kättesaadav www.emhi.ee 6Ilmavaatlused6Radar6CAPPI Miks tekib tuul ·Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. õhurõhu gradient seda tugevam on tuul Tuul on sama gradiendi korral tugevam antitsüklonaalse kui tsüklonaalse kõveruse korral Tuulepuhangud on keskmisest tuulest 5 m/s tugevamad Külmas õhumassis võivad tuulepuhangud 10-15 m/s tugevamad olla Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas Tuul puhub... ...madalrõhkkonnas vastu kellaosuti liikumise suunda ...kõrgrõhkkonnas kellaosuti liikumise suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool
Teose analüüs Margaret Mitchell ,,Tuulest viidud" I 1. Antud romaan on välja antud 1936. aastal (20. sajandil) 2. Teose sündmused toimuvad Ameerikas Georgia osariigis Ameerika kodusõja ajal (1861-1865). Romaani põhiteemaks ja ,,probleemiks" on armastus ja sellega kaasnevad inimsuhted tülid, armukadedus, meeleheide ja kaotusvalu. Teist suurt rolli mängib sõda sellega kaasnevad kannatused ja elutingimused. 3. Teos on peamiselt peategelase Scarlett O'Hara elukirjeldus, tema eluteel seisnevate raskuste läbimine ning kasvamine hellitatud noorukist läbi karmi maailma enesekindlaks ja töökaks naiseks. Teose peamised konfliktid ja intriigid seisnevad peategelase, tema armastatu ja tema armastaja vahel. Romaani läbivad inimsuhted on keerulised. See raamat ongi justkui ühe suure konflikti kirjeldus, kodusõja, ning sinn...
Armastus, elu ja surm (vabalt valitud kirjaniku, kunstniku või muusiku loomingu põhjal) "Sest homme on uus päev." (M. Mitchell "Tuulest viidud") Margaret Mitchell on oma elus kirjutanud vaid ühe romaani "Tuulest viidud". See on kõigi aegade suurima kogutiraaziga romaan maailmas, seda on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ning seda müüakse senini väga edukalt. Mitchell sai raamatu eest Pulitzeri preemia ning teose põhjal vändatud film võitis rekordiliselt 10 Oscarit. Põhjuseks, miks see teos ilmumisajast tänapäevani nii populaarne on olnud, on ehk see, et kirjanik käsitleb oma teoses kolme läbi aegade aktuaalset teemat armastust, elu ja surma. Teose "Tuulest viidud" põhiteemaks on armastus nagu romaanis ikka. Peakangelane Scarlett O´Hara on naine, keda ihaldavad kõik mehed. Ta osk...
Ühe 100 wattise pirni põletamise tulemusel tekib 70-75g tuhka ja õhku paiskub veel omakorda 350-400g põlemisgaase. Tuhkadest tekivad tuhamäed mis kogunevad ja millega pole erilist midagi teha. Põlemisgaasides leidub vääveldioksiidi, mis on väga kahjulik keskkonnale. Samas põlevkivi taastumise protsess on pikaajaline. Nende andmete põhjal väib väita ,et Eesti pole energiatootlikuse poolest üks kõige keskkonnasõbralikumaid riike. Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde. Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam. Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed
Luule olemus Ei tule luule tuulest Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka … Ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata. Unes ja luules Luuletus on kui unenägu, luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus. Luuletus on kootud vaikusest õhkõrn sall, mis vaevata Läbi sõrmuse libiseb. Doris Kareva *** Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Juhan Viiding Luule koondportree „Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka
Clark Gable Tartu Kivilinna Kool Merili Kann 7.D Enne kuulsust Sündis 1901 Gable isa töötas naftaväljadel. Esimene töökoht oli teatrilaval lavalekutsujana. Enne näitlejaks sammist töötas veel tsirkuses ning tummfilmides. Saatusepööre Abielu päästis ta tuleviku Pärast filme“Sõrm osutab" ja “Öine õde", võttis stuudio MGM Clark Gable enda juurde tööle. Aastal 1939 mängis ta filmis “Tuulest viidud” Rhett Butlerit Kokku mängis ta 60 filmis Clark gable suri 1960 Abielud Tema esimene naine oli näitlejanna JosephineDillon. Temast sai ka Clarki hääleõpetaja ja tulevikuvõti. Tema teine abikaasa oli lahutatud miljonär Rea Langham Vaatamata paljudele abieludele ei olnud ta iial ühe naise mees Kuulus sõjakangelane Clark astus vabatahtlikuna Ameerika lennuväkke. Ta osales ka Teises Maailmasõjas. Ta tõusis majori auastmeni ja sai medali. “Tuulest viidud” Peaosatäitjad Clark Gable kui Rhett ...
