Üks heiskaja kinnitab lipunöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei mässuks ümber masti. Lipp heisatakse rahulike tõmmetega, hoides samal ajal lipu alanurgast tulevat lipunööri parajalt pingul, lipp tõmmatakse alati masti tipuni. Pinguli lipunöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge. Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Nööridest vabastatud lipp pannakse kahekesi korralikult kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti, mis pannakse lipu säilitamiseks sobivasse paika. 8 EESTI LIPU HEISKAMINE KOOS TEISTE LIPPUDEGA
kes pole saanud õigust kohale jääda. Juncker manitses liikmesriike panustama Euroopa Liidu loodud fondi Aafrika majandusarengu toetamiseks, mis on samuti osa plaanist rändesurve vähendamiseks. Brittide otsust Euroopa Liidust lahkuda meenutas Juncker kahetsusega. Teised riigid on aga otsustanud koos edasi minna, kinnitades seda ühisavaldusega nii läinud aastal Bratislavas kui tänavu kevadel Roomas. Junckeri sõnul on Euroopa Liit praegu soodsas tuules, mida toetab ka majanduse toibumine. Seda hetke tuleks kasutada, et ehitada ühtsem, tugevam ja demokraatlikum liit. Euroopa liidu arengu olemus seisneb tegelikus soovis tulevikus saavutada situatsioon, kus suudetakse vastu seista Hiina metsikule tootmisele, Venemaa maavaradele, metsale, kullale, sõjatööstusele, raua ja nafta maavaradele ja strateegilistele punktidele nagu sadamad, veeteede ühendus jne. Et seda saavutada, peab EL värbama uusi liikmesriike, kus iga liitunud riik saab
puhkemisajaga puude lehed on väiksemad kui hiljem puhkevatel, kuid needki erinevused ei ole väga silmatorkavad. Isas- ja emashaavad. Nagu juba eelnevast selgus, on haab kahekojaline: emas- ja isasõied asuvad eri puudel. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse – urbadesse. Isas- ja emasõisi pole just kerge eristada, sest mõlema kattesoomused on hallide karvadega. Haab on tuultolmleja. Õitseajal liiguvad tolmu puistavad isasurvad tuules tugevamalt, sest nende telg on painduvam. Emasurvad on jäigemad, seega ka vähem liikuvad. Ent tuules lehvivate urbade järgi suudab isas- ja emaspuid eristada siiski ainult kogenud silm. Enamik inimesi eri soost haavapuid õite (urbade) järgi ära ei tunne. Palju on uuritud isas- ja emashaabade vahekorda puistutes. Selgub, et isaspuid on kaks korda rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rühmiti, kusjuures ühte sugu
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
Tiziani ilujumalanna on edevam: Venuse rannet kaunistab käevõru, kiiskav kõrvarõngas on kuldse pisarana libisenud kaelale, lokkis juuksekiharad varjavad õlga ja tugev pats liibub ilupärjana ümber pea. Maali "Urbino Venus" kompositsioon on kaheplaaniline: esiplaanil lamab alasti Venus, tema jalgade juures lebab kerratõmbunult väike koerake. Tagaplaanil riidekirstu juures toimetavad teenijannad, aknast on näha päiksekuma ja tuules liikuvaid puuoksi. Erilise tähelepanu tõmbavad endale aknalauda kaunistav jõuline sammas ja vaasis olev toalill. 12. Milliste teemadega tegeles Tizian? Temaatika on mitmekesine : pühakutest, piibli lugudest kuni alasti figuurideni. Talle meeldib kujutada inimest natuke ümarana ja pehmena nagu seda tegi Giorgione. Tiziani teostes on näha kontrasti, aga ka varjurohked. 13. Vaata Tiziani ,,Maarja taevaminekut". Kuidas see on üles ehitatud, milline tähendus
Võin oma palveid veelkord üle anda, on hingedele selleks jäetud päev. Kord enda ma päriseks ära annan (K. Merilaas) 9 Kord enda ma päriseks ära annan: mu süda saab mullaks kui muinasjutus, ja minu hinge siis kuu peale kannab tuul sügisöises pilvede rutus. Siis täiesti endast saan vabaks. Ma tahan nii olla, et ma midagi ei tahaks, et langeksin tolmuna teele maha, et muutuksin tuules tuiskavaks tuhaks. Ühel hetkel Ühel hetkel ma enam ei taha. Ühel hetkel ma enam ei tule. Jään meelega ruttajaist maha ja enda sees kustutan tule. Leian pimedas tundmatu urka, kuhu ulmadki ligi ei tule. Enne veel, kui lusika nurka, viskan paberi sinna ja sule. See hetk pole hea ega paha, 10 teda tahta või karta ei tule.
