päikesest ja tuulest. Ta aega tõtt ja teadsid teineteisest kõike. Siis unistas kõigest, mida ta teadis ja mida ta ei küsis kala oma klaasistunud silmadega, kas teadnud. Aga mida suuremaks muutusid mehel on üks unistus, mille ta võiks täita. unistused, seda vähem ta elult vastu sai, seda Ma ei tea, kust tuli see hääl mehe seest, mis märjemad olid hommikul tema padjapüürid. ütles: „Tahan saada endale neli miljardit
LAURA: Ma ei saanud aru. Aga muinasjutud on mu nõrkus. OSVALD: Kas sul on veel mõni nõrkus? LAURA: Benji hüpe. OSVALD: Sa saad kõigest aru, kui kuulad. Laura heidab pikali. Osvald toob talle teisest toast sooja teki. OSVALD: Elas kord mees. See olen mina. Kogu tema elu oli suur unistus. Mitte keegi maailmas ei olnud nii palju unistanud. Juba ema kõhus unistas ta 27 28 päikesest ja tuulest. Ta unistas kõigest, mida ta teadis ja mida ta ei teadnud. Aga mida suuremaks muutusid unistused, seda vähem ta elult vastu sai, seda märjemad olid hommikul tema padjapüürid. Ta vaatas üht oma klassi tüdrukut ja unistas pikkadest jalutuskäikudest udustel pargiteedel, tüdruku hingeõhust oma näo lähedal, ta seisis pikki õhtuid tüdruku akende all ja ootas, millal tuli kustu pannakse, et talle läbi lumesaju sosistada: head ööd, aga tal polnud iialgi raha,
Kuigi levimiskiirus C. õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist Lühiajalised prognoosid on 12 päeva. pikemad aegread kajastavad võnkumisi Lainekõrgust võib ennustada, kui on on võimalik päevpäevalt jälgida. Õhumassi Pikaajalisi prognoose (järgmine dekaad, kuu mingi keskväärtuse ümber, siiski see piisavalt informatsiooni tuulest st selle omadused määravad kohaliku ilma jne.) tehakse statistiliste meetoditega, keskväärtus ise muutub ajas samuti. mõju kestusest, suunast, kiirusest, iseärasused, näiteks õhutemperatuuri ja lähtudes meteoroloogiliste andmete Selle üheks näiteks on praegu üsna palju vahemaast tuulealusest kaldas ja sademetehulga
) inimestele ujumis kohas võiks olla üks eraldi tähistatud kas või. Sama kehtiks ka Pirita kohta inva rannas. Kas Teie arvates peaks olema samas ka ratastoolide parkimisala? Võrguga kaetud pinnas, paremaks liikumiseks? Ei noh, piisab sellest sillutisest ((lehitseb fototabeleid)). Sillutise peale saab jätta. Kui siit alla ei sa. Kui saab alla siis saab edasi. (2) Stroomi rannas on üks probleem, seal on meri madal. On küll jah. Tahaks sügavamat kohta ujumiseks. Pirital on ka madal. Oleneb tuulest muidugi. Tuul tõstab mõnikord vett piisavalt. Ideaalne oleks minna sügavamasse vette nii umbes vööni või sinna kanti. Üle põlve vähemalt. Siin piltidel on Stroomi rannahoone ja need inva WC-d. Kuidas Teie hindate neid? Neid kaldteid? See on hea asi. Tagurpidi saab ülesse sõita. Edaspidi võib ümber kukkuda. Kuid tagurpidi saab ülesse. Ülesse ja üleval keerab juba õigetpidi. Kas see tee järsk ei ole Teie arvates? Tagurpidi minnes ei ole. Tagurpidi saab. Tagumine ots ees
Olenevalt aastatest on Läänemeri väga erinevalt jääga kaetud. Läänemeri on mage võrreldes maailmamerega. Mida rohkem Taani väinade poole, seda soolasemaks läheb. Veetaseme muutused · Looded praktiliselt puuduvad · Esineb aastane kulg o Maksimaalne suve lõpul, minimaalne kevadel · Veetaseme suuremad kõikumised on seotud tuulte (ulatus ja tugevus) ja õhurõhuga. Hoovused · Äärmiselt muutlikud · Sõltuvad peamiselt tuulest, veetaseme ja õhurõhu erinevusest, veemasside erinevast tihedusest, jõgedest Lainekõrgus · Oleneb tuule tugevusest, kestusest ja veekogu ulatusest puhuva tuule suunas Hapnikusisaldus Toitained · Oluline ja praegusel ajal kõige ohtlikum saasteliik · Lämmastiku- ja fosforiühendid · Kontsentratsioon suureneb Raskmetallid · Oluline saastenäitaja merevees Kloorogaanilised ühendid (eriti putukamürk)
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. ...