Tuuli Koch Elulugu Sündind 5. Novembril 1978. aastal Lõpetand Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal Saanud Bonnieri preemia postimehes ilmunud artiklite eest On raamatu "Savisaar tujukas mängur" autor Tuuli Koch: lugu tuleb tihti tuulest Koch kirjutab oma kogemustest ja arvamustest ajakirjaniku töös Põhiväited ja seisukohad Ajakirjandusharidust püüdes ei tohi komisjoni ees vastata küsimusele "Mis sa arvad, mis on ajakirjaniku puhul kõige olulisem?" vastusega "Soov inimestega suhelda" Välkreageeringutest sünnivad tavaliselt parimad lood Enamasti sünnivad lood aga vajadusest ühiskonnas toimuvat seletada, tagamõtteid paljastada või teist vaatenurka avada Põhiväited ja seisukohad
Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi paindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajada gaasiturbiine
Oh pidin ma täna välja tulema, ohkas Jaak ja tõmbas mütsi sügavamalt üle kõrvade pähe. Kaasavõetud külakost pudel veini ja kreemitort hakkasid juba õhukeses maksimarketi kilekotis jäätuma. Mätrsikuune lumetorm ei tahtnud kuidagi vaibuda, ümberringi vihises ja mõirgas nagu lennujaamas, teravalt lõikav tuul keerutas lund Jaagule näkku ja kraevahele. Õhtune hämarus ja lumekeerised tahtsid vägisi teelt eksitada. Jaani põsed ja nina olid ammu lõikavast tuulest tundetuks muutunud. Põlvini lumes sumpamine oli väsitanud Jaani väga ära. Külmast kohmetanud näpud olid konksu tõmbunud ja suutsid vaevu hoidia tuules lendleva kilekoti sangadest, mis tahtis vägisi lendu tõusta. Üks puujuurikas haaras Jaagul jalast ja vaene mees prantsatas näoli lumme. Ähkides ja ohkides ajas Jaak end lumehanges istuli ja toetas selja vastu tuulest paindunud puutüve. No oli mul vaja siia ronida ohkas Jaak pettunult ja vihaselt. Kukkudes oli tort kilekotis
Tuuleenergia kasutamisele seab praegu piiranguid vaid juba olemasolev elektritootmissüsteem. Olenevalt elektritootmissüsteemi ülesehitusest saab sinna liita teatud hulga elektrituulikuid. Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada elektri stabiilset tootmisvõimet. Eesti elektritootmissüsteemi reguleerimis-võime on praegu piiratud, seades sellega piirangud ka tuuleenergia kasutamisele. Eesti Energia on tuulest elektrit tootnud 2002. aastast, mil püstitasid Virtsu elektrituuliku. Selle tööshoidmine andis teadmisi tuuleenergia kasutamise eripärade kohta elektri tootmisel ning julgustas rajama uusi tuuleelektrijaamasid. Lisaks juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele arendame uusi ning oleme huvitatud ka meretuuleelektrijaama rajamisest Liivi lahte. Bioeneriga Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest
lämmastiku saaste (üks happevihmade põhjustest) ning süsinikdioksiidi saaste, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele. Kuigi traditsioonilised energiatootmismeetodid katavad Euroopa riikide põhivajadused, kasvab tuuleenergia populaarsus järjepidevalt. Taastuvad energiaallikad rahuldavad peaaegu 5,4% Euroopa Liidu esmasest energiavajadusest ning on ilmne, et sellega nende potentsiaal ei piirdu. Tööd mõjutavad faktorid Kõige olulisem on asupaiga tuulisus. Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi. Juhul kui kõik teised näitajad on võrdsed, toodab tuulekiirusega 5m/sek kohas asuv turbiin peaaegu poole võrra rohkem elektrit kui turbiin, mis asub kohas, kus tuulekiirus on keskmiselt 4m/sek. Teine oluline mõjutaja on seadmete kättesaadavus. Ehk siis energiahulk, mida turbiin sobiva tuule korral suudab toota " n
3.1. ENERGIAMAJANDUS Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt
Mu lemmikuks osutus 2009.aasta parim olemusfoto. Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks võinud sellise tormiga ära lennata. Aga pildil olev koer paistab seda nautivat, mis teeb pildi naljakaks. Margit Reinsalu 10.a
Minu rahu, vaikus Paik, mida külastada, kui vajan eemaldumist sotsiaalelust asub vaid nelja kilomeetri kaugusel kodust. Kohake on vaikne, mere kohin paitab kõrvu, linnud siristavad kõrgel okstel, päike loojub punktipealt samast kohast ning juuksed lendlevad õrnast tuulest. Kui sattuda õigel ajal, peatub aeg, kaovad mured, tekib võimalus olla õnnelik. Tahtmine on jätta kõik seljataha, alustada uut elu. Piirkonnas elab vähe inimesi. Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata. Pole vajadust käia armastatud kohas igapäevaselt, muutub igavaks ja ei paku enam rõõmu, kuhu minna kui reaalsest elust tüdimus peal. Tuleb minna siis, kui
ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA 20-NDATE MOOD Kergemeelne ajastu Mood oli frivoolne Pärlid, paljastatud õlad & käsivarred, põlvedeni kleidid Tähelennu tegi prantslanna Coco Chanel Mehed kandsid käänisega pükse ja pintsaku rinnataskus rätikut Tants oluline osa moest MEELELAHUTUS & TEHNOLOOGIA Charlie Chaplini komöödiad koguvad edu Raadio – uus massiteabevahend => BBC Dzässmuusika kütab kirgi Autode kasvav tulek tänavaile OTSINGUD JA SAAVUTUSED Kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus Kirjanduses ja kunstis suur hulk – ism’e Vaarao Tutanhamoni hauakambri & sumerite avastamine Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise kallale NSV Liidus algselt loominguvabadus, Stalini võimu tugevndedes kadus NSV Liidu ainumõeldavaks meetodiks sai sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik Hitleri võim ...
Tänavatel on palju prügikaste, kuhu praht visata, kuid ikka vedeleb see maas. On olemas ka tänavate koristajad, kes hoiavad tänavaid korras, kuid nende peamiseks ülesandeks on teha tänavad puhtaks näiteks lehtedest mitte inimeste maha vistaud prahist, aga nad peavad ka selle ülesse korjama, sest nende ülesanne on hoida tänavad korras. Metsas korralikult ringi vaadates võib märgata puudel või põõsastel murtuid oksi. Mõnikord on see tingitud tuulest või tormist, aga sageli murravad oksi lapsed, et mängida nendega, kuid vahest ka täiskasvanud. See kahjustab puid ja põõsaid ning seda ei tohiks teha. Hoidke loodus puhas ja ärge murdke puude ega põõsaste oksi ning osalege prügikoristus talgutel kui teile meeldib, et meie riigi loodus oleks puhas.