Inimesed kardavad kaugust, see tekitab neis hirmu olemise ees. Hirm tekitab teadmatust ning teadmatus annab järje edasi inimese sisemisele kurbusele , olles üheks kandvaks lüliks meie elus. Kurbuse jõud on sõnatuses. Kurbvaikuses avab Loodus ennast, et kurvasaja saaks kogeda imet- kordumatut tavalises ja vastupidi. 8 /---/ Siis on vaikuse sõnatu luule, ilmaotsani valendav valgus, kuni vallatuks ärkavas tuules sünnib lõpp, mille kannul käib algus. "Iga sügise jahedas leegis.." S.Nagelmaa on öelnud: "Viivi Luik ei tunne /---/ tõkkeid ei ruumis ega ajas: taeval ja maal pole vahet..." "Viivile aga näib taeval olevat eriline tähendus.Ta näeb vahel kõike otsekui taevast ja taeva taustal", sest "Taevas on talle kui pelgupaik, taevaste tuules saab olla ta vaba, eemal maapealsest viletsusest, vägivallast, räpasusest ja lollusest
oimukohtadele, liiga teravana ja otsekui hanesulg küünitab linnunäost ette nina, liiga kitsalõikelised, liga salapärased on suletud huuled ja nõrk nende helitu hääl, liiga väikesed ja kogu valgustusjõust hoolimata varjatud on silmad, kusagil ei õhku tugevat värvi. Seda õpetatud meest on raske ette kujutada noorena, house seljas ratsutamas, ujumas ja vehklemas, naistega naljatamas või koguni neid kallistamas, tuules ja rajumöllus, kõva häälega kõnelemas ja naermas. Selle peene, väheke konservilikult tuima munganäo puhul tulevad kõigepealt tahtmatult mõttesse suletud aknad, ahjusoe, raamatutolm, ärkvel oldud ööd ja töörohked päevad; sellest jahedast näost ei vooga soojust ega kiirga jõudu. Erasmus kannatas eluaeg ebakindla tervise pärast, teda kimbutasid pidevalt väga mitmesugused haigused. Tol ajal rändas katk mõrtsuka kombel ühelt maalt teisele. Vaevu oli ta kuulnud, et must surm
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu...
Richardo tõusis tervituseks. Mõlemad olid veidi kohmetunud, puna palgeil, kuid silmad rõõmust säramas. ,,Tere," naeratas Kersti. ,,Tere," vastas noormees samaga. ,,Soovid sa midagi näksida või juua?" ,,Tegelikult ei, kui sina just midagi ei soovi," vastas neiu, ,,Olen söömiseks liiga ärevuses. Kas jalutame?" Ning Richardo ulatas talle käe. Nad jalutasid tunde. Kui esialgu oli neil plaanis linna vaadata, siis tegelikult ei märganud Richardo enamat kui Kersti tuules lehvivaid pikki kiharaid, suuri rohelisi silmi, väikest kitsast suud ning kohati naljakaid, isegi kohmakaid liigutusi. Neil oli lõbus, nad naersid palju. Rääkida oli nii lihtne. Kui päike loojunud oli, helises Kersti telefon. ,,Jah, ema? Ei, olen sõbraga mere ääres. Ei, ma ei jää enam kauaks. Olgu, tsau." Richardo vaatas teda huvitunult ja küsis: ,,Kodused otsivad vist sind juba? Olen niigi kaua sind kinni hoidnud." Kersti ei tahtnud lahkumisele mõeldagi
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei keerduks ümber lipumasti. Lipp heisatakse rahulike tõmmetega, hoides samal ajal lipu alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Lipp tõmmatakse alati masti tippu välja. Pinguli mastinöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge. 2.2.1 Heiskamine koos teiste lippudega Rahvusvahelistel üritustel on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras
teose omapäraseks. ,,Laokoonis" (Lisa nr 4) lamab kuklasse surutud pea ja taeva poole suunatud pilguga rauk oma poegadega maas nagu kristlik märter, ilma et ta end madude vastu kaitseks. Teoses ,,Viienda pitseri avamine" (Lisa nr 5) valitseb eriti tugev sisemine rahutus. Ingel laotab laia zestiga käsi taeva poole. Tema hüüd näib äratavat õiglased, kelle alasti kehad, nagu haaratud mingist ohjeldamatust tungist, otsekui tuules lõõtsuvad leegid taeva poole sirutuvad. Kõik katted on langenud, paljastub inimliku olemuse vaimsus. ,,Tundmatu portree" (Lisa nr 7) näo peenelt nüansseeritud modelleerimises ja vabas maalimisviisis ilmneb täiesti selgelt El Greco sõltuvus veneetsialikust traditsioonist. Selles teoses tasakaalustatakse vana mehe füüsiline jõuetus tema leegitseva hingelise jõuga, mis keskendub läbitungivasse ning pisut väsinud pilku. Nägu on peaaegu kõigil