pööning ja põrandaalune vt. Joonis 8.3 vasakul. Energiaarvutustes kasutatud peamised lähteandmed vt. Tabel 8.2. Joonis 8.3 Hoone energiaarvutusmudeli välisvaade (vasakul) ja tsoonide jaotus I korrusel. Hoonepiirete õhupidavuse mõju modelleeriti üksikute õhuleketena ruumide välisseintel, põrandal ja pööningu vahelael. Piirete kaudu toimuvat õhuleket põhjustas sise- ja välisõhurõhkude erinevus, mis tekkis tuulest ja temperatuuride erinevusest tulenevast nn. korstna efektist. Igasse ruumi valguse ja seadmete ning mahtveesoojendi võimsus ja kasutussagedus on arvestatud võrdseks üldelektri tarbimisega. Ruumide temperatuuriseaded valiti vastavalt sise- temperatuurile. 85 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
soolestikku ning sobib mitmesuguste naistevaevuste korral,» loetleb Meister. Peale roosiõli on Meister kasutanud nuluõli (parandab kudede verevarustust), männiõli (sobib hingamisteede probleemide korral), sidruniõli (peavalu korral), teepuuõli (suurendab immuunsust), rosmariini (suurendab vastupidavust, soodustab juuste kasvu) ning ylang-ylangi (peletab masendust ja närvilisust). Samuti saab meest abi, kui huuled on lõhenenud ning külmast või tuulest kahjustatud. Mesi koos taruvaigu ja vahaga ravib ka tülikat ohatist. Mummi talu peremees Aavo Meister meenutab, kuidas tema vend kurtis, et sööks mett hea meelega, aga see on liiga magus ja hakkab ruttu vastu. «Siis hakkasime katsetama ja meele lisandeid hulka panema,» räägib mees. Kõigepealt prooviti metsapihlakaid, mis jahvatati ja lisati meele. Pihlakate mõrkjas mekk ja magus mesi passisid niivõrd hästi, et seda segu tehakse seniajani ja see on paljude lemmik. «Sellega on
energia kandub üle teistele võnkuvatele kehadele. Võnkumiste sumbumist saab ära hoida, kui võnkuvale kehale näiteks mõjuda perioodiliselt mingi jõuga. Sel juhul on tegemist sundvõnkumisega. 14 LAINED Lainetus on üks liikumise liike: merepinnal liikuvaid laineharju pidasid vana-aja inimesed omaette olenditeks - need sündisid veest ja tuulest, läbisid oma rännuteel saari ja sadamaid ning hääbusid lõpuks rannaliival. Füüsikuid-filosoofe pani kõige rohkem imestama, et lainetega ei kaasnenud liikumist selle tavapärases, aine (massi) edasikandumise mõttes. Lainetaval veepinnal olev laev jäi paigale, kõikudes lainetega samas rütmis. Mõnes mõttes käitusid lained liikuvate kehade sarnaselt: kohates takistust, põrkab laine tagasi ja jätkab liikumist vastassuunas; nurga all põrgates aga
keskajal laevale kaasa oma koduussi - nastiku (kodukaitsja ja varanduse valvaja) - või kuivatatud ussi kehatükke. Tuulevaikusest loodeti üle saada lausumise, vandumise või vilistamisega või sellega, et noor ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti. Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi. Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks vahi lõpuni masti. Tuulest ei tohtinud laevas kõvasti rääkida, siis võis ta hoopis vaibuda. Laevajuhte, kel alati tuultega vedas, kahtlustati olevat liidus kuradiga (taolistel kaptenitel arvati puuduvat oma vari. Kohtumine merel “Lendava Hollandlasega“ tähistas alati õnnetust. Tormist merd, mis ähvardas laevahukuga, püüti aegade hämaruses lepitada mereohvriga - selleks valiti keegi laevas olijaist ja heideti merre. Nii juhtus ka Piiblist tuntud 'Joonaga.
