Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv...
*Tuuleelektrijaam ehk tuulegeneraator on elektrijaam, mille energiaallikas on tuul. Palju tuuleelektrijaamu üksteise läheduses moodustavad tuulepargi. *Tuuleenergia kuulub alternatiinsete energiavarade hulka st. see on energiavara, mida saab asendada praegu kasutusel olevad energiad. *Tuuleenergia varud on suured, kuid seda kasutatakse vähe. *Tuulegeneraatorite ehitamine ja kasutamine tasub ainult siis ära, kui aastas on keskmine tuulekiirus 6 m/s. *Seda energiat kasutavad peamiselt arenenud riigid (nt. Jaapan ja Saksamaa). *Kolm tuulikut (1,8MW) toidavad ära 500 majapidamist. *Eesti esimene tuulepark ehitati 1997. aastal Virtsus. MIINUSED: *lärmakad *rikuvad maastikupildi ära *tuleb arvestada ilmaga, et tuulevaikse ilmaga oleks võimalik mõnda teist energialiiki kasutada. *rajamine on kallis *tuleb rajada tuulisele kohale (mägi, rannikuala) *võivad segada radarite tööd PLUSSID: *neid võib rajada ka väikese energ...
Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia...
2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...
30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele...
REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi Elektrienergia + ja - - + Elektrijaamade ehitami- Mugav energialiik ne, käigushoidmine, Saab kasutada nii elektri transportimine kulukas ja energiat valgustuseks, kütteks ja nõudev jõuall...
Loomulikult segavaks faktoriks on see,et põhjariikidel ei ole nii efektiivselt päikesevalgust ja päikeseenergiat rakendada ei tasu ära.Rootsis ei ole ka tuul stabiilne Hüdroelektrijaamad nähtus ,seega ei tasu ka tuuleenergia nii väga -Üle 200 megaW ära.Kuid rannikuäärsetel aladel võiks siiski -50-200 megaW tuulegeneraatoreid rohkem olla ja -Tuumaelektrijaamad tuuleenergia rakendust samuti.Hästi -Soojuselektrijaamad kasutavad rootslased ära vee- -naftatöötlus energiat,hüdroelektrijaamu on riigis suhtliselt palju,enamik neist suurematel jõgedel,kus...
Energiamajanduse tõhustamine võiks ehitada rohkem tuumajaamu ja hüdroelektrijaamu või olemasolevaid muuta suuremaks. Alternatiivid on veel biokütuse kasutust ja tuuleenergiat laiendada..Probleem hüdroelektrijaamade laiendamisega on, et need muudavad loodust, ja tuumajaamad toodavad radioaktiivset massi mis on ka loodusevastane. Tuuleenergia on samas väga kallis. Veel võiks laiendada maagaasi kasutamist, aga selleks peaks seda rohkem importima norrast ja venemaalt, mis paneks riigi veelgi rohkem sõltuma välisriikidest. Tuumajaamad on Ringhalsis, Oskarshamnis, Forsmarki ja Barsebaeckis Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2003.a.) 8,966 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2003. aasta septembri lõpuks 4,235 miljonit. Töötute arv ulatus 2003...
· Rannajoone pikkus 7600 km. · Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis. ELEKTRIENERGEETIKA · Ainus Euroopa riik, mis pärast Tsernobõli katastroofi oma tuumajaamad lammutas. · Nüüdsest impordib elektrit. · Eelmine aasta 53% energiast maagaasist, 17% kivisöest, 14% hüdroenergiast. · Tuuleenergia osakaal on suurem Sitsiilias. (25 tuuleparki ja 2% saare elektrist) MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS · Eksporditakse. · Toodetakse peamiselt Piemonte ja Lombardia piirkondades. AUTOTÖÖSTUS · Eksporditakse kalleid luksusautosid (Lamborghini) · Suurim autotootja Fiat, mis asutati 1899 a. · Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid,...
Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud es...