Ta pakkis oma asjad ja lahkus hotellist, istus rongile ja sõitis tagasi Ingelandi. Tagasi Ingelandi jõudis ta pimeduses, kuid ta ei tahtnud siis koju minna, ei tahtnud, et külakoerad oma haukumisega kõik üles ärataksid. Ta veetis öö Ingelandis ringi liikudes, hommikul oma koduväravast sisse astudes ta värises, kuna ei teadnud, mis teda kodus ees ootab, kuid äkki kuulis ta käo kukkumist. Ekkele ei jõudnud kohale, kes see küll olla võis, ta läks puu juurde mille latv tuules õtsus. Ekke ei teadnud, kes võis seal ülal näidelda, Ta kutsus poissi alla, kes nii ka tegi, alla jõudes jooksis randa kivi taha peitu, kuhu Ekke järgnes. Poiss ei tahtnud temaga alguses rääkida, kuna ta oli võõras. Kuid kui poiss hakkas rääkima, tuli välja et pisike poiss on Enekeni ja Ekke Moori enda poeg. Poisi nimi oli samuti Ekke ning kui toa poolt kostus hüüdeid ,,Ekke, Ekke!", ei osanud kumbi arvata, kumba kutsutakse. Nad mõlemad läksid maja
Buddha surres tema keha laguneb ja muutub nähtamatuks jumalatele ja inimestele. Ometi ei saa öelda, et teda poleks olemas pärast seda. Nii ei ole ka budistidel püha olendit, keda nad nimetaksid Jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis "pole loodud, on ajatu ja kujutu". Kuna nad ei usu Jumalat, ei loe nad ka palveid Jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Nt. kaunistavad Katmandus Nepaalis budistide pühamut lipud, mis tuules lehvides kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma. Buddha õpetus Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna 'dukha' (rahutus, kannatus).
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
Kodune kontrolltöö Õiged vormid ainsus-mitmus, eitus, ajavormid, võrdlusastmed, käänded ja kaassõnad. Joonige alla vale(d) vorm(id) ja kirjutage õige(d) mõttekriipsu järele. Kui kogu lause ümber teete, kirjutage see samuti mõttekriipsu järele. 1. Mitte mõistes olukorra piinlikkust, jätkas nõmik juttu. Mõistmata 2. Kuidas mõjutab vanus ja haridus teenistust? mõjutavad 3. Serveeri taldrikule koos riivitud juustu ja hakitud peterselliga. Söö koos mitmeviljakukliga. taldrikul 4. Otsekohesuse ja hingestatuse tõttu mu hinnang temast paranes. talle 5. Oht kvaliteedi langemiseks on seetõttu veelgi suurem. Kvaliteedi langemise oht 6. Varem oldi sellest detailplaneeringust kusjuures keeldutud linnavalitsuse poolt. Varem oli linnavalitsus sellest detailplaneeringust kusjuures keeldunud. 7. ,,Liiklusõnnetused saavadki enamasti toimuma siis, kui liiklusmärkidest kinni ei peeta," ütles Kukk. toimuvadki enamasti 8. R...
Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes.
Grete Treier, jalgratta grupisõidu 30. Enne naiste grupisõitu olid eestlaste ootused kõrged Treierilt loodeti kohta esikaheksas, või isegi medalit. Finisijärgsest pettunud olekust võis välja lugeda, et sarnaseid mõtteid mõlgutas ka sportlane ise. Tuleb vaid loota, et ebaõnnestumine rattasõidu isu lõplikult ei röövinud. Deniss Karpak, purjetamise Laser klassi 25. Kaks aastat tagasi MMil pronksi saanud purjetaja tase peaks võimaldama sõitmist ka vaikses tuules. Paraku paranes Karpaki koht alles tuule tugevnedes. Siis oli aga juba hilja. Andrei Inesin, jahilaskmise kaarraja 18.Kokkuvõttes polegi tulemus nii halb, ent kaks suve tagasi maailmameistriks kroonitud mehelt oodati sekkumist medalikonkurentsi. Kaie Kand, seitsmevõistluse 34.Kolmandal suurvõistlusel järjest tabavad teda võistluse ajal vigastused. Vapralt lõpuni punnitamine on tore, ent aeg oleks analüüsida, miks hädad just kõige ebasobivamal ajal kimbutavad.
Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsus...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EESTI INNOVATSIOONIPOLIITIKA Referaat Aineõpetaja: Mõdriku 2009 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Innovatsioonipoliitika olemus........................................................................................5 Innovatsiooni strateegilised eesmärgid...........................................................................7 Eesti innovatsioonipoliitika .........................................................................................8 Eesti innovatsioonisüteem.............................................................................................9 Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika arengusuundumused.........................................11 Ko...
Selline käsitlus ei andnud palju mänguruumi ja arvati, et kogu universum on lõplikult inimese jaoks selgeks tehtud ja uurida midagi suurt enam polnud. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2218-2219) See maailmapilt aga pandi kõikuma James Maxwelli elektromagnetvälja võrrandite ja Heinrich Hertzi avastatud elektromagnetiliste võrrandite poolt, mis ei klappinud mitte kuidagi kokku Newtoni füüsika põhitõdedega. Nende avastuste tuules mingit drastilist muudatust siiski ei tehtud ja elu läks tavapäraselt edasi. Vankuma hakkas mehhanistlik tugevalt alles 1890-ndate aastate teisel poolel, kui Wilhelm Röntgeni avastatud kiirte uuringud viisid lõpuks radioaktiivsuse ja elektroni avastamiseni. Johtuvalt klassikalisest füüsikast tiirleksid elektronid ümber aatomituuma niimoodi, et nad lõpuks vajuksid tuuma peale ja aatom lõppeks olemast. Teine vapustuse tekitanud mõte tuli võtta omaks Max Planckil, kes katsete tulemusel
Lisaks kunstnikule askeldavad ringi talitaja, sulane, perenaine, kelle õlgadel toidutegemine – asjaajamine ikka nagu suurtalus. Teisel korrusel on ka külalistoad, Anu Raua juurest voorib läbi tudengeid ja õpilasi, kes siin Heimtali keskuses rahvakunsti uurivad. Natukene Anust Anu Raud sündis sõja ajal Moskvas – luuletajast isa Mart ja tõlkijast ema Valda olid tagalas. Juba järgmisel aastal pääsesid nad sõja pöördumise tuules Eestisse tagasi, ja kuigi pere elas rohkem Tallinnas, veedeti suved alati Heimtalis. Anu Raud on nüüd sinna tagasi kolinud. Vahel ei saa pool aastat talust välja, sest praegu on vaja hooldada ka voodihaiget ema. Praegu, näitusega seoses, pääses Raud linna – käis vaatamas uuenenud Kadrioru lossi muuseumi ja Kumu. “See oli mulle nagu väike kingitus,” ütleb ta. Kui uurin lapsepõlve ja isa kohta, kes oli küll ühtpidi õigel poolel, aga langes ka kiiresti
näiteks, templite katused olid kurvjad, sest Budistliku usu järgi aitas see eemale hoida kurje vaime. Templi katus oli samuti tehtud glasuuritud keraamilistest plaatidest. Üks suurepärane näide Hiina arhitektuurist on budistlik tempel, mida võib leida kõikjal üle Hiina. Kahjuks pole neid templeid tänapäeval eriti palju säilinud, sest linnade arengu käigus hävitati need ruumi puuduse tagajärjel ning mõningad on aastate tuules lihtsalt hävinud. Üks torn, mis siiani on säilinud on ligi 400 jalga kõrge ning see püstitati Yung-ning-ssu dünastia ajal. see tempel asub Toyangis ning rajati 6`dal sajandil. Minevikus oli igal Hiina linnal oma isikupära. Kuid linna kaitseks ümbritses igat linna tugev kõrge kivimüür. Linnas sees oli palju rikkalike puidust elumajasid värvitud plaatidega. Sellist tüüpi majadel oli veel eraldi oma sein neid kaitsmaks. ! !!!!!!6 6. sajaldil rajatud Budistlik tempel !!!!!!!!!!! !!!!
