Kehtis absoluutselt range reegel: politseinik, kelle tööülesandeks on korra järele valvamine, ei tohi seda ise rikkuda. Politseinik pidi oma käitumisega olema kodanikele eeskujuks. Ta oli mundrikandja, munder kohustas end korralikult üleval pidama. Mundrikandjaid märgati, neid jälgis rahvas tähelepanelikult. Iga üksiku politseiniku väärsamm vähendanuks usaldust kogu politsei vastu. Ühiskonna julgeolek ja turvatunne algas just politseist. Eesti politsei käitumine ei olnud iseasi: see oli riigi, kogu ühiskonna asi (3:15). Kiirustamisi loodud Eesti miilits kannatas samade pahede ja puuduste all, mis olid omased revolutsiooniaegsele miilitsale ja Saksa okupatsiooniaja politseile : Eesti miilitsa koosseis oli suuresti juhuslik, varustus napp ja ametioskused puudulikud. Sõja ja revolutsiooni laastava mõju tõttu oli kuritegevus Eestis paisunud suureks ning muutunud ähvardavalt julmaks
saa kunagi head isa (Talvik, E. 2007). Võib-olla ainult spermadoonori näol. Isaks saamiseks on vaja olla koos oma lapsega, suhelda temaga, arendada teda ja ennast ning sellega tugevneb ka isa-lapse suhe. Ei ole vahet kumb vanematest hooldab väikest last, kas ema või isa. Oluline on aga see, kuidas vanem seda teeb. Lapsele tuleb anda hoolitsust, armastust, tähelepanu ning mis kõige olulisem – laps peab tundma ennast turvaliselt. Turvatunne on üks tähtsamatest aspektidest lapse arengus. Kui laps tunneb ennast hästi ja turvaliselt, on tema areng kiirem 10 ja produktiivsem, sest ta tunneb ennast mugavalt, enesekindlalt, tal on olemas päevakava, kindel rutiin, mida jälgida. Laps peaks suhtlema mõlema vanemaga ühepalju. Ainult emaga suheldes ei koge ta isa- armastust ja hoolivust, mida peaks ta saama. Isa roll tema lapse isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel on erinev
1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e. seotussuhe. Seotus on defineeritav kui võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaldadeks on just vanemate või esmahooldaja poolt pakutud kindlus ja turvatunne. See varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates. Vanemad on oma lastele veel ka identifitseerimise objektiks või mudeliks, erinevate sotsiaalsete käitumiste osas. Laps on võimeline õppima vaatlemise teel. Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimiseprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades
- Oluline- konsensus eesmärgi suhtes, sest aja jooksul võib eesmärgi tähtsus väheneda. - Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi - Enesessesulgumise ja võõrandumise tendents - Oluline- rollijaotus Alaline meeskond - Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada Ühekordsete ülesannete täitjad - Kiire reageerimine keskkonnamuutusele - Võimalus keskenduda unikaalsele tootele - Vaheldusrikas - Väiksem turvatunne Mitteformaalne Formaalne A. Struktuur Spontaanne Planeeritud a) Kujunemine Emotsionaalsed Ratsionaalsed b) Suhted Dünaamiline Stabiilne c) Iseloom Rollid Amet A. Positsiooni terminid
tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks. Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete raviks. Hum.psüh ei kasutata teaduslikke meetodeid nagu vaatlus või eksperiment. Põhimeetodiks oli biograafiline meetod – uuriti väljapaistvate ja kuulsate inimeste elulugusid. Ei aita seletada inimese loomust. Maslowi püramiid – võib keerata ka
võtmisele ; 1940. II poolel hakati seoses Ida-Eu sovietiseerimisega rääkima raudsest eesriidest Lä- ja Ida-Eu vahel, mille all mõisteti NL poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. -Heaoluühiskond: enamik liikmeid tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt ; tagatud on turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv ; Positiivne: sotsiaalne turvatunne, ostujõu märgatav kasv, rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks ; Negatiivne: heaolu laienes vaid rikastele ja keskklassile, kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad manipuleerisid, kujunes välja massikultuur ; Suur ühiskond: ; Mustanahaliste liikumine: nõudis kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees ; juhtis Matin Luther King, kelle rassistid mõrvasid -Heaoluriik: püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil
See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast. Oluline on, et struktuur sobiks kokku situatsiooniliste faktoritega (suurus, vanus, tehnoloogia) ja koskkonnateguritega. 2. Huvigruppide olemus, kahepoolse panustamise mudel. Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org. poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 3. Missioon ja visioon. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. Strateegia tegevuskava, millele tuginedes saavutatakse eesmärk. 4. Kõrge ja laia organisatsioonistruktuuri eelised ja puudused.