Roheline energia milleks seda vaja on? Roheline energia ehk taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on päikeseenergia ning hüdroenergia, tuuleenergia , orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Kuid milleks on meile vaja taastuvenergiat? Konflikt inimtegevuse ja looduskeskkonna vahel on Maa inimkonna kasvu tingimustes aina süvenenud. Probleemid keskkonna vallas hakkasid ilmnema juba eelmise sajandi algupoolel ja sajandi keskpaigaks oli selge, et inimkonna püüdlused kiirema majanduskasvu ja parema äraolemise nimel toimuvad...
PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA - KASUTADA SAAB AVAOOKEANI ÄÄRES, RANNIKUTE LÄHEDAL. SÜGAVUS 20-30M. VOOLUKIIRUS PEAKS OLEMA LIGIKAUDU 2,5M/S. ENERGIAHULK SARNANE TUULEGENERAATORIST SAADAVA ENERGIAHULGAGA EHK SEE ON VÄIKE JA TASUB END ALLES MITME AASTA PÄRAST ÄRA, SEST SEE VAJAB HOOLDAMIST JA PÜSTITAMINE ON KA KALLIS. TUULEENERGIA - KASUTADA SAAB RANNIKUALADEL KUS ON VÄHEMALT 6M/S MUIDU EI TASU SEDA SINNA PÜSTITADA. PÜSTITADA KÕRGEMATESSE KOHTADESSE VÕI RANNIKU ALADELE. EESTIS ON NEED PALDISKIS, VIRTSUS, SÕRVES JA KÕPUL. TOHUTULT SUURED TUUNEPARGID ON SAKSAMAAL, CALIFORNIAS, HOLLANDIS. PROBLEEMIKS ON VÄIKE ENERGIA HULK JA MÜRA, TUULEVAIKUSE PERIOODID. BIOENERGIA - PÕLETAMISENERGIA. KASUTATAKSE PUITU, LINA, LOOMASÕNNIKUT, PILLIROOGA, PRÜGIMÄGEDEST SAADAVAT METAANI JA ORGAANILISTE JÄÄTMETE PÕLETAMISEL, ÕLED...
( Vikipeedia, 2007) Rootsi valitsus on seadnud uueks poliitiliseks eesmärgiks luua vajalikud tingimused, et Rootsi saavutaks aastaks 2020 naftasõltumatuse. (2006 , Dagmar Lomp) ,,Kui me hakkame valmistuma praegu, on üleminek sujuv ja vähekulukas." (Mona Sahlin, 09.05.06) Rootsi arenguministri Mona Sahlini sõnul tuleb suurendada taastuvallikatest saadava energia kasutamist, nt tuuleenergia , mille hind ei kalline. Samuti on tuuleenergia kõige suurema potensiaaliga taastuvallika. Seega on tuuleenergia Rootsi jaoks prioriteetne. Üheks meetmeks veel on säästev küttemajandus, sest paljud majapidamised sõltuvad naftast. Nende jaoks on valitsus välja töötanud toetussüsteemi taastuvenergiale üleminekuks. Veel üheks probleemiks nimetas ta transpordi. Rootsis müüakse taastuvkütust kasutavaid autosid umbes 15%, mis naftasõltuvuseks vabanemiseks ei ole piisavalt suur hulk. (Dagmar Lamp,2006)...
kuupmeetrit) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal. Maagaasi toodetakse Hollandis umbes sada miljardit kuupmeetrit aastas. Naftast ja maagaasisit tehakse peale energiakütuste ka tehiskiudu, kautsukit, lakke, värve ja soodat. Riik ekspordib: 1)maagaasi (kuid kasutab seda ka ise laialdaselt), 2)erinevaid keemiatooteid ,mida toodetakse naftast. Riik impordib: 1)naftat. Elektrit toodetakse erineval viisil: 1) tuuleenergia 2) hüdroenergia 3) biomassenergia 4) tuumaenergia 5) lisaks ostetakse sisse odavamat energiat Saksamaalt Elektrit toodetakse ühe inimese kohta aastas ligikaudu 4000kwh. Elektri- ja elektroonikatööstuse ettevõtted asuvad eeskätt Rotterdamis, Eindhovenis ja Zwolles. Aasta 1960 1970 1985 Elektrienergia (mrd. kwh) 16,4 40,8 62,5 Naftasaadused (mln...