Läänest Tian Shan Põhjast Hangai Idast Suur Hingani mäed Inimtegevuse tõttu Gobi laieneb edasi üha kiiremini Hiinas (matsade maharaiumine, veevarude ammendumine). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks Taimed :okasmalts, gobi keeritsrohi, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed Loomad Maailmas elab kõige rohke kaamleid Gobi kõrbes Nad suudavad juua ühekorraga kuni 114 l vett ja säilitada seda. Teised loomad: must-saba gasellid, viiksjänes, kõrbepüüd ehk sadzat, punane hunt jne. Asustus
Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid.Rohelise Energia ostjate toel on Eesti Energia rajanud riigi suurima, Linnamäe Hüdroelektrijaama. 11. oktoobril, 2002. aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. Kerli Uibo 9. klass
Rändtirtsud Locusta migratoria Levik Leidub rohkelt Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Uus meremaal. Levinud ka Euroopas, kuid arvukus väheneb. Parvede suurus Väiksemad parved u 5 millionit isendit. Suuremad parved kuni mitu miljardit isendit. Mõned rändtirtsud ei ela parves vaid hoopis üksikult. Liikumine Väga liikuvad. Olenevalt tuulest, kiirus 15-20 km/h. Liiguvad etapiviisiliselt. Suurematele aladele, et toitu oleks piisavalt. Väiksemad parved u 5 km päevas. Suuremad parved u 130 km päevas. Suurus ja värvus Oleneb vanusest ning sellest kas elab parves või üksikult. Parves kollasest kuni oranzini, kaetud mustade laikudega. Üksi roheline või pruun. Parves suuruselt väiksemad(40 kuni 60 mm). Üksikud suuruselt suuremad. Toitumine
Üks spordiala, kus tuul võib olla nii negatiivne, kui ka positiivne tulemusele on golf. Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul, mis on 25-30 ha suurune ja mitmekesise reljeefiga, kuhu kuulub nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel väljakul on 18 auku. Iga auk on tähistatud lipuga. Mängitakse eriliste keppidega. Mängu võidab see, kes kulutab palli ajamiseks läbi kõikide aukude kõige vähem lööke. Asukoht, kus pall maandub sõltub lööjast ja tuulest. Purjetamine on liikumisviis tuule jõul, mis on ka harrastus ja spordiala, milleks kasutatakse vee- ja maismaasõidukeid, mille peamine jõuallikas on tuul. Tuule jõudu rakendatakse purjelt purjekale taglase abiga. Purjetamine on veeliikluse üks osa ja osalejad järgivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist
väliskaubanduse defitsiiti, subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist välja; elektrituulikute ehituse ja käidu kogemuse ja oskusteabe vähesus Eestis. tekitavad müra ei sobi alati maastikku segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd võivad olla ohtlikud lindudele energiatootmine sõltub muutliku suuna ja kiirusega tuulest KASUTATUD ALLIKAD: tuulikud.ee/Tuul/Tuuleenergiast/tuuleenergiast.html www.mkm.ee/doc.php?11111 www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5766 www.evm.ee/failid/File/EVM_Loodusrada_EE_20090518.pdf
eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000 km². Novembris 2002 murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni 27. oktoobrini 2005, mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus. Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline pilvelõhkuja. Jäämäe sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: -15...-20 °C. Jäämäe liikumiskiirus oleneb tuulest ja hoovustest, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17 km ööpäevas. Ranniku lähedal võivad jäämäed vahel olla ka merepõhjaga ühenduses. Mõnd niisugust jäämäge on ekslikult saareks peetud ja kaardistatud. Kui jäämägi sulab, siis teeb ta kihisevat häält. See hääl tekib jää sisse lõksu jäänud õhumullide vabanemisel. Mullid sisaldavad esialgu pehmes lumes olnud õhku, aga kui sellele