paari aastaga juurde olid loodud. Ja mida juba aasta pärast hakati kerge irooniaga kutsuma laelupjamise lauludeks, sest inimesed võtsid neid lauldes kätest kinni, tõstsid ühendatud käed üles pea kohale ning õõtsutasid ennast laulutaktis kaasa. Nõnda lainetas kogu rahvamass ühes rütmis nagu meri, lehvitades õnnelikult sinimustvalgeid lippe, mida nüüd enam keegi keelata ei saanud. Üks vabadusest hullunud mootorrattur, valgustatud sinimustvalge tsikli taga tuules lehvimas, kihutas mööda Lasnamäe nõlva üleval lauluväljaku servas rahva vaimustuse saatel öö otsa edasi ja tagasi. Kokkukuulumine jumala võõrastega tundus korraga täiesti loomulik ja enesestmõistetav asi. Me olime ju eestlased! Paistis, justnagu peaksid inimesed nüüd tasa tegema kõik selle, mis nii palju aastaid oli jäänud välja elamata.,, Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu
Tsitaat: "Mingis mõttes meeutas ta mulle onu Vootelet, ehkki muidugi palju metsikumal kujul. Nad olid tehtud ühest ja samast puust, ainult et onu Vootele oli selle puu sile ning tugev tüvi, mida torm siiski võib murda, samal ajal kui vanaisa sarnanes sügavalt maa alt välja tiritud jämeda ning vintske juurikaga, mille pooleksväänamine pole jõukohane isegi karule. Ja mina - mina olin selle puu latv, tuules painduv ning habras. Ma olin tipp, kus oksad muutusid nii peeneks, et ei kandnud enam isegi väikest lehelindu. Minust kõrgemal ei tulnud enam midagi, ainult taevas, tühi ja sinine." Rästik Ints Rästikud iseloomustavad tarkust. Kui siili peetakse romaanis rumaluse sümboliks, siis rästikuid nimetatakse inimese vennaks ning nende tarkust võrreldakse inimese tarkusega või peetakse neid targemakski. Rästik Ints tähistas aga sõprust, Ints ja Leemet said
Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk-kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
Kuulsad on araabia tõugu hobused pikkade peenikeste jalgadega väledad ning vastupidavad ratsud. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõrberändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahakadest valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade ka nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid. Busmanid Busmanid elavad Kalahari kõrbes. Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Busmanid kütivad loomi. Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus
1830. aastal, kui taas revolutsioonilaine üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure revolutsiooni ülistava maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele". Vabadust kehastab seal sini valgepunast trikoloori ja revolutsionääride punast früügia mütsi kandev naine. Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist
Kõige tähtsam on, et saaks jalutada, tunda värsket õhku, näha päikest, tunda tuult ja tajuda rohelust. Kesklinnas elades on suureks eeliseks, kui on juurdepääs rahulikus ja rohelises ümbruses asuvale rõdule või lähedal on vaade rahulikule rohelisele keskkonnale. Selliste tingimuste korral on inimene vähem ärritatud ja magab öösiti paremini. Lähedus rohelise alaga paistab olema oluline tervisetegur. Rahulikkus tähendab seda, et võib kuulda linnulaulu või tuules sahisevaid puulatvu. Lähedalasuv argipäevane park peaks vastama inimese erinevatele hingeseisunditele. Lähedalasuv- see tähendab, et sinna peaks argipäeval olema võimalik jõuda 6-7 minutiga. Kui see tingimus täidetud, näitavad uurimused, et inimeste enesetunne on märksa parem. Ühes vanadekodus viidud uuringus selgus, et vanade keskendumisvõime suurenes, kui nad said päevas ühe tunni õues viibida. Aga mida haigemad need vanainimesed olid, seda märgatavam oli tulemus. Uuringutes
Eemal meie akna kohal valendab üks söödike, kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. (“Sööt”) Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. (“Pilved sõudvad, kase kohin”) --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa
Väike Nia ei saanud aga kogu meeskonda edasi viia ja Kolumbus jättis umbes 40 meest La Navidad`s ootama tema tagasitulekut Hispaaniast. Nüüd sõitis Kolumbus mööda Haiti idarannikut ja kõik olid väga üllatunud, kui kohtasid oma teel 6. jaanuaril Pinta`t. Kolumbus ei olnud enam Pinzón`I peale vihane ja Hispaaniasse sõideti koos. 14. veebruaril oli õudne torm. See torm oli kõige õudsem asi reisi ajal . Lained olid umbes 3 meetri kõrgused ja laevad kõikusid lainetel nagu lehed tuules. See oli väga õudne ja paljud mehed jäid tormi ajal merehaigeks. Sel ajal sõitsid laevad jälle üksteisest lahku. Kolumbus ja Pinzón mõlemad arvasid, et kumbki neist on hukkunud. Kolumbuse laev jõudis 4.märtsil Lissaboni ja 15.märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust.
