a) Silo, õli, väetiste ja muude kahjulike ainete sattumine vette. 2) Tagajärjed. a) Reostunud ala puhastamine on kulukas ja aeganõudev. b) Põhjavee puhastumine looduslikult võtab väga kaua aega, eriti õhukese pinnakattega aladel. Sood. 1. Kuidas tekivad sood? 1) Liigniiskuse korral, kui sademed ületavad aurumise. 2) Järvede kinnikasvamine. 2. Kuidas tekib turvas? 1) Keskkond on niiske, jahe ja happeline. 2) Turbasamblad ja teised soos kasvavad taimed lagunevad. 3. Milleks kasutatakse turvast? 1) Kütteks. 2) Väetiseks. 4. Soode majanduslik ja ökoloogiline tähtsus. 1) Soodes moodustub turvas. 2) Soodes on suured mageveevarud. 3) Väärtuslikud elupaigad loomadele ja taimedele.
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060 Kodutöö 4 1 . Maa-ameti Geoportaali veebilehelt (Maavaravarude koondbilansid ) leiate koondbilansidest maavarade kaevandamise koguseid (kas vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas või ehituslubjakivi). Valige üks maavara liik, aastad 2015-2018 ja kaks maakonda, kus need maavarad on kaevandatud. Kodutöös näidake arvude illustreerimiseks kaevandamise mahud ka graafiliselt ja kirjeldage trendi ning pakkuge välja võimalik selgitus viimaste aastate arengule. Ehituslubjakivi (kasutatakse näiteks killustiku tootmisel): Kaevandamise mahud (tuhat m3)
Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük
vana mööbel), elektroonikaromud (külmikud, telerid jm) , taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara), pakendijäätmed, puit , autorehvid Tasu eest võetakse vastu: biolagunevad aiajäätmed , suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid jms) Loodusvarad: Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Eestisse tuleb Venemaalt. Maagaasist toodetakse elektrienergiat Iru elektrijaamas ja soojusenergiat. Turvas Koosneb mittetäielikult lagunenud taimsest massist (turbasammal ja teised rabataimed). Moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud.
Temperatuur Suvel soojenevad rohkem madalad lahed ja rannikualad (+17°... +18°C) Kõige varem jäätuvad soome-ja põhjalahe kaugead sopid, sest seal on kõige magedam , jahedam ja vesi liigub kõige vähem . läänemere keskosa ei jäätu SOOD Eestis on soid pindalalt 22% ( seda on palju ) ,sest sademeid on rohkem kui ära aurab ja pinnamood on tasane , maksimaalne vanus on 10 000 a Madalsood (57% soodest) Taimede juured saavad kätte põhjavett , turvas on hästi lagunenud ja tume , madalsoo kooslus suhteliselt liigirikas -paju -lepp -pilliroog - tarnad -varsakabi - palderjan -angervaks Siirdesoo ( 12% soodest ) Langunemata taimejäänustest tekivad mättad , millel kasvavad taimed enam põhjavett kätte ei saa . mätaste peal on seega raba tingimused ja kasvavad rabataimed ja mätaste vahel madalsoo tingimused ning kasvavad madalsoo taimed Kõrgsoo e. Raba Ümbritsevast kõrgem ala . Turvas vajub gravitatsiooni mõjul laiali ja
See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord . Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged,
docstxt/1283183536103622.txt
tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus.....................................................................................................10 5. Inimese jäetud jäljed....................................................................................................11 6. Mukri ootab matkajaid.................................................................................................12 Kokkuvõte.....................................................................................................................
energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust.
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_140-60/r_2ls_2 kerge liivsavi uurimissügavuses 140- 60cm, kergelt koreseline, keskmine liivsavi. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') t_230-100/ls keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 30-100cm, kerge liivsavi Madalsoomullad on keskmise viljakusega (püsirohumaana viljakad) mullad. Ka gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega. Põllu kuju on tavaline, täiesti sobib põllumaaks,
Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargis, mille territooriumist enamuse moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos
pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid.......................................... Turvas elutekkeline pinnavorm, kasvab väga aeglaselt, kasutatakse põllumajanduses väetisena, loomadele allapanuks ja ka kütteks, suureks probleemiks on kaevandamine rohkem kui on juurdekasv 1. Eestis ei paljandu aluskorra kristalsed kivimid, sest seda katab pealiskord 2. Eesti alal ei leidu settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini, sest sel ajal oli Eesti valdavalt maismaa ning allus kulumisele 3
rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes MAAVARAD Eesti maavarade poolest rikas, suuremosa neist ka tänapäeval kasutuses. Olulisimad põlevkivi ehk kukersiit, fosforiit, paekivi, kruus, liiv, savi, turvas, ravimuda, mineraalvesi. vanim kivim sinisavi Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud, mida hakati Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär
...................................................6 Taimestik.............................................................................................................................7 Loomastik............................................................................................................................8 Linnustik............................................................................................................................. 9 MURAKA SOOSTIKU TURVAS....................................................................................... 10 MURAKA KAITSEALA..................................................................................................... 11 PUHATU SOOSTIK...............................................................................................................13 PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD.........................................................................13 Veestik...................................
turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast. Seejuures ei tasu samblatutti karta: ta on praktiliselt puhas, kuna happelises keskkonnas ei ela peaaegu keegi. Muide, turbasamblad muudavad oma elukeskkonda veel happelisemaks ja tõrjuvad niimoodi enda kõrvalt teised taimed minema. Nii näemegi turbarabas vaid väheseid teisi taimi: soovildikut, raba-karusammalt, jõhvikat, küüvitsat, nokkheina ja veel mõningaid. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest
Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kulutus, purustus. Akumulatsioon, settimine. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Diageneesi käigus kujunevad pehmetest pudedatest setest settekivimid. Toimub osakeste liikumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak, Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivid, lubimudadest lubjakvidid. Murenemiseks nim kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore Murenemist intensiivssust mõjutavad: Lähtekivimi koostis, mienraalid, värvus, hetrogeensus(kivimis tekivad pinged)
html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted. valdavalt liivakivi (vähesel määral Devon lubjakivi ja dolomiit)
72. Saviliiv füüsikalise savi sisaldus: 10-20%, tähis sl, kerge lõimis. 73. Kerge liivsavi füüsikalise savi sisaldus: 20-30%, tähis ls1, keskmine lõimis. 74. Keskmine liivsavi füüsikalise savi sisaldus: 30-40%, tähis ls2, keskmine lõimis. 75. Raske liivsavi füüsikalise savi sisaldus: 40-50%, tähis ls3, raske lõimis. 76. Savi osakeste suurus alla 0.002mm, füüsikalised omadused: plastilisus, paisumine, suur maksimaalne hügroskoopsus. 77. Turvas 78. Sõrmeproov selle abil on võimalik määrata mulla lõimist, voolides u 3 mm läbimõõduga nöör ning seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on
72. Saviliiv – füüsikalise savi sisaldus: 10-20%, tähis sl, kerge lõimis. 73. Kerge liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 20-30%, tähis ls1, keskmine lõimis. 74. Keskmine liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 30-40%, tähis ls2, keskmine lõimis. 75. Raske liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 40-50%, tähis ls3, raske lõimis. 76. Savi – osakeste suurus alla 0.002mm, füüsikalised omadused: plastilisus, paisumine, suur maksimaalne hügroskoopsus. 77. Turvas – 78. Sõrmeproov – selle abil on võimalik määrata mulla lõimist, voolides u 3 mm läbimõõduga nöör ning seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine – materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik
Kaeve sügavuseks sai 125 cm. Maapinna reljeef kaeve ümbruses on ühtlaselt lauskjas. Tegemist on kunagise sooalaga, kuhu on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Tänapäeval on ala osaliselt metsastumas ning ühele sellistest kohtadest tehti mulla sügavkaeve. Kõige peal oli viltjas, õhukene mustjaspruun alla 3 cm tüsedune kõdukiht, kus taimejäänuste osad ei olnud hästi jälgitavad. Mullaproovid võeti 40 ja 80 cm sügavuselt, mulla pH 80 cm sügavusel oli 6,5. Turvas oli kogu horisondi ulatuses musta värvi, eri horisonte polnud võimalik eristada. Turbaproovi peos pigistamisel eraldus sellest u. 1/3 läbi sõrmede ning turbaproov oli pastataoline, mitte vetruv ja sellel olid pigistamise jäljed hästi näha. Vesi eraldus keskmiselt kuni raskelt, värvuselt mustjas, sogane, määris kätt. Kohati oli turbas üle 10 cm pikkuseid lagunemata okaspuujäänuseid. Turba ühtlane must
miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mis taastub. Taastuvad energiad on näiteks hüdroenergia, tuuleenergia, biomasienergia. Mitte taastuvadenergiad saavad juba otsa ja need on põlevkivi, turvas, uraan, süsi ja nafta. Päike Päike on päikesesüsteemi täht.Ta on Maast umbes 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeedid.Nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, ja tolm. Päike on umbes viis miljardit aastat vana. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. Päikese pinnatemperatuur on 5780
rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). Samuti on setteks mereveest sadestunud soolad ning taimejäänustest tekkiv turvas. Setteid kantakse eemale voolava vee, tuule ja liustike abil. Need kuhjuvad orgudesse kihiti, tihenevad aja jooksul raskuse all ja muutuvad niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi, peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist.), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa
Veel settekivimeid Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Settekivimid Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25 50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas
Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav. Taimkate on enda suhtes isereguleeriv ja ei sõltu osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma
Fossiilsete kütuste tarbimine Kristiina Anton 11 MS • Fossiilkütus e. ürgkütus on maapõuest saadav orgaaniline aine. • Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad välisõhu kvaliteeti (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid, süsinikdioksiid) Saamine • Prügi põletamisel ja
Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides . Kõdunemine Kõdunemine looduslik protsess, mille käigus toimub elusorganismidest pärinevate süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine . Kõdunemisel toimub energia eraldumine mikroorganismide tegevuse käigus. 1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH
Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta Keemia õpik 9.klassile 2.osa http://static.guim.co.uk/sys images/Guardian/Pix/pictures/2010/4/8/1270 ...