kohus kuulutati nüüd Kreoni poolt Polyneikese suhtes kuriteoks, sest Kreon laskis kõigile teatada, et see, kes Polyneikese maha matab, peab surema. Kuigi Ismene oli vapustatud, oli ta siiski arvamusel, et midagi pole parata ja sellega tuleb leppida. Antigone aga otsustas matta oma venna, keda ta armastas. Mõni tund hiljem kuulis Kreon, et tema käsu vastaselt on Kreon maetud. Kui kuningas välja tormas, nägi ta enda ees Polyneikese laiba valvureid koos Antigonega. Valvurid kõnelesid: "Ta tuulest ülesaetud tolmupilve kasutas. Kui haihtus pilv, oli laip maetud ja tüdruk surnu nimel ohvri tõi." Antigone lausus enda kaitseks, et järgis "taevaliste õiget seadust". Ismene tuli nuttes lossist ja astus õe kõrvale öeldes, et aitas teda, kuid Antigone keeldus sellisest ohvrist. Ta lausus Kreonile, et Ismenel pole mingit süüd ja Ismene kaob. Temast pole enam mingit lugu ega poeemi. Oidipuse sugu, Teeba viimast kuningaperet, pärast seda enam ei tunta. PILET NR 24 OIDIPUS
Varustamiskindlus ja bioloogiline mitmekesisus Kiire ja efektiivne kasutuselevõtt moodulitest koosnev ja lihtne paigaldamine Kütust on külluses, tasuta ja see on ammendamatu Kulusid saab prognoosida a ja neid ei mõjuta kütusehinna kõikumine Tuul on rikkalik energiaallikas ning tuuleenergiast on saanud tänaseks tõsiseltvõetav alternatiiv heitmeid tekitavatele fossiilkütustele. Tuuleenergia kasutuselevõtuga saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega. Tuulepargi ehitamine ei koorma keskkonda Nii pea, kui tuled sisse lülitatakse, on vaja elektrijaama ning kõikide elektrijaamade ehitamise käigus tekib CO2. Elutsükli heitmed hõlmavad jaama ehitamist, kütuse kaevandamist ja transporti, käitamist ning hooldamist. Tuuleenergial on elutsükli heitmed kõikidest energiatootmistehnoloogiatest aga kõige väiksemad. Elektrituulik hüvitab ehitamiseks kulunud
Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui
" Peale pikka kõnet olid osad õnnetud, osad rõõmsad. Rõõmsate hulka kuulusin ka mina. Ma naeratasin kõigile ja särasin nii kuidas jaksasin. Tegelikult olin ma väga väsinud. Kell oli juba 15.27. Läksin moemajast välja auto juurde. Ma olin kurnatud. Seda õhutas veel see, et järsku käis mu peast nagu suur tuul läbi. Ma ehmatasin väga. Aga istusin kiiresti autosse ja hakkasin kodu poole sõitma. Mu mõtted liikusid jälle ta pealt ära. Ma hakkasin mõtlema eksamitest ja sellest tuulest, mis enne mu peas tiirles. Mu mõtted haarasid mu sügavale kaasa. Järsku käis suur pauk ja see raputas mind kõvasti, isegi nii kõvasti, et ma tõusin oma mõtetest üles. Ma ei saanud alguses aru, mis oli täpselt juhtunud. Aga siis taipasin. Ma ei olnud jälginud liiklust ja ma olin sõitnud punase tule all seisvale autole otsa. Mu sees tõusis viha. Ma astusin autost välja. "Mida te kooserdate mu ees! Vaadake, milline mõlk nüüd mu autol on! Mu kena auto on rikutud! Sa vastik elajas