Indias pressiti suhkruroost hägusevõitu mahla või limpsiti suhkruroogu nagu pulgakommi see tava on paljudes maades siiani säilinud. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma nii saadi tahke suhkru kristallid. Legendi järgi tõi suhkruroo või vähemalt sellest leviva kumu esimesena Kreekasse Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: ,,India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita." Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld
Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk- kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Tüüpiliseks itaalia barokkskulptuuri näiteks on GIOVANNI LORENZO BERNINI (1598-1680) "Apollon ja Daphne" (1625). Päikesejumal Apollon on jälitamas tema eest põgenevat nümfi. Apolloni riided lehvivad tuules, ta jalad puudutavad vaevalt maad. Daphne palub peajumal Zeusilt abi. Viimane muudab ta loorberipuuks. Daphne juuksed moonduvad loorberilehtedeks ja keha kattub puukoorega (suur dünaamika, diagonaalne kompositsioon, detailide rohkus). Teiseks kuulsamaks Bernini teoseks võib nimetada skulptuurigrupi "Püha Teresa ekstaas". Bernini on loonud mütoloogiliste teemade kõrval ka hulgaliselt portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja
üle kantseleilaudade, mis on kaetud kirjutusmasinate Taskus tuul, vaibaga, valge pilv kõnnib ülivaikne maag. ja koidutäht, kõnnib Ta habe on roheline aas, mööda linna kus mäletseb rammusaid veiseid. vaikne maag. kus kõrred kõiguvad tuules. "Läbi elektriliste tikksirgete tänavate räägib" räägib Ehin saladuslikust maagist, kes muudab kõik halva, pahelise ja õnnetu heaks. Maag on elu uue alguse sümbol, kes jätab kõik vanad vaevad, sõjad ja rsakused seljataha. Uus helge eesmärk silme ees, milleks luuletuses on koidutäht, kõnnib vaikne maag mööda linna, eluteed. Tema headust näitavad ka habemes laulvad linnukesed ja kasvavad sinililled, puhas ja rikkumata loodus. Bürokraatia
Indias pressiti suhkruroost hägusevõitu mahla või limpsiti suhkruroogu nagu pulgakommi – see tava on paljudes maades siiani säilinud. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma – nii saadi tahke suhkru kristallid. Legendi järgi tõi suhkruroo – või vähemalt sellest leviva kumu – esimesena Kreekasse Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: „India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita.” Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld
temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud? · Põhiideeks tuua tekstist välja privilegeeritud hoiakud ja käsitleda eelkõige teist, allutatud osapoolt, sellest lähtuvalt vaadata teksti. Kõige elementaarsemal tasandil: kuidas üks või teine ideoloogia tekstis esindatud on. Pööratakse ringi klassikaline arusaam tekstidesr, juhib tähelepanu alternatiividele. d) feministlik kriitika Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)
Aga tema jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. Toomas Nipernaadi Karakteristika Toomas Nipernaadi oli pikka kasvu, ta kuivetunud nägu oli põlenud ja sooniline. Nina oli tal suur ja kõver. Kaelas rippus tal kannel, rind oli eest lahti ja must kaabu oli visatud kuklasse. Ja ikka kaasnes tema minekuga vile. Tema kõnd meenutas kõrvalvaatajale haraka edevat hüplemist ja karglemist ning tema pikad käed vehklesid kui lipud tuules. Igas tema kõnes oli terake luiskamist, mis aga ei teeni omakasu, vaid avab inimeste soovide ja unistuse maailma. Ta püüab päästa inimesed nende igapäevaraamidest, äratada nad unest ja panna nad vaatama teise pilguga maailma. Aga samas, avades silmi, avab ta südameid. Paljud neiud, keda ta kohtab, armuvad temasse. Aga et mitte ise jääda oma saatuse vangi, võtab Toomas Nipernaadi kandle, surub pähe kaabu ja läheb. Läheb sinna, kuhu jalad viivad, kuhu päike igal õhtul vajub.