Venemaa, Türkmenistan. Kaspiasse suubuvad Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi jõgi ja ajuti Kuma jõgi. Vesi Kaspia meres Kaspia mere vesi sisaldab erinevalt ookeaniveest rohkelt sulfaate ja karbonaate. Vee temperatuur on suvel kuni 26°C, talvel lõunaosas 12°C. Põhjaosa jäätub paariks kuuks. Selle hoovused kulgevad enamasti vastupäeva, kuid madalas põhjaosas sõltub nende suund peamiselt tuulest ja jõgedest. Vesi on väga reostunud. Üheks põhjuseks võib nimetada jõed, mis toovad liiga palju heiteid Kaspia merre. Auramine ületab sademete hulga. Elustik ning majandustegevus Kaspia meri on tähtis kalapüügimeri, sest seal elab 133 erinevat liiki kalu. Eriti oluline on veekogu tuurlaste püügikohana. Sealt püütakse ka koha, vobla, tülka ning hülgeid. Kaspia mere põhjast ammutatakse ja töödeldakse naftat ning maagaasi
madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toimunud lainetuse abrasioon, lahustamine ja hoovuste erosioon. Aga on toimunud ka pinnase edasikanne ja settimine. On näha, et vesi on mõjutanud kõrgemal asuvat pinnast, seda uuristanud ja muutnud erinevalt, olenevalt, kui pikka aega on lained mingit pinnaosa mõjutanud. Protsesside puhul mõjutavaks teguriks on olnud suund, kuhu poole hoovus on tulnud. Suund on tekkinud tõenäoliselt tuulest. Mõjutavaks faktoriks võivad kindlasti olla ka laevad, mis läheduses sõidavad. Sest laeva liikumise tulemusena tekivad lained, mis jõuavad mereranda välja. Settematerjali näha väga ei olnud kuna lumi oli katnud suure osa pinnases. Tõenäoliselt leidub seal hooajal vetikaid, mis on jõudnud hoovustega veepiirile, kaldaäärsele. Morfogeneetilise klassifikatsiooni järgi jaotus: Prognoos piirkonna geoloogilisele arengule: Vesi jätkab pinnase kujundamist. Olenevalt
See omadus on eriti väärtuslik segasalatite tegemisel, sest jääsalat hoiab salati pikema aja jooksul kohevana ega lase sellel kokku vajuda. Talub ka lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wok-roogades. Säilib külmkapis hästi. Bataaviasalat Peasalatite rühma võib panna ka justkui tuulest sasitud välimusega bataaviasalati, mille värvus võib olla nii heleroheline kui tugevalt lillakaspunane. Need salatitaimed on saadud pehmete ja krõmpsuvate peasalatiliikide omavahelisel ristamisel ja omavad mõlema sordi tunnuseid. Bataaviasalatite maitse on suurepärane, lehtede tekstuur on võipea-salatist krõmpsjam ning närtsimine seetõttu aeglasem. Kuna bataavisalati puhul on tegemist mitme salatisordi
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei tõusnudki püsti ega seisnud jalul. Talvel võeti lauda katuselt õled põhu puuduse tõttu maha ja tarvitati ära loomatoiduks. Sügisel pandi aga uued õled katusele asemele. Nii inimeste kui ka loomade haigusi oli sel ajal palju. Enamasti tulid need maast, kurjast tuulest, kurjast silmast või nimetamisest. Pikemalt põdenud vanemad haiged inimesed tõsteti voodist põrandale õlgede peale, kui neil enam väga paranemisvõimalust ei olnud. Talurahvas arvas päeva pikkust söögikordade järgi. Ülestõusmise aega arvati aga näiteks kuu tõusu ja mahamineku, koodi-reha ja sõela järgi. Suviseid söögiaegu ja karja kojutulekut lõunale mõõtis perenaine aiateivaste ja kivide varju järgi. Aasta pikkust jaotati tähtpäevade ja tööde
(kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas. Taastuvad energiavarad: päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia, vee-energia Taastumatud energiavarad: nafta, maagaas, turvas, põlevkivi, tuumaenergia. Energia majandus tegeleb energiavarade töötlemisega, hankimisega. Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb metsa väetamisega, kuivendamisega, metsaistutusega jne. Kasutamise eesmärgi järgi jaotatakse metsad 3 rühma: tulundusmetsad, hoiumetsad, kaitsemetsad. Eestis on u. 50% riigipindalast mets. Eesti metsade puiduvorm on 295. milj. tihumeetrit. Metsa kasutamine: puidu varumine: lageraie, hooldusraie, muude materiaalsete väärtuste