(nt"Kas soovite teraviljatooteid hommikusöögiks?") Asendamine avatud küsimustega (nt "Mida te sooviksite hommikusöögiks?") on õigem lähenemisviis. Sellisele küsimusele vastamine vähendab segadust ja stressi patsiendi jaoks. Säilitama peab rutiinid. Turvalise keskkonna tagamine - turvalise keskkonna tagamine on ellujäämiseks ja kõigi teiste elamistoimingute sooritamiseks hädavajalik tegevus. (Roper jt 1999: 30). Mälu nõrgenemise tõttu häirub turvatunne. Rahutu ja närviline õhkkond suurendab dementsusega patsiendi käitumshäireid suurendades riski ohtlike olukordade tekkeks. Eakaile dementsusega patsientidele, kellel on kalduvus uitamiseks, peab looma turvalise keskkonna, kus nad saavad käia ilma riskita. Uitamine on sihitu liikumine, ka ülemäärane liikumine, soov lahkuda kodust või hooldusasutusest. Taustal võib olla võõrana tajutav või halvasti valgustatud ümbruskond, igavustunne või kehalise aktiivsuse puudumine.
võivad jõuda kokkuleppele. Läbirääkimise faasid: 1) Ettevalmistus. 2) Arutelu. 3) Ettepanek või vastuettepanek. 4) Kokkuleppe ja lahkarvamus. 10 Põhimõttekindla läbirääkimise reeglid: 1) Eristage inimest ja probleemi. 2) Püüdke inimesi mõista. 3) Sõnastage selgelt konflikti osaliste huvid. 4) Mõelge valikuvõimalustele. Inimeste põhivajadused: 1) Turvatunne. 2) Usaldus. 3) Lähedus. 4) Eneseväärikuse säilitamine. Kui plaanid jooksevad liiva: 1) Kui kogu võim on oponendi käes. 2) Kui oponent on vankumatu nagu kalju. 3) Kui oponent kasutab alatuid võtteid. 11 Suhtluskunst Esmamulje - Esmamulje - protsess, mille käigus saate teiste inimeste kohta infot ja tõlgendate seda.
Põhjuseks võib olla rahvuslik erinevus, teistsugune välimus, õpiedukus, kodune olukord, erinevad füüsilised ja vaimsed puudused ning palju muud. Kui täiskasvanu oskab teistsuguste inimeste suhtes tolerantseks jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil (Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on suurem oht koolist välja kukkuda, mõnuainete küüsi ja kuritegelikku maailma sattuda. Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma vanematevahelist vägivalda ja kogevad ka neile endile suunatud väärkohtlemist (Kraav, Kõiv 2001). Väljaspool kodu võib sellise pere lapse käitumine olla väga erinev. Nad võivad olla enesesse tõmbunud ja usaldamatud kuid on ka selliseid lapsi ja noori, kes elavad kodus
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning v...