Ennast pesta armastab, aga vett ei kasuta. (Kass) 7. Lapseeas kannavad rohelist rüüd, kasvades muutuvad nüüd. Üleni mustaks neil muutub siis kuub, mustaks nad määrivad sinugi suu. (Mustikas) 8. Kevadel ta üksi mulla all, suvel tuleb sõpru juurde tal. Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. (Kartul) 9. Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. (Rukis) 10. Aias istub uhke emand madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. (Karusmari) 11. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud
kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on pühendatud Eesti NSV ja Viljandi rajooni fasistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäevale". Vanempioneerijuht annab raporti edasi kooli direktorile, kus õnnitleb õpilasi, õpetajaid ja külalisi suure pidupäeva puhul. Raketisaluudi saatel heiskavad sümboolse võidulipu Karl Õunap ja hukkunud partisani isa Ivvo Ama. Siidne lõpp lööb tuules lehvima ja kõlavad pidulikud riigihümni helid. See oli ammu ... Need mälestused Kõpu valla koolidest ja koolielust on Kõpu inimestelt kogunud ja kirja pannud Ants Vihman 1926 aasta suvel. Tõnis Jürisson (86), sünd 1840 a. Upsil, isatalus. Ainult 4 aastat mujal, muidu kõik aeg Kõpus elanud. Elab Puna kõrtsis. "Tipu kool avati endises kõrtsis 35 a. tagasi umbes. Supsi ehitati kohe umbes 40 a. tagasi koolimaja. Taki ja Metsküla koolid on juba Rootsi ajal asutatud."
Kuigi politsei neid enam vaid välimuse pärast pokri ei tirinud, vaadati neile üldjuhul ikka viltu. Pungile oli sellest vahest kasugi no mis mõtet olnuks enam võimu vastu protesteerida kui see võim kõik sinu öeldu õigeks tunnistab. Endistviisi menukalt jätkas esialgu vaid Onu Bella, pannes oma "allapoole vööd" tekstide ja käitumisega kinni kõikvõimaliku küsitlused aastal 1992, enam ühiskonnakriitilisemast punkrockist läks laiadele massidele peale Vennaskond. Viimase tuules kerkis Sindist esile The Tuberkuloited. Muidugi tekkis siin- seal teisigi uusi punkbände, kuid nii nagu 80-ndatel olid need ka nüüd valdavalt koolipoiste esimesed muusikaalased katsetused, millest informatsioon lähimast tutvusringkonnast enamasti kaugemale ei jõudnudki. Aastal 1991 sai alguse ka Psychoterror, kellest alates võibki rääkida uuest perioodist Eesti pungis punk muutus jälle ühiskonna (nüüd juba selle uue) kriitiliseks. Muidugi oli Psyhhoterrori liider
Ketta võib valmistada lepa- kuuse- või haavapuust, kuid väga head on ka korgist või vahtplastist kettad. Korgist või vahtplastist kettad tehakse veidike väiksemad, kui puuketta läbimõõt on 150 mm, siis plastketta läbimõõduks sama tõstevõimet säilitades piisab 130 mm./Õngitseja, lk. 189-190/ 9.2 Varras Varda pikkus on 150-180 cm. Selle alumine ots võib olla kerajas. See kera osa aitab kaasa unna tasakaalustatusele ning vähendab unna triivivust tuules ja liikuvas pinnavees. Varda tipus on sälk tamiili jaoks, mis ei tohi olla liiga kitsas ega liiga sügav. On hea kui varras on kahte värvi: alumine osa valge, tipp aga must. Nii on und veekogul paremini jälgitav. /Õngitseja, lk.190/ 9.3 Tamiil Traditsiooniliselt on unnal põhinööriks kas kapronnöör või üsna jäme tamiil. Nii kapronnööri kui ka jämeda tamiili puudusteks on, et need sugugi ei veni ega pehmenda söödakala
Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Evangelistid meenutavad oma poosida ja rõivastusega antiikfilosoofe või varakristlikel sarkofaagidel kujutatud tegelasi. Eriti saranane vana roomlasega on evangelist Matteus. Evangelist Markust kujutav pilt on täis liikumist. Tema riided näivad vibreerivat ja taustaksolevad taimed painduvad tuules. Mimete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa- ja juveliirikunsti meistriteoseid. Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see kunstiala mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See
.........36 KOLM, KOLM, VIISTEIST...........................................................................................36 AJALEHEGA JALGPALL............................................................................................37 SUHTLEMIS- JA LOOVUSMÄNGUD..............................................................................38 NÄHTAMATU KUJU.....................................................................................................38 PAJUKE TUULES..........................................................................................................38 KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD .......................................................................39 LEIA SÕNA, MILLES ON PIKK HÄÄLIK!.................................................................39 TEEME SÕNU................................................................................................................39 KOOSTA LAULUKE!...................