Renata Sõukand (keda siinkohal on kasutatud) mainib Ilmari Mannineni (küll eeskätt soome materjalil ja juba 1922) tehtud üldistust. Manninen eristas haiguste puhul nende tekitajaid ja ilmumiskuju. 23 Demonoloogilised haigustekitajad (Manninen): 1. Surnutelt saadud haigused; 2. Maast ja maavaimudelt saadud haigused; 3. Metsast ja metsavaimudelt saadud haigused; 4. Veest ja veevaimudelt saadud haigused; 5. Tuulest saadud haigused; 6. Tulest saadud haigused; 7. Maja- ja saunavaimudelt saadud haigused; 8. Jumala(te) saadetud haigused; 9. Haigusdeemonilt saadud haigused. Demonoloogiliste haigustekitajate ilmumiskuju järgi (Manninen): 1. Seestumine; 2. Välisjõu kallaletulek; 3. Nakkusrünnak Sõukand oma kommentaaris märgib, et Mannise peamine puudus käesolevate klassifitsioonide puhul on see, et inimesed (vähemalt uusaegne soome- ja eesti
Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu Euroopa. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muuhulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Sveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Inimese liikumiskiirus oli varauusajal veel naturaliseeritud, sõltudes veoloomast või tuulest. Kuni 17. saj. lõpuni oli peamiseks liikumisvahendiks ratsahobune, alles 18. saj. saavutasid ülekaalu vankrid, troskad ja tõllad. Üsna tavaline oli ka jalgsi rändamine, mis oli küll kõige aeganõudvam, kuid samas ka odavaim liikumisviis. Jooksvad kullerid läbisid päevas kuni 60 kilomeetrit. Weimarist Erfurti võis jõuda jalgsi nelja tunniga, postitõllaga kulus selleks aega tund kauem. Ühest
Pariisi Eiffeli torni tipus mõõdeti tuule kiiruseks 175 kilomeetrit tunnis. Air France teatas saja lennu ärajätmisest Charles de Gaulle'i lennujaamas. AFP viimastel andmetel hukkus tormis 53 inimest, veel tosina ringis on teadmata kadunuid ning kümned said vigastada. Tsüklon on praeguseks liikunud kirde poole ning levinud üle Saksamaa, Belgia ja Hollandi - ka neis riikides on esimesi hukkunuid; samuti on tugevast tuulest teatatud Sveitsi Alpides. Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja Torm raputas Portugali, Hispaaniat ja Prantsusmaad 28.02.2010 12:22 Kanaari saartelt Euroopa mandriosa kohale liikunud võimas talvetorm lõhkus elektriliine ja segas liiklus Portugalis, Hispaanias ja Prantsusmaal. Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus uppus kolm inimest, päästetöötajad otsivad jätkuvalt tormi võimalikke ohvreid, vahendas uudisteportaal Expatica.
t¨ahendus laienes `kauniks', . v~ oi ilmutuse saamisega. `meeldivaks', `suurep¨araseks' jne. Yin ajastul olid su- / ¡ Koosneb allapoole suu- £6 ¢ 166 natud noolest ja sel- rite ja parasiitide t~orjeks le langemiskohta t¨ahistavast koeraohvrit, mis tuulest tu- kriipsust . se- levate parasiitide t~orje letab m¨arki kui piktograa- puhul l~oigati lahti ja riputa-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