Kasvatatakse palju Hollandi küülikuid, mis on koduküüliku vanim tõug üldse. Umbes miljon lüpsilehma. Huvitavat Tektooniliselt vaikne piirkond. Hõivatakse järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia . 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit. Inimesed Põhirahvus hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust). Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Keskmine eluiga: 79,4 aastat....
· Tuumaenergia on odav, effektiivne, ei tooda CO2. Neg: Vähestes riikides on täielik tuumaenergia tsükkel, Radioaktiivsed jäätmed, Ohtlik (plahvatused). 9) Analüüsi hüdroelektrijaamadega kaasnevaid võivaid probleeme. · Vee voolu takistamine, Kohaliku ökösüsteemi häiritus, suurte alade üleujutamine. Takistavad kalade liikumist (Linda tahtis, et ma seda kirjutaks) 10) Selgita põhjuseid, miks tuuleenergia kasutamine on piiratud. · Igal pool ei pole piisavalt tuult. Kallis (vajab palju generaatoreid, kuna võimsus on väike),. 11) Nimeta kolm tänapäeva energiamajanduses kõige kasutatavamat kütust. · Süsi, Maagaas, Nafta (Hüdroenergiat ja Tuumaenergiat kasutatakse rohkem kui MG ja Naftat, aga ei tea kas vesi ja uraan lähevad kütuste alla =D ) 12) Millised on energiamagandusega seotud suuremad keskkonna probleemid?...
Elektrienergia tootmise meetodid Soojuselektrijaamad: Tuumaeenergetika Fossiilsete kütuste põletamine (nafta, gaas, süsi jt.) Geotermaalenergial põhinev Jääkenergia (prügimäed, heitvesi, metallurgia) Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia CO2 kahandamine Keskkonnakaitselisest seisukohast lähtuvalt on energeetikasektori tähtsaimaks eesmärgiks õhusaaste ja eriti CO 2 emissiooni kahandamine. Nt. USA-s pärineb üle 90% CO2 emissioonist fossiilsetest kütustest. Uued tehnoloogiad fossiilsetel kütustel töötavate jõujaamade jaoks Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO 2 saastevaba. Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused:...
Seetõttu on kõigis maades muutunud järjest aktuaalsemaks vajadus katta kodumaine tarbimine siseriiklike ressurssidega ning muuta elektritootmine ja jaotamine võimalikult efektiivseks. Tänu stabiilsele põlevkivienergeetikale on Eesti seisund elektri tootmise ja jaotamise osas olnud hea ja seda olukorda ei tohi nõrgendada. Loomulikult ei tohi me unustada uusi tehnoloogiaid ja võimalusi, näiteks tuuleenergia baasil saadavat vesinikuenergeetikat, millel on suuri perspektiive transpordis. Kaalukate ja suurte maksumustega otsuste langetamiseks ei piisa ainult teadmistest energeetika vallas, vaid see nõuab uusimat informatsiooni ka globaal- ja regionaalpoliitikast ning energeetika suundumustest teistes riikides. Seetõttu saab energeetika probleeme edukalt lahendada vaid erinevate teadusharude spetsialistide, majandusmeeste ja poliitikute ühise tegutsemise teel, mis Eestis on aastal 2006 olematu....
Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud elektrile ning naftale. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergijat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks on rajatud tuuleenergia parke, hüdroelektrijaamu ning paljud pered on hakanud kasutama päikesepatareisid. Väga populaarseks on muutunud ka taaskasutus. Iga ostu eel peaks mõtlema, kas sul on ostetavat eset ikka vaja. Kui jääd oma ostuotsuse juurde, on päris tihti hea mõte vaadata kasutatud asjade suunas. See on säästlik nii keskkonnale (sellevõrra on vaja uusi asju vähem toota) kui ka sinu rahakotile. Teinekord on vaja kasutatud asja veidi kohendada, see tekitab...