veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusena tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Paekivi lademetest võib leida ammu elanud loomade kivistisi. Turvas on tekkinud erinevate taimede jäänuste ladestumisel. Inimkonna tegevuse tagajärjel on biosfäär tugevalt muutunud.
Majandus-Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandussektorid-*esmasektor e.primaarsektor-tegeletakse tooraine hankimisega,*tööstus e.sekundaarsektor-tegeletakse tooraine töötlemise ja toodete valmistamisega,*teenindus e.tertsiaarsektor-tegeletakse teenindamisega Loodusvarad mõjutavad-põlevkivi,turvas,metsavarud,viljakus Loodus tingimused-kliima,pinnamood,pinnakate,mullad,vetevõrk Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad- Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge. Tuuleenergia-saartel,me...
on mitu, asetseb vaid üks munarakk. Paljunemine ja areng [2] • Pärast viljastamist hakkab munarakk jagunema. • Emastaime latva kasvab harjas, mille tipus on eoskupar. • Selles valmivad eosed. • Eoskupar avaneb ja eosed levivad tuulega laiali. • Eostest areneb soodsates tingimustes uus taim. EOSED EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS. EOSEID ON MITMESUGUSE KUJUGA. TURBASAMBLAD ja TURVAS • Turbasamblad kasvavad tipust ja kõdunevad alt. • Erinevat värvi. • Risoidid puuduvad. • Raba jahedas, liigniiskes ja happelises keskkonnas sammal laguneb vaid osaliselt ja muutub turbaks. • Turbakihi aastane juurdekasv on ~ 1 mm Sammaltaimede tähtsus • Turbasammaldest (jm taimsest materjalist) tekib turvas, mis on tähtsaks loodusvaraks. • Toodavad fotosünteesi käigus O₂-te. • Säilitavad mulla niiskust. • Tekitavad kasvupinnast
25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003
lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris. Eesti maavarad: Maavarade klassifikatsioon Vanus, Ma liiv, kruus, turvas, METALLILISED MITTEMETALLILISED savi, järvelubi, muda... PÕLEVAD liiv, savi, Klassifikatsioon Eestis (Enno Reinsalu 1998):
Looduslikud kooslused 1) Madalsoo ja raba erinevused ja sarnasused Erinevused: Raba on liigivaesem kui madalsoo. Raba niiskustase oleneb sademetest, madalsoo sademetest ja põhjaveest. Enamus rabasid looduskaitse all. Rabade kuivendamisel ei saada harimiskõlbliku põllumaad, madalsoo kuivendamisel saadakse. Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused: Mullad viljakad
2 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 30.36" N ; 26° 41' 55.64 E , 36 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, F. R. Kreutzwaldi tn 7 Maakasutus: looduslik rohumaa, domineerisid kõrrelised. Maastiku on kuivendatud. Jõgi on ligidal. Tegemist on lammialaga. Kasvasid lehtpuud. Maastiku relieef: osaliselt künklik relieef. Üldine mikrorelieef madal. Mulla kirjeldus: põhjavesi alates 60 cm. Alumised lubjasetted neutraliseerivad mulda. T3- hästi lagunenud turvas. 0-50 cm. Happesus: 6,5 pH T2- keskmiselt lagunenud turvas. 50-80 cm. Happesus: 6,5 pH Lu- lubisetted. Turba ja lubisetete segu. 80- cm. Mullatüüp: AM", õhuke lammi madalsoomuld Mulla lõimisevalem: t_30-50/t_3(t_2)50-80/t_3;lu Maa hinnanguline boniteet: 32 hp. Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100
vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,moodustub glükoos;taimed saavad elada fotosünteesita;ainete liikumine ksüleemis-vesi koos lahustunud ainetega liigub surnud rakkude õõntes või mööda rakukesti;turba teke-orgaaniliste ainete lagundamine tänu liigniiskele ja vähese hapnikuga kohale on aeglane,sis orgaanilised ained ladestuvad ja nendest tekib turvas,turvas on hea kütteaine, taimede kasvusubstraat,soontaimedel on erinevalt sammaltaimedest juhtkimbud vee ja toitainete transpordix; soontaimed (sõnajalgtaimed (osjad,kolladsõnajalad), paljasseemnetaimed, õistaimed); sõnajalgtaimed vajavad viljastumisex vett ja seetõttu elavad niisketes kohtades;
Mädanemine Koostajad: Edvin Sild, Roland Vares, Mardo Turi, Robert- Mihkel Alvet 9. A klass Pärnu Mai Kool Mädanemisprotsessi etapid: Elusorganismi surm Mädanemine Kõdunemine Huumus / turvas Elusorganis · m Iga elusorganismi surma järel hakkab organismi lagunemine ... · ehk toimub süsinikühendite lagunemine · Kõige kiiremini lagunevad valgud · Tekib C02 (süsihappegaas) ja vabaneb energia ning muud keemilised ained nt. aminohape, vesi. Mädanemine · Mädanemisprotsessis toimub orgaanilise aine muundumisel mikroorganismide toimel. (Organism tasapisi kuivab kokku, muutub värvuselt pruunikasmustaks)
kaudne. E väljauhtehorisont vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT toorhuumuslik horisont tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O orgaanilise kõduhorisont koosneb lagunemises olevast vari T turvas vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veereziimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente
koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Probleemide lahendused Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt. metallid Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid
Joonis . Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. v°_1sl30-60/r_3sl veeriseline saviliiv läheb 30-60 cm sügavusel üle tugevasti rähkseks saviliivaks. M''' Sügav madalsoomuld
Energeetika Kert Randla IPK 9.Klass 2011 Mis on energeetika? · Energeetika on tööstusharu mis tegeleb kütuse, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. · Energia alikad jagunevad: Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28%
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt ü...