perekond, kellega eluaset jagad. Kas kutsun külla sõpru, kuidas saan läbi naabritega, kas osalen ühistu töös. Eluase on elamise protsess ja sellega kaasnevad sots suhted ja staatus eluruumis. Aga eluase ei ole veel kodu. Ja eluaseme puudumine ei tarvitse veel olla kodutus. Kodu tunne, et kuulud kuhugi, kindlus. Kuhu sind oodatakse, pere. Kikas kodu on väärtushinnang, mille me ise anname või ei anna eluasemele. Kodu on ootsused, mida me ootame, et eluase meile pakuks. Kindlus, turvatunne, võimalus olla omaette, oma perekonnaga. Kodu on koht, kuhu alati minna. Kui te ütlete, ma lähen koju, siis kuhu te lähete. Kikas haapsalu poiss ja päris pikka aega, kui oli juba tallinnas ja kui ta ütles, et läheb koju, mis tähendas ikka, et läheb haapsallu vanemate koju. Veel 5 aastat võttis, kui kodu hakkas olema tallinna korter. Kas ühikasse minnes ütled, et lähed koju? Kodu teeme me endale ise. Kodu pole midagi teatud väärtused või ootused, mis seovad meie eluaset. see
Kui tahta aastaks 2007 jõuda Saksamaa 1997. aasta tasemele, peaks aastane per capita tulutaseme juurdekasv olema 15%. Isegi meile äärmiselt soodsal 1997. aastal oli see eespool viidatud andmetel vaid 11,5%. Seega ei saa siirderiikide jaoks olla majanduskasv ainus arengueesmärk ega arengut kindlustav tegur. Ühiskonnaliikmete subjektiivselt tajutava heaolu (rahulolu) oluliseks aspektiks on poliitiline stabiilsus ja sotsiaalne turvatunne. Soov iga hinna eest majanduskasvu tagada viib paratamatult nende vähenemiseni (Alesina/Perotti, 1993: 3). Samas on liialt ebaühtlase tulujaotuse ühtlustamisel ühiskonda stabiliseeriv toime. Enamik inimesi võrdleb oma elatustaset teiste tarbimisvõimalustega sama riigi piires. Kui erinevusi tajutakse suurel määral põhjendatutena, ollakse oma eluga rahul. Seda muidugi juhul, kui sissetulekud võimaldavad normaalselt (majanduse ja ühiskonna arengutaset arvestades) ära elada.
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine ...
1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? MAJANDUSKASV- tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kon...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalse...
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on te...
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoo...
vajaduste ja probleemidega, mistõttu niivõrd laialdane üldistus võib praktilise külje pealt valusalt kätte maksta. Vale on mõelda, et juhina oleks kasulik kõiki ühtmoodi kohelda, samade standardite järgi, sest just nii ei arvestata inimeste sooliste, poliitiliste, kultuuriliste või isiklike omapäradega. Lubagem endale ühe üldistuse, mis põhineb Maslow vajaduste hierarhial esmatähtis on füüsiliste vajaduste rahuldamine, sellele järgnevad turvatunne, sotsiaalsed vajadused, tunnustusega seotud probleemid ning kõige lõpus asub eneseteostus. Sellega võib seletada, et raha on motivaator vaid üürikest aega kui selle abil täidetakse persooni füüsilised vajadused, hakkab ta püüdlema turvatunde järele. Oluliseks muutub hoopis see, kas tema töökoht on kindel ning ta ei pea kartma vallandamist või koondamist. Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähen...
Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride (polaarsus). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine moonutab või katkestab negatiivse allika. Introjektsioon võõraid vorme võetakse kriitikavabalt. Projektsioon enda omadusi omistatakse teistesse. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise
· Lasteaia ja kodukasvatus kooskõlas · Teada tunda oma eeldusi ja võistlemine ise endaga · Tundekasvatus PÕHIMÕTTED on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengu staadiumitele. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Waldorfi pedagoogilised kuldreeglid lasteaias: Rõõm, tegutsemislust, turvatunne, hingesoojus ja positiivsed lahendused Mäng on lapse tähtsaim tegevus Ainult täiskasvanult õpib laps elu (kõike tehakse koos lapsega) Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet Rütm see on elu selgroog PÕHIPRINTSIIBID: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, admosfäär ei tohi õhutada konkurentsi. Sõnaline selgitav hindamine. Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid.