maja valgustamiseks. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. NASA tuuleturbiinide projektiga ehitati 13 eksperimentaalset turbiini, mis rajasid teed tänapäeval kasutatavale tehnoloogiale. Tuuleenergia Eestis Eesti esimene tuulegeneraator hakkas tööle 1997. aastal Hiiumaal. Kokku töötas tuulegeneraator seitse aastat, neli kuud ja 20 päeva. Selle aja jooksul tootis umbes 2,1 GWh elektrienergiat ning tõestas, et Eestis on mõtet tuulest elektrit toota. Paraku ei ole tuuleenergia ilma abimeetmeteta konkurentsivõimeline. Tuuleenergia maailmas Global Wind Energy Council aprillis avaldatud seitsmenda aastaaruande andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade koguvõimsus 2011. aasta lõpus 238 GW. Eelmise aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas järgnesid USA, Saksamaa, Hispaania ja India Maailmas kasutatakse põhiliselt meres paiknevaid avamere tuuleparke, kuna mandri
väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 4 Luuletused MIS TEAD SA LUULEST mõtlematu looja. Mis tead sa tuulest, KALLIS VIHM mis tead sa tormis, mis tead sa luulest, ideest või vormist Õhtu on pime ja soe. kui hoiad närve Ja suures pehmest pilvest ning elad kotis sabiseb ja otsid värve kallis vihm.
Siiski võimaldab tänapäeva tehnoloogia kasutada tuule, päikese ja veeenergiat. Päikeseenergiat on võimalik kasutada tänu päikesepaneedile. Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes. Päikesepaneelid on suhteliselt odavad ja tänapäeval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb pöörlema omakorda generaatori mis toodab elektrienergiat. Üks generaator toodab vähe energiat, paari kilowatti kandis. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, kuid väga vähesel määral. Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis
jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt
Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide. Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja Balti SEJ Kirde Eestis. Veest ja tuulest toodetud keskkonnasõbralikuma elektri müügihind on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on kõrgem. Jäätmed ja keskkond Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Probleemiks on jäätmete hulga suurenemine, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse korrastamatus. Väga palju jäätmeid tekib pakenditest. 1. Jäätmete liigitus ohtlikkuse järgi:
kohtadest, on ilmselge. Rannikualad on tuulisemad kui sisemaa ning tuul on ju vaieldamatult suurimaks eelduseks nii vanamoeliste kui ka kaasaaegsete tuulikute töötamisel. Võiks ju arvata, et on võimalik kohu riigi energiavajadused generaatoritega katta, kuid tegelikkuses ei ole asi nii lihtne. Tooraine on küll tasuta, kuid tehnoloogia on vaatamata oma tohutule arengule siiski kallis. Lisaks jääb meie kodumaal sarnaselt Päikesega puudu ka tuulest. Kolmandaks alternatiiviks võib pakkuda hüdroenergia, mis sugugi ei erine eelnevatest. Ka tema tooraine on tasuta, kuid hind see-eest kallis. Oma kogemustest tean ka, et hüdroturbiinide ja elektrigeneraatorite lähedal elamine ei ole just kõige rahulikum. Minu tädi perekond pesitseb Linnamäe hüdroelektrijaamast vaid mõnesaja meetri kaugusel ning kohutav mürin ja akende värisemine keset magusat uneaega ei ole harv nähtus. Ajutiselt võiks kasutusele võtta maagaasi
Gustav Courbet Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväär...
Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Alternatiivsed energiaallikad: Tuuleenergia Tuuleenergia on tasuta energiaallikas ning tuuleenergia kasutuselevõtuga saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega. Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada elektri stabiilset tootmisvõimet. Eestis püstitati esimene elektrituulik 1997. aastal Hiiumaal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Geotermaalenergia Geotermaalenergia on Maa siseenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel
KALEVIPOEG Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest. ,,Kalevipoja" saamislugu *1833 F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada ,,Midagi Kalevipojast" *1836 Ilmub E.Lönnroti eepos ,,Kalevala" eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas *1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas,...
võnkuma. Sundfunktsioon lisab energiat võnke hetkel, seega võnkumine tugevdub ja kasvab igal korral kuni võib isegi eseme isegi purustada (nt kui lennuki propelleri pöörlemissagedus ühtib võlli omasagedusega, siis võib võll puruneda). Sellepärast võib resonants olla ka ohtlik. Tacoma silla õnnetus See õnnetus on klassikaline resonantsi ohtlikkuse näide. Sild avati 1. Juulil 1940. aastal peale kaheaastast ehitustööd. Sama aasta 7. novembri hommikul hakkas sild tuulest põhjustatud resonantsi tõttu tugevasti vibreerima väänduval viisil. Tacoma sild pidas vastu 4 kuud kuni see samal päeval mõne tunni pärast kokku varises. Resonants võib põhjustada ka kahjulikke elektromagnetlaineid. Seega on PEP-II B tehasele disainitud õõned kõrge energia hoiustamiseks. Need näevad välja nagu maia potid ja on lisatud ühendamaks ekstrusiooni, mis aitavavad eemaldada soovimatuid elektromagnetväljade mustrivibratsioone.
põliseks siia mulda see laskus, kõmisev taplusest, teost ja valust. Luuletus räägib kodumaast. Sellest kui palju inimesi on selle maapinda tallanud ning iseseisvuse saavutamise raskusest. Tuul Lai ja avar aknatäis selgelt kastesinist tuult, kuldseid lõhnu kuslapuult aknatäis ja uksetäis. Alles une mustad jõed Kohisesid öises loas, nüüd ent hommikutuul mu toas, ja me oleme kui õed. Akna-, ukse-, majatäis, õuetäis ja põuetäis. Luuletus räägib tuulest ja lõhnadest, mida see edasi kannab. Tähed Palju tähti akna taga- ma ei maga, ma ei maga. Kui veel hoidsin nukku süles, naersin teie poole üles. Vaatlesin teid ammu enne kõike õnnetust ja õnne. Vaatlen nüüdki imest ilma imetelles teile silma. Äratate härduskihku nagu nutaks keegi pihku. Oh neid tähti akna taga! Ma ei maga, ma ei maga. Luuletus räägib tähtedest, mis on taevas olnud juba väga kaua
nõukogude eluavalduste pihta. Jaan Krossi luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 2 3. Luuletused MIS TEAD SA LUULEST Mis tead sa tuulest, mis tead sa tormis, mis tead sa luulest, ideest või vormist kui hoiad närve ning elad kotis ja otsid värve vaid tindtipotist! 1954 NÜÜD MA TEAN Nüüd ma tean, miks muu maailm peale
augustil 1966 Tartus ja on maetud Ropka-Tamme kalmistule. Looming Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks, kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast eelkõige ,,naljameheks." Alliksaar rõhutas : esiteks et luule peab olema konkreetne. Teiseks - luuletuses, ühes konkreetses luuletuses, tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat. Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist, tuulest, lainest, paadist, aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus. Ta otsis kõikjalt paradokse nii luulest, filosoofiast kui ka olmest. Ta ei sallinud luules halinat ja lalinat, oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist. Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest, kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta
ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri kui kirjanik Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" ,,Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" Ilmus esimest korda 1976. aastal Meri arutleb teoses eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel Lennart Meri kui filmirezissöör Filmid:
Voltaire Zadig Armastus on nagu tuulest paisutatud õhtupall, kust pääsevad valla tormid, kui seda vaid torgata. Kui sa sööd, siis anna süüa ka koertele, kuigi nad peaksid sind hammustama. Esimene abielukuu on mesikuu ja teine on kibedusekuu. Ei ole õnnelikumat inimest, kui filosoof, kes loeb seda suurt raamatut, mille Jumal meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal nina peast lõikama. Millest sõltub õnn! Kõik kiusavad mind siin ilmas taga, isegi olevused, keda üldse olemas ei ole. Kaua lebasinma teraval ja torkival rohul, nüüd olen ma roosidest asemel. Aga kes on madu? Oo voorused! Mis on mul teist kasu olnud? Kõik, mis ma head olen teinud, on mulle vaid needust toonud ja mind on tõstetud hiilguse tippu vaid selleks, et m...
Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle
XX saj kirjandus- 12. klass 1. kursus ,,Orüks ja Ruik" ,,Uputuse aasta" 1. W. S. Maugham ,,Kuu ja ,,Pime palgamõrvar" 38.G. Orwell ,,1984" kuuepenniline 39.A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles...
ARUTLUS Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk- järgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrb...
Üle 350 000 inimese viidi lähimatest aladest minema, üle 5.5 miljoni inimese elab endiselt tugevasti mõjutatud aladel. Kontaminatsioon tseesiumi ja strontsiumiga on üks põhilisi muresid - nad salvestuvad mulda aastakümneteks ja sisenevad läbi taimede uuesti toiduahelasse. Pärast plahvatust oli märke kõrgenenud radioaktiivsetest kontsentratsioonidest leitud peaagu kõikides riikides põhjapoolkeral. Levik oli ebaühtlane sõltudes tuulest ja vihmast. Skandinaavia sai tugevasti mõjutatud ning mõned Briti farmid on endiselt radiatsioonijärelvalve all. Tervisemõjud Kui palju inimesi kes on surnud või surevad edaspidi selle õnnetuse järelmõjudesse on ägeda vaidluse all. 9000 surma on eeldanud ÜRO juhitud Chernobyl Foorum. Paljud inimeste probleemid on majanduslikud ja psühholoogilised mitte otsesed terviseprobleemid ütles nende uuring.
8. Nimeta hüdrosfääri osad! · Siseveed ehk magedad veed: järved, jõed, liustikud, sood, allikad · Maailmameri ehk soolased veed 9. Milles seisneb maailmamere tähtsus? Salvestab soojust ja kannab seda edasi maismaale 10. Merevee omadused ja millest see sõltub? · Temperatuur sõltub sellest, kui kaugel on ekvaator maailmamerest · Soolsus, sõltub sellest kui suur on aurumine 11. Millest sõltub aurumine hüdrosfääris! · Õhuniiskusest · Temperatuurist · Tuulest 12. Iseloomusta globaalset õhuringlust! 13. Kuidas päikesekiirgus jaotub planeedil maa? ÕPETAJA ANTUD LEHT: ÕHUMASSID; FRONDID; TSÜKLONID 14. Kuidas mõjutab ilma soe- ja külmfront? · Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve
*kliima karm *temp: aastaläbi alla 0 c *sademed:kuni 150 mm aastas *polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine , mis teeb kliima veelgi jahedamaks *tugevad tuuled *igilumi ja igijää peegeldub tagasi 5.vegetatiivne paljunemine . lumevabadel aladel kasvava mõned kidurad õistaimed :polaarmugu, samblad , vetikad Paks karv ja selle alune rasvakiht , tömp keha , kaitsevärv , elu seotud merega : jääkaru , hülged , merihobu , morsad 6.peamiselt tuulest , polaaröö ja päev , peegeldamine , õhutemp alla 0kraadi. Arktilised oaasid:jäävabad alad , need on tekkinud seal kus sademete hulk on väike ning soojal aastal jõuab vähene lumi sulada .esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