2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited.
3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited.
Eesti Maavarad Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogil...
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda
sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ainete sattumine vette. 6. Milline on Eesti jõgede veereziim ja millest see sõltub? Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. 7. Millisteks jõgikondadeks Eesti jaotatakse? 8. Seleta: kliima, ilm, veelahkmeala, põhjavesi, allikas, soo, turvas. Kliima paljude aastate keskmine ilmastik Ilm hetke seisund kliimas Veelahkmeala kõrgem maa-ala, kust saavad alguse jõed Põhjavesi sügaval maakoore kihtide vahel asuv vesi Allikas põhjavee väljavoolu koht Soo toitaineterikas niiske ala Turvas sootaimede osaliselt lahustunud mass 9. Mis põhjustab Eestis jõgede ebaõhtlast paiknemist? 10. Mis põhjustab Eestis järvede arvu muutusi? Järved kasvavad ajapikku kinni. 11
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-Ameerika(ekspordi
vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad kodu loomadele-taimedele esteetiline väärtus tähtis teadusele marjade ja seente korjamispaik turvas kütmiseks Teke: soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab Arengujärgud: 1) madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest 2) siirdesoo (mätastel rabataimes aka turbasamblad, tupp-
toodangud või parandavad selle kvaliteeti. Väetistega viialse taime kasvukeskonda taimedele vajalike toitained või parandatakse mulla füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Väetistena kasutatakse ainete rohkus ja mitmepalgelisus raskendavad nende jaotust. Jaotatakse: 1) päritolult ja tekelaadilt. Esiteks päritolult ja tekelaadilt jaot. Väetised looduslikeks ja kunstlikuks. Looduslikud saadakse kasutusvalmilt otse loodusest( turvas, lubiseted) või loodusliku ainete vähesel töötlemisel( paekivijahu, toorfosfaat). Kunstlikud saadakse looduslike ainete tehnilise ja keemilise mõjutamise tulemusena( P, K väetised) või sünteetiliselt enamik N väetisi. 2) Päritolu teisest vaatevinklist. Jaotatakse kohalikuks ja ostuväetiseks. Kohalikud kogunevad taludes kõrvalsaadusena( sõnnik, põhk, turvatuhk, puutuhk). Ostuväetised kaubandus võrgust. Mineraalväetised. 3) Taime iseloomult.
nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese
Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele. Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna
j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI küte, elekter d) LIIV teedeehitus, tsement, klaas e) TURVAS küte (brikett) f) LUBJAKIVI majad, nõudmeened, teesillutis g) MINERAALVESI - joogiks h) RAVIMUDA liigeste raviks 6. Kuidas on tekkinud järgmised maavarad: a) SAVI - imepisikeste kivimiosakeste settimisel vees b) MUDA taimsetest ja loomsetest jäänustest, nende settimisel veekogudes c) TURVAS taimejäänustest niiskes keskkonnas d) PÕLEVKIVI - veekogudes vetikatest väga ammusel ajal 7
Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra
süva-ja purskekivimitena. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumise. Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerimisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid. (lubjakivi, põlevkivi, liivakivi, moreen, dolomiit, turvas, kivisüsi, graniit, marmor) Ülesanded 1. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 86,324 g (kolb täidetud destveega) m= 98,745 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 86,324+20-98,745=7,579 cm3 2. Mulla tahke faasi tiheduse määramine. p= 20 g (kuiv muld) n= 82,452 g (kolb täidetud destveega) m= 94,764 g (kolb mulla ja destveega) V=n+p-m= 82,452+20-94,764=7,688 cm3 3. Mulla mahukaal on 1, 56 g/cm3 ja üldine boorsus on 40%. Kui suur on antud mulla erikaal?