suu avamist ja huulte prunditamist Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Sotsiaalne vastasmõju sh sotsiaalse kinnituse otsimine ehk juhised tundmatus olukorras reageerimiseks (Campos et al., 2000) Lahutusoleku rahutus Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Harry Harlow (1905-1981) Kiindumuse aluseks on psühholoogiline turvatunne Katse: kaks asendusema John Bowlby seotusteooria Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) o Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod
või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest KUJUTADA ETTE ja soovida praegusest erinevat situatsiooni.( nt. inimene kes hakkab vanaks jääma, saab alles siis aru, kui hea oli noorus). See tähendab, et inimesel peab olema kujutlusvõime. Me hindame seda, et meie elu ei ole ohus, sellest kujuneb meie jaoks väärtus ja sellest tuletame me tegevusnormi. VÄÄRTUSED MÄÄRAVAD INIMESTE ELUVIISI Väärtuste liigid Ainelised- tervis, heaolu Majanduslikud- turvatunne, produktiivsus Moraalsed- ausus, lahkus (reguleerivad inimeste käitumist) Sotsiaalsed- viisakus, suuremeelsus Poliitilised- vabadus, õiglus Esteetilised- ilu, graatsia Usulised- vagadus, kuulekus, usk Intellektuaalsed- teadmine, intelligentsus Puhtseesmised hüved on head oma loomuse tõttu. Nad ei tulene teistest hüvedest. Puhtinstrumentaalsed hüved on vahendid millegi säärase saavutamiseks, mis on seesmiselt hea.
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...
täitmisest rõõmu tundma. E. Allardt´i (sünd. 1925) järgi hõlmab heaolu mitmeid tasandeid, kuid eelkõige seisneb see inimese vajaduste rahuldamises. Toetudes Maslow´i vajaduste (vt. alapeatükk Maslow ´i vajaduste hierarhia) hierarhiale, toob ta välja heaolu kolme komponenti: having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi. Siia kuulub ka perfektsionism, püüdlus täiuslikHeaolu mõjutavad: individuaalsed tegurid nagu sugu, vanus ja haridus. Perestruktuurist tulenevad tegurid nagu pereliikmete arv, nende tervis ja töövõime,
terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmsed. Sellised teadmised panid F. Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Tema väitel hangib laps meeleliste ja esteetiliste looduselamuste kaudu teadmisi jumalast ja selle kaudu ka maailmast iseendast. Mõjule, mis erinevates paigas kogetud kohtadel on meie meie psüühikale ning kehale ja sellele kuidas kohad mõjutavad inimese arengut, tänapäeval vähe tähepanu pööratud. Paiku seostatakse mõistetega turvatunne, ohutunne, kodutunne. Esimene periood: lapsepõlv Lapsepõlvemaastikus peab olema ruumi lapse potensiaaile- kehale, tunnetele ja mõistusele. Lapsel peab olema midagi, mis ärataks temas huvi ja osalemistahet. Tal peab olema aega segamatult oma mänge mängida ja avastusretki teha. Ka peab tal olema aega oma tunnete töötlemiseks, et tegelikkust tajuda, järele proovida, uurida, selle üle mütiskleda ja järele mõelda
endale, et kirjutab langenud sõduri emale. Teoses „Triumfikaar“ oli Ravic toeks Joanile. Raamatus „Lissaboni öö“ loovtas mees, kes oli kõik kaotanud oma piletid paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided). Sõdurite jaoks on kadunud abstraktsed mõisted ja seosed, sest need mõjuvad rindeelu näinud inimesele kunstlikuna. Sõdurite silmis olid õiged ainult tõsiasjad ja see, mida saab käega katsuda. Autor kasutab kirjapildis palju sõna „meie“, mis tähendab, et ta kõneleb kõigi
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning
mitterahuldamiseks ning kontrollivad seeläbi nende käitumist. Ideaalne võimukeskne liider on karm, aga õiglane ning lojaalsete alluvate suhtes heldekäeline. Tema võimualused usaldavad teda, sest ette teada olev karmus ja isegi ebaõiglus mõjuvad kultuurile palju stabiliseerivamalt, kui juhuslikult ja seosetult langevad karistused ja ergutused. Kui inimesed teavad, mis on aktsepteeritud ja mis mitte, tunnevad nad end suhteliselt ohutult, on vabad igapäevasest hirmust ja valitseb suhteline turvatunne. Rollikeskne organisatsioonitüüp kujunes kui vastureaktsioon võimukesksele organisatsioonile. Rollikultuur asendab juhtide varjamatu võimu struktuuride ja protseduuride süsteemiga. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ning kindlustavad organisatsiooni stabiilsuse. Võimuvõitlust hoitakse ohjes reeglite ja ettekirjutiste abil. Rollile orienteerumise eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus, kooskõlalisus. Saavutamaks turvalisust, mis on seda tüüpi
1.4.1 Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend ja tema emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted mõjutavad arengu kõiki aspekte. Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse eest hoolitsevatele täiskasvanutele kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikatele. Esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Selle tekkeks on oluline täiskasvanu reageering lapse igale signaalile. Lähedus, tähelepanu ja turvatunne loovad aluse lapse MINA arengule (Tiko 2006:14-15). 8 Nutt on imiku kutse, kui sellele ei reageerita, viib see pettumusele ja halva enesetunde tugevnemisele. Ka naeratus on lapsepoolne suhtlemine. Esimene naeratus ilmub tavaliselt esimese elukuu lõpul. Positiivse seisundi tekkeks ei piisa bioloogilise tarbe rahuldamisest, vaid on vajalik meeleorganite mõjutamine. Hirmutunnet tekitavad imikueas järsud ja valjud helid, kukkumine ning valu.
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
kasavanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänus vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950) Inimloomus Kui keegi ütleb, et utoopia on võimatu kuna inimene ei ole perfektne vaid on hoopis ahne ja individualistlik, siis seob ta koheselt poliitika inimloomusega. Maslow "inimvajaduste hierarhia": 1. primaarsed vajadused 2. turvatunne 3. armastus / kuuluvus 4. enesegaaustus / rahulolu 5. eneseteostus Kõiki neid vajadusi saab siduda inimese poliitiliste eesmärkide ja väärtustega, nibag seega ka uskumuste ja tegevusega. Näit: turvatunde saavutamiseks lõid inimesed riigi, toiduga paremaks varustamiseks loodi mingi poliitökonoomia, poliitilised parteid saavad pakkuda kuuluvustunnet, eneseaustusega inimesed, kes suudavad kaotusi taluda on
• “politseimoraal” mõjutab olulisel määral kuritegudega tegelemise praktikat ja traditsioone; - politseistatistika kajastab eelkõige tavalist nn tänavakuritegevust ja jätab suures osas kajastamata osad oluliste kuritegude liigid (nt organiseeritud ja “valgekraede” kuritegevus Kuriteost sageli ei teatata, kui: • Tegemist on kuriteo katsega, mitte lõpuni viidud teoga; • Rahaline kahju on väike või vigastused kerged; • Isiklik turvatunne ei olnud ohustatud; • Inimesele ei paistnud kuritegu tõsine; • Tulirelva ei kasutatud. ICVS Euroopas korraldatakse rahvusvahelisi ohvriuuringuid (InternationalCrime Victimisation Survey) kasutades sarnaseid küsimusi, mis võimaldab tulemuste võrdlemist. Rahvusvahelised ohvriuuringud viidi Eestis läbi 1993, 1995, 2000, 2004.a. Ohvri- ja vägivalla uuring toimus 2008. a. Ajalugu 1720.a esimene katse uurida kuritegevust küsitledes elanikkonda (Taani).
- Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad. Vahend neist üle saada: Psühhoteraapia. Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus. Igal hirmul oma arengulugu. Kui inimene saab hakkama, siis tähendab see sammu tema arengus
· Majandus sissetulek · Huvitav ja mitmekülgne elu · Anonüümsus 36. mis on megapolis? megapolis ehk suured linnaalad enam kui 10 miljoni elanikuga/ linn linnas 37. too välja linna- ja maaelu erinevused? Linnaelu omadusteks peetakse: a. Agressiivsus b. Maskuliinsus c. Intelligents d. Võim Maaelu omadusteks peetakse: e. Perekond f. Puhkus g. Rahu ja vaikus h. Turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: · Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 38
Nõustamine on probleemi lahendamine koostöö kaudu, milles kaks või enam isikut teevad jõupingutusi selleks, et abistada. Üldprintsiibid: nõustamine on vabatahtlik, võrdsus nõustamisel st nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist. Probleem on selline olukord, mis nõuab tõhusat tegevust, kuid millega inimene toime ei tule. Nõustamine: kuulamine, peegeldamine, turvatunne tekkitamine, usalduse loomine. Nõustaja ei pea nimesid teada, temast oodatakse empaatiat ja toetust. Tutvumine->turvalisus->huvi->koostöö->usaldus. Unustamine on endale valetamine. Varastamine on iseenda proovile pannek. Informeerimine. Nõustatava küsimuse/probleemi ärakuulamine ja täpse info andmine küsimuse/probleemi piires. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest Konsulteerimine
- Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda. 13 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad. Vahend neist üle saada: Psühhoteraapia. Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus
uurimisorganid (kapo ja kripo) ning prokuratuur on riigi instrumendid kahtlustuste uurimisel; advokatuur peab tagama süüdistatu õiguste kaitse ja uurimise menetlustoimingute vastavuse kehtestatud normidele; kohus peab erapooletult ja sõltumatult kaaluma süüdistuse (riigi) ja kaitse (sõltumatute advokaatide) argumente. Inimene peab lootma, et teda koheldakse õiguskaitse süsteemis õiglaselt. Meie aja Euroopa tippkirjanik Michel Houellebecq väljendab seda nii: "... füüsiline turvatunne 3 / 20 on vaba mõtte eelduseks." ("Saare võimalikkus." Tõlkinud Triinu Tamm. Varrak 2015, lk 244245). Kuidas see ideaalskeem toimib tegelikkuses, see on küsimus, millest sõltub riigi sisejulgeolek ja riigi kodanike/elanike usaldus oma riigi ja tema õiguskaitsesüsteemi vastu. Sellest sissejuhatuste järel jutt tulebki. 2. Toit ja jook, kehakatted ja peavari, kogu isiklik toimetulek on tänapäevases
abivajavast lapsest! Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitaad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Õiguslik alus: Lapse õiguste konvetnsioon Lastekaitse seadus Sotsiaalhoolekande seadus Politsei ja piirivalve seadus Isikuandmete kaitse seadus Avaliku teabe sedaus Haldusmenetluse seadus Lastekaitseseaduse järgi eristame 2 last: Abivajav laps ei ole tagatud lapse turvatunne, areng ja heaolu. Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale Hädaohus olev laps kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust: 1 võimalus teda ohustab keskkond, 2 võimalus laps ise ohustab ennast)
tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. 4. Peamised terviseprobleemid Eestis. Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid haiguste ja põduruse puudumine. Tervist mõjustavad väga paljud tegurid, nende hulgas sotsiaal-majanduslik staatus, haridustase ja enesetäiendamine, tööhõive ja lugupidamine tööl, perekond ja lähedussuhted, endast lugupidamine ja teiste respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning
võimaluste kindlustamine • Otsene sihtrühm: 50-aastased ja vanemad inimesed • Aktiivsena vananemine võimaldab inimestel enda heaolu tagamiseks kasutada oma füüsilist, vaimset ja sotsiaalset potentsiaali kogu elu vältel (Active Aging... WHO 2002 ) • Active ageing= positive ageing = successful ageing • Eduka vananemise eeldused: hea tervis, rahuldav majanduslik olukord, kindlustunne, kontaktid lähedastega, abi saamise võimalus, turvatunne ja usaldus ühiskonna suhtes ning soov ja võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. --- Legatumi heaolu indeks (Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis. • Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud. • Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike. • Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie
Vabatahtlikud panustavad iga aasta meie kõigi siseturvalisuse tagamisse kümneid tuhandeid tunde1. Üheks vabatahtlike kaasamise põhjuseks on asjaolu, et riigil ei ole piisavalt ressursse, et tagada piisaval arvul politseinike olemasolu ja nende nähtavust linnapildis. Politseinike töökoormus on suur, samas nende sotsiaalsed garantiid ja palk ei ole paljude arvates piisavad. Seega on politseis abikäte puudus ning selleks et seda puudujääki katta ja tagada inimesetele turvatunne, mille oluliseks osaks on ka nähtavate patrullide arv ja politseinikud tänavapildis, siis kaasatakse politsei tegevusse vabatahtlikke abipolitseinike. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, milline on laiemalt abipolitseinike roll korrakaitses, kuidas toimub nende ettevalmistus ja kaasamine politseitegevusse ning millistes riikides veel on selline mudel levinud ning mida me võime nende kogemusest õppida. Samuti
Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem
sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus Otsustajate teadlikkus: otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt otsuste sisu Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil Rahva osalus: otsene demokraatia (rahvaalgatus, -hääletus jt), valimised, osalusdemokraatia Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne) Üksikisiku eneseteostus ja inimarengule kaasaaitamine (võrdsed lähtevõimalused vabalt kättesaadava hariduse kaudu, eluaegne õpe, muude kultuuriliste vajaduste rahuldamine Mõistlike elamistingimuste (elukeskkonna) tagamine (elamumajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord, ühistranspordikorraldus jne) Keskkonnakaitse ja planeerimine
elukuuni võimeline õppima ära ükskõik mis keelte ükskõik kui erinevaid häälikuid, pärast see võime kaob naeratust peeti algselt puhituste tagajärjeks, nüüd leitud, et algselt seesmine ja 3.kuust sotsiaalse eesmärgiga 8.-9. elukuu - mälu lähedaste inimeste kohta, võõristamine teiste suhtes Freud - seotust emaga põhjustab lapse baasvajaduste rahuldamine Bowlby - seotust emaga põhjustab ema pakutav turvatunne Ainsworthi seotuse süsteem: laps võib olla seotud turvaliselt, vältivalt, residentselt või desorganiseeritult, seotus sõltub suuresti kultuurist ◦ teadmine seotuse olulisusest andnud vanematele õiguse jääda haige lapsega koos haiglasse Väikelapse areng (2-a - 7-a) 20 piimahammast, täiskasvanutega sama toit titerasva kadumine, pea osakaalu vähenemine > osavamad liigutused Piaget - operatsioonide-eelne staadium
Linnastumise mõõtühikuks on rahvaarv: paljudes maades on olemas, täpne, aitab määratleda sotsiaalse elu aspekte ning olukorda Mõistega "linnastumine" kirjeldatakse teatud asukohas asuva elanikkonna suurust, tihedust ja mitmekesisust. 89. Mis vahe on linna- ja maaelul? Nimeta erinevusi, erinevaid tunnuseid. · Linnaelu omadusteks peetakse: Agressiivsus, Maskuliinsus, Intelligents, Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond, Puhkus, Rahu ja vaikus, turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