all muutus ta paljudeks värvilisteks, hiilgavateks orhideedeks, lainetavaks merelilleks (sea flower), ja lõpuks spiraalseks liiliaks, nagu Merlini maagias, valguse, värvi, ülevoolavuse nõidus ... Ma olin võlutud, vaimustatud ... Ta muutis end publiku silme all tuhandeks värviliseks kujundiks. Uskumatu. Kordumatu ja kirjeldamatu." Ühe luuletaja sõnade järgi oli tema tants lõputute metamorfooside ime. Ta tõestas, et naine võib tahtmise korral muutuda universumiks : ta oli lill, puu tuules, muutlik pilv, hiiglaslik liblikas. Kujutamaks alles hiljuti leiutatud elektrivalguse värvimängu trükkisid mõned kunstnikud Loïe Fulleri plakateid erinevates värvikombinatsioonides. Henri Sauvage (1873 1932) esitles 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Fullerile pühendatud teatrihoone kavandeid. Fassaad oli dekoreeritud lainetavate võrkudega ja kogu kavandit kroonis Fulleri tantsiv figuur. Fulleri
varjulembesed aga sinilill, laanelill ja jänesekapsas. Ka enamik sõnajalgu on varjutaimed. Päikeselises kasvukohas muutuvad nende lehed kuival ajal pruunilaiguliseks ja kahvatuks. Mõned sõnajalad on päikese suhtes eriti tundlikud. Üks sellistest on läiksõnajalg, kes vajab täiesti varjulist kasvukohta ning isegi poolvarjus võib liigsest päikesest kolletuma hakata. Oluline on leida talle tuulevaikne kasvukoht, sest tuules murduvad ta lehed kergesti. Ka aleuudi adiantum ja himaalaja adiantum ei talu otsest päikest ja on väga kuivatundlikud. Ööloomana võib välja tuua hallhundi ja päevaloomaks on metskits. Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) Puisniidud asuvad enamasti parasvöötmes, Läänemeremaades, mis asub ekvaatorist kaugel. Seetõttu pole ka päikesekiirgus väga tugev ega intensiivne
spetsiaalselt valmistatud früügia mütsiga, kuid teenija, kes ta juukseid lõikas, nägi neid paratamatult. Juukselõikaja andis pühaliku tõotuse, et ta ei räägi sellest kellelegi, kuid saladusepidamine oli mehikesele lõpuks siiski liiga ränk koorem, nii et ta läks ühel ilusal päeval lagedale väljale, kaevas augu ja sosistas sellesse: "Kuningas Midasel on eesli kõrvad." Seejärel tundis mees kohe kergendust ja ajas augu kinni. Kevadel kasvasid selle koha peal aga kõrkjad, mis tuules liikudes kordasid sosinal neidsamu mahamaetud sõnu ja andsid inimestele edasi niihästi selle, mis oli juhtunud vaese rumala kuningaga, kui ka tõe, et võistlevate jumalate puhul võid päästa oma naha üksnes tugevama poole hoides. PROKRUSTESE SÄNG - Prokrustes (kr. venitaja; lad. Procrustes) ka Damastes ja Prokoptas oli sadistlike kalduvustega võõrustaja, kes kutsus Eleusise lähedal rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi - pikkadele lühikest, lühikestele pikka.
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Valged orud meie eel, lumi tuiskab suusateel, avaral teel. Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad uisud. Edasi, hei, vahvasti, hoi! Uisutagem jõele, siledale jääle, jääle, hoi! Joonistagem uiskudega kaares looga, vajutagem tugevamalt, ikka hooga! Lennakem kui püssikuul, vuhisegu kõrvus tuul, talvine tuul! Tuisk Mängib tuul ja tuiskab lund keerleb, veerleb valge jahu, segab, sagib metsarahu, ega vareski saa und. Tõuseb vaaknokk, algab lend; seisateleb tuules viivu, siis ta tuules tõstab tiibu, laseb lennutada end. Kus on põld ja kus on tee? Lumi kõikjal ümber saani. Taat viib kooli oma Jaani naljaasi pole see. Hobu rühib, longus pää. Lumeteri peksab silma. Köhib taat ja kirub ilma. Aga Jaanil tuju hää: ,,Tulgu tuisku, tulgu lund! Sellest põrmugi ei hooli!" - Juba sõitjad jõudsid kooli. Kutsub kell, ja algab tund. Tuisune õhtu Öö läheneb. Me väikeveli veel istub tares ja ei maga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