Selleks asetage kuiv turbasammal aknaklaaside vahele. Turbasammal imeb korralikult kõik niiskuse endasse. Suure niiskuseimamisvõime tõttu kasutatakse peamiselt turbasamblast moodustunud turvast ka kariloomadele allapanekuks. Turvast võib kasutada lihtsalt küttematerjalina: kas nii, nagu ta rabast üles võttes on, või siis tihedaks briketiks kokkupressituna. Kuid hoopis suurem väärtus on turbal keemiatööstuse toorainena või turbamudal tervistavate vannide tegemisel. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest
SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist. Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi. (kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas. Taastuvad energiavarad: päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia, vee-energia Taastumatud energiavarad: nafta, maagaas, turvas, põlevkivi, tuumaenergia. Energia majandus tegeleb energiavarade töötlemisega, hankimisega. Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb
Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata? Ujuv penikeel, kollane võhumõõk, mürkputk, väike lemmel, konnaosi, luigelill, jõgikõõlusleht, pilliroog. Jõel ja jõekaldal 12. Kuidas nimetatakse metsatüüpi, mis kasvab jõgede üleujutusalal? Lammimets 13. Kas turvas on kiiresti taastuv maavara? Miks ja kuidas? * Ei, madalsoodes tekib turvast 0,5 mm/a ja rabas 1,5 mm/a. Eesti soode turba juurdekasv on keskiselt 1,02 mm/a. * Turbatekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest ning klimaatilistest tingimustest. * Sammaldel pole juuri ning nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast. Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale:
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Tahked kütused Ene Sokman Jõhvi Gümnaasium Tahked kütused on: Kivisüsi Pruunsüsi Põlevkivi Turvas Kivisüsi Kivisüsi Kivisöe kaevandus, Leigh-Creek, Ameerika Ühendriigid Kivisüsi · On on musta värvusega kivimisarnane aine, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist, mille sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni
(3 õiget vastust) a)Valgust b)Vett c)Soojust d)Õhku Banaanipuu viljakobaras on tavaliselt a)100-300 bananni b)10-20 banaani c)50-100 banaani d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosiline) Puu aastarõngaste järgi saab hinnata puu vanust. Mida saab veel nende järgi hinnata? a)Häid kasvuaastaid ja kehvemaid kasvuaastaid. b)Puu jämedust. c)Puu tervislikku seisukorda. d)Puu kõrgust.
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko. Importijad: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur.
kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega. Muld Õhukesed-, keskmise sügavusega- Raba- või tüsedamad siirdesoomullad, või sügavad madalsoomullad M´, M turba tuhasus on 3-5%, happelisus pH 2,3- ´´, M´´´, mille turvas on enamasti 3,6. keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5). KCl Turbakiht Madalsoos turvast vähe (alla 30 cm), Vahetult mineraalaluspõhjal või siis madal- see alles kujuneb ja siirdesooturbal kuni 0,5 m oligotroofne
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3
20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad:
15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15.1. Elutekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Kobraste ja siplegate pesad, loomarajad: üle-Eesti 16.Kaendamisviisidemõju keskkonnale Ei mõjuta, ega saasta keskkonda - mineraalvesi, ravimuda Reostab põhjavett, rikub maapinda - põlevkivi Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas Saastab õhku ja on keskkonna ohtlik - fosforiit 17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete
Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi?
23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1. USA 2. venemaa 3. hiina 4. india 5. austraalia 6. lõuna-... 7. ukraina PEAMISED TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. austraalia 5. venemaa PEAMISED TARBIJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. saksamaa 5. venemaa TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD: turvas, pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi SUURIMAD TUUMAENERGIA TOOTJAD: 1. USA 2. muu maailm 3. prantsusmaa 4. jaapan 5. venemaa PEAMISED GAASI TOOTJAD: venemaa, USA, kanada, iraan, katar PEAMISED GAASI EKSPORTIJAD: venemaa, norra, katar, kanada, alzeeria PEAMISED GAASI IMPORTIJAD: jaapan, saksamaa, itaalia, USA, prantsusmaa OPAC- naftat tootvate riikide organisatsioon ( nafta hinna kaitsmine maailmaturul)
oma tervendavate omadustega . Põhjavee reostus: 1) maavarade kaevandamine 2) põllumajandusreostus 3) transportreostus 4) olmereostus Sood ...liigniisked alad, kus suurem osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soode tekkimine: 1)maismaa soostumise tagajärjel 2) veekogude kinnikasvamine 3) põhjavee taseme tõus. Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik
Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest .Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast
on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis mineraal apatiidina (sama mineraal, millest koosnevad näiteks meie hambad). Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20% Fosforiidimaardla kaart Kivisüsi Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed
sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused. Nafta Maagaas Kivisüsi Pruunsüsi Kasutusala Sõidukikütus - transport, Soojuse saamine, energia Sooja saamiseks, Sooja saamiseks, keemiatööstuses saamine, keematööstuses elektritootmiseks, elektritootmiseks,
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva
Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud. Kuid sellega kaasneb ka probleeme: näiteks lahtiste kaevandustega rikutakse pöördumatult maapind ja seal kasvav taimestik. Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