9.klass Praktiline töö Läänemaa maavarad Käesolev tabel püüab anda ülevaate Läänemaa suurematest loodusressurssidest, nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks, Lihula, Niibi, farmides Paadremaa, alusturbaks ja Palivere, Suursoo, k...
taimeliik.Ta kasvab enamasti mätastena. Õitseb aprillis ja mais. Õiekattekarvad on 1,53 cm pikad, valkjad.Ta on neljast Eestis kasvavast villpea liigist ainus, kellel varre tipus on vaid üks pähik.Ta kasvab rabades. Älved, laugaste ääred ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.Tupp-villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid. Kõdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks.Rahvasuus on villpead nimetatud Sooema juusteks. Vanasti lisati selle taime turbaslaagerdunud tupekiude kraasitavale villale saadud lõng ja vilt oli vastupidav ning tervislik.Mitmel pool Euroopas on hakatud seda oskust taas kasutama.Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks
Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käbisoomuste vahel.
Nidusus vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse majandustegevuseks. Keskkonnaregistris arvelevõetud. Loodusvarad : taasutuvad ja taastumatud (turvas- pruunsüsi kivisüsi antratsiit) Eesis: Kaevandatakse põlevkivi, liiv,kruus,savi, turvas, lubjakivi, dolokivi, meremuda. (vanasti veel sool, kips, fosfotiir, uraan) Maailma mastaabis suurim põlevkivitööstus ning euroopa suurim fosforiidimaardla. · Põlevkivi energeetika (90%), põlevkiviõli tootmine (8%), Jääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks (2%) · Fosforiit suletud, 2 maardlat kaitsealal, kolmandas vähe · Lubjakivi toorainena nõutud tema puhtuseaste kõrge (vähe lisandeid)
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...
Mehaanilised ehk purdkivimid (purdsetted), keemilised ning orgaanilised settekivimid (setted). 22. Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid ? Purdsetendid on tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentsiatsioonil tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. 23. Mis on moreen ? Moreen on mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina. 24. Nimeta orgaaniliste setete tüüpilised esindajad. Turvas tekib taimejäänuste massilisel kuhjumisel ja osalisel kõdunemisel küllaldase vee ja vähese õhu tingimustes. Pruunsüsi kujutab endast turba madalatemperatuurilist söestumisprodukti. Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat
Settekivimitest pealiskord (lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, fosforiit; 100-600 m.) 3. Kristalne aluskord (tard -ja moondekivimid, graniit ja gness; 600 - ...m.). Aluskord ei ulatu Eestis kusalgi maapinnani. Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud
olulisemad on kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena. Taastumatuks energiaallikaks loetakse ka veel uraani kui tuumaenergia allikat. Vaidlusaluseks kütuseks on aga turvas osa teadlasi peab seda pika taastumistsükli tõttu taastumatuks, teised jällegi taastuvaks. Taastumatute energiaallikate kasutamise põhiline probleem peitub selles, et need varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas lähema 100 aasta jooksul. Sellepärast pöörataksegi praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Teiseks
Kuna kui poleks energiat siis tööstus ja põllumajandus oleks aeglane ja inimesed peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara. Neid jaotatakse sellepärast, et oleks selge arusaam mis on võimalik suuremas koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid, tornaado- kuna inimesed ei oska neid kasutada. 6. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Milliseid neist Eestis kasutatakse? Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed –
· Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS, VESI, TUUL, PUIT, KIVISÜSI,PÕLEVKIVI, LOODETE, PÄIKESE TURVAS Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Alternatiivsed energiaallikad · Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on
+ torujuhtmeid pidi odav transportida -- gaasi transportimine veeldatud kujul on väga ohtlik ja kallis (madal temperatuur, suur rõhk) -- ammutamisel ja transportimisel väga ranged ohutusnõuded Millistes maakera piirkondades paiknevad suuremad maagaasi varud? Venemaal, Iraanil ja Kataril. Nimetage suurima tootmismahuga maagaasi tootjad? Venemaa ja USA, arengumaadest Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Kivisöe kujunemine. Kivisöe moodustumine saab alguse turba tekkega. Turvas tekib taimejäänuste massilise kuhjumise ja nende mittetäieliku lagunemise korral niiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Turba ülemistes kihtides võib leida lagunemata või osaliselt lagunenud taimejäänuseid. Sügavamates kihtides lagunemisaste suureneb ning koos sellega ka turba süsinikusisaldus (kuivas turbas kuni 55%). Sõltuvalt botaanilisest koostisest ja lagunemisastmest on turvas kollakaspruuni, pruuni või pruunikasmusta värvusega.
Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestikus võhumõõk, kanarbik, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, metskõrkjas jne. Samblarinne katkendlik. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (md) kasvukohatüüp - esineb mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Võrreldes loduga on: 1) üleujutused pikemaajalised, 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud. Põhjavesi väheliikuv. Valdava osa moodustavad sookaasikud - 75%, järgnevad männikud - 20%, vähesel määral kuusikuid - 4%. Tootlikkuselt IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid
Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht
3.3. TAHKED KÜTUSED TAHKED KÜTUSED TURVAS KIVISÜSI PRUUNSÜSI PÕLEVKIVI KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. KIVISÖEMAARDLAD SUIUREMAD VARUD: USA, VENEMAA, HIINA Kivisüsi · Tarbitakse enamjaolt tootjariikides · Maailmaturule jõuab 10-15% · Põhja-riikides kasutatakse 2/3 elektrienergia tootmiseks, Lõuna riikides oluline nii tööstuses kui majapidamises Peamised kivisöe tootjad ja eksportijad 2001 a. (mln/t)
Energeetikaprobleemid Taastuvad Taastumatud Tuul Kivisüsi Vesi Pruunsüsi Päike Põlevkivi Biomass Turvas Maasoojus Nafta Maagaas Millest probleemid? Alternatiivenergia vähene kasutus oht, et taastumatud energiaallikad saavad otsa Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis
Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla protsess, kus sademete veedega uhutakse mullaprofiilis alla poole vees lahustuvad mineraalsoolad. Soostumine-esineb liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus taime osakesed ei kõdune, vaid neist tekib turvas. Gleistumine-niiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus tekivad huumushorisonti sinikas/rohelised gleilaigud või huumushorisondi alla kitsas gleihorisont. Ohustavad tegurid-karjäärid, majade ehitamine, teede ehitamine, vee erosioon.
3)Iga hommik paneme riided 13)Koolis on keelatud kanda dresse. garderoobi. Dress-spordiriietus Garderoob-Riietehoid 14)Õpetaja kasutab bussi peale kooli. 4)Mu isal on bass hääl. Buss-ühissõiduk Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6)Õpetaja tahaks magada diivanil. Pass-isikutunnistus Diivan-mööbliese 17) Õpetaja kannab baretti suvel. 7)Õpetajad teevad vahetunnis dialoogi. Barett-peakate Dialoog-kahekõne 18)Õpetaja auto on beež värvi. 8)Kutsun õpetaja ballile. Beež-helepruun värvus
Biomassienergia puudused ja eelised + Taastuv energiaallikas + Kergesti kättesaadav Kulukas Veekogude reostamine Geotermaalnenergia puudused ja eelised + Mõju keskonnale minimaalne + Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Kasutusala piiratud Kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Taastumatud energiaallikad Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. TÄNAN KUULAMAST!
EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laomajandus ·Kõrgtehnoloogiline tootmine- vajalik haritud tööjõud ·Kohalikel loodusvaradel baseeruvad tooted- vajalik haritud tööjõu ·Tooraine eksport- puit, turvas ·Tooted, mlle tooraine tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse- kangad, elektroonika
18. sajandini. Teada on umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta, enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel liivastel kõrgendikel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. TURVAS Kaustobioliit. Tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ületada isegi 10 m. lasundi ülemises osas on turvas tavaliselt kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas turba lagunemisaste ja koos sellega ka turba süsinukusisaldus suureneb, turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus- ja alusturbana. Soodes on turvas mulla lähtekivimiks. UHTSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Uhtsavi on pärast jääaegsetes veekogudes või maapinna nõgudes settinud. VIIRSAVI Kuulub settekivimite hulka, kvaternaarne savi. Viirsavi on settinud jääpaisjärvedes (Kasari jõgikonnas,
*kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel MJ/kg tahked ained ; MJ/m3 vedelad/gaasilised ained
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
